2-23-131917/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. märts 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-131917

Tsiviilasi / hagi ese

OK Incure OÜ hagiavaldus N.Z-i (N.Z) vastu raha tasumise

nõudes

Hagihind

1344,93 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

OK Incure OÜ (registrikood 11542046, aadress Mustamäe tee

16, 10617 Tallinn)

Lepinguline esindaja Dmitri Santašev

Kostja

N.Z (isikukood XXX, isiku aadress või viibimiskoht ei ole

kohtule teada)

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata OK Incure OÜ (registrikood 11542046) hagiavaldus N.Z-i (N.Z,

isikukood XXX) vastu põhivõlgnevuse 1000 eurot, intressi 90,32 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 229,61 eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot tasumise nõuetes.

2. Toimetada kohtuotsus N.Z-ile (N.Z, isikukood XXX) avalikult kätte otsusest väljavõtte

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel väljavõtete väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud OK Incure OÜ (registrikood 11542046) kanda.

4. Jätta N.Z-i (N.Z, isikukood XXX) menetluskulud kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse esitamine

Kohus ei anna TsMS § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada

apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral

puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel

juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetluskulude

kindlaksmääramise peale

edasikaebamine

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse kirjeldava

väljajätmine

TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib kohus hagi lihtsustatud korras menetlemisel teha asjas otsuse

kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagiavaldust hagihinnast tulenevalt lihtsustatud

korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa.

Kohtuotsuse põhjendav osa

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 28 päeva alates hagi ja menetlusse võtmise määruse

kättetoimetamisest. Kostjale on hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega avalikult kätte

toimetatud 28.02.2024. Hagile vastamise tähtpäev oli 27.03.2024. Kostja ei ole hagile vastanud.

Hageja ei ole kohtule avaldanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus teeb eeltoodut

arvestades asjas kohtuotsuse, millega jätab hagiavalduse TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

2. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja ja IPF Digital AS (registrikood 11034137,

krediidiandja) on sõlminud 10.10.2022 krediidikontolepingu nr 5556980. Kohus loeb hageja

esitatud faktilised väited lepingu sõlmimise kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

Kohus leiab, et hagis märgitud asjaoludel tuleb eeldada krediidiandja ja kostja vahel

tarbijakrediidilepingu sõlmimist. Kohus kohaldab krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud lepingule

seaduses tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut.

3. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja ja krediidiandja vahel sõlmitud 10.10.2022

krediidikontolepingu nr 5556980 järgne krediidi kulukuse määr oli 48,62% aastas. Hageja on hagis

märkinud krediidi kulukuse määra arvutamise eeldused. Kohus loeb hageja esitatud faktilised

väited krediidi kulukuse määra ja arvutamise eelduste kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS §

407 lg 1). Kohus on seisukohal, et hagis märgitud eeldustel on krediidi kulukuse määrad arvutatud

õigesti ega ületa krediidi andmise ajal 10.10.2022 seisuga Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda.

4. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, et krediidikonto taotlemiseks esitab Klient

elektroonilise taotluse Krediidiandja veebilehel www.credit24.ee või suulise taotluse telefoni teel,

kasutades Krediidiandja kontakttelefoni 1324. Hageja on avaldanud, et kostja esitas 10.10.2022

krediidikonto avamise taotluse, logides Credit24 iseteenindusse läbi Smart-ID. Kohus loeb hageja

esitatud faktilised väited selle kohta, et kostja kasutas Smart-ID-d Credit24 iseteenindusse

2 (6)

logimisel, kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

Hageja on hagiavalduse põhjendamiseks lisanud hagiavaldusele pdf-formaadis faili krediidilepingu,

millest nähtub krediidi kulukuse määra suurus. Failist ei nähtu, millisel viisil on kostja teinud

tahteavalduse nende lepingute sõlmimiseks. Hageja ei ole hagis märkinud, millal, millises vormis

(nt kirjalik või elektrooniline vorm) ja millisel viisil (nt sidevahendi või arvutivõrgu abil) tegi kostja

tahteavaldused lepingute sõlmimiseks. Hageja ei ole selgitanud, milline kostja tehtav toiming (kas

näiteks krediidiandja veebilehele logimine Smart-ID-d kasutades või hoopis veebilehel toimingute

tegemine, nt sisestatud andmete kinnitamine) loetakse kostja tahteavalduseks. Kohus ei saa eeldada

hageja avaldatud asjaoludest, et krediidiandja veebilehel asuvasse iseteenindusse sisselogimine on

samal ajal ka tahteavalduseks lepingute sõlmimisele, sest üldtuntud asjaoluna eristatakse

veebilehele sisselogimist veebilehe kaudu lepingute sõlmimisest.

VÕS § 404 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. VÕS § 404 lg 2 p 2 sätestab, et tarbija

tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 4031 lõike 1 punktides 1-11

nimetatud andmed. VÕS § 4031 lg 1 p-s 9 nimetatud andmeteks on krediidi kulukuse määr aasta

kohta.

Kohus leiab, et hagis märgitud asjaoludel on tarbijakrediidilepingute sõlmimisel rikutud

vorminõuet, mille järgi peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks (sh krediidi kulukuse määra osas)

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt on kostja saanud krediidi kätte. Kohus loeb

hageja esitatud faktilise väite kostja poolt krediidi kättesaamise kohta kostja poolt omaksvõetuks

(TsMS § 407 lg 1). Kuivõrd kostja on krediidi kätte saanud, ei ole lepingud vorminõuete rikkumise

tõttu tühised (VÕS § 408 lg 2).

Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagis märgitud asjaoludel on krediidiandja jätnud

tarbijakrediidilepingute sõlmimisel järgimata VÕS § 404 lg-s 1, lg 2 p-s 2 ja § 4031 lg 1 p-s 9

sätestatud nõuded, mistõttu loetakse intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, sest varem

kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast.

5. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et krediidiandja on kostja 10.10.2022

krediiditaotluse lahendamisel arvestanud kostja avaldatud andmetega kostja netosissetuleku,

majapidamiskulude ning kostja töökoha kohta ning teinud päringud Eesti pensionikeskusesse, et

arvutada välja isiku sissetulek ja taust.ee andmebaasi, et selgitada välja maksehäirete esinemine.

Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Hageja

põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt tarbija poolt taotletud tingimustele vastava krediidi

väljastamiseks ei näinud Credit24 krediidireeglid ette vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks.

Krediidiandja on kohustatud järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet tarbijakrediidilepingu

sõlmimisel (VÕS § 4034 lg 1). Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt

järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

(a) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) §

49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

(b) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral

ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-

d 2 ja 4);

(c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

(d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

(e) krediidiandjal tuleb KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks.

3 (6)

Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta

kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt ka RKTKm 24.11.2023 2-

21-13098, p 18).

Hagis märgitud asjaoludest nähtuvalt ei ole krediidiandja välja selgitanud, milline on kostja

regulaarsete finantskohustuste kestus (st kohustuse täieliku täitmise tähtaeg) ja kohustuste koosseis

(millise osa moodustavad finantskohustustest põhinõuded ning millise osa kõrvalkohustused, nt

intress). Eeltoodut arvestades ei saanud krediidiandja enda kogutud andmete põhjal hinnata kostja

finantskohustuste mõju tema krediidivõimele, sh olemasolevate finantskohustuste suurenemise (nt

intressimäära suurenemisest tingituna) võimalikkust. Krediidiandja ei ole küsinud kostjalt tema

arvelduskonto väljavõtet, mis on oluline teabeallikas hindamaks tarbija väidete õigsust tema

sissetulekute suuruse ja regulaarsuse ning vältimatute püsikulude ja finantskohustuste suuruse

kohta. Krediidiandjal on kohustus kontrollida tarbija esitatud andmeid. Tarbijalt tema pangakonto

väljavõtte küsimine koormab tarbijat ja krediidiandjat minimaalselt, kuid annab krediidiandja

käsutusse usaldusväärsest allikast pärineva teabe tarbija krediidivõime hindamiseks. Krediidiandja

ei saa seejuures tugineda tarbija poolt esitatud andmete kontrollimata jätmisel enda kehtestatud

krediidireeglitele.

Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hagis märgitud asjaoludel ei ole krediidiandja järginud

nõuetekohast hoolsust kostja krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumisel ning

krediidivõimelisuse hindamisel. Krediidiandja on seega rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

6. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuvalt on kostja

tahtlikult jätnud krediidiandjale teabe esitamata või on seda võltsinud. Hagejal on tulenevalt VÕS §

4034 lg-st 13 koormis tõendada VÕS § 4034 lg 7 lauses 4 sätestatud eeldused VÕS § 4034 lg 7

lausetes 1-3 kohaldamata jätmiseks. Kohtu hinnangul ei ole hageja kirjeldanud, millist teavet

krediidiandja kostjalt küsis ning mille kostja jättis tahtlikult krediidiandjale esitamata. Hageja ei ole

kostjalt teabe küsimise ja kostja poolt vastamata jätmise kohta tõendeid esitanud. Samuti ei ole

hageja kirjeldanud, millist teavet kostja võltsis ning krediidiandjale esitas. Kohus leiab seetõttu, et

pooltevahelisele võlasuhtele kohaldatakse VÕS § 4034 lg 7 lausetes 1-3 sätestatut.

7. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt võimaldati kostjale krediiti kuni

1000 eurot, mille piires on kostja kasutanud krediiti kuni 1014,13 euro ulatuses. Kohus loeb hageja

esitatud faktilise väite krediidi kasutusse võtmise kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg

1).

Kohus on tuvastanud krediidiandja ja kostja vahel tarbijakrediidilepingu sõlmimise ning

krediidisumma kasutusse võtmise kostja poolt. VÕS § 4034 lg 7 lausetest 1 ja 2 tulenevalt oli

krediidiandjal õigus nõuda kostjalt krediidi tagastamist ning VÕS §-s 94 sätestatud ulatuses intressi

tasumist. Muid kulusid krediidiandjal kostjalt õigus nõuda ei ole. Tarbijakrediidilepingu sõlmimise

ajal 10.10.2022 oli VÕS §-s 94 nimetatud intressimäära suuruseks 0% aastas. Pooltevahelisele

võlasuhtele kohaldub seega intressimäär 0% aastas. Eeltoodut arvestades puudus krediidiandjal

õigus nõuda kostjalt intressi tasumist. Kohus jätab hagiavalduse intressi 1000 eurot tasumise

nõudes rahuldamata.

8. Krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud 10.10.2022 krediidikonto lepingust nähtuvalt leppisid

pooled kokku, et leping on tähtajatu (dtl 34). Krediidi tagasimaksete kuupäevaks leppisid pooled

kokku iga kuu 11. kuupäeva. Krediidikonto üldtingimustes leppisid pooled kokku, et minimaalse

kuumakse suurus on 10 eurot (dtl 39, p 11.2). Kohtu hinnangul ei ole hagis märgitud asjaolude

õigsust eeldades pooled leppinud kokku maksegraafikus. Pooltevahelisest kokkuleppest nähtub

4 (6)

igakuise minimaalse osamakse suurus, milleks on 10 eurot. Eeltoodut arvestades ei pea

krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama ning neid tarbijale teatavaks tegema. Pooltevaheline

kokkulepe krediidi tagastamise kohta vähemalt 10 euro suuruste igakuiste osamaksetega on kehtiv

ning kostja oli kohustatud tasuma krediidiandjale igakuiselt vähemalt 10 eurot.

9. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on

andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks

koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles

ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

Krediidiandja ütles tarbijakrediidilepingu üles põhjendusel, et kostjal oli 14.03.2023 seisuga

krediidilepingust tulenev võlgnevus krediidiandja ees 114,38 eurot (dtl 68). Kohus tuvastas

eelnevalt, et kostja ei võlgnenud krediidiandjale intressi, sest VÕS §-s 94 nimetatud intressimäär oli

lepingu sõlmimise ajal 0% aastas. Seetõttu ei ole intressivõlgnevus lepingu ülesütlemise eelduseks

VÕS § 416 lg 1 järgi.

Kohus kontrollib, kas kostja viivitas 14.03.2023 seisuga vähemalt 30 euro ulatuses krediidi

tagastamisega, mis võrdub kolme kuu minimaalsete osamaksete summaga. Kostja pidi

krediidiandjale ajavahemikus lepingu sõlmimisest 10.10.2022 kuni 14.03.2023 tegema viis

tagasimakset kogusummas 50 eurot (5x10=50). Hageja on põhjendanud oma nõuet asjaoluga, et

kostja on tasunud hagejale tarbijakrediidilepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks kokku 77,94

eurot (dtl 101). Kohus loeb hageja esitatud faktilise väite kostja poolt lepingu alusel krediidiandjale

tasutud rahasumma suuruse kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

Eeltoodut arvestades ei olnud kostja 14.03.2023 seisuga viivituses osamaksete tegemisega ning

kostja poolt tasutud rahasumma kattis täies ulatuses veel sissenõutavaks muutumata 11.04.2023 ja

11.05.2023 osamaksed ning 7,94 euro ulatuses 11.06.2023 osamakse. Seega puudus kostjal

14.03.2023 seisuga krediidiandja ees tarbijakrediidilepingust tulenev võlgnevus. Eeltoodut

arvestades puudus krediidiandjal 14.03.2023 alus VÕS § 416 lg 1 järgi lepingu ülesütlemiseks.

Kuivõrd tarbijakrediidilepingut ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole muutunud sissenõutavaks

laenujäägi tagastamise nõue. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse krediidi 1000 eurot tagastamise

nõudes.

10. Hagis märgitud asjaoludel ei ole krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud

tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi tagastamise nõue muutunud sissenõutavaks. Viivise

tasumise nõude eelduseks VÕS § 113 lg 1 järgi ning sissenõudmiskulude hüvitamise nõude

eelduseks VÕS § 1132 lg 1 järgi on nõude sissenõutavaks muutumine. VÕS § 1132 lg 2 järgi on

sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eelduseks lepingu lõppemine. Hageja ei ole tõendanud

krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu kehtivat ülesütlemist.

Eeltoodut arvestades puudub hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 229,61

eurot ja sissenõudmiskulude 25 eurot tasumist. Kohus jätab hagiavalduse nimetatud nõuetes

rahuldamata.

11. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab

menetluskulud hageja kanda.

12. Kostja ei ole hagile vastanud ega teinud muid menetlustoiminguid. Kostja menetluskulude

nimekirja ei esitanud ja tema kulusid ei nähtunud toimikust. Kohus leiab, et kostjal puuduvad

menetluskulud. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse nende puudumise tõttu kindlaks

määramata.

13. Kostja ei ela ega viibi rahvastikuregistrist nähtuvatel aadressidel ning kohtu kogutud ja

kolmandate isikute poolt kohtule esitatud aadressidel, mistõttu ei ole menetlusdokumentide

kättetoimetamine kostjale postisaadetisega võimalik. Muul viisil menetlusdokumentide

kättetoimetamine ei ole olnud võimalik. Kohus toimetas eeltoodud põhjustel hagiavalduse ja

menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel.

5 (6)

Otsuse tegemise aja seisuga ei ole kohtule saanud teatavaks kostja aadressi või viibimiskohta ega

uusi sidevahendite andmeid. Kohus toimetab otsuse kostjale avalikult kätte otsusest väljavõtte

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel väljavõtete väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

6 (6)