2-23-1641/37 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. märts 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-1641

Tsiviilasi

K. R. hagi Tartu linn, Kalda tee 10 korteriühistu

vastu teabenõude täitmiseks ja kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

593,59 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja K. R. , isikukood XXX ; elukoht XXX ,

esindaja vandeadvokaat Karin Ploom;

Kostja Tartu linn, Kalda tee 10 korteriühistu,

registrikood 80055185, aadress Kalda tee 10, Tartu

linn, 50703, Tartu maakond, seaduslikud esindajad

juhatuse liikmed Siiri Kasepalu, Hilja Kolk, Erki

Välbe, Allar Hausenberg, Urmas Plaan, Karin

Valgerist.

Kohtuistungi toimumise aeg

Eelistung 16. oktoober 2023, edasi kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda tõendina vastu võtmisest ja tagastada kostjale 5. jaanuari 2024 e-

kiri koos manustega ning jätta tähelepanuta 25. märtsi 2024 ja 27. märtsi 2024

e-kirjad.

2.Võtta vastu avaldusest osaline loobumine ja lõpetada menetlus hagiavalduse

p-des 3.1.6, 3.1.7 ja 3.1.9 esitatud nõuete osas.

3. Rahuldada K. R. avaldus Tartu linn, Kalda tee 10 korteriühistu vastu

teabenõude täitmiseks osaliselt.

4. Kohustada Tartu linn, Kalda tee 10 korteriühistut võimaldama K. R. l

tutvuda järgmiste dokumentidega:

4.1. Tartu linn, Kalda tee 10 korteriühistu juhatuse koosoleku protokoll(id) ja

otsus(ed) koos kõigi lisadega, millega otsustati ühistu töötajate töölevõtmine,

nende töötasu suurus ja määrati töötajate tööülesanded töötajate osas,

kellega on kehtiv töösuhe;

4.2.

Tartu linn, Kalda tee 10 korteriühistu 15. märtsi 2008 üldkoosoleku

protokoll ja otsus koos kõigi lisadega, millega otsustati ühistu töötajate

töötasude sidumine alampalgaga;

4.3.

Tartu linn, Kalda tee 10 korteriühistu 2012 otsus koos kõigi lisadega,

millega otsustati tõsta raamatupidaja töötasu juhatuse esimehe töötasuga

samale tasemele;

4.4. kõik Tartu linn, Kalda tee 10 korteriühistu pangakonto(de) väljavõtted ning

sularaha üleandmise-vastuvõtmise aktid alates 1. jaanuarist 2018 kuni

teabenõudele vastamiseni. Kontoväljavõtetel tuleb kinni katta füüsiliste

isikute andmed (nimi, pangakonto number, isikukood) kontodele laekunud

maksete osas. Kontodelt tehtud väljamaksete andmeid kinni ei kaeta;

4.5. Tartu linn, Kalda tee 10 korteriühistu üldkoosoleku protokoll ja otsus koos

kõigi lisadega, millega otsustati parkla laiendustööde tellimine 2018. aastal,

sh selle maksumus ja teostatavate tööde nimekiri.

5. Määrata kindlaks, et dokumentidega tutvumist tuleb võimaldada 30 päeva

jooksul arvates käesoleva otsuse jõustumisest eelnevalt vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud ajal kokku vähemalt kahe

tööpäeva vältel selliselt, et igakordne tutvumine on võimalik ajavahemikus kell

09.00-17.00 Tartu linn, Kalda tee 10 korteriühistu asukohas.

6. Jätta rahuldamata hageja nõue kohustamaks korteriühistut esitama

järgmine informatsioon: „informatsioon ühistu kõigi töötajate kohta: isik;

ametinimetus; temaga töölepingu sõlmimise aeg; tööülesanded; töötasu suurus;

millise juhatuse otsusega isiku töölevõtmine otsustati“ (hagiavalduse p 3.1.8).

7. Jätta rahuldamata K. R. hagi Tartu linn, Kalda tee 10 korteriühistu vastu

kahju hüvitamise nõudes.

8. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. K. R. (hageja) on Tartu linn, Kalda tee 10 korteriühistu (kostja) liige. Hageja on

korduvalt korteriühistu poole pöördunud soovides tutvuda dokumentidega, kuid

juhatus on sellest põhjendamatult keeldunud. Hageja palub kohtul kohustada kostjat

edastama tema või tema lepingulise esindaja e-postiaadressile digitaalses (või

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis) vastused järgmistele küsimustele ja

järgmised dokumendid: juhatuse koosoleku protokoll(id) ja otsus(ed) koos kõigi

lisadega, millega otsustati ühistu töötajate töölevõtmine, nende töötasu suurus ja

määrati töötajate tööülesanded töötajate osas, kellega on kehtiv töösuhe; KÜ 15.

märtsi 2008 üldkoosoleku protokoll ja otsus koos kõigi lisadega, millega otsustati

ühistu töötajate töötasude sidumine alampalgaga; 2012. aasta otsus koos kõigi

lisadega, millega otsustati tõsta raamatupidaja töötasu juhatuse esimehe töötasuga

samale tasemele; kõik KÜ pangakonto(de) väljavõtted ning sularaha üleandmise-

vastuvõtmise aktid alates 1. jaanuarist 2018 kuni teabenõudele vastamiseni;

üldkoosoleku protokoll ja otsus koos kõigi lisadega, millega otsustati parkla

laiendustööde tellimine 2018. aastal, sh selle maksumus ja teostatavate tööde

nimekiri; milliseid kulusid kajastatakse KÜ majandusaruannetes tulemiaruande real

„mitmesugused tegevuskulud“ (vastavalt 2018. aastal 69 590 eurot, 2019. aastal 60

466 eurot ja 2020. aastal 55 752 eurot)?; milliseid kulusid kajastatakse KÜ

majandusaruannetes rahavoogude aruande real „väljamaksed tarnijatele kaupade ja

teenuste eest“ (vastavalt 2018. aastal 68 747 eurot, 2019. aastal 60 974 eurot ja 2020.

aastal 51 647 eurot? Kas rida kajastab ainult/muu hulgas kommunaalmakseid?;

informatsioon ühistu kõigi töötajate kohta: isik; ametinimetus; temaga töölepingu

sõlmimise aeg; tööülesanded; töötasu suurus; millise juhatuse otsusega isiku

töölevõtmine otsustati; kes oli parkla laiendamise tööde (2018. a) teostaja? Millistel

tingimustel leping sõlmiti? Millised tööd teostati? Kui palju maksti töö teostajale

nimetatud töö teostamise eest tasu?

2. 1. detsembri 2023 menetlusdokumendis toob hageja esile, et kostja 20. juuni 2023

vastuses on hageja nõue osaliselt täidetud, mistõttu ei ole vajalik avalduse p-des

3.1.6, 3.1.7 ja 3.1.9 nõuete täitmine. Hageja soovib tutvuda järgmiste dokumentidega:

Tartu linn, Kalda tee 10 korteriühistu juhatuse koosoleku protokoll(id) ja otsus(ed)

koos kõigi lisadega, millega otsustati ühistu töötajate töölevõtmine, nende töötasu

suurus ja määrati töötajate tööülesanded töötajate osas, kellega on kehtiv töösuhe;

Tartu linn, Kalda tee 10 korteriühistu 15. märtsi 2008 üldkoosoleku protokoll ja otsus

koos kõigi lisadega, millega otsustati ühistu töötajate töötasude sidumine

alampalgaga; Tartu linn, Kalda tee 10 korteriühistu 2012. aasta otsus koos kõigi

lisadega, millega otsustati tõsta raamatupidaja töötasu juhatuse esimehe töötasuga

samale tasemele; kõik Tartu linn, Kalda tee 10 korteriühistu pangakonto(de)

väljavõtted ning sularaha üleandmise-vastuvõtmise aktid alates 1. jaanuarist 2018

kuni teabenõudele vastamiseni; Tartu linn, Kalda tee 10 korteriühistu üldkoosoleku

protokoll ja otsus koos kõigi lisadega, millega otsustati parkla laiendustööde

tellimine 2018. aastal, sh selle maksumus ja teostavate tööde nimekiri. informatsioon

ühistu kõigi töötajate kohta: isik; ametinimetus; temaga töölepingu sõlmimise aeg;

tööülesanded; töötasu suurus; millise juhatuse otsusega isiku töölevõtmine otsustati.

3. Hageja taotleb kohtueelselt kantud õigusabikulude 593,59 eurot hüvitamist. Hagejal

ebaõnnestus iseseisvalt korteriühistult teavet saada, mistõttu oli tal vaja kasutada

õigusabiteenust. Kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja käitumisega.

KOSTJA VASTUVÄITED

9. Kostja hagiga ei nõustu ja vaidleb sellele vastu.

10.Kostja toob esile, et kohtusse pöördumine on ennatlik, kuna korteriühistus ei ole

kunagi olnud probleeme juhatuselt vastuste saamisega. Hagejale on vastatud e-kirja

teel, samuti on tema nõude kohaselt kahel korral korteri postkasti väljastatud

teabematerjal küsimustes, mille kohta ta on avaldanud soovi infot saada, koopiad on

juhatusel olemas. Korteriühistu on vastusena teabenõudele ka teatanud, et

pangadokumente ega nende koopiaid ei väljastata. Eelmisel üldkoosolekul olid

juhatusel kõik asjakohased dokumendikaustad kaasas ning juhatus on soovinud

vastata küsimustele suuliselt. Hageja soovib dokumente ka üldkoosolekute kohta,

milles tema või tema elukaaslane osalesid. Hageja on 8. novembri 2022 ja 16.

jaanuari 2023 teabenõuded edastanud e-postiaadressile, mida korteriühistu ei kasuta,

juhatus ei ole kirju kätte saanud. Hageja on kohtusse pöördunud ennatlikult, kostja

loodab, et hageja loobub nõudest kulude hüvitamiseks suhteliselt vaeselt ühistult,

eriti kuna ta ise väidab end muret tundvat ühistu rahade vähesuse pärast.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

11. Kohus on seisukohal, et hagiavalduse p-des 3.1.6, 3.1.7 ja 3.1.9 toodud nõuete

osas tuleb menetlus lõpetada, avaldus dokumentidega tutvumiseks tuleb rahuldada

osaliselt ning hagi kahju hüvitamise nõudes tuleb jätta rahuldamata.

12. Hageja on esitanud nõude kohustada kostjat andma teavet ja võimaldada

dokumentidega tutvumist, samuti nõude kahju hüvitamiseks. Kohus lahendab

tsiviilasja TsMS § 613 lg 4 alusel hagimenetluses.

13. Esmalt lahendab kohus menetluslikud küsimused (I), seejärel avalduse teabe

saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks (II), hagi kahju hüvitamiseks (III) ning

viimaks määrab kindlaks menetluskulude jaotuse (III).

I

14. TsMS § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui

hageja on hagist loobunud. Hageja on 1. detsembri 2023 menetlusdokumendis esile

toonud, et ei pea enam vajalikuks avalduse p-des 3.1.6, 3.1.7 ja 3.1.9 täitmist, kuna

kostja on hageja nõude kohtumenetluse jooksul täitnud (tl 76). Kohus käsitleb hageja

seisukohta nõudest osalise loobumisena ning lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel

menetluse hagiavalduse p-des 3.1.6, 3.1.7 ja 3.1.9 toodud nõuete osas.

15.TsMS § 238 lg 1 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab

selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel

on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui: 1) tõendatavat asjaolu ei

ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune; 2) asjaolu kohta on

kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. Kostja on 5. jaanuaril 2024

edastanud e-kirja teel kohtule Eesti Energia AS teate kostjale koostatud arve kohta ja

arve nr 645902190044. Samal kuupäeval on kostja esindaja teatanud kohtule, et kiri

ei olnud mõeldud kohtule edastamiseks. Arvestades kostja esindaja e-kirja ning

asjaolu, et arve ei oma antud asjas tõendina tähtsust, keeldub kohus TsMS § 238 lg 1

alusel tõendit vastu võtmast. Arvestades, et kostjal puudus tahe nimetatud tõendiga

midagi tõendada, ei ole vajalik määrata kostjale uut tähtaega uue tõendi esitamiseks.

16.Kostja on 25. märtsil 2024 ja 27. märtsil 2024 esitanud kohtule seisukohad. Kuna

need on esitatud pärast 16. veebruari 2024 määruses nimetatud tähtaegade

möödumist, jätab kohus kostja esitatud menetlusdokumendid tähelepanuta.

II

17.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg 1 järgi on korteriomanikul

õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu

dokumentidega. Korteriomanik võib juhul, kui juhatus keeldub teavet andmast või ei

võimalda dokumentidega tutvuda, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle

otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse

keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates,

kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse

kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama (KrtS § 45 lg

3).

18. Korteriomaniku huvi dokumentidega tutvumiseks tuleneb tema liikmesusest

korteriühistus ning seda eraldi põhjendama ei pea (RKTKm 21.03.2023, 2-21-3906, p

12). Hageja on tõendanud, et on Kalda tee 10 korter 33 omanik, seega on ta

korteriühistu liige, ning hagejal on eelduslikult õigus tutvuda korteriühistu

dokumentidega.

19. KrtS § 45 lg 3 järgi on kohtu kaudu teabe saamise eelduseks esiteks see, et

korteriomanik on esmalt taotlenud teavet või dokumentidega tutvumise õigust

korteriühistult. Teiseks peab korteriühistu juhatus olema teabe andmisest või

dokumentide tutvumiseks esitamisest sõnaselgelt või vaikivalt keeldunud.

20. Hageja toob esile, et pöördus teabenõudega kostja poole esmakordselt 8.

novembril 2022 ja kordas nõuet 16. jaanuaril 2023. Kohtupraktikas on tunnustatud

korteriomaniku õigust kohtusse pöördumise tähtaja möödalaskmisel esitada

korteriühistule samasisuline teabenõue kohtuväliselt uuesti ja pärast seda kohtusse

pöörduda (vt Tallinna Ringkonnakohtu 7. aprilli 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-19-

4171, p 15). Seega on hageja tähtaegselt kohtusse pöördunud seoses 16. jaanuari

2023 teabenõudega.

21. Kostja on väitnud, et on kohtueelsele teabenõudele vastanud (tl 30). Kostja on

seisukoha tõendamiseks esitanud tekstidokumenti kogutud kirjavahetuse (tl 33-35).

Kohus leiab, et dokumendil sellisel kujul puudub tõendamisväärtus, kuna

kirjavahetuse ehtsust ei ole võimalik kontrollida. Kohus märgib, et ka kirjavahetuse

õigsust eeldades ei nähtu sellest vastuseid hageja küsimustele, samuti ei saa käsitleda

valikuliste väljavõtete esitamist dokumentidega tutvumise võimaldamisena. Kostja

jäi oma seisukoha juurde ka 16. oktoobril 2023 toimunud kohtuistungil. Samas lepiti

kokku, et kostja esindaja võimaldab hagejal nõutud dokumentidega tutvuda

17. oktoobril 2023 kl 17.00 kuni 19.00 (tl 70 pöördel-72). 18. oktoobril 2023 teatas

kostja kohtule, et ta ei saa pangadokumentidega tutvumist siiski võimaldada (tl 73).

Asjaolu, et hagejal ei võimaldatud kokkulepitud ajal dokumentidega tutvuda, kinnitas

ka hageja 1. detsembri 2023 menetlusdokumendis (tl 75). Kohtu hinnangul on kostja

selgitused hageja kohtueelsetele teabenõuetele vastamise osas vastuolulised ega ole

mõistlikult usutavad, mh arvestades, et kostja ei võimaldanud hagejal tutvuda

väidetavalt olemasolevate dokumentidega ka kohtumenetluse jooksul.

22. Kui korteriomanik esitab korteriühistu juhatusele nõude korteriühistu

dokumentidega tutvumiseks, võib juhatus selle võimaldamisest keelduda üksnes

juhul, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või

kolmanda isiku õigustatud huvidele (KrtS § 45 lg 2).

23. Kostja ei ole esile toonud mõistlikke selgitusi, millisel põhjusel ei ole võimalik

korteriühistul võimaldada hagejal tutvuda korteriühistu juhatuse ja üldkoosolekute

protokollidega. Kostja ei ole esile toonud, et neid dokumente ei ole olemas, ega

esitanud vastuväiteid selle osas, et kostja peaks dokumente välja nõudma teiselt

isikult.

24. Hageja soovib tutvuda kostja kontoväljavõtetega. Kostja on keeldunud

väljavõtteid edastamast, tuginedes vajadusele kaitsta isikuandmeid.

25.Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui korteriomanik nõuab korteriühistult selliste

dokumentidega tutvuda võimaldamist, mis sisaldavad teiste korteriomanike või

kolmandate isikute isikuandmeid, võib dokumentidega tutvuda võimaldamine olla

piiratud isikuandmete kaitse vajadusega. Isikuandmete kaitset isikuandmete

töötlemisel reguleerib isikuandmete kaitse üldmäärus (Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 27. aprilli 2016 määrus (EL) nr 2016/679, üldmäärus). Füüsiliste isikute

kaitset isikuandmete töötlemisel täpsustab ja täiendab isikuandmete kaitse seadus (vt

selle seaduse § 1 lg 1 p 1). Riigikohtu hinnangul on korteriomanikule isikuandmeid

sisaldavate dokumentidega tutvuda võimaldamine käsitatav isikuandmete

töötlemisena ehk tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta käiva teabega

toimingu tegemine üldmääruse art 4 p-de 1 ja 2 mõttes. Isikuandmete töötlemisel

tuleb järgida üldmääruse art-s 5 sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtteid.

Muu hulgas peab isikuandmete töötlemine olema seaduslik ehk isikuandmete

töötlemine peab vastama mõnele üldmääruse art-s 6 toodud tingimusele.

Isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmise eest vastutab vastutav töötleja

(üldmääruse art 5 lg 2), kes on KrtS § 45 lg 1 alusel korteriomanikule dokumendiga

tutvuda võimaldamise puhul korteriühistu (üldmääruse art 4 p 7). Riigikohtu

hinnangul võib korteriomaniku teabeõiguse (KrtS § 45) puhul korteriühistul olla

teiste korteriomanike ja kolmandate isikute isikuandmete töötlemise õigus tulenevalt

üldmääruse art 6 lg 1 p-st c koostoimes KrtS § 45 lg-ga 1. Isikuandmete töötlemine

on piiratud selle eesmärgiga, milleks isikuandmeid algselt koguti (üldmääruse art 5 lg

1 p b). Korteriühistu eesmärk on eelkõige korteriomanike ühistes huvides

korteriomandite kaasomandi osa eset valitseda (KrtS § 34 lg 2), mistõttu kogub ja

töötleb korteriühistu üldjuhul ka isikuandmeid üksnes eelnimetatud eesmärgi

täitmiseks. Isikuandmete töötlemine muul eesmärgil kui see, milleks isikuandmeid

algselt koguti, on lubatav üldmääruse art 6 lg-s 4 sätestatud juhtudel, mh siis, kui

selline õigus tuleneb riigisisesest õigusest. Korteriomaniku teabenõude puhul on

selliseks õiguslikuks aluseks KrtS § 45 lg 1 (RKTKm 21.06.2023, 2-21-3906, p 13-

13.4). Isikuandmete töötlemisel tuleb mh tagada, et isikuandmed on asjakohased,

olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt (nn

võimalikult väheste andmete kogumise põhimõte, üldmääruse art 5 lg 1 p c).

Korteriühistu kui isikuandmete vastutava töötleja jaoks tähendab see kohustust

hinnata, kas korteriomanikul dokumentidega, millest nähtuvad teiste isikute

isikuandmed, tutvuda võimaldamine on kooskõlas eesmärgiga, mida korteriomanik

dokumentidega tutvumisega saavutada soovib.

26. Eelnevast tuleneb, et ehkki korteriomanik ei pea KrtS § 45 lg 1 alusel esitatava

teabenõude puhul põhjendama oma õigustatud huvi korteriühistu dokumentidega

tutvumiseks, peab ta juhul, kui need dokumendid sisaldavad teiste isikute

isikuandmeid, siiski põhjendama oma huvi dokumentidega tutvumiseks viisil, kus ta

saab tutvuda isikuandmetega. Kui korteriomanik oma sellist huvi ei põhjenda, ei tohi

korteriühistu KrtS § 45 lg-st 2 tulenevalt siiski keelduda korteriomanikule

dokumentidega tutvuda võimaldamisest täielikult. Sel juhul peab korteriühistu, juhul,

kui korteriomanik seda soovib, võimaldama viimasel tema nõutud dokumentidega

tutvuda viisil, kus neis on teiste isikute isikuandmed kinni kaetud (RKTKm

21.06.2023, 2-21-3906, p 13.5).

27.Hageja on põhistanud vajadust kontoväljavõtetega tutvumiseks, et saada ülevaade

sellest, kuidas ühistu rahalisi vahendeid kasutatakse. Tehtud maksete õiguspärasuses

veendumiseks on vajalik näha makse saaja nime. Kohus leiab, et hageja on

põhistanud vajadust kostja kontoväljavõtetega tutvumiseks. Kostja on keeldumist

põhjendanud vaid üldise viitega asjaolule, et need sisaldavad isikuandmeid, kuid ei

ole selgitanud, milliseid andmeid on vajalik kaitsta, ning milline oluline kahju võib

tekkida, kui hageja tutvub kontoväljavõttel nähtuvate tehingutega. Need andmed on

korteriühistu liikmele vajalikud, et saada ülevaade korteriühistu rahakasutuse

õiguspärasusest.

28.KrtS § 45 lg 2 kohustab järgima ka kolmandate isikute õigustatud huve. Eelkõige

on võimalik, et korteriühistule tasub korteriomaniku eest kolmas isik (nt pereliige,

üürnik). Teistel korteriomanikel puudub põhjendatud huvi saada teavet nende isikute

kohta. Samuti tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 lg 1 p-st f kohustus

tagada andmete turvalisus ja kaitsta neid loata või ebaseadusliku töötlemise eest.

Sisuliselt kaasneb sellega keeld edastada töödeldavaid andmeid kolmandatele

isikutele, kui see ei ole vajalik andmetöötluse eesmärgi saavutamiseks.

Korteriühistule ei tohi panna kohustust vastavat teavet sisaldavate andmete

töötlemiseks ega edastamiseks.

29. Kohus leiab, et hageja huvi tutvuda korteriühistu rahaliste liikumistega ja

vahendite kasutamisega ei hõlma õigust saada teavet kolmandate isikute suhetest

korteriühistu liikmetega. Seega peab korteriühistu esitama hagejale väljavõtted

tutvumiseks kujul, milles on kinni kaetud füüsiliste isikute andmed (nimi, konto

number, makse selgitus), kui need võimaldavad tuvastada muid isikuid peale

korteriomanike. Kontodelt tehtud väljamaksete andmeid kinni ei kaeta, kuna selles

osas on hagejal õigustatud huvi andmetega tutvuda.

30. Viimaks nõuab hageja järgmist teavet: „informatsioon ühistu kõigi töötajate

kohta: isik; ametinimetus; temaga töölepingu sõlmimise aeg; tööülesanded; töötasu

suurus; millise juhatuse otsusega isiku töölevõtmine otsustati.“

31. Riigikohus on selgitanud, et korteriomanikul on õigus nõuda tutvumist üksnes

selliste dokumentidega, mis on korteriühistul olemas, vaidluse korral peab

korteriomanik põhistama dokumendi olemasolu. Korteriühistut ei saa ka

dokumentidega tutvumise nõude raames kohustada koostama korteriomaniku jaoks

selliseid dokumente, mida korteriühistu muidu koostama ei peaks (RKTKm

21.03.2023, 2-21-3906, p 20).

32.Hageja ei ole põhistanud, et kostjal on selline dokument olemas. Kohtu hinnangul

viitab nõude sõnastus sellele, et hageja soovib sellise dokumendi koostamist, mistõttu

ei ole hageja nõue kooskõlas eelviidatud kohtupraktikaga. Kohus märgib, et

menetluse kestel on kostja korteriühistu töötajate kohta selgitusi andnud (vt nt 20.

juuni 2023 menetlusdokumendi lisa), samuti saab hageja vastava info üldkoosolekute

protokollidest ja kontoväljavõttelt.

33. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus avalduse osaliselt ning määrab järgmisena

kindlaks dokumentidega tutvumise korra.

34.Riigikohus on selgitanud, et dokumentidega tutvumise õigus on isikul vähemalt

üldjuhul ühingu asukohas, sest eelduslikult on just ühingu asukoht see, kus hoitakse

tema dokumente (RKTKm 19.10.2020, 2-18-13213, p 26). Üldjuhul ei saa kohustada

ühingut väljastama dokumentide koopiaid ega kohustada teda saatma dokumente

avaldajale e-postiga (RKTKm 14.02.2018, 2-16-3492, p 14.4). Nende põhimõtete

kohaldumist korteriühistutele on kohtupraktikas tunnustatud (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 21.08.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-13106, p 65).

35. Riigikohus on leidnud, et dokumentidega tutvuda võimaldamiseks tuleks igal

juhtumil valida kõige mõistlikum viis, millega kaasnev koormus ühingule oleks

võimalikult väike (RKTKm 26.01.2022, 2-20-9006, p 14). Hageja on nõustunud

internetipanga väljavõttega, kuid soovib, et sellel oleks panga kinnitus, et välistada

dokumendi võltsimine. Kohus leiab, et määruse täitmiseks on piisav, kui kostja esitab

tutvumiseks pangakinnitusega väljavõtte internetipangast. Juhul kui kogu ajaperioodi

kohta ei ole tehniliselt võimalik teha väljavõtet ühe failina, on kostjal lubatud esitada

väljavõtted eraldi dokumentidena (nt iga kalendriaasta kohta). Juhul kui mõnda

dokumenti on vaja isikuandmete kaitseks töödelda, tuleb kostjal esitada tutvumiseks

internetipangast võetud kontoväljavõtte väljatrükk paberkandjal. Ülejäänud

dokumentidega tutvumist tuleb võimaldada nende originaalkujul.

36. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et mõistlik on määrata taotletud teabega

tutvumise tähtajaks 30 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest. Teave tuleb anda

eelnevalt vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastatud ajal

korteriühistu asukohas selliselt, et tutvumine on võimalik vähemalt kahel tööpäeval

ajavahemikus kell 09.00-17.00.

III

37. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu)

õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on

kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS

1045 lg 1 p 7 järgi on seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega.

38. Hageja nõuab kohtueelse õigusabiteenuse kasutamisega tekkinud kahju 593,59

eurot hüvitamist. Hageja on põhistanud, et õigusabikulu tekkis seetõttu, et kostja ei

võimaldanud tal kasutada seadusest tulenevat õigust tutvuda korteriühistu

dokumentidega ehk kostja rikkus KrtS § 45 lg-t 1. Seega tugineb hageja VÕS §-le

1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p-le 7.

39.VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos

kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest

ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

VÕS § 103 lg 1 järgi võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui

rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

40. Riigikohus on leidnud, et professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse

staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal

kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad (RKTKo 09.02.2011, 3-2-1-138-10, p

29). Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3

kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes

vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui

õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on

mõistliku suurusega (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751, p 28; RKTKo 03.04.2013, 3-2-

1-19-13, p 11).

41. Hageja on kohtule esitanud advokaadibüroo Lindeberg OÜ 10. novembri 2022

arve nr 221282, millest nähtub, et õigusabi on osutatud 2. novembril 2022, 7.

novembril 2022 ja 10. novembril 2022. Hageja selgitab, et õigusabikulud kandis

esmalt OÜ Karita, kellele hageja vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele

maksumuse hiljem hüvitas. Hageja tõendab kulu esitatud advokaadibüroo esitatud

arve nr 221282 ja maksekorraldusega (tl 24-25, 107), samuti advokaadi

korteriühistule saadetud teabenõudega (tl 21-22). Kuigi hageja on enda esitatud

maksekorraldusest nähtuvalt õigusabiteenuse maksumuse hüvitanud alles

kohtumenetluse ajal, ning seega ei omanud ta hagi esitamise ajal vastavat

nõudeõigust, siis on ülekande tegemisega nõue hagejale siiski üle läinud.

42. Seega tuvastab kohus, et hagejal tekkisid õigusabikulud summas 593,59 eurot

seoses 8. novembri 2022 kuupäeva kandva teabenõudega. Puudub vaidlus selles, et 8.

novembri 2022 teabenõudele vastamiseks kohustamiseks ei ole hageja kohtusse

pöördunud, vaid esitanud 16. jaanuaril 2023 samasisulise nõude korteriühistule

uuesti.

43. Hageja 27. veebruari 2023 seisukohas peab hageja kahju ühtseks, kuna 8.

novembri 2022 ja 16. jaanuari 2023 teabenõuded on sarnase sisuga. Kohus leiab, et

asjaolu, et 16. jaanuari 2023 teabenõudega seonduvalt täiendavaid kohtueelseid

kulusid ei tekkinud, ei tähenda, et hagejal tekib automaatselt õigus nõuda varasema

teabenõudega seonduvate kulude hüvitamist, tuginedes käesolevas menetluses

tuvastatule. Kohtu hinnangul tuleb kõik kahju hüvitamise nõude aluseks olevad

asjaolud tuvastada iseseisvalt.

44. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja on esitanud talle ohtralt teabenõudeid,

millele ta on vastanud, kostja on selgitanud oma seisukohta teatud info esitamata

jätmiseks ning kostja ei pea hageja kulusid mõistlikuks. Kostja on ka esile toonud, et

erinevalt varasematest teabenõuetest, on advokaadi vahendusel saadetud kirjad

korteriühistu registrijärgsel e-postiaadressil, millele korteriühistu juhatusel puudub

ligipääs (tl 70).

45.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et õigusabiteenuse kasutamine oli vajalik.

Hageja ja kostja vahel on seadusest tulenev õigussuhe, kus kehtib eeldus, et

korteriomanike vahelised konfliktid lahendatakse omavahel või korteriühistu

üldkoosolekul. Korteriühistuga suhtlemiseks õigusabiteenuse kasutamine peab

üldjuhul olema erandlikel asjaoludel, mil isikul tõesti puudub võimalus muul viisil

oma õigusi kaitsta. Antud juhul selliseid asjaolusid ei esine. Olukorras, kus

korteriühistu liige soovib saada korteriühistult teavet, on tal võimalik esitada nõue

tuginedes KrtS § 45 lg-le 1. Juhul kui korteriühistu nõuet ei täida,

on korteriomanikul seejärel õigus pöörduda kohtusse hagita menetluses lahendatava

avaldusega, kus kohtul on keskne roll asjaolude kindlakstegemisel. Seega tagab

seadus korteriomanikule selge korra korteriühistult kohtuväliselt teabe saamiseks

ning sellest keeldumise korral võimaluse oma õigused võimalikult lihtsalt ja soodsalt

kohtumenetluses maksma panna. Asjaolu, et hageja soovis juba kohtueelselt kasutada

oma õiguste kaitseks õigusabiteenust, ei tähenda, et see oleks tingimata vajalik, ning

et kostja peaks selle kulu avalduse osalise põhjendatuse korral hiljem hüvitama.

46. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kahju hüvitamise nõude rahuldamata.

IV

47.Arvestades, et kohus rahuldas avalduse osaliselt, jättis osaliselt läbi vaatamata ja

osaliselt rahuldamata ning jättis rahuldamata hagi kahju hüvitamiseks, tuleb

menetluskulude jaotamisel juhinduda TsMS § 163 lg-st 1 ja jätta menetluskulud

poolte endi kanda.

48. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, puudub vajadus nende

kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik

Osaliselt jõustunud Tartu Ringkonnakohtu otsusega.