3-22-1820/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Oliver Kask ja Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.03.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1820

Haldusasi

X kaebus Eesti Töötukassa 27.06.2022 otsuse nr

TVH/22/025695

ja

03.08.2022

vaideotsuse

nr

VO/22/1840 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.04.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde kaebaja 24.10.2023 ja 07.12.2023 esitatud tõendid (dtl

194–199, 202–203) ning Eesti Töötukassa 08.08.2023 ja 18.03.2024 vastuste lisad (dtl

186–191, 226).

2. Tagastada Xle korduvalt esitatud tõendid (dtl 212–217, 220–221).

3. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.04.2023 otsus

haldusasjas nr 3-22-1820 muutmata.

4. Jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

5. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.04.2024.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

3-22-1820

2(13)

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 14.06.2022 Eesti Töötukassale töövõime hindamise taotluse.

2. Eesti Töötukassa 27.06.2022 otsusega nr TVH/22/025695 tuvastati Xl osaline töövõime

kestusega kuni vanaduspensionieani.

Taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid,

deformeerivad dorsopaatiad, spondülopaatiad ehk lülihaigused ja vigastuse jääknähud.

Taotlejal on kerge tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas,

mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Taotleja kirjeldatud piiranguid teabe

edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on hinnatud koos abivahendi (prillid) kasutamisega

ning sellest lähtuvalt ei ole tegutsemisvõime piiratud. Taotleja kirjeldatud piiranguid muude

tervisehäirete osas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Taotleja kirjeldatud piirangud

teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise ning suhtlemise

valdkondades ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotlejal on selja-,

hüppeliigese- ja põlvevalu tõttu piiratud pikkade vahemaade läbimine, treppidel liikumine,

pikaajaline staatilises asendis püsimine ning keha põhiasendi muutmine. Taotlejal on liigse

ärevuse tõttu piiratud uutes ja harjumatutes situatsioonides toimetulek ning toimetulek

igapäevarutiini muutustega. Arvestades taotleja tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime

vanaduspensionieani tõenäoliselt vähemuutuv.

3. X esitas Eesti Töötukassa 27.06.2022 otsuse nr TVH/22/025695 peale vaide, kuna leidis, et

tema töövõime on puuduv.

4. Eesti Töötukassa jättis 03.08.2022 vaideotsusega nr VO/22/1840 X vaide rahuldamata.

Vaidlustatud töövõime hindamise otsus tugineb eksperdiarvamusele, mille on koostanud

tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst (TTO ekspertarst). TTO ekspertarst analüüsis veel kord

vaide esitaja terviseandmeid ning vaide esitaja kirjeldatud asjaolusid ning jääb oma esialgse

hinnangu juurde, et vaide esitaja töövõime on osaline, kestusega kuni vanaduspensionini.

Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst analüüsis samuti vaidemenetluses vaide

esitaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO

ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leiab, et eksperdiarvamuse põhjendused ja

hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele.

TTO ekspertarst hindas vaidemenetluses vaide esitajal jätkuvalt mõõduka tegutsemispiirangu

liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid, deformeerivad dorsopaatiad,

spondülopaatiad ehk lülihaigustused ja vigastuse jääknähud. TTO ekspertarst selgitab, et

terviseandmete alusel esinevad vaide esitajal pikaajalised alaseljavaevused, diagnoositud

gonartroosi ja hüppeliigese posttraumaatilist artroosi vasakul. Vaide esitaja liigub iseseisvalt,

liikumisel abivahendeid ei kasuta. Vaide esitajale teostatud röntgenuuringute alusel esinevad

luu-liigessüsteemi muutused. Samas ei nähtu terviseandmetes liikumise funktsioonipiiranguid

kajastavat objektiivse leiu kirjeldust, mille alusel vaide esitajal esineks märkimisväärset

kõnnakuhäiret ja et vaide esitaja vajaks liikumisel abivahendeid. Viimasel kahel aastal ei ole

väljastatud ühtegi retsepti valu leevendavatele preparaatidele, mis oleks mõeldud

3-22-1820

3(13)

liigesevaevuste või kroonilise valu raviks. Samuti puudub informatsioon, et vaide esitaja

oleks saanud taastusravi ja/või füsioteraapiat. Ortopeed dr JL on oma 18.12.2019 sissekandes

märkinud ravisoovitused: „RKK. Vajadusel valuravi. Neuroloogilise defitsiidi süvenemisel

ITK seljakeskuse konsultatsioon.“

Vaide esitajal esinevad kõrgvererõhktõbi ja rütmihäired, mis ei mõjuta püsivalt tema üldist

töövõimet. Raviga on vererõhk kontrollitud ja rütmihäired samuti kontrolli all. Samas on

digiretseptuuri andmetel vererõhku langetavaid ravimeid tarvitatud episoodiliselt. TTO

ekspertarst hindas vaidemenetluses vaide esitajal jätkuvalt kerge tegutsemispiirangu

muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja

käitumishäired. Vaide esitajal on liigse ärevuse tõttu piiratud uutes ja harjumatutes

situatsioonides toimetulek ning toimetulek igapäevarutiini muutustega. TTO ekspertarst

selgitab,

et

terviseandmete

alusel

on

vaide

esitajal

diagnoositud

ärevushäiret.

Antidepressantravi ei saa. Kasutanud ärevuse leevendamiseks Diasepaami tilkasid, millest

perearsti hinnangul tekkinud sõltuvus. Psühhiaatri vastuvõtul ei ole vaide esitaja

tervisandmete alusel käinud.

Taotluses muude tervisehäirete osas kirjeldatud kehalise võimekuse piiranguid on arvestatud

liikumise valdkonda hinnates. Taotluses kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja

enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise ning suhtlemise valdkondades ei leidnud

tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Terviseandmete alusel ei esine vaide esitajal häireid,

mis takistaksid suuga toidu haaramist, mälumist ja neelamist. Vaide esitaja väidab, et

nägemine on väga halb, kuid viimase viie aasta vältel ei ole ta silmaarstil käinud.

Terviseinfosüsteemis puuduvad andmed õppimist, tegevuste sooritamist, suhtlemist piiravate

vaimse tervise probleemide kohta, samuti ebakohase käitumise episoodide esinemise ja

sageduse kohta. Käelise tegevuse valdkonnas piiranguid kirjeldatud ei ole.

5. X esitas 29.08.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 27.06.2022 otsuse

nr TVH/22/025695 ja 03.08.2022 vaideotsuse nr VO/22/1840 tühistamiseks.

Vaidlusalune töövõime hindamise otsus on õigusvastane, kuivõrd olulised TIS-i andmed on

jäänud tähelepanuta. Vastustaja on jätnud tähelepanuta digiloos 03.05.2022 dr JT ja

23.02.2023 perearst MT sissekanded. Nendele puudustele juhtis kaebaja tähelepanu ka vaides.

Alajäsemetes esinev tuimus on kajastatud ka terviseandmetes (vt dr JL 18.12.2019 epikriis; dr

JT 03.05.2022 saatekirja vastus; dr MT 20.06.2022 epikriis; dr AL 09.10.2015 epikriis; dr TT

20.01.2016 epikriis ja 22.08.2016 epikriis).

Dr JL 18.12.2019 ja dr MT 20.06.2022 sissekannetes ei ole soovitatud põlveliigese

operatiivravi, vaid selja operatiivravi. Kaebaja lükkas operatsiooni edasi. Kaebaja tuli

22.08.2016 seljaoperatsioonile, kuid haiglas selgus pärast operatsiooni eeluuringuid, et

eeldiagnoos oli ebatäpne ja muudetud raskema vastu. Operatsiooni plaan oli ka muudetud

raskema vastu. Kui esimese operatsiooni plaani järgi oli taastumisperiood 2 kuud, siis uue

plaani järgi pikenes taastumisperiood 6–12 kuuni ja keegi ei garanteerinud, et operatiivravi

viib positiivse tulemuseni. Seetõttu loobus kaebaja operatsioonist ning otsustas proovida ilma

operatsioonita hakkama saada. Füsioteraapia ravi on läbitud aastatel 2015 ja 2016, kuid ei

andnud tulemusi, vaid tekkisid uued valud. Valuvaigistid on käsimüügiravim ning kaebaja

võtab neid vastavalt vajadusele. Samas võib pidev valuvaigistite tarbimine viia selleni, et

tekib suurem kahju põlvede luudele ja seljaajule. Valu kaob, kui kaebaja istub või on pikali

asendis. Liikumise abivahendina kasutab kaebaja sõiduautot.

Vastavalt määruse nr 39 lisale peaks kaebaja terviseseisund olema hinnatud järgmiselt: 1.1.

liikumine eri tasapindadel – arvväärtus 4 (suudan läbida ohutult ja korduvalt 50 meetrit

(umbes 5 bussi pikkus), ilma et tuleks peatuda kas väsimuse, valu, õhu- või tasakaalupuuduse

tõttu); 1.3. seismine ja istumine – arvväärtus 3 (suudan ilma teise inimese abita püsida ühel

3-22-1820

4(13)

kohal kas seistes, istudes või vaheldumisi, tundmata valu või kurnatust, vähem kui 1 tund).

Vastavalt tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele

kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate

seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 8 lg 3 p-le 2 hindab eksperdiarvamuse andja isiku

töövõime puuduvaks, kui mis tahes võtmetegevuse raskusaste on hinnatud arvväärtusega 4.

Kui taotluses välja toodud käimise ja seismise piirangud on seatud kahtluse alla ning erinevad

olulisel määral ekspertarsti arvamusest, siis oleks töötukassa saanud kaebaja suunata

tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule visiidipõhisele hindamisele, mida aga ei tehtud (vt

töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 7 lg 3, määrus nr 39 § 2 p 10; vt Riigikohtu lahend nr 3-

20-2474). Probleem selja ja põlvega on kaebajal juba ammu ning aina süveneb. Siiamaani on

kaebaja töötamisega hakkama saanud tänu tööandja poolt antud ametisõiduautole ning kodus

parkimise võimalusele. Väljas käib kaebaja üksnes hoovis, kui on vaja kaugemale minna, siis

kasutab sõiduautot. Tööd on võimalik teha ainult tänu sellele, et iga hetk on võimalik istuda

või pikali heita. Nüüd on kaebaja hakanud kaaluma operatiivravi võimalust ning läheb

30.03.2023 perearsti vastuvõtule. Vastustaja on selgitanud, et töövõime hindamisel võetakse

arvesse igasugust isikule sobivat tööd. Kahjuks ei pakuta kaebajale sellist tööd, arvestades

kaebaja vanust. Samuti on kaebaja alates 22.08.2022 töötu ning on töötukassas töötuna arvel.

10.03.2023 lõppes ka töötuskindlustushüvitise väljamaksmine ning kaebaja jäi sissetulekust

ilma.

Tervishoiutöötajate registris ei ole ekspertarste AT ja SO, kes on koostanud seisukohad

praeguses kohtumenetluses.

6. Eesti Töötukassa palus jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema enda poolt 14.06.2022

esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja TIS-i kantud

terviseandmed. Kohtumenetluses vaatas Eesti Töötukassa ekspertarst veel kord TTO

ekspertarsti eksperdiarvamuse, kaebaja poolt kirjeldatud enesehinnangulised kaebused ja

objektiivsed terviseandmed üle ja jäi eeltoodud seisukohtade juurde. Ekspertarstid on

tutvunud kõigi olemasolevate viimase viie aasta terviseandmetega, kuid oma hinnangutes on

välja toodud andmed, millele on otseselt tuginetud. Kaebaja igapäevategevused ei ole

täielikult takistatud. Adekvaatse regulaarse raviga kaebaja vaevused suure tõenäosusega

leeveneksid, samas ei ole kaebaja ise kõiki arstide soovitusi järginud (soovitatud on

operatiivset ravi, ravikehakultuuri, füsioteraapiat). Kaebajale on ekspertarsti hinnangul sobilik

töö, mis ei eelda rohket liikumist, mittefüüsiline töö, istuva iseloomuga töö, osalise ajaga töö.

Käelise tegevuse valdkonnas ei ole kaebaja esitanud ühtegi piirangut ning neid ei ole

hinnanud ka ekspertarstid. Töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse taotleja

tegevuspiiranguid 7 tegevusvaldkonnas, mitte ainult ühes. Kui vastustaja oleks hinnanud

kaebaja tegevuspiiranguid ainult liikumise valdkonnas, oleks see olnud vastuolus töövõime

hindamise metoodikaga. Töövõimet ei hinnata, lähtudes isiku enda poolt valikuliselt määratud

haigusseisunditest ega tema poolt määratud ühes kindlas valdkonnas. Tervishoiutöötajate

registris peavad olema registreeritud praktiseerivad arstid, kes osutavad tervishoiuteenust.

Eesti Töötukassa tervishoiuteenust ei osuta.

Saab nõustuda kaebajaga, et terviseandmete kohaselt on soovitatud selja, mitte põlve

operatiivset ravi. Töötukassa ekspertarsti AT 19.10.2022 koostatud seisukohas on liikumise

valdkonna võtmetegevuse „Liikumine eri tasapindadel“ selgituses ekslikult märge, et

kaebajale on soovitatud põlveliigese operatiivset ravi. Vaidlustatud otsuses kajastatud

põhjendustes, samuti otsuste aluseks olnud ekspertarstide hinnangutes on terviseandmed

seljaoperatsiooni kohta õigesti esitatud ja hindamise tulemus õige. TTO ekspertarsti

22.06.2022 ja 19.07.2022 koostatud ekspertiisides on mõlemas liikumise valdkonnas

(piirangu põhjustanud haiguse kulg) viidatud seljaoperatsioonile.

3-22-1820

5(13)

Dokumendipõhine hindamine on töövõime eksperthinnangu andmisel valdav protseduur, sest

töövõime hindamiseks vajalikud andmed on juba olemas (vt TVTS § 6 lg 4). Kaebaja esitas

töövõime hindamise taotluse 14.06.2022. TIS-i andmetel käis kaebaja viimase 6 kuu jooksul

enne töövõime hindamise taotluse esitamist perearsti MT vastuvõtul (vt dr MT 20.06.2022

epikriis). Lisaks kajastusid TIS-s järgmised raviarstide andmed, mis on ka töövõime

hindamisel ja vaidemenetluses aluseks võetud: perearsti MT 20.06.2022, 26.10.2021 ja

17.03.2017 epikriisid ning 20.12.2021 visiit, radioloog JT 03.05.2022 ja 06.06.2022 saatekirja

vastused, kardioloog VK 21.09.2021 epikriis ning ortopeed JL 18.12.2019 epikriis.

Vaidlustatud otsuste tegemise seisuga ei nähtunud kaebaja täidetud töövõime hindamise

taotluse ja tema ravidokumentatsiooni vahel sellist vastuolu, mis vajanuks kaebaja saatmist

töövõime hindamise menetluse käigus tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule. Andmed

töövõime hindamiseks olid olemas ning piisavad, puudus kahtlus nende objektiivsuses, samuti

ei esinenud terviseandmetes vasturääkivusi. Ekspertarstid vaatasid üle TIS-is kajastuvad

viimase 5 aasta epikriisid.

7. Tallinna Halduskohus jättis 28.04.2023 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Vaidlusaluses 27.06.2022 otsuses on õiguslike alustena märgitud TVTS §-d 5–9 ning määrus

nr 39. Kuigi otsuses ei ole viidatud töövõime hindamise metoodikale, on see viga siiski

parandatud vaidemenetluses (HMS § 58). TVTS § 5 lg 1 kohaselt tuvastatakse töövõime

hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel

võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise

piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Isikul on osaline töövõime,

kui tema töötamine on TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud

(TVTS § 5 lg 3 p 2). Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse

saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1).

Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus järgmiste andmete alusel: 1) taotluses

olevad andmed (s.o taotleja hinnang oma tegutsemisvõimele erinevates valdkondades ja

võtmetegevustes); 2) TVTS § 7 lg-s 5 sätestatud andmed (TIS-i kantud taotleja

terviseandmed); 3) taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral andmed taotlusel

nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse

koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (määrus nr 39 § 5 lg 1). Isiku töövõime ulatuse

tuvastamine on hindamisotsus. Haldusakti kontrollimisel on halduskohtu pädevuses tuvastada,

kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel

TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel). Kohus ei

asu ise hindama töövõime ulatust.

Kaebaja leiab, et vastustaja on ebaõigesti hinnanud kaebajal esinevaid tegutsemispiiranguid

liikumise valdkonnas, täpsemalt võtmetegevustes 1.1 (liikumine eri tasapindadel) ja 1.3

(seismine ja istumine). Kaebaja on märkinud liikumise valdkonna võtmetegevuse 1.1 piirangu

arvnäitajaga 4 ning võtmetegevuse 1.3. piirangu arvnäitajaga 9, kuid TTO ekspertarst on

hinnanud vastava valdkonna võtmetegevuse 1.1. piirangu arvnäitajaga 2 ning 1.3. piirangu

arvnäitajaga 2 (dtl 74–75). TTO ekspertarsti 22.06.2022 eksperthinnangus on ekspertarst

liikumise valdkonna võtmetegevusega 1.1. (liikumine eri tasapindadel) seoses tuginenud

järgmistele diagnoosidele: „M48.0 – Lülisambakanali kitsenemine e spinaalstenoos, M17 –

Gonartroos e põlveliigese artroos, M43.1 – Lülilibisemine e spondülolistees, T93.2 –

Alajäseme muude murdude jääknähud“ (dtl 74). TTO ekspertarsti põhjendus on järgmine:

„Taotlejal pikaajalised alasseljavaevused, diagnoositud gonartroosi ja hüppeliigese

posttraumaatilist artroosi vasakul. Liigub iseseisvalt, liikumisel abivahendeid ei kasuta.

Viimasel kahel aastal pole väljastatud ühtegi retsepti valu leevendavatele preparaatidele.

Samuti puudub informatsioon, et Taotleja oleks saanud taastusravi ja/või füsioteraapiat.

3-22-1820

6(13)

Taotlejal kõrgvererõhktõbi ja rütmihäired. Raviga vererõhk kontrollitud ja rütmihäired samuti

raviga kontrolli all. Samas Digiretseptuuri andmetel vererõhku langetavaid ravimeid

tarvitanud episoodiliselt. Piirang hinnatud mõõdukaks.“ (dtl 74–75). Liikumise valdkonna

kokkuvõtte all on objektiivse staatuse ja uuringutulemuste all märgitud mh 06.06.2022

röntgenuuringut, 03.05.2022 röntgenuuringut, 15.09.2021 vererõhu uuringut.

Vaidlusaluse 27.06.2022 otsuse kohaselt on tuginetud tervishoiuteenuse osutaja AS

Arstikeskus Confido eksperdiarvamusele (dtl 6). See, ekspertarst dr TK 22.06.2022 koostatud

eksperthinnang on kohtule esitatud (dtl 74), kuid sellest ei ole tuvastatav, et ekspertarst oleks

arvesse võtnud perearst MT 23.02.2022 sissekannet. Küll aga nähtub see vastustaja

20.10.2022 menetlusdokumendi lisast 11 (töötukassa ekspertarst SO vastus vaidele), kus on

märgitud mh järgmist: „23.02.2022 perearst MT: kaebused Viimasel ajal seismise ja käimise

ajal agenenud seljavalud, mis põhjustavad jalgade tuimsust, lisaks sellele ei anna rahu põlvede

artroosi põhjustatud valud. /…/“ (dtl 104). Ka vaideotsuses on märgitud, et TTO ekspertarst

tugines 23.02.2022 perearsti MT epikriisile (vt dtl 27). Seega ka juhul, kui TTO ekspertarst

oma 22.06.2022 hinnangus perearsti 23.02.2022 sissekandest ei lähtunud, on see viga

kõrvaldatud vaidemenetluses (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58). Küll aga nähtub TTO

ekspertarsti 22.06.2022 eksperdihinnangust ja vaideotsusest, et TTO ekspertarst on tuginenud

03.05.2022 röntgeni tulemustele: „Kirjeldus: Nimmeosas sinistroskolioos, L5 anterolistees ca

1cm, spondülolüüsi ei erista, lülikehad kogu nimmeosa ulatuses deformeerunud, L1-3

madaldunud, ka varasemal üv-l, väljendunud osteokondroos, spinalkanali deformatsioon ja

ilmselt ka stenoosid, küfoos süvenenud. Spondüloartroos enam L4-5-S1 osas. Vasakul III st

põlveliigese varuartroos, paremal IV st varuartroos.“ (dtl 28, 76). See tekst langeb kokku ka

kaebuses viidatud dr JT 03.05.2022 epikriisiga (vt dtl 2), samuti vastustaja esitatud dr JT

03.05.2022 epikriisiga (vt dtl 53). Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et vastustaja on kaebaja

töövõime hindamise taotluse lahendamisel võtnud arvesse dr JT 03.05.2022 epikriisi ning

vaidemenetluses perearst MT 23.02.2022 sissekannet.

TTO ekspertarst on hinnanud vaidemenetluses veel kord kaebaja töövõimet ning jäänud

varasema seisukoha juurde. Liikumise valdkonna kokkuvõttes on märgitud piirangute

avaldumise, mõju tegevusvõimele ja põhjuse all järgmist: „Taotlejal esineb mõõdukas piirang

liikumise valdkonnas. Taotlejal on seljavalu, hüppeliigese valu ja põlvevalu tõttu takistatud

jalgsi pikkade vahemaade läbimine ja treppidel liikumine. Taotlejal on takistatud pikaajaline

staatilises seisvas asendis püsimine ning siirdumised, suurte raskuste maast tõstmine ja

teisaldamine. Piirangud on põhjustatud lülisamba nimmeosa struktuuri, põlveliigese

struktuuri, hüppeliigese struktuuri ja kardiovaskulaarsüsteemi struktuuri häiretest.“ (dtl 90).

Võtmetegevuste põhjendused on toodud välja järgmiselt: „1.1. Liikumine eri tasapindadel:

Taotlejal

pikaajalised

alasseljavaevused,

diagnoositud

gonartroosi

ja

hüppeliigese

posttraumaatilist artroosi vasakul. Liigub iseseisvalt, liikumisel abivahendeid ei kasuta.

Viimasel kahel aastal pole väljastatud ühtegi retsepti valu leevendavatele preparaatidele.

Samuti puudub informatsioon, et Taotleja oleks saanud taastusravi ja/või füsioteraapiat.

Taotlejal kõrgvererõhktõbi ja rütmihäired. Raviga vererõhk kontrollitud ja rütmihäired samuti

raviga kontrolli all. Samas Digiretseptuuri andmetel vererõhku langetavaid ravimeid

tarvitanud episoodiliselt. Piirang hinnatud mõõdukaks. /…/ 1.3. Seismine ja istumine:

Taotlejal

pikaajalised

alasseljavaevused,

diagnoositud

gonartroosi

ja

hüppeliigese

posttraumaatilist artroosi vasakul. Liigub iseseisvalt, liikumisel abivahendeid ei kasuta.

Viimasel kahel aastal pole väljastatud ühtegi retsepti valu leevendavatele preparaatidele.

Samuti puudub informatsioon, et Taotleja oleks saanud taastusravi ja/või füsioteraapiat.

Piirang mõõdukas.“ (dtl 91–92). TTO ekspertarst selgitab „Märkused valdkonna hinnangute

kohta“ all järgmist: „Piiranguid ei muuda. Taotleja toob välja, et liikumist takistavad valud

seljas ja põlveliigestes. Ei olevat suuteline 50 m liikuma. Miks piiranguid ei muuda: - Pole

kirjeldatud, et esineks kõnnakuhäiret, pole kirjeldatud, et liikumisel vajaks abivahendeid –

3-22-1820

7(13)

Taotleja pole vajanud valuravi. Viimasel 2-l aastal pole väljastatud ühtegi retsepti ravimitele,

mis oleks mõeldud liigesevaevuste või kroonilise valu raviks. – Taotleja pole saanud

taastusravi, füsioteraapiat *18.12.2019 JL ORTOPEED: RKK. Vajadusel valuravi.

Neuroloogilise defitsiidi süvenemisel ITK seljakeskuse konsultatsioon.“ (dtl 92).

Vaidemenetluses on TTO ekspertarsti hinnangu üle vaadanud ka töötukassa ekspertarst SO,

kes nõustus TTO ekspertarsti antud hinnangutega (vt dtl 103–107). Vastustaja on asjakohaselt

selgitanud, et hindamisel võetakse arvesse isiku enda poolt kirjeldatud enesehinnangulised

tegutsemispiirangud, mida seostatakse olemasolevate objektiivsete terviseandmetega (TVTS §

5 lg 2, määruse nr 39 § 5). See tähendab, et kaebaja hinnangut oma töövõimele peavad

toetama TIS-is olevad terviseandmed.

Lisaks on vastustaja esitanud kohtumenetluses töötukassa ekspertarsti ATi seisukoha kaebaja

poolt 14.06.2022 töövõime hindamise taotluses, 01.07.2022 vaides ja 29.08.2022 kaebuses

kirjeldatud piirangute kohta (vt dtl 109–118). Töötukassa ekspertarst AT on leidnud liikumise

valdkonna võtmetegevuse 1.1. osas järgmist: „Piirangut ei saa hinnata suuremaks kui

mõõdukas, sest vaatamata valudele seljas ja jalgades ning käimisel tekkivale jalgade

tuimusele suudab X kõndida ilma abivahendi ja teise inimese abita. Hindamisel on arvestatud

ka seda, et töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse tegevuspiiranguid koos

adekvaatse raviga. See tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see

on võimalik) määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) rakendatakse vastavalt

arsti ettekirjutatule. Tervise infosüsteemi andmetel ei ole aga X järginud kõiki arstide

soovitusi, ei ole soovinud põlveliigese operatiivset ravi, ravikehakultuuri ega füsioteraapiat

(vt ortopeedi JL 18.12.2019 ja perearsti MT 20.06.2022 epikriisid).“ (dtl 111). Seejuures on

vastustaja täpsustanud 12.04.2023 vastuses, et nõustub kaebaja väitega, et kaebajale on

terviseandmete kohaselt soovitatud selja (mitte põlve) operatiivset ravi (dtl 146) ning lisanud,

et töötukassa ekspertarsti AT poolt 19.10.2022 koostatud seisukohas on liikumise valdkonna

võtmetegevuse „Liikumine eri tasapindadel“ selgituses ekslikult märge, et kaebajale on

soovitatud põlveliigese operatiivset ravi.

Töötukassa ekspertarst AT on leidnud liikumise valdkonna võtmetegevuse 1.3. (seismine ja

istumine) osas järgmist: „Piirangut ei saa hinnata suuremaks kui mõõdukaks, sest kuigi Xl

esinevad valud põlvedes ja seljas ning seismisel tekib jalgade tuimus, ei ole üheski

meditsiinidokumendis märgitud, et X ei suuda üldse istuda, seista ega kehaasendeid vahetada.

Hindamisel on arvestatud ka seda, et X ei ole retseptipõhiseid valuravimeid (mis on

tugevamad kui käsimüügi ravimid) viimase kahe aasta jooksul vajanud ning ei ole soovinud

ravikehakultuuri ja füsioteraapiat ega põlveliigese operatiivset ravi. Mis puudutab X

kohtukaebuses esitatud väidet, et tema tervislik seisund on eelmise ekspertiisiga võrreldes

halvenenud (artroos on süvenenud), siis töötukassa ekspertarst nõustub sellega, kuid selgitab,

et artroosi süvenemine ei tähenda veel seda, et X oleks puuduva töövõimega, sest töövõime

hindamisel võetakse arvesse igasugust isikule sobivat tööd, mis ei pruugi olla tema praegune

töö. Valdavalt istuvas asendis tehtavat füüsilist kerget tööd peaks X vähemalt osalise

koormusega teha suutma. Kaebuses on välja toodud radioloogi JT 03.05.2022 ja 06.06.2022

sissekanded, mis on sisuliselt dr JT saatekirja vastustes kirjeldatud röntgenuuringute

tulemused. Need röntgenuuringu tulemused on hindamisel arvesse võetud /…/. Töötukassa

ekspertarst selgitab, et kõiki X diagnoose, k.a spinaalstenoosi ja küfoosi (mis

klassifitseeritakse dorsopaatiate ja lülihaiguste alla), samuti artroosi on töövõime hindamisel

arvesse võetud, kuid töövõime hindamise metoodika kohaselt ei ole hindamisel määravaks

mitte haiguste diagnoosid, vaid nendest põhjustatud tegevuspiirangud. /…/. Mis puudutab

auto kui liikumise abivahendi kasutamist, siis liikumise valdkonna piirangute hindamisel

arvestatakse nn invaabivahendite (näit tugikepp, kark, rulaator, ratastool) kasutamist. Kui X

kasutab liikumise abivahendina ainult autot, siis järelikult suudab ta siseruumides liikuda ilma

3-22-1820

8(13)

abivahendita ning seetõttu ei saa tema piirangut eri tasapindadel liikumisel hinnata

arvväärtusega 4. Piirang eri tasapindadel liikumisel hinnatakse arvväärtusega 4 (st täielikuks)

siis, kui isik ei suuda üldse iseseisvalt kõndida (näit liigub ainult teise inimese toel).“ (dtl

112).

Eeltoodust nähtub, et vastustaja on arvesse võtnud kaebajal esinevaid selja- ja

põlveprobleeme (sh diagnoose nagu spinaalstenoos ja küfoos), samuti asjaolu, et kaebajal

tekib seismisel jalgades tuimus, aga ka väidet, et kaebaja tervislik seisund on halvenenud ning

artroos on süvenenud. Lisaks on vastustaja selgitanud, et kaebaja liigub ilma abivahendita

ning asjakohaselt märkinud, et sõiduautoga liikumine tähendab, et siseruumides suudab

kaebaja liikuda iseseisvalt. Kaebuses väljatoodu, et kaebaja kasutab abivahendina sõiduautot,

ei ole käsitatav meditsiinilise abivahendina sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr 74

„Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise

otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“

tähenduses. Töövõime hindamisel antakse hinnang inimese pikaajalisele tervisekahjustusele

ning inimese töövõimet hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas

võtmetegevuste alusel (vt töövõime hindamise metoodika, lk 6)1. Tegutsemisvõimet

hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et taotleja

tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodid

(ravimid,

protseduurid

jms)

on

rakendatud

vastavalt

arsti

poolt

ettekirjutatule.

Tegutsemisvõimet hinnatakse alati koos abivahendiga, mida inimene oma terviseseisundit

arvestades iga päev vajab ja kasutab või mille kasutamine tegutsemisvõimet parandaks

(samas, lk 7). Tegutsemispiirangu raskusaste punktiväärtusega 4 tähendab „täielik probleem“

96–100%, ehk teisisõnu takistab kogu aeg igapäevaelu, esineb pidevalt, tegevust ei ole üldse

võimalik teostada (samas, lk 13–14). Kokkuvõttes on vastustaja võtnud töövõime hindamisel

arvesse asjakohaseid TIS-i andmeid ning kõrvutanud neid kaebaja antud hinnangutega. Ei

nähtu, et vastustaja oleks teinud ilmselgeid vigu liikumise valdkonna võtmetegevuste

piirangute raskusastmete hindamisel.

Kaebaja leiab, et tervishoiutöötajate registris ei ole ekspertarste AT ja SO. Ka juhul, kui see

väide vastab tõele, puudub alus jätta kohtule esitatud ekspertarstide hinnangud kõrvale.

Vastavalt TVTS § 7 lg-le 1 hindab töötukassa isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse

saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Määruse nr 39 § 2 p 3

kohaselt on eksperdiarvamus töövõime hindamisel tervishoiuteenuse osutaja või arstiõppe

läbinud Eesti Töötukassa töötaja antud arvamus isiku kehalise ja vaimse võimekuse

valdkondades piirangute esinemise või puudumise kohta, töövõime ulatuse, seisundi

muutumise prognoosi ja töövõimet välistava seisundi või erijuhtumi esinemise kohta koos

asjakohaste põhjenduste ning töötingimusi, abivahendeid ja töövõime toetamist puudutavate

soovitustega. Eelnevast nähtuvalt ei pea olema arstiõppe läbinud töötukassa töötaja kantud

tervishoiutöötajate registrisse. Seega piisab, kui töötukassa esitab kohtule oma töötaja (kes on

läbinud arstiõppe) hinnangu. Tervishoiutöötajate registrisse on kantud SO. Samas puudub alus

kahelda ATi kvalifikatsioonis.

TVTS § 7 lg 3 sätestab, et kui olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik isiku töövõimet

hinnata, on töötukassal õigus suunata isik tema töövõime kohta arvamuse saamiseks TVTS §

7 lg-s 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule. Praegusel juhul on vastustaja

leidnud, et TIS-is olid piisavad andmed olemas, et hinnata kaebaja töövõimet. Nagu eespool

selgitatud, on kaebaja hinnang oluline, kuid seda peavad toetama objektiivsed terviseandmed.

Vastustaja ongi kõrvutanud kaebaja hinnanguid ning TIS-is olevaid andmeid.

1 Kättesaadav arvutivõrgust: https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine/toovoime-hindamise-

pohimotted-ja-metoodika

3-22-1820

9(13)

Kaebaja on selgitanud, et kasutab käsimüügi ravimina valuvaigisteid vastavalt vajadusele ning

toonud ka põhjused. TVTS § 7 lg 4 p-st 3 nähtuvalt tuleb ekspertarstil võtta arvesse mh ka

andmeid ravimite kohta. Vastustaja ekspertarst AT on asjakohaselt selgitanud, et

retseptipõhiste valuvaigistite mittekasutamisele on ekspertarstide poolt viidatud seetõttu, et

need on tugevama valuvaigistava toimega kui käsimüügist ostetud valuvaigistid (dtl 112). See

tähendab tugevamat valu ja tõsisemat terviseprobleemi sõltuvalt sellest, kas on retseptuuris

arsti poolt välja kirjutatud ka tugevamad valuvaigistid või on valu võimalik kontrolli all hoida

käsimüügiravimitega. Ka töövõime hindamise metoodikast tuleneb, et tegutsemisvõimet

hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga. Seoses füsioteraapiaga on kaebaja

ise kinnitanud, et selle on ta läbinud aastatel 2015 ja 2016, kuid tulemust ei ole see andnud.

Ka TTO ekspertarst on leidnud, et andmed füsioteraapia ja/või taastusravi kohta puuduvad,

kuid soovitanud regulaarset füsioteraapiat (dtl 87).

Kaebaja on toonud välja oma taotluses ka piirangud liikumise valdkonnas võtmetegevuses 1.2

(ohutu ringiliikumine); teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevustes 3.1 ja

3.2; teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevuses 4.3 (söömine ja

joomine); õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevuses 5.3 (õppimise ja

tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud); muutustega kohanemise ja ohu tajumise

valdkonna võtmetegevustes 6.1 (väljaskäimine), 6.3 (toimetulek muutustega), 6.4

(muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud); suhtlemise valdkonna

võtmetegevustes 7.1 (suhtlemisega hakkamasaamine), 7.2 (kohane käitumine ning muud

tervisehädad). Kohus nõustub seoses loetletud võtmetegevustega vaideotsuses märgituga ega

pea vajalikuks neid põhjendusi korrata (HKMS § 165 lg 2).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. X palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ning teha asjas uus otsus,

millega kaebus rahuldada.

Töötukassa ei ole piisavalt uurinud kaebaja taotluses esitatud piiranguid liikumise ja seismise

valdkonnas, jättes täitmata TVTS § 6 lg-s 5 sätestatud nõude. Sama nõude sätestab töövõime

hindamise metoodika lisa 6 „Töövõime hindamise otsustustingimused“ p 1, mille kohaselt

tuleb saata taotleja diagnoosi täpsustamiseks raviarsti juurde, kui meditsiinilised andmed ei

toeta piisava kindlusega taotluses esitatud andmeid, puudub vaevustele vastav diagnoos.

Kaebaja ei olnud käinud eriarsti juures, kes oleks saanud anda hinnangu tema seismise ja

kõndimise funktsioonihäire raskuse kohta. Kaebaja kirjeldas taotluses oma kõndimise ja

seismise piiranguid jalgade tuimuse tekitamise tõttu.

Halduskohus märkis otsuses, et praegusel juhul on vastustaja leidnud, et TIS-s olid piisavad

andmed olemas, et hinnata kaebaja töövõimet. Samas on SO vastustaja 20.10.2022 seisukoha

lisas 11 (p 2.3) märkinud: „röntgenuuring peegeldab luu-liigessüsteemi anatoomilisi ja

ehituslikke muutuseid. Röntgenuuringu alusel ei saa otsustada funktsiooni üle“. Töötukassa

12.04.2023 seisukoha lisas 1 (p-d 2.3–2.4) on AT märkinud: „Eesti Töötukassa jääb endiselt

seisukohale, et ainuüksi röntgenuuringu alusel ei saa otsustada funktsioonihäire raskuse üle

ning see, et Xl on anatoomilised ja ehituslikud muutused luuliigessüsteemis, ei tähenda veel

seda, et ta oleks puuduva töövõimega“. See näitab, et olemasolevad TIS-i andmed olid

ebapiisavad selleks, et hinnata funktsioonihäire raskust, s.t töövõimet. Väide, et kuna kaebaja

kasutab liikumise abivahendina ainult autot, siis järelikult suudab ta siseruumides liikuda ilma

abivahendita ning seetõttu ei saa tema piirangut eri tasapindadel liikumisel hinnata

arvväärtusega 4, ei vasta määrusele nr 39, kuna liikumise valdkonna võtmetegevuse 1.1

(liikumine eri tasapindadel) puhul vastab kirjeldus „50 meetrit (umbes 5 bussi pikkus)“

arvväärtusele 4. Kaebaja suudabki liikuda iseseisvalt välis- ja sisetingimustes 50 meetrit.

3-22-1820

10(13)

Lisaks piisab kaebaja terviseprobleemide puhul kohandatud ergonoomilise seljatoega istmega

autost, mis võib olla abivahend.

Kaebaja on olnud Eesti Töötukassas arvel juba 10 kuud, kuid töötukassa pole suutnud

pakkuda talle sellist tööd, mida ta saaks teha kodukontoris. Samuti pole ta sellist sobivat tööd

leidnud tööotsingute portaalist.

9. Eesti Töötukassa palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate

seisukohtade juurde.

Kaebaja terviseseisundi kohta olid terviseandmed olemas ja nende alusel oli võimalik tema

töövõimet hinnata. Arvestatud on kõiki kaebaja töövõime hindamise ajal püsivalt üldist

töövõimet mõjutavaid haigusi. Töövõime hindamine ei toimu diagnoosi, haigusseisundi

kestuse ega tekkemehhanismi, vaid funktsioonipõhiselt. Isiku tegutsemispiiranguid hinnatakse

sellisena, nagu nad esinevad hindamise ajal, mitte nii, nagu nad võisid olla väljendunud

minevikus või võiksid olla tulevikus. Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus

stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi

määratud ning ravimeetodid on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Kaebaja käis

enne töövõime hindamise taotluse esitamist perearsti vastuvõtul (MT 20.06.2022 epikriis),

millega oli TVTS § 6 lg-st 4 tulenev nõue täidetud. Seega ei olnud vajadust teavitada kaebajat

arsti vastuvõtul käimise vajadusest ega määrata selleks tähtaega. Lisaks nähtusid TIS-ist

viimase viie aasta terviseandmed (sh ortopeedilt, kardioloogilt), mis samuti hindamisel üle

vaadati ja arvesse võeti. Samuti olid kaebaja vaevustele vastavad diagnoosid TIS-is olemas.

Kaebaja osutatud väidetega ei ole töötukassa väitnud, et TIS-is olevate andmete alusel ei saa

otsustada kaebaja funktsioonihäire raskuse üle, vaid on väitnud, et seda ei saa teha ainuüksi

röntgenuuringu alusel. Vaidlust ei ole, et kaebajal esinevad muutused luu-liigessüsteemis,

kuid töövõime hindamisel vaadatakse, millises ulatuses esinevad neist põhjustatud

funktsioonipiirangud. Olemasolevate objektiivsete terviseandmete alusel ei ole kirjeldatud

selliseid funktsioonipiiranguid, mille alusel esineksid kaebajal rasked või täielikud piirangud

liikumisel või et tegevuste sooritamine oleks peaaegu võimatu. Näiteks käelises tegevuses ei

ole kaebajal piiranguid. Kaebaja saab teha võimetekohast tööd ning kaebaja ka töötab.

Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul ja kõiki võimalikke

töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida.

TVTS-i ja töövõime hindamise metoodika kohaselt puudub töötukassal õigus suunata inimesi

ravimeditsiini eriarstide vastuvõttudele. Viimane saab toimuda vaid vajaduspõhiselt ravi

eesmärgil ja ravi vajava seisundi korral. Töövõime hindamise raames ei suunata isikut

raviarstile funktsioonipiirangute täiendavaks kirjeldamiseks.

Töötukassa saab oma otsust tehes toetuda terviseandmetele, mis olid olemas otsuse tegemise

ajaks. Kaebaja täiendavalt esitatud epikriisidest ei nähtu infot, mis saaks tagantjärele mõjutada

vastustaja 2022. a-l tehtud otsuste lõppjäreldust. TIS-i on seisuga 31.05.2023 lisandunud

ortopeed TT epikriis. Selles ei leia jätkuvalt kinnitust, et otsuste tegemise seisuga oleks

kaebajal esinenud rasked või täielikud piirangud liikumisel või et tegevuste sooritamine oleks

peaaegu võimatu. Töötukassa ekspertarst AT selgitab, et jalgade tuimuse tunne, nagu ka valu,

on kaebaja subjektiivne tunne, sest jalgade pareese ehk halvatusnähte tal ei esine, mida

kinnitab ka TT 31.05.2023 epikriis. Seega ei saaks ka võimaliku visiidipõhise ekspertiisi

käigus objektiivselt hinnata, mitu meetrit ta ilma jalgade tuimuse tundeta kõndida suudab.

Liikumise valdkonna piirangute hindamisel arvestatakse nn invaabivahendite (nt tugikepp,

kark, rulaator, ratastool), mitte aga auto (k.a kohandatud ergonoomilise seljatoega auto)

kasutamist. See, et isik kasutab ergonoomilise seljatoega/istmega autot, on tema liikumist ja

toimetulekut soodustav asjaolu ning seda ei saa arvestada kui tegutsemispiirangut. Kaebaja

apellatsioonimenetluses

esitatud

tõenditest

nähtuvalt

on

kaebaja

seljavalud

ning

degeneratiivsed muutused lülisambas süvenenud ning talle on väljastatud saatekiri

3-22-1820

11(13)

neurokirurgia osakonda operatiivseks raviks, kuid see ei muuda vaidlustatud otsuseid. Kui

kaebaja töövõime edaspidi oluliselt muutub ning seda kinnitavad ka TIS-is olemasolevad või

muul moel tõendatavad terviseandmed (uuringud ja/või diagnoosid), on tal võimalik esitada

töötukassale uus töövõime hindamise taotlus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Kaebaja on esitanud apellatsioonimenetluses 24.10.2023 ja 07.12.2023 järgmised

tõendid: dr NI 20.09.2023 saatekirja vastus, dr LK 03.10.2023 saatekirja vastus, dr JE

22.11.2023 epikriis (dtl 194–199, 202–203). Riigikohus on selgitanud, et ringkonnakohus

saab muu hulgas võtta arvesse ka pärast töövõime hindamist tekkinud terviseandmeid

(Riigikohtu 21.12.2023 otsus nr 3-21-629, p 17). Seega tuleb võtta kaebaja esitatud tõendid

asja õigemaks lahendamiseks asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2). Vastustaja on saanud

nende kohta arvamust avaldada. Samal põhjusel tuleb asja materjalide juurde võtta vastustaja

08.08.2023 vastusele lisatud ortopeed TT 31.05.2023 epikriis (dtl 189–191). Vastustaja on

apellatsioonkaebuse vastusele ja 18.03.2024 vastusele lisanud töötukassa ekspertarsti AT

täiendavad seisukohad (dtl 186–188, 226). Ehkki sisu poolest ei ole tegemist uute tõendite,

vaid vastustaja täiendavate põhjendustega vastuseks kaebaja apellatsioonimenetluses esitatud

väidetele ja tõenditele, võtab ringkonnakohus ka need dokumendid selguse huvides eraldi asja

materjalide juurde. Kaebaja esitas eelnimetud saatekirjade vastused ja epikriisi

ringkonnakohtule uuesti 04.03.2024 (dtl 212–217, 220–221). Seega on 04.03.2024 esitatud

tõendid toimikus juba olemas ja need tuleb kaebajale tagastada.

11. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks

ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks

neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

12. TVTS § 6 lg-te 4 ja 5 kohaselt peab isik olema kuue kuu jooksul enne töövõime

hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või

töötervishoiuarsti vastuvõtul ja kui isik ei ole seda teinud, teavitab töötukassa isikut arsti

vastuvõtul käimise vajadusest ja määrab selleks tähtaja. Kaebaja esitas Eesti Töötukassale

töövõime hindamise taotluse 14.06.2022. Vastustaja on esitanud kohtule perearst MT

20.06.2022 epikriisi, kust nähtub, et kaebaja käis perearsti esmasel vastuvõtul 23.02.2022 ja

seejärel mitu korda korduvatel vastuvõttudel (dtl 59). Nagu halduskohus oma otsuse p-s 18

selgitas, nähtub asja materjalidest, et TTO ekspertarst on perearst MT 23.02.2022 epikriisile

ka tuginenud. Seega oli kaebaja kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist

käinud perearsti vastuvõtul ning töötukassal ei olnud vajadust teavitada teda arsti vastuvõtul

käimise vajadusest. Seetõttu ei ole vastustaja rikkunud TVTS § 6 lg-s 5 sätestatud nõuet.

TVTS § 6 lg-st 4 ei tulene nõuet, et isik peaks taotlusele eelneva kuue kuu jooksul käima just

eriarsti vastuvõtul. Samas on kaebajale tehtud 03.05.2022 ja 06.06.2022 ka röntgenuuringud,

millest nähtuvat (sh kaebajale pandud diagnoose) on TTO ekspertarst samuti arvesse võtnud

(dtl 76, vt ka halduskohtu otsuse p 19).

13. Kaebaja seisukoht, et TIS-i andmete ebapiisavus järeldub tema osundatud töötukassa

ekspertarstide SO ja AT märkustest seoses röntgenuuringu tulemusele tuginemisega, ei ole

põhjendatud. Nagu kaebaja on ka ise esile toonud, on AT töötukassa 12.04.2023

menetlusdokumendi lisas 1 selgitanud järgmist: „Eesti Töötukassa jääb endiselt seisukohale,

et ainuüksi röntgenuuringu alusel ei saa otsustada funktsioonihäire raskuse üle ning see, et Xl

on anatoomilised ja ehituslikud muutused luu-liigessüsteemis, ei tähenda veel seda, et ta oleks

puuduva töövõimega.“ (dtl 151). Ringkonnakohtu hinnangul on see selgitus asjakohane.

Isikule pandud diagnoosid või talle tehtud uuringute tulemused on üksnes osa asjaoludest,

mille alusel isiku töövõimet hinnatakse (vt määruse nr 39 § 7 lg 4). Töövõime hindamisel ei

3-22-1820

12(13)

ole tähtis ainult see, millised haigused inimesel esinevad, vaid ka see, kuidas need haigused

mõjutavad tema kehalist ja vaimset tegutsemisvõimet (vt TVTS § 5 lg 2). Töövõime

hindamisel arvestatakse ka isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite

kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute

avaldumist, põhjuseid ja mõju tegutsemisvõimele, samuti isiku kohanemist piiranguga

(määruse nr 39 § 5 lg 3). Vastustaja on töövõime hindamisel võtnud arvesse kaebajal

esinevaid selja- ja põlveprobleeme (sh diagnoose nagu spinaalstenoos ja küfoos) ning nendega

seonduvalt ka vahetult enne töövõime hindamise taotluse esitamist tehtud röntgenuuringute

tulemusi (vt halduskohtu otsuse p-d 23–24; vt ka töötukassa ekspertarsti AT selgitused, dtl

112), kuid andnud kaebaja töövõime kohta lõpliku hinnangu, arvestades ka muude

asjaoludega. Seega olid kaebaja töövõime hindamise taotluses toodud piiranguid ja

tervisehäireid puudutavad terviseandmed olemas ning nendes puudusid vastuolud, mistõttu ei

olnud vajalik ka visiidipõhine hindamine (vt määruse nr 39 § 2 p 10).

14. Ka ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastustaja kokkuvõttes teinud vigu kaebaja liikumise

valdkonna võtmetegevuste piirangute raskusastmete hindamisel ega jätnud sealjuures mingeid

olulisi asjaolusid tähelepanuta. Töötukassa on asjakohaselt võtnud arvesse asjaolusid, et

kaebaja ei ole vajanud liikumisel abivahendeid sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr

74 tähenduses, pole vajanud retseptipõhiseid valuvaigisteid, on varem keeldunud operatiivsest

ravist ega pole kasutanud füsioteraapiat ega taastusravi. Vastustaja on seejuures vaide- ja

kohtumenetluses lasknud TTO ekspertarsti arvamuse veel kord kahel töötukassa ekspertarstil

üle vaadata. Sellega on vastustaja täitnud kohtupraktikast tuleneva nõude, et kui taotleja

hindab oma piirangu raskusastmeid suuremaks kui eksperdiarvamuse andja ja seab sellega

eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele kahtluse alla, tuleb töötukassal

kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist (vt

Riigikohtu 05.09.2019 otsuse nr 3-17-1110, p 22). Kokkuvõttes on vastustaja piisavalt ja

asjakohaselt põhjendanud, miks kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele ja -piirangutele ning

vastustaja hinnang kaebaja töövõimele on erinevad. Nagu vastustaja on selgitanud, lähtutakse

töövõime hindamisel isiku üldisest töövõimest tööturul, mitte sellest, kas ta on võimeline

tegema just oma erialast või senist tööd. Seega ei ole alust tuvastada kaebajal puuduvat

töövõimet üksnes seetõttu, et tal on raskusi jätkata oma senist tööd objektijuhina.

Eksperdiarvamuses on soovituste all märgitud, et kaebajale sobib töö, mis ei eelda rohket

liikumist, mittefüüsiline töö, istuva iseloomuga töö, osalise ajaga töö.

15. Ka apellatsioonimenetluses esitatud tõendite põhjal ei saa järeldada, et töötukassa oleks

kaebaja töövõimet valesti hinnanud. Töötukassa ekspertarst AT on vastustaja 18.03.2024

seisukoha lisas selgitanud, et kaebaja esitatud 20.09.2023 lülisamba MRT-uuringu tulemuse,

neurokirurg LK 03.10.2023 ja neurokirurg JE 22.11.2023 vastuste põhjal on kaebaja

seljavalud ja degeneratiivsed muutused lülisambas süvenenud ning talle on väljastatud

saatekiri neurokirurgia osakonda operatiivseks raviks, kuid see ei muuda vaidlustatud 2022. a

otsuseid. A Tellmann on märkinud, et degeneratiivsete muutuste tekkimine ja süvenemine

koos vanuse suurenemisega on loomulik protsess, sest tegemist on ealiste muutustega, kuid

seda saab aeglustada regulaarse taastusravi, st ravikehakultuuri ja füsioteraapiaga, mida

kaebaja ei ole soovinud; samuti ei ole kaebaja varem nõustunud talle juba 2016. a-l soovitatud

lülisamba operatsiooniga ega kasutanud retseptipõhiseid valuravimeid; töövõime hindamise

metoodika kohaselt aga hinnatakse kõiki tegutsemispiiranguid ja töövõimet tervikuna koos

adekvaatse raviga, mida kaebaja ei ole seni saanud (vt dtl 226). Nende selgituste valguses

leiab ringkonnakohus, et kaebaja apellatsioonimenetluses esitatud tõendid ei lükka ümber

eespool toodud põhjendusi, millest tulenevalt hindas töötukassa vaidlustatud otsuse tegemise

ajal kaebajal esinevaid liikumise valdkonna piiranguid mõõdukaks ja kaebaja töövõime

osaliseks. Kui kaebaja töövõime edaspidi siiski oluliselt muutub, on tal võimalik esitada

töötukassale uus töövõime hindamise taotlus.

3-22-1820

13(13)

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule

menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud (HKMS § 109 lg 1), jäävad poolte

võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

17. Arvestades lahendis kajastuvaid eraelulisi ja terviseandmeid, asendab ringkonnakohus

avaldatavas kohtuotsuses HKMS § 175 lg 3 alusel kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)