2-23-131917/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätta rahuldamata OK Incure OÜ (registrikood 11542046) hagiavaldus N.Z-i (N.Z, muutunud viivise 229,61 eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot tasumise nõuetes.
Legislator headnote
AI generated2-23-131917/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Jätta rahuldamata OK Incure OÜ (registrikood 11542046) hagiavaldus N.Z-i (N.Z, muutunud viivise 229,61 eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot tasumise nõuetes.
Full text
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtunik
Toomas Ventsli
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. märts 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-131917
Tsiviilasi / hagi ese
OK Incure OÜ hagiavaldus N.Z-i (N.Z) vastu raha tasumise
nõudes
Hagihind
1344,93 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja
OK Incure OÜ (registrikood 11542046, aadress Mustamäe tee
16, 10617 Tallinn)
Lepinguline esindaja Dmitri Santašev
Kostja
N.Z (isikukood XXX, isiku aadress või viibimiskoht ei ole
kohtule teada)
Viimase kohtuistungi aeg või
viide asja lahendamisele
kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta rahuldamata OK Incure OÜ (registrikood 11542046) hagiavaldus N.Z-i (N.Z,
isikukood XXX) vastu põhivõlgnevuse 1000 eurot, intressi 90,32 eurot, sissenõutavaks
muutunud viivise 229,61 eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot tasumise nõuetes.
2. Toimetada kohtuotsus N.Z-ile (N.Z, isikukood XXX) avalikult kätte otsusest väljavõtte
avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse avalikult
kättetoimetatuks 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel väljavõtete väljaandes Ametlikud
Teadaanded ilmumise päevast.
Menetluskulude jaotus ja
kindlaksmääramine
3. Jätta menetluskulud OK Incure OÜ (registrikood 11542046) kanda.
4. Jätta N.Z-i (N.Z, isikukood XXX) menetluskulud kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord
Apellatsioonkaebuse esitamine
Kohus ei anna TsMS § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada
apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral
puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui
apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel
juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Menetluskulude
kindlaksmääramise peale
edasikaebamine
Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks
õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa
ületab 280 eurot.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral
menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtuotsuse kirjeldava
väljajätmine
TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib kohus hagi lihtsustatud korras menetlemisel teha asjas otsuse
kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagiavaldust hagihinnast tulenevalt lihtsustatud
korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa.
Kohtuotsuse põhjendav osa
1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus
tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega
õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 28 päeva alates hagi ja menetlusse võtmise määruse
kättetoimetamisest. Kostjale on hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega avalikult kätte
toimetatud 28.02.2024. Hagile vastamise tähtpäev oli 27.03.2024. Kostja ei ole hagile vastanud.
Hageja ei ole kohtule avaldanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus teeb eeltoodut
arvestades asjas kohtuotsuse, millega jätab hagiavalduse TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
2. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja ja IPF Digital AS (registrikood 11034137,
krediidiandja) on sõlminud 10.10.2022 krediidikontolepingu nr 5556980. Kohus loeb hageja
esitatud faktilised väited lepingu sõlmimise kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).
Kohus leiab, et hagis märgitud asjaoludel tuleb eeldada krediidiandja ja kostja vahel
tarbijakrediidilepingu sõlmimist. Kohus kohaldab krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud lepingule
seaduses tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut.
3. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja ja krediidiandja vahel sõlmitud 10.10.2022
krediidikontolepingu nr 5556980 järgne krediidi kulukuse määr oli 48,62% aastas. Hageja on hagis
märkinud krediidi kulukuse määra arvutamise eeldused. Kohus loeb hageja esitatud faktilised
väited krediidi kulukuse määra ja arvutamise eelduste kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS §
407 lg 1). Kohus on seisukohal, et hagis märgitud eeldustel on krediidi kulukuse määrad arvutatud
õigesti ega ületa krediidi andmise ajal 10.10.2022 seisuga Eesti Panga viimati avaldatud viimase
kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam
kui kolm korda.
4. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, et krediidikonto taotlemiseks esitab Klient
elektroonilise taotluse Krediidiandja veebilehel www.credit24.ee või suulise taotluse telefoni teel,
kasutades Krediidiandja kontakttelefoni 1324. Hageja on avaldanud, et kostja esitas 10.10.2022
krediidikonto avamise taotluse, logides Credit24 iseteenindusse läbi Smart-ID. Kohus loeb hageja
esitatud faktilised väited selle kohta, et kostja kasutas Smart-ID-d Credit24 iseteenindusse
2 (6)
logimisel, kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).
Hageja on hagiavalduse põhjendamiseks lisanud hagiavaldusele pdf-formaadis faili krediidilepingu,
millest nähtub krediidi kulukuse määra suurus. Failist ei nähtu, millisel viisil on kostja teinud
tahteavalduse nende lepingute sõlmimiseks. Hageja ei ole hagis märkinud, millal, millises vormis
(nt kirjalik või elektrooniline vorm) ja millisel viisil (nt sidevahendi või arvutivõrgu abil) tegi kostja
tahteavaldused lepingute sõlmimiseks. Hageja ei ole selgitanud, milline kostja tehtav toiming (kas
näiteks krediidiandja veebilehele logimine Smart-ID-d kasutades või hoopis veebilehel toimingute
tegemine, nt sisestatud andmete kinnitamine) loetakse kostja tahteavalduseks. Kohus ei saa eeldada
hageja avaldatud asjaoludest, et krediidiandja veebilehel asuvasse iseteenindusse sisselogimine on
samal ajal ka tahteavalduseks lepingute sõlmimisele, sest üldtuntud asjaoluna eristatakse
veebilehele sisselogimist veebilehe kaudu lepingute sõlmimisest.
VÕS § 404 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks
olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda
lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. VÕS § 404 lg 2 p 2 sätestab, et tarbija
tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 4031 lõike 1 punktides 1-11
nimetatud andmed. VÕS § 4031 lg 1 p-s 9 nimetatud andmeteks on krediidi kulukuse määr aasta
kohta.
Kohus leiab, et hagis märgitud asjaoludel on tarbijakrediidilepingute sõlmimisel rikutud
vorminõuet, mille järgi peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks (sh krediidi kulukuse määra osas)
olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt on kostja saanud krediidi kätte. Kohus loeb
hageja esitatud faktilise väite kostja poolt krediidi kättesaamise kohta kostja poolt omaksvõetuks
(TsMS § 407 lg 1). Kuivõrd kostja on krediidi kätte saanud, ei ole lepingud vorminõuete rikkumise
tõttu tühised (VÕS § 408 lg 2).
Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagis märgitud asjaoludel on krediidiandja jätnud
tarbijakrediidilepingute sõlmimisel järgimata VÕS § 404 lg-s 1, lg 2 p-s 2 ja § 4031 lg 1 p-s 9
sätestatud nõuded, mistõttu loetakse intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, sest varem
kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast.
5. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et krediidiandja on kostja 10.10.2022
krediiditaotluse lahendamisel arvestanud kostja avaldatud andmetega kostja netosissetuleku,
majapidamiskulude ning kostja töökoha kohta ning teinud päringud Eesti pensionikeskusesse, et
arvutada välja isiku sissetulek ja taust.ee andmebaasi, et selgitada välja maksehäirete esinemine.
Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Hageja
põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt tarbija poolt taotletud tingimustele vastava krediidi
väljastamiseks ei näinud Credit24 krediidireeglid ette vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks.
Krediidiandja on kohustatud järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet tarbijakrediidilepingu
sõlmimisel (VÕS § 4034 lg 1). Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt
järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:
(a) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,
dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,
toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) §
49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
(b) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral
ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed
majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-
d 2 ja 4);
(c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
(d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste
kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);
(e) krediidiandjal tuleb KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija
konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks.
3 (6)
Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta
kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt ka RKTKm 24.11.2023 2-
21-13098, p 18).
Hagis märgitud asjaoludest nähtuvalt ei ole krediidiandja välja selgitanud, milline on kostja
regulaarsete finantskohustuste kestus (st kohustuse täieliku täitmise tähtaeg) ja kohustuste koosseis
(millise osa moodustavad finantskohustustest põhinõuded ning millise osa kõrvalkohustused, nt
intress). Eeltoodut arvestades ei saanud krediidiandja enda kogutud andmete põhjal hinnata kostja
finantskohustuste mõju tema krediidivõimele, sh olemasolevate finantskohustuste suurenemise (nt
intressimäära suurenemisest tingituna) võimalikkust. Krediidiandja ei ole küsinud kostjalt tema
arvelduskonto väljavõtet, mis on oluline teabeallikas hindamaks tarbija väidete õigsust tema
sissetulekute suuruse ja regulaarsuse ning vältimatute püsikulude ja finantskohustuste suuruse
kohta. Krediidiandjal on kohustus kontrollida tarbija esitatud andmeid. Tarbijalt tema pangakonto
väljavõtte küsimine koormab tarbijat ja krediidiandjat minimaalselt, kuid annab krediidiandja
käsutusse usaldusväärsest allikast pärineva teabe tarbija krediidivõime hindamiseks. Krediidiandja
ei saa seejuures tugineda tarbija poolt esitatud andmete kontrollimata jätmisel enda kehtestatud
krediidireeglitele.
Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hagis märgitud asjaoludel ei ole krediidiandja järginud
nõuetekohast hoolsust kostja krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumisel ning
krediidivõimelisuse hindamisel. Krediidiandja on seega rikkunud vastutustundliku laenamise
põhimõtet.
6. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,
loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui
see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel
juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja
muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei
kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3
ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija
krediidivõimelisust valesti. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuvalt on kostja
tahtlikult jätnud krediidiandjale teabe esitamata või on seda võltsinud. Hagejal on tulenevalt VÕS §
4034 lg-st 13 koormis tõendada VÕS § 4034 lg 7 lauses 4 sätestatud eeldused VÕS § 4034 lg 7
lausetes 1-3 kohaldamata jätmiseks. Kohtu hinnangul ei ole hageja kirjeldanud, millist teavet
krediidiandja kostjalt küsis ning mille kostja jättis tahtlikult krediidiandjale esitamata. Hageja ei ole
kostjalt teabe küsimise ja kostja poolt vastamata jätmise kohta tõendeid esitanud. Samuti ei ole
hageja kirjeldanud, millist teavet kostja võltsis ning krediidiandjale esitas. Kohus leiab seetõttu, et
pooltevahelisele võlasuhtele kohaldatakse VÕS § 4034 lg 7 lausetes 1-3 sätestatut.
7. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt võimaldati kostjale krediiti kuni
1000 eurot, mille piires on kostja kasutanud krediiti kuni 1014,13 euro ulatuses. Kohus loeb hageja
esitatud faktilise väite krediidi kasutusse võtmise kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg
1).
Kohus on tuvastanud krediidiandja ja kostja vahel tarbijakrediidilepingu sõlmimise ning
krediidisumma kasutusse võtmise kostja poolt. VÕS § 4034 lg 7 lausetest 1 ja 2 tulenevalt oli
krediidiandjal õigus nõuda kostjalt krediidi tagastamist ning VÕS §-s 94 sätestatud ulatuses intressi
tasumist. Muid kulusid krediidiandjal kostjalt õigus nõuda ei ole. Tarbijakrediidilepingu sõlmimise
ajal 10.10.2022 oli VÕS §-s 94 nimetatud intressimäära suuruseks 0% aastas. Pooltevahelisele
võlasuhtele kohaldub seega intressimäär 0% aastas. Eeltoodut arvestades puudus krediidiandjal
õigus nõuda kostjalt intressi tasumist. Kohus jätab hagiavalduse intressi 1000 eurot tasumise
nõudes rahuldamata.
8. Krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud 10.10.2022 krediidikonto lepingust nähtuvalt leppisid
pooled kokku, et leping on tähtajatu (dtl 34). Krediidi tagasimaksete kuupäevaks leppisid pooled
kokku iga kuu 11. kuupäeva. Krediidikonto üldtingimustes leppisid pooled kokku, et minimaalse
kuumakse suurus on 10 eurot (dtl 39, p 11.2). Kohtu hinnangul ei ole hagis märgitud asjaolude
õigsust eeldades pooled leppinud kokku maksegraafikus. Pooltevahelisest kokkuleppest nähtub
4 (6)
igakuise minimaalse osamakse suurus, milleks on 10 eurot. Eeltoodut arvestades ei pea
krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama ning neid tarbijale teatavaks tegema. Pooltevaheline
kokkulepe krediidi tagastamise kohta vähemalt 10 euro suuruste igakuiste osamaksetega on kehtiv
ning kostja oli kohustatud tasuma krediidiandjale igakuiselt vähemalt 10 eurot.
9. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul
tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult
või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on
andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks
koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles
ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
Krediidiandja ütles tarbijakrediidilepingu üles põhjendusel, et kostjal oli 14.03.2023 seisuga
krediidilepingust tulenev võlgnevus krediidiandja ees 114,38 eurot (dtl 68). Kohus tuvastas
eelnevalt, et kostja ei võlgnenud krediidiandjale intressi, sest VÕS §-s 94 nimetatud intressimäär oli
lepingu sõlmimise ajal 0% aastas. Seetõttu ei ole intressivõlgnevus lepingu ülesütlemise eelduseks
VÕS § 416 lg 1 järgi.
Kohus kontrollib, kas kostja viivitas 14.03.2023 seisuga vähemalt 30 euro ulatuses krediidi
tagastamisega, mis võrdub kolme kuu minimaalsete osamaksete summaga. Kostja pidi
krediidiandjale ajavahemikus lepingu sõlmimisest 10.10.2022 kuni 14.03.2023 tegema viis
tagasimakset kogusummas 50 eurot (5x10=50). Hageja on põhjendanud oma nõuet asjaoluga, et
kostja on tasunud hagejale tarbijakrediidilepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks kokku 77,94
eurot (dtl 101). Kohus loeb hageja esitatud faktilise väite kostja poolt lepingu alusel krediidiandjale
tasutud rahasumma suuruse kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).
Eeltoodut arvestades ei olnud kostja 14.03.2023 seisuga viivituses osamaksete tegemisega ning
kostja poolt tasutud rahasumma kattis täies ulatuses veel sissenõutavaks muutumata 11.04.2023 ja
11.05.2023 osamaksed ning 7,94 euro ulatuses 11.06.2023 osamakse. Seega puudus kostjal
14.03.2023 seisuga krediidiandja ees tarbijakrediidilepingust tulenev võlgnevus. Eeltoodut
arvestades puudus krediidiandjal 14.03.2023 alus VÕS § 416 lg 1 järgi lepingu ülesütlemiseks.
Kuivõrd tarbijakrediidilepingut ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole muutunud sissenõutavaks
laenujäägi tagastamise nõue. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse krediidi 1000 eurot tagastamise
nõudes.
10. Hagis märgitud asjaoludel ei ole krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud
tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi tagastamise nõue muutunud sissenõutavaks. Viivise
tasumise nõude eelduseks VÕS § 113 lg 1 järgi ning sissenõudmiskulude hüvitamise nõude
eelduseks VÕS § 1132 lg 1 järgi on nõude sissenõutavaks muutumine. VÕS § 1132 lg 2 järgi on
sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eelduseks lepingu lõppemine. Hageja ei ole tõendanud
krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu kehtivat ülesütlemist.
Eeltoodut arvestades puudub hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 229,61
eurot ja sissenõudmiskulude 25 eurot tasumist. Kohus jätab hagiavalduse nimetatud nõuetes
rahuldamata.
11. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab
menetluskulud hageja kanda.
12. Kostja ei ole hagile vastanud ega teinud muid menetlustoiminguid. Kostja menetluskulude
nimekirja ei esitanud ja tema kulusid ei nähtunud toimikust. Kohus leiab, et kostjal puuduvad
menetluskulud. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse nende puudumise tõttu kindlaks
määramata.
13. Kostja ei ela ega viibi rahvastikuregistrist nähtuvatel aadressidel ning kohtu kogutud ja
kolmandate isikute poolt kohtule esitatud aadressidel, mistõttu ei ole menetlusdokumentide
kättetoimetamine kostjale postisaadetisega võimalik. Muul viisil menetlusdokumentide
kättetoimetamine ei ole olnud võimalik. Kohus toimetas eeltoodud põhjustel hagiavalduse ja
menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel.
5 (6)
Otsuse tegemise aja seisuga ei ole kohtule saanud teatavaks kostja aadressi või viibimiskohta ega
uusi sidevahendite andmeid. Kohus toimetab otsuse kostjale avalikult kätte otsusest väljavõtte
avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15
päeva möödumisel väljavõtete väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
/allkirjastatud digitaalselt/
Toomas Ventsli
kohtunik
6 (6)