3-21-1825/44 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. märts 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1825

Haldusasi

Fausto Capital AS kaebus tuvastada Rapla Vallavalitsuse

26. aprilli 2021. a korralduse nr 213 p 1.7 ja selle alusel

antud ehitusloa nr 2112271/13268 osaline õigusvastasus

ning 8. juuli 2021. a korralduse nr 378 õigusvastasus,

samuti 24. augusti 2021. a korralduse nr 440 ja selle

alusel antud projekteerimistingimuste nr 2111802/06933

õigusvastasus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26. aprilli 2022. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – Fausto Capital AS, esindaja v.adv Helena Noot

Vastustaja – Rapla vald, esindaja TL

Kolmas isik – Risti 1 PRKT OÜ, esindajad v.adv Allar

Jõks, v.adv Paul Künnap ja adv Sandra Mikli

Menetluse alus ringkonnakohtus

Fausto Capital AS apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Fausto Capital AS 13. märtsi 2024. a menetlusdokumendi lisa (dtl 639–649) ja

Rapla valla 13. märtsi 2024. a menetlusdokumendi lisa 1 (dtl 667) haldusasja nr 3-

21-1825 materjalide juurde.

2. Jätta Rapla valla 13. märtsi 2024. a menetlusdokumendi lisa 2 (dtl 668–669)

haldusasja nr 3-21-1825 materjalide juurde võtmata.

3. Rahuldada Fausto Capital AS apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Muuta Tallinna Halduskohtu 26. aprilli 2022. a otsuse haldusasjas nr 3-21-1825

resolutsiooni punkti 2 ning mõista Fausto Capital AS-lt (registrikood 11939341)

Risti 1 PRKT OÜ (registrikood 12046088) kasuks välja esimese astme kohtus

kantud menetluskulud 9750 (üheksa tuhat seitsesada viiskümmend) eurot. Muus

osas jätta Risti 1 PRKT OÜ menetluskulud esimese astme kohtus tema enda kanda.

Halduskohtu otsuse resolutsiooni punkt 1 jätta muutmata, kuid muuta halduskohtu

otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

3-21-1825

2(12)

5. Mõista Fausto Capital AS-lt Risti 1 PRKT OÜ kasuks välja apellatsiooniastmes

kantud menetluskulud 3000 (kolm tuhat) eurot.

6. Menetlusosaliste muud menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 29. aprillil 2024

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see

on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rapla Vallavalitsus väljastas 26.04.2021 korralduse nr 213 p-ga 1.7 Risti 1 PRKT

OÜ-le ehitusloa nr 2112271/13268 kaubanduskeskuse ehitamiseks Rapla vallas Uuskülas Risti

tn 1 kinnistule (registriosa nr 3197437; katastritunnus 66904:001:0194; pindala 14 585 m2;

sihtotstarve 100% ärimaa). Kinnistu omanikuks on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Rapla

Maarja-Magdaleena Kogudus ning kinnistule on 26.08.2009 seatud hoonestusõigus 75 aastaks

Risti 1 PRKT OÜ kasuks.

2. Fausto Capital OÜ esitas 26.05.2021 vaide 26.04.2021 korralduse nr 213 p 1.7 ja selle

alusel väljastatud ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks osas, milles on nähtud ette Risti tn 1

kinnistule rajatavale ehitisele juurdepääs mh üle vaide esitajale kuuluva Kagu tänava. Rapla

Vallavalitsus jättis 08.07.2021 korraldusega nr 378 vaide rahuldamata.

3. Fausto Capital OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 09.08.2021 kaebuse tühistada Rapla

Vallavalitsuse 26.04.2021 korralduse nr 213 p-ga 1.7 väljastatud ehitusluba nr 2112271/13268

osas, milles anti luba rajada Risti tn 1 kinnistu juurdepääsuteed üle Kagu tänava, samuti Rapla

Vallavalitsuse 08.07.2021 korralduse nr 378 tühistamiseks (haldusasi nr 3-21-1825).

4. Rapla Vallavalitsus andis ehitusseadustiku (EhS) § 27 lg 4 p-de 5 ja 7 alusel 24.08.2021

korraldusega nr 440 projekteerimistingimused nr 2111802/06933 Rapla Vallavolikogu

25.08.2011 otsusega nr 80 kehtestatud Põhjakeskuse detailplaneeringu (DP) täpsustamiseks.

Risti tn 1 kinnistul kehtib ehitusõiguse ja juurdepääsude osas Rapla Vallavolikogu 26.06.2008

otsusega nr 41 kehtestatud Koguduse, Väljamäe, Jaanilda ja Kopli kinnistute, nendega

piirnevate reformimata riigimaade ning T-15 Tallinn-Rapla-Türi ja T-20141 Rapla-Varbola

maantee vahelise ala detailplaneering (Koguduse DP). Koguduse DP nägi ette juurdepääsu Risti

3-21-1825

3(12)

tn 1 kinnistule ainult Risti tänavalt. Põhjakeskuse DP-ga moodustati Risti tn 1 kinnistu ümber

kaks täiendavat transpordimaa kinnistut: Risti põik tänav ja Kagu tänav, kuid Risti tn 1 osas

säilis Koguduse DP-ga määratud juurdepääs (s.o kaks mahasõitu Risti tänavalt). Mõlema DP

üks eesmärke on olnud kaubanduskeskuste rajamiseks tingimuste loomine ning nendega ei ole

soovitud piirata kruntide vahelist liikumist. Põhjakeskuse DP-ga ette nähtud liikluskorralduse

puhul satuksid kauba- ja kütuseveokid ning kaubanduskeskuse või tankla külastajad samale

alale, mis ei vasta liiklusohutuse põhimõtetele. Rohkemate mahasõitude korral on liiklusvood

lahus ja kaubanduskeskuste ümbruses saab liikluse korraldada ohutult. Põhjakeskuse DP järgne

üks mahasõit paikneks vahetult Risti tänava ja Risti põik tänava ringristmiku kõrval, mis oleks

ebasobiv. Selle asemel on kavandatud kaks mahasõitu Risti põik tänavalt. Tegemist ei ole DP

olemusliku muutmisega. Risti põik tänava väljaehitamiseks on Rapla valla ja Risti 1 PRKT OÜ

vahel sõlmitud haldusleping.

5. Fausto Capital OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 23.09.2021 kaebuse tühistada Rapla

Vallavalitsuse 24.08.2021 korraldus nr 440 ja selle alusel väljastatud projekteerimistingimused

(PT) nr 2111802/06933 (haldusasi nr 3-21-2177).

6. Tallinna Halduskohus liitis 07.03.2022 määrusega haldusasjad nr 3-21-1825 ja nr 3-21-

2177 ühte menetluse (liidetud haldusasi nr 3-21-1825).

7. Tallinna Halduskohus jättis 26.04.2022 otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis

kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 11 700 eurot. Vaidlustatud haldusaktid ei

riku kaebaja subjektiivseid õigusi ja tal puudub kaebeõigus. Kaebaja on nii ehitusloa kui ka PT

puhul tuginenud tema kui Kagu tänava omaniku omandiõigusele ja liikluskoormuse tõusule,

mis võib hakata häirima kaebaja omandis oleval Tallinna mnt 4 kinnistul tegutseva Rappeli

Keskuse klientide liikumist. Kagu tänava kinnistu omanikuks on alates 17.03.2022 Rapla vald.

Risti tänav L1 kinnistust kuulus kaebuse esitamise seisuga kaebajale 5/100 kaasomandist, kuid

alates 02.03.2022 on ka Risti tänav L1 ainuomanikuks Rapla vald. HKMS § 30 kaitseb eelkõige

eriõigusjärglase huve eseme võõrandamise korral, kuid siinsel juhul on kinnistute uus omanik

vastustaja, kes ei soovi kaebuse rahuldamist. Muutunud asjaoludel tuleb kaebaja omandiõiguse

riivetest tulenevat kaebeõigust hinnata uuesti. Kaebaja õiguste riive peab esinema nii kohtusse

pöördumise ajal kui ka otsuse tegemise hetkel. Vastasel korral tuleb kaebus jätta rahuldamata.

Vaidlustatud haldusaktid ei saa pärast Kagu tänava kinnistu ja Risti tänav L1 kaasomandi osa

võõrandamist enam kaebaja omandiõigusi rikkuda ning kaebaja omandiõigusega seotud väited

on muutunud asjassepuutumatuks.

Kaebaja on tuginenud mh sellele, et Kagu tänav teenindab üksnes Rappeli Keskust ja liiklusvoo

sinna suunamine suurendaks ülemääraselt liikluskoormust, mis võib ohustada Rappeli Keskuse

kliente. Liiklusohutus ei seondu tänava aluse maa omandiga. Vastustajal ei pidanud ehitusloa

ja PT menetluses analüüsima Kagu tänava mahasõitude ohutust, sest ühtegi sellist mahasõitu ei

ole ette nähtud. Ehitusluba hõlmab kaubanduskeskust, Prisma ja tankla reklaamposte ning

tankla varikatust, mis jäävad kõik Risti tn 1 kinnistule. Ehitusluba ei hõlma juurdepääsuteede

rajamist (vt Tallinna Halduskohtu 14.06.2021 määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 10.07.2021

määrus haldusasjas nr 3-21-1275). Standardi EVS 932:2017 „Hoone ehitusprojekt“ kohaselt

peab eelprojekti asendiplaanis olema kavandatud maa-ala üldlahendus, kuid see ei tähenda, et

kõik projektis kajastatu on ühtlasi ehitusloa objektiks. Eeltoodu selgitab ka Transpordiametilt

kooskõlastuse küsimist. Transpordiamet jättis 20.04.2021 kirjaga ehitusloa kooskõlastamata,

kuid andis kooskõlastuse 26.04.2021 kirjaga. Kuigi projekti tee-ehituslikku osa täpsustati, ei

nähtu ehitusloast siiski luba mahasõitude rajamiseks. Kuivõrd Kagu tänav on kohalik tee (EhS

§ 92 lg 7), ei olnud Transpordiameti kooskõlastus üldse vajalik. Kui ehitusluba hõlmanuks mh

teed ja teerajatised (sh Kagu tänava mahasõidud), pidanuks ehitusprojekt olema ka detailsem.

3-21-1825

4(12)

PT väljastamiseks korraldas vastustaja avaliku menetluse ja Fausto Capital OÜ vastuseisu tõttu

loobuti Risti tn 1 kinnistule Kagu tänavalt täiendavate mahasõitude kavandamisest ning PT anti

üksnes Risti põik tänava (katastritunnus 66904:001:0293) kohta. Risti põik tänav ühendab Risti

ja Kagu tänavaid ning ei piirne Rappeli Keskuse maa-alaga. Risti põik tänava kinnistu omanik

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Maarja-Magdaleena Kogudus pidas täiendavaid mahasõite

põhjendatuks. PT ehitisregistrisse sisestamisel määras vastustaja ekslikult asukohaks Risti tn 1

(katastritunnus 66904:001:0194) ja Kagu tänava (katastritunnus 66904:001:0292), on see ilmne

ebatäpsus kavas haldusmenetluse seaduse § 59 alusel parandada ning asendada aadressis Kagu

tänava katastriüksus Risti põik tänava katastriüksusega. Seda, et tegu oli ilmse ebatäpsusega,

tõendavad koosmõjus korralduse nr 440 põhjendused ja resolutsiooni p 2. Ehitisregistri neil

andmetel ei ole EhS § 61 lg 2 mõttes õiguslikku tähendust. Seega ei ole kaebajal kaebeõigust

seoses väidetavalt kavandatud mahasõitudega Kagu tänavalt. Kaebaja õiguste riive seoses Risti

tn 1 kinnistu juurdepääsudega Risti põik tänavale ei ole äratuntav (nt Tallinna Ringkonnakohtu

06.05.2021 otsus nr 3-19-1344, p-d 14–15). Risti põik mahasõit ei külgne kaebaja kinnistuga.

Kaubanduskeskuse rajamine suurendab kahtlemata teataval määral piirkonna liikluskoormust,

kuid puuduvad andmed, et mahasõidu rajamise välistaks selle liiklusohtlikkus. Liikluskoormust

saab hajutada liikluskorraldusvahenditega ja kaebaja saab selleks teha vallale ettepanekuid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. Fausto Capital AS (Fausto Capital OÜ kujundati 14.09.2022 ümber aktsiaseltsiks) palub

27.05.2022 apellatsioonkaebuses (täiendatud 04.12.2023, 13.03.2024 ja 20.03.2024) tühistada

halduskohtu otsus ning uue otsusega rahuldada tema kaebus ja jätta menetluskulud vastustaja

kanda. Kaebeõigust tulnuks hinnata kaebuse esitamise aja seisuga, kuid see ei mõjutanud siiski

lõppjäreldust, sest kohus möönis liiklusohutuse aspekti asjakohasust. Samas leidis halduskohus,

et vastustaja ei pidanud ehitusloa ja PT andmisel liiklusohutust analüüsima, kuna ehitusloa ega

PT-ga ei ole Kagu tänavale ühtegi mahasõitu ette nähtud ja ehitusloa alusel saab ehitisi püstitada

ainult Risti tn 1 kinnistule. See järeldus on ebaõige ja jätab tähelepanuta, et kolmas isik ei ole

vaidlusaluseid mahasõite üksnes asendiplaanil kajastanud, vaid esitas koos ehitusloa taotlusega

eraldi teeprojekti, mis näeb ette Risti tn 1 parklasse juurdepääsuteede rajamise Risti tänav L1

ja Kagu tänava kaudu (sh on Kagu tänavalt nähtud ette kolm juurdepääsuteed – vt seletuskirja

p 3.1). Ehitusprojekt ja ehitusluba on omavahel tugevalt seotud (vt EhS § 38 lg 1; nt Riigikohtu

22.02.2005 otsus nr 3-3-1-84-04, p 9). Sarnases asjas leidis Tallinna Halduskohus 15.07.2016

otsuses nr 3-11-2290 (p 12.4), et ehitusloa taotlust tuleb tõlgendada kooskõlas ehitusprojektiga,

olenemata sellest, millistele katastriüksustele on viidatud.

Ehitusluba tuleb tunnistada osaliselt (st Kagu tänavale mahasõitude rajamist puudutavas osas)

õigusvastaseks, sest kaebaja jäeti ehitusloa menetlusse kaasamata (vt EhS § 42 lg 6 ja lg 7 p 2;

§ 99 lg 3) ning ehitusluba ei saanud seetõttu anda. Kagu tänava kaudu täiendavate ligipääsude

rajamiseks puudub vajadus ja analüüsitud ei ole mahasõitude liiklusohutust. Kaebaja esitatud

liikluskorralduse eksperthinnangust nähtuvalt juhul, kui osaliselt ühesuunalisele Kagu tänavale

suunata ka Risti tn 1 kinnistu liiklus, siis hakkavad uue kaubanduskeskuse kliendid kasutama

väljumiseks Rappeli Keskuse parklat, mis toob kaasa liiklusohtliku olukorra. Ehitusluba rikub

ka EhS § 42 lg-t 1, sest Koguduse DP ei näe Risti tn 1 kinnistule ette juurdepääsu Kagu tänavalt.

PT tuleb samuti tunnistada õigusvastaseks. EhS § 61 lg 2 kohaselt on ehitisregistrisse kantud

PT-l õiguslik tähendus. Seega võimaldab PT rajada mahasõidud Kagu tänavale. Seda ei väära

Rapla Vallavalitsuse 01.11.2021 korraldus nr 585 väidetava ilmse ebatäpsuse PT-s parandamise

kohta, sest ehitisregistri andmeid ei ole muudetud. Kohtuotsus on ka vastuoluline, sest ehitusloa

puhul leidis kohus, et kuna märgitud on üksnes Risti tn 1 kinnistu katastritunnus, siis on lubatud

ehitada ainult sellele kinnistule, kuid PT puhul on kohus leidnud, et Kagu tänava katastritunnuse

3-21-1825

5(12)

märkimine ei oma õiguslikku tähendust ja ei anna õigust ehitada Kagu tänaval. Ka PT alusel

antud 03.05.2022 ehitusluba nr 2212271/13685 ja sellega seotud 29.03.2022 ehitusprojekt (vt

seletuskirja lk 3) näevad ette ehitamise Kagu tänava kinnistul. PT-ga ei saanud Põhjakeskuse

DP-d täpsustada, sest see DP ei hõlma Risti tn 1 kinnistut. Juurdepääsude muutmine eeldaks

uue DP menetluse korraldamist, sest täpsustada tuleks nii Koguduse DP-d kui ka Põhjakeskuse

DP-d ning nende täpsustamine PT-ga rikuks EhS § 27 lg-t 3. Seega tulnuks PT väljastamisest

EhS § 32 p 3 alusel keelduda. Kagu tänavalt täiendavate ligipääsude rajamiseks puudus vajadus

ja analüüsimata on juurdepääsude rajamise ohutus (vt kaebaja esitatud eksperthinnang).

Põhjakeskuse DP ei näinud ette mahasõite Kagu tänavalt Risti tn 1 kinnistule ning mahasõitude

rajamine Kagu tänavalt nähtub alles 26.04.2021 ehitusloa ja 24.08.2021 PT joonistelt ning ka

PT alusel väljastatud 03.05.2022 ehitusloa jooniselt. Seega on mahasõitude rajamiseks antud

luba vaidlustatud haldusaktidega. Isegi kui mahasõidud Kagu tänavalt on 03.05.2022 ehitusloa

joonisel üksnes informatiivsed, pidid need järelikult olema selleks ajaks 26.04.2021 ehitusloa

ja 24.08.2021 PT alusel juba rajatud ning vastustaja on asunud neid tagantjärele seadustama.

Viide 2019. a PT-le ei ole asjakohane, sest EhS § 33 lg 2 kohaselt muutusid need 24.08.2021

PT andmisega kehtetuks. Vastustaja küll eitab, et on andnud haldusaktidega loa mahasõitude

rajamiseks, kuid ei selgita, mille alusel need sel juhul rajati.

Halduskohus jättis kaebaja menetluskulud ebaõigesti tema enda kanda ja mõistis temalt valesti

välja kolmanda isiku menetluskulud (vt HKMS § 108 lg 11; nt Riigikohtu 15.04.2021 otsus nr

3-18-2022, p 26). Ehitusluba väljastati kaebajat kaasamata ja kolmas isik alustas viivitamata

ehitustöid, mis tingis selle, et kaebajal tuli asuda mahasõitude väljaehitamist ise takistama Kagu

tänava äärde piirdeaia rajamisega. Kuivõrd kolmas isik esitas kaebajale 27.07.2021 mh nõude

lõpetada mahasõitude väljaehitamise takistamine, on ilmne, et kolmanda isiku hinnangul andis

ehitusluba õiguse rajada mahasõidud Kagu tänavalt. Praeguseks on kõnealused mahasõidud ka

olemasolevate lubade alusel valmis ehitatud. Risti 1 PRKT OÜ menetluskulud (11 700 eurot)

on lisaks oluliselt ülepaisutatud ja sisaldavad mh vaidlusega mitteseotud kulusid.

9. Rapla vald palub 26.08.2022 vastuses (täiendatud 13.03.2024) jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Halduskohus leidis õigesti, et haldusaktid ei saa

rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi ja tal puudub seega kaebeõigus. Kaebaja on võõrandanud

nii Kagu tänava (Rapla vallale) kui ka Tallinna mnt 4 kinnistu (CM Rapla OÜ-le, kellel ei ole

teadaolevalt vastustajale etteheiteid). Kaebaja õiguste riive peab esinema nii kaebuse esitamise

kui ka otsuse tegemise ajal (vt HKMS § 151 lg 2 p 1; HKMS § 30 lg 2 ls 1), vastasel juhul ei

omaks kohtuotsus sisulist õiguslikku tähendust. Apellatsioonimenetluse ajal on täiendavalt ära

langenud kaebaja kui Rappeli Keskuse varasema omaniku õiguste riive võimalikkus (st seoses

väidetavalt suureneva liikluskoormusega Rappeli Keskuse parklas). Vaidlustatud haldusaktid

ei saa ka sisuliselt rikkuda kaebaja õigusi, sest need ei näinud ette mahasõite Kagu tänavalt.

Kuna ehitusloaga seotud kaubanduskeskusele on väljastatud 26.05.2022 kasutusluba ning PT

alusel antud Risti põik tänava sõidutee (sh mahasõitude) rajamiseks 03.05.2022 ehitusluba, siis

on vaidlustatud haldusaktide õiguslik toime ammendunud.

Vastustaja jääb ka varasemalt esitatud seisukohtade juurde, et vaidlustatud ehitusluba ja PT on

õiguspärased. Kagu tänavalt mahasõitude väljaehitamine ei tähenda, et need oleksid hõlmatud

vaidlustatud haldusaktidega. Nõustuda ei saa, et ehitusloa objektiks on kõik ehitised, mida on

kajastatud ehitusloa aluseks olevas ehitusprojektis. Selline seisukoht oleks ilmselges vastuolus

tegeliku halduspraktikaga ja tekitaks äärmiselt ebaselge olukorra. Ehitusprojekt ja ehitusluba

on küll omavahel lahutamatult seotud, aga kaebaja tõlgendab seda ekslikult. Ehitusluba ei anna

mitte õigust ehitada kõiki ehitusprojektis kajastatud ehitisi, vaid ehitusloaga on lubatud ehitada

vaid ehitisi, mida ehitusloas on kajastatud ja mille tehniline lahendus tuleneb ehitusprojektist.

3-21-1825

6(12)

Kaebaja tõlgendusega nõustudes muutuks võimatuks väljastada ehitusluba ainult mingile osale

ehitusprojektist. Viide haldusasjale nr 3-11-2290 ei ole asjassepuutuv. Selles vaidlustas kaebaja

vastustaja viivitust ehitusloa andmisel ning vaidlust ei olnud, et taotletud mahasõit asus korraga

Risti tn 1 ja Risti tänav L1 kinnistutel. Siinses asjas ei ole ehitusloas ainsatki viidet Kagu tänava

mahasõitudele, vaid ehitusloaga on ühemõtteliselt hõlmatud üksnes Risti tn 1 kinnistul asuvad

kaubanduskeskus, Prisma reklaamposti, tankla reklaamposti ja tankla varikatus. Ka Tallinna

Ringkonnakohus leidis 10.07.2021 määruses nr 3-21-1275, et ehitusluba annab õiguse ehitada

vaid Risti tn 1 kinnistule ja ei näe ette juurdepääsutee rajamist (sh Kagu tänavalt).

PT-ga seonduvalt ei ole määrav, et ehitisregistris oli märgitud ka Kagu tänava katastritunnus.

See ilmne ebatäpsus parandati Rapla Vallavalitsuse 01.11.2021 korraldusega nr 585, milles on

mh selgitatud, et ehitisregister ei võimalda aadressiandmeid enam muuta ega eemaldada. Väär

on kaebaja väide, et PT-ga ei saanud Põhjakeskuse DP-d täpsustada. See DP hõlmas nii Risti

tänavat kui ka Risti põik tänavat (sh Kagu tänava ja Risti põik tänava ristmikku) ning PT-ga

täpsustati mahasõite Risti põik tänavalt. Vaidlustatud PT-ga ei ole nähtud ette mahasõite Kagu

tänavalt ning 03.05.2022 ehitusloa nr 2212271/13685 aluseks oli Põhjakeskuse DP Kagu tänava

ja Risti põik tänava ristmiku ning tänavate endi osas ning 24.08.2021 PT osas, milles nähti ette

Risti põik tänavalt mahasõidud Risti tn 1 kinnistule. Risti tn 1 kinnistu mahasõit Kagu tänavale

on hõlmatud Rapla Vallavalitsuse 22.05.2019 projekteerimistingimustega nr 1911802/03262,

millega on täpsustatud Koguduse DP-d ja mida kaebaja ei ole vaidlustanud. Risti tn 1 kinnistu

ehitusõiguse nägi ette Koguduse DP ning Risti põik tänava (sh ristumine Kagu tänavaga) välja

ehitamise nägi ette Põhjakeskuse DP. Seega pidi kaebaja olema teadlik, et liikluskoormus Kagu

tänaval võib tulevikus suureneda. Rapla vald omandas Risti põik tänava kinnistu alles Rapla

Vallavalitsuse 06.02.2023 korraldusega nr 50.

10. Risti 1 PRKT OÜ palub 26.08.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

11. Tallinna Ringkonnakohus lubas 29.02.2024 määrusega Fausto Capital AS-l minna asjas

esitatud tühistamisnõuetelt HKMS § 152 lg 2 alusel üle nõuetele tuvastada Rapla Vallavalitsuse

26.04.2021 korralduse nr 213 p 1.7 ja selle alusel antud ehitusloa nr 2112271/13268 osaline

õigusvastasus, tuvastada Rapla Vallavalitsuse 08.07.2021 korralduse nr 378 õigusvastasus ning

tuvastada Rapla Vallavalitsuse 24.08.2021 korralduse nr 440 ja selle alusel väljastatud

projekteerimistingimuste nr 2111802/06933 õigusvastasus. Tuvastamisnõuetele ülemineku

tingis asjaolu, et apellatsioonimenetluse ajal andis Rapla Vallavalitsus 26.05.2022 kasutusloa

nr 2212371/08802 Risti tn 1 kaubanduskeskuse hoone kasutamiseks ning 03.05.2022 ehitusloa

nr 2212271/13685 mh vaidlustatud PT-ga seonduva sõidutee ehitamiseks Risti põik ja Kagu

tänava kinnistutele. Ringkonnakohus viitas täiendavalt, et kaebaja on apellatsioonimenetluse

ajal 16.06.2022 võõrandanud CM Rapla OÜ-le temale kuuluva Tallinna mnt 4 kinnistu

(registriosa nr 3197737, katastritunnus 66904:001:0289), millel paikneb Rappeli Keskus, kuid

see ei mõjuta kaebeõiguse olemasolu (vt HKMS § 30 lg 1).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

Täiendavate tõendite juurdevõtmine

12. Ringkonnakohus võttis 29.02.2024 määrusega HKMS § 198 lg 2 p 3 ja lg 3 alusel siinse

haldusasja juurde Fausto Capital AS 27.05.2022 apellatsioonkaebusele lisatud fotod (dtl 510–

516) ning Rapla valla 26.08.2022 vastusele lisatud kinnistusraamatu väljavõtte Tallinna mnt 4

kohta, 26.05.2022 kasutusloa ja 03.05.2022 ehitusloa (dtl 567–591). Kaebaja lisas 13.03.2024

seisukohale täiendavalt 03.05.2022 ehitusloaga seotud Risti põik teedelahenduse ehitusprojekti

3-21-1825

7(12)

(KLM Projekt OÜ töö nr 0622-1) seletuskirja (dtl 639–649), millega ta on soovinud tõendada,

et 24.08.2021 korraldusega nr 440 väljastatud PT alusel antud 03.05.2022 ehitusluba nägi ette

ehitamise Kagu tänava kinnistul. Vastustaja on oma 13.03.2024 seisukohale lisanud Risti põik

teedelahenduse projekti (KLM Projekt OÜ töö nr 0622-1) asendiplaani (dtl 667) ning Rapla

Vallavalitsuse 06.02.2023 korralduse nr 50 (dtl 668–669), millega vastustaja otsustas omandada

Risti põik transpordimaa kinnistu.

13. Ringkonnakohus leiab, et 03.05.2022 ehitusloa aluseks olnud 29.03.2022 ehitusprojekti

puudutavad täiendavad tõendid tuleb HKMS § 198 lg 2 p 3 ja lg 3 alusel võtta haldusasja juurde.

Asjas on peamiseks vaidlusküsimuseks, kas 26.04.2021 antud ehitusluba ja/või 24.08.2021

väljastatud PT võimaldas rajada Kagu tänavalt mahasõidud Risti tn 1 kinnistule. Kuna vaidlust

ei ole selle üle, et 03.05.2022 ehitusluba (mille ringkonnakohus võttis asja juurde 29.02.2024

määrusega) on vähemasti osaliselt antud 24.08.2021 PT alusel, siis võib ehitusloa aluseks olnud

ehitusprojekti dokumentatsioon aidata tuvastada mh PT sisu.

14. Risti põik kinnistu (registriosa nr 23587450; katastritunnus 66904:001:0293) omandamist

puudutava korraldusega on vastustaja soovinud näidata, et võimalik ebaseaduslik ehitustegevus

Risti põik kinnistul ei ole ette heidetav Rapla vallale ja kahjunõue tema vastu on perspektiivitu.

Kinnistusraamatust nähtuvalt on Rapla vald kinnistu omanikuna sisse kantud 22.08.2023 ning

varasem omanik oli Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Rapla Maarja-Magdaleena Kogudus.

Ehkki tegemist on samuti uue tõendiga, mida ei saanud varem esitada (HKMS § 198 lg 2 p 3),

tuleb see jätta HKMS § 62 lg 2 alusel toimikusse võtmata, sest sellega ei ole võimalik tõendada

ühtegi vaidluse all olevat asjaolu. Kaebaja on nn jätkutuvastuskaebusele üleminekul tuginenud

küll mh võimalikule soovile esitada tulevikus kahju hüvitamise taotlus, kuid siinses asjas ei ole

hüvitisenõuet esitatud. Nagu ringkonnakohus 29.02.2024 määruses selgitas, on õigusvastasuse

tuvastamisele üleminekuks piisav see, kui kaebaja soovib taotleda asjas kantud menetluskulude

hüvitamist (seda on kaebaja praegusel juhul ka taotlenud). Seega isegi juhul, kui HKMS § 152

lg 2 alusel tuvastamisnõuetele üleminekut ei oleks tulevase hüvitamiskaebuse ettevalmistamise

eesmärgil põhjust aktsepteerida siis, kui esitatav kahju hüvitamise nõue oleks perspektiivitu, ei

mõjuta see praeguse asja lahendamist. Seega ei oma asjas tähtsust ning ei ole vajalik koguda

tõendeid selle kohta, millal sai vastustaja Risti põik tänava aluse maa omanikuks.

II

Fausto Capital AS-i kaebeõigus

15. Kaebaja on praeguse kohtumenetluse ajal võõrandanud kõik temale kuulunud kinnistud

või nende osad, millega seonduvalt on ta enda omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse rikkumist

siinses asjas väitnud. Fausto Capital OÜ võõrandas 02.03.2022 vastustajale 5/100 kaasomandi

osa kinnistust nr 1530737, mis hõlmab muu hulgas Risti tänav L1 maaüksuse (katastritunnus

66904:001:0295). Fausto Capital OÜ võõrandas 17.03.2022 vastustajale Kagu tänava kinnistu

(registriosa nr 251737, katastritunnus 66904:001:0292). Ka on Fausto Capital OÜ 16.06.2022

võõrandanud CM Rapla OÜ-le Tallinna mnt 4 kinnistu (registriosa nr 3197737, katastritunnus

66904:001:0289), millel paiknevad Rappeli Keskus ja selle juurde kuuluv parkimisala.

16. Halduskohus leidis, et kaebeõigus peab esinema nii kohtusse pöördumise kui ka otsuse

tegemise ajal ning kuna kaebus on esitatud esmajoones kaebaja omandiõiguse kaitseks, siis on

kaebeõigus kinnistute võõrandamise tagajärjel ära langenud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

Kuivõrd kohus hindab vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga

(HKMS § 158 lg 2 ls 2), siis tuleb ka kaebeõigust üldjuhul kontrollida kaebuse esitamise hetke

seisuga (Riigikohtu 13.02.2023 määrus nr 3-21-1360, p 12.1). Kohtumenetluse ajal muutunud

asjaolud võivad küll tingida vaidluse ammendumise ja tühistamisnõuete muutumise õiguslikult

3-21-1825

8(12)

lubamatuks, kuid see ei too kaasa kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata jätmist, kui täidetud

on tingimused jätkata asja menetlust õigusvastasuse tuvastamise nõuetes. HKMS § 30 lg 1 näeb

sh üheselt ette, et vaidlusega seotud eseme võõrandamine pärast kaebuse esitamist ei mõjuta

iseenesest asja menetlust ega anna iseseisvat alust jätta kaebus rahuldamata. Võib nõustuda, et

eriõigusjärglust puudutavad normid on esmajoones nähtud ette just vaidlusega seotud eseme

omandanud isiku õiguste kaitseks, aga sellest ei tulene, et õigusjärglase huvipuudus välistaks

menetluse jätkamise, kui kaebaja ei ole ise selle vastu huvi kaotanud (nt Riigikohtu 04.03.2014

otsus nr 3-3-1-96-13, p 15). HKMS § 30 lg 2 esimese lause kohaselt on teatud tingimustel

võimalik õiguseelneja asendada õigusjärglasega ka õiguseelneja tahte vastaselt, kuid sellest ei

saa tuletada, et kui kohtu hinnangul ei saaks kohtuotsus ilmselgelt enam mõjutada õiguseelneja

õigusi ja puudub õigusjärglane, kes sooviks või saaks astuda õiguseelneja asemele, siis võib

kohus asja menetluse lõpetada või jätta kaebuse ainuüksi sellel põhjusel läbi vaatamata või

rahuldamata. Selline tõlgendus oleks vastuolus HKMS § 30 lg-ga 1 ja § 152 lg-ga 2.

III

Risti tn 1 kinnistu juurdepääsuteed

17. Risti tn 1 kinnistu ehitusõigus on määratud Rapla Vallavolikogu 26.06.2008 otsusega nr

41 kehtestatud Koguduse DP-ga. Praegune Risti tn 1 kinnistu on DP põhijoonisel kavandatud

krunt nr 29, millele oli nähtud ette kaks juurdepääsu Risti tänavalt (vt põhijoonise väljavõte dtl

46, 159; seletuskiri dtl 160–177). Rapla Vallavolikogu kehtestas 25.08.2011 otsusega nr 80

Põhjakeskuse DP, millega muudeti osaliselt Koguduse DP lahendust (sh liikluskorraldust).

Ehkki Põhjakeskuse DP ei hõlmanud vahetult Risti tn 1 kinnistut, ümbritses planeeringuala

Risti tn 1 kinnistut kolmest küljest, sh nägi ette Risti tn 1 kinnistuga külgnevate Kagu tänava ja

Risti põik tänava rajamise. Põhjakeskuse DP-ga ei muudetud Risti tn 1 kinnistule Koguduse

DP-ga ettenähtud juurdepääse Risti tänavalt ning ei kavandatud täiendavaid juurdepääse Kagu

tänavalt või Risti põik tänavalt (vt põhijoonis dtl 120, 178; seletuskiri dtl 101–119, 179–197).

18. Rapla Vallavalitsuse 26.04.2021 korralduse nr 213 p 1.7 kohaselt anti sellega ehitusluba

„kaubanduskeskuse (ehitisregistri kood 121354744) ehitamiseks asukohaga Rapla maakond,

Rapla vald, Uusküla, Risti tn 1“ (dtl 10). Ehitisregistris vormistatud 26.04.2021 ehitusloal nr

2112271/13268 (dtl 12–22) on märgitud, et ehitise ja ehitamise andmed on toodud 4 lisas.

Lisade järgi on lubatud Risti tn 1 kinnistule püstitada järgmised ehitised: tankla varikatus (EHR

kood 221360183), tankla reklaampost (EHR kood 221360186), Risti1 Kaubanduskeskus (EHR

kood 121354744) ja Prisma reklaampost (EHR kood 221360184). Kaubanduskeskust

puudutavas lisas 3 on märkuste all mh eraldi välja toodud: „Ehitusluba antakse Rapla vald,

Uusküla küla, Risti tn 1 maaüksusel tehtavatele ehitustöödele.“

19. Iseenesest on õige, et 23.04.2021 ehitusloa taotlusega esitatud ehitusprojekti (Projekt363

OÜ töö nr 200828) teede-ehitusliku osa põhiprojekti (E. Jahhu Projektbüroo OÜ töö 615EJ21

– dtl 33–44, 279–287) jooniste ja seletuskirja p 3.1 kohaselt rajatakse Risti tn 1 kinnistule Kagu

tänavalt kolm juurdepääsu (sh oli teede-ehitusliku osa projekti seletuskirja Transpordiameti

20.04.2021 kooskõlastuskirjast lähtudes ehitusloa menetluse raames täiendatud – dtl 275–278).

Ehitusluba annab EhS § 38 lg 1 järgi küll õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise

aluseks olevale ehitusprojektile, kuid sellest sättest ei järeldu, et ehitusluba saabki anda üksnes

ehitusloa taotlusele lisatud dokumentatsioonis kajastatud ehitusprojekti järgsele lahendusele

tervikuna, kuid mitte ehitusprojektis kajastatud üksikutele ehitistele. Ringkonnakohus selgitas

praeguse vaidlusega seotud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel 14.07.2021 määruses nr

3-21-1275 (p 12), et sama projekti realiseerimiseks on võimalik anda üks või mitu ehitusluba

ning seda ühes või erinevates menetlustes (vt ka EhS § 101 lg 3). Ringkonnakohus on jätkuvalt

sellel seisukohal.

3-21-1825

9(12)

20. Nagu märgitud, ei ole 26.04.2021 ehitusloaga antud õigust Risti tn 1 kinnistule ühegi

juurdepääsutee väljaehitamiseks, vaid kaubanduskeskuse hoone ja kolme rajatise (varikatus ja

reklaampostid) püstitamiseks. Seda on Rapla Vallavalitsus selgelt kinnitanud mh 08.07.2021

vaideotsuses nr 378 (dtl 68–73). Kui juurdepääsuteed Risti tn 1 kinnistule (Kagu tänavalt või

Risti põik tänavalt) olnuks võimalik välja ehitada juba 26.04.2021 ehitusloa alusel, siis ei oleks

Rapla Vallavalitsusel olnud mingit põhjust hakata hiljem 24.08.2021 korraldusega nr 440 (dtl

210–215, 289–294) Põhjakeskuse DP-d juurdepääsude osas täpsustama. Seejuures ei saanud

olla tegemist 26.04.2021 ehitusloa n-ö seadustamisega, sest PT alusel on 03.05.2022 väljastatud

eraldiseisev ehitusluba. Isegi kui Risti 1 PRKT OÜ 27.07.2021 hoiatuskirjast (dtl 75–76) oleks

võimalik järeldada, et kolmanda isiku hinnangul oli 26.04.2021 ehitusloaga antud mh õigus

rajada Risti tn 1 kinnistule mahasõidud Kagu tänavalt (see hoiatuskiri ei sisalda siiski ühtegi

viidet 26.04.2021 ehitusloale ega ka juurdepääsude ehitamise muule õiguslikule alusele), ei saa

ehitusloa tegelikku sisu määrata kolmanda isiku arusaam selle ulatusest. Vaidlusaluse ehitusloa

sisustamisel ei oma tähendust seegi asjaolu, kas Risti tn 1 kinnistule Kagu tänavalt mahasõitude

väljaehitamiseks on varem või hiljem antud mingeid muid lubasid või mitte. Juurdepääsuteede

ehitamiseks muu õigusliku aluse puudumine ei saa anda alust lugeda asjaomane ehitustegevus

hõlmatuks vaidlusaluse ehitusloaga. Kui kaebajal on kahtlus, et juurdepääsuteed (mahasõidud)

on ehitatud seadusliku aluseta, oleks asjakohane taotleda vastustajalt EhS § 130 lg 2 p 3 alusel

ehitusjärelevalve tegemist.

21. Kuna 26.04.2021 ehitusluba ei reguleerinud ehitustegevust nt Kagu tänava kinnistul ega

ühegi mahasõidu rajamist Risti tn 1 kinnistule, siis ei saanud ehitusluba rikkuda kaebaja kui

Kagu tänava ja Tallinna mnt 4 kinnistute omaniku ja Risti tänav L1 kinnistu kaasomaniku õigusi

ning järelikult ei tulnud teda EhS § 42 lg 6 ja lg 7 p 2 ning § 99 lg 3 alusel menetlusse kaasata.

Kuigi ehitusprojektis kavandatud lahendusele tervikuna ehitusloa andmine oleks kahtlemata

võinud rikkuda kaebaja õigusi (mh ei olnud Kagu tänavalt kavandatud mahasõite nähtud ette

üheski kehtivas DP-s ega PT-s), tuleb tema menetlusse kaasamata jätmise võimalikke tagajärgi

hinnata siiski sellest vaatest, milleks tegelikult ehitusluba anti. Ebamõistlik oleks nõuda, et vald

peaks kaasamisel lähtuma ehitusloa taotluse või ehitusprojekti n-ö ulatusest, kui talle on selge,

et ehitusloa saaks anda ainult osaliselt. Vaidlustatud ehitusluba ei riku kaebaja õigusi ja selle

õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole alust. Ehitusloa andmine ei olnud mh vastuolus EhS § 42

lg-ga 1 ja § 44 p-ga 1, sest sellega ei võimaldatud rajada Risti tn 1 kinnistule mahasõite, mida

Koguduse DP ja Põhjakeskuse DP ette ei näinud. Kuivõrd kaebus 26.04.2021 ehitusloa peale

jääb rahuldamata, tuleb ka 08.07.2021 vaideotsuse peale esitatud kaebus jätta rahuldamata, sest

see ei riku kaebaja õigusi iseseisvalt.

22. Rapla Vallavalitsuse 24.08.2021 korraldusega nr 440 väljastatud PT nr 2111802/06933

(dtl 216–217, 295–296) andmine toimus avatud menetluses ja sellesse oli kaebaja kaasatud (dtl

199–202) ning kaebaja esitas 21.07.2021 vastustajale ka omapoolsed vastuväited (dtl 204–207),

milles mh ei nõustunud Kagu tänavalt täiendavate juurdepääsude rajamisega. PT väljastamise

korraldusest ja PT asendiskeemist nähtuvalt arvestas vastustaja kaebaja selle vastuväitega, sest

PT eelnõus (dtl 200–202) kavandatud nelja täiendava juurdepääsutee (sh kaks mahasõitu Kagu

tänavalt ja kaks mahasõitu Risti põik tänavalt) asemel on kehtestatud PT-s nähtud Risti tn 1

kinnistule ette üksnes kaks täiendavat juurdepääsuteed ning mõlemad Risti põik tänavalt (lisaks

on kaotatud üks juurdepääs Risti tänavalt).

23. Vaidlust ei ole, et PT ehitisregistrisse kandmisel oli ehitatavate mahasõitude asukohaks

märgitud katastriüksused 66904:001:0194 (Risti tn 1) ja 66904:001:0292 (Kagu tänav). Samas

nähtus nii PT andmise korraldusest, asendiskeemist kui ka ehitisregistris kajastatud PT sisust,

et mahasõidud on kavandatud katastriüksusele 66904:001:0293 (Risti põik tänav) ja täiendavalt

Koguduse DP-s ettenähtud mahasõit katastriüksuselt 66904:001:0295 (Risti tänav L1). Selle

3-21-1825

10(12)

ilmse ebatäpsuse parandamise kohta on Rapla Vallavalitsus andnud 01.11.2021 korralduse nr

585 (dtl 261–262) ja koostanud ka parandatud PT nr 2111802/09018 (dtl 263–264). Vastustaja

selgituse kohaselt ei ole ehitise andmeid ehitisregistris tehniliselt võimalik enam tagantjärele

muuta (st andmete muutmiseks tuleks korraldada uus menetlus), millest tingitult on 24.08.2021

väljastatud PT nr 2111802/06933 ehitisregistris jätkuvalt algsete andmetega, kuid 01.11.2021

korraldusest nr 585 tulenevalt kehtivad mahasõitude projekteerimistingimused redaktsioonis,

mille näeb ette 01.11.2021 koostatud PT nr 2111802/09018 (st projekteeritavad mahasõidud

asuvad Risti põik ja Risti tänav L1 katastriüksustel).

24. Järeldust, et 24.08.2021 PT hõlmas mahasõidud Kagu tänavalt, ei kinnita ka selle alusel

väljastatud 03.05.2022 ehitusluba nr 2212271/13685, millega seotud 29.03.2022 asendiplaanil

on töömaa piiriks (tähistatud musta katkendjoonega) selgelt Risti põik tänav (sh mahasõidud

Risti tn 1 kinnistule) ning Risti põik ja Kagu tänava ristumiskoht, kuid mitte Kagu tänav muus

osas (sh plaanil informatiivsena kajastatud kaks mahasõitu Risti tn 1 kinnistule). Kuna kaebaja

ei ole 03.05.2022 ehitusluba vaidlustanud, siis ei oma praeguse asja lahendamisel tähtsust, mille

alusel on selle juurde kuuluval asendiplaanil kajastatud mahasõidud Kagu tänavalt. Vastustaja

viidatud 22.05.2019 projekteerimistingimuste (dtl 400–411), millega EhS § 27 lg 4 p-de 5 ja 7

alusel täpsustati Koguduse DP-d, kohaselt tuli Risti tn 1 juurdepääsuteede ja liikluskorralduse

lahendus anda ehitusprojektiga, juhindudes täpsustatud asendiskeemist (Arhitekt Tarbe OÜ töö

26.04.2019). Sellel asendiskeemil (dtl 411) on kajastatud Risti tn 1 kinnistule üks juurdepääs

Kagu tänavalt, kaks juurdepääsu Risti põik tänavalt ja üks juurdepääs Risti tänavalt. Kaebajal

on õigus, et kuna 24.08.2021 väljastatud PT-ga lahendati Risti tn 1 kinnistule juurdepääsude

küsimus uuesti, pidi 22.05.2019 väljastatud PT muutuma EhS § 33 lg-st 2 tulenevalt kehtetuks.

Praeguse asja lahendamiseks on siiski oluline üksnes see, et vaidlustatud 26.04.2021 ehitusloa

ja 24.08.2021 PT-ga ei ole antud õigust rajada Risti tn 1 kinnistule mahasõite Kagu tänavalt.

25. Kuivõrd 24.08.2021 ehitisregistrisse kantud PT-s oli ehitise asukohana üksnes ekslikult

viidatud Risti tn 1 ja Kagu tänava kinnistutele ning PT puudutas tegelikkuses üksnes Risti põik

ja Risti tänav L1 kinnistuid (mis on Põhjakeskuse DP-ga selgelt hõlmatud), siis on asjakohatu

kaebaja viide, et Põhjakeskuse DP ala ei ulatunud Risti tn 1 kinnistule. EhS § 27 lg 1 kohaselt

võib pädev asutus DP olemasolu korral anda põhjendatud juhul ehitusprojekti koostamiseks PT,

kui DP kehtestamisest on möödas üle 5 aasta ning DP kehtestamise järel on ilmnenud olulisi

uusi asjaolusid või muutunud õigusaktid või planeeringud, mis mõjutab oluliselt DP lahenduse

elluviimise võimalusi. EhS § 27 lg 3 kohaselt ei anta projekteerimistingimusi mh DP lahenduse

olemuslikuks muutmiseks. EhS § 27 lg 4 p-de 5 ja 7 kohaselt võib PT-ga asjakohasel juhul

täpsustada DP-s käsitletud ehitise teenindamiseks vajaliku ehitise võimalikku asukohta ning ka

liikluskorralduse põhimõtteid. Kui PT taotlus ei vasta EhS §-s 27 esitatud tingimustele, tuleb

pädeval asutusel PT andmisest keelduda (EhS § 32 p 3).

26. Kaebaja on esmalt leidnud, et juurdepääsuteede asukohtade muutmiseks ei saanud anda

PT-d, vaid selleks tulnuks korraldada DP menetlus ning vastavalt muuta nii Koguduse DP-d

kui ka Põhjakeskuse DP-d. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kuna Risti põik ja Kagu tänava

rajamine on nähtud ette Põhjakeskuse DP-ga, mitte Koguduse DP-ga, ja PT-ga ei ole soovitud

muuta Risti tn 1 kinnistu ehitusõigust, siis ei ole Koguduse DP täpsustamine vajalik. Seega ei

oma tähtsust, et kuna Koguduse DP oli üldplaneeringut muutev, siis ei oleks seda saanud EhS

§ 27 lg 3 kohaselt üldse PT-ga täpsustada. Kaebaja viitab Tallinna Ringkonnakohtu 22.08.2017

otsusele nr 3-16-141 (p 14), kuid selles võetud seisukoht ei ole universaalselt laiendatav kõigile

planeeringutele. Kõnealuses asjas oli tegemist juhtumiga, kus DP-ga jagati üks kinnistu neljaks

eraldi kinnistuks. Kuna kõigile jagamise käigus tekkivatele kinnistutele tuli tagada juurdepääs

avalikule teele, oli kavandatavate juurdepääsuteede asukoht (servituudivajaduse määramine)

selgelt oluliseks osaks DP lahendusest. DP elluviimiseks olid kinnistute omanikud sõlminud

3-21-1825

11(12)

mh teeservituudi kokkulepped, mis olid kantud kinnistusraamatusse. Praegune olukord ei ole

kirjeldatuga võrreldav. Põhjakeskuse DP olemuslikuks lahenduseks on planeeringuala tänavate

lahendus tervikuna (st eelkõige Kagu tänava ja Risti põik tänava rajamine), mitte mahasõidud

avalikelt teedelt konkreetsetele kinnistutele. Ka senises kohtupraktikas ei ole DP olemuslikuks

muutmiseks peetud nt olukorda, kus planeeringuala kõrval asuvale kinnistule avalikult teelt

juurdepääsu tagamiseks pikendatakse DP-s ettenähtud tupikteed (vt Tallinna Ringkonnakohtu

29.06.2017 otsus nr 3-15-1873, p 18) või PT-ga täpsustatakse tänava liikluskorraldust selliselt,

et DP kohaselt jalakäijatele eraldatud alale suunatakse ka jalgratturid ja teised kergliiklejad (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2022 otsus nr 3-21-1611, p-d 17–18).

27. Ringkonnakohtu arvates on vastustaja 24.08.2021 korralduse nr 440 kehtestamisel lisaks

asjakohaselt arvestanud ka kaebaja õigustega. Eelkõige loobuti PT menetluse käigus Risti tn 1

kinnistule Kagu tänavalt juurdepääsude kavandamisest. Seetõttu ei ole asjassepuutuvad need

kaebaja vastuväited, mis lähtuvad eeldusest, et Risti tn 1 kinnistule ehitatava kaubanduskeskuse

liiklusvoog suunatakse osaliselt ühesuunalisele Kagu tänavale ja edasi läbi Rappeli Keskuse

parkla samuti osaliselt ühesuunalise Retke tänava kaudu riigiteele nr 15 (Tallinn-Rapla-Türi).

Kaebaja esitatud 10.09.2021 eksperthinnang (K-Projekt AS töö nr 21103 – dtl 380–396) lähtub

26.04.2021 antud ehitusloa taotlusele lisatud dokumentide hulgas esitatud teede-ehitusliku osa

põhiprojekti (E. Jahhu Projektbüroo OÜ töö 615EJ21) joonistest, millel kajastuvale lahendusele

ei ole väljastatud ehitusluba ega PT-d. Seetõttu ei tõenda eksperthinnang tegelikult kehtestatud

lahenduse liiklusohtlikkust. Seejuures on ka eksperdid pakkunud lahendusvariantidena välja

mahasõidud Risti tn 1 kinnistule Risti põik tänavalt ja pidanud võimalikuks hoida sellega ära

liiklusvoo suunamist Rappeli Keskuse parklasse, mis on liiklusohutuse seisukohalt peamiseks

lahendamist vajavaks probleemiks. Eksperthinnangus ei ole leitud, et liiklusohutuse aspektist

on ainuvõimalik, kui kogu juurdepääs Risti tn 1 kinnistule toimub Risti tänavalt.

28. Kokkuvõtlikult oli Risti tn 1 juurdepääsuteede asukoha täpsustamiseks Põhjakeskuse DP

täpsustamine EhS § 27 kohaselt lubatav ning seejuures on piisavalt arvestatud kaebaja õigusi

(EhS § 27 lg 2 p 2) ja PT väljastamisest ei tulnud EhS § 32 p-de 3 või 5 alusel keelduda. Seega

tuleb jätta kaebus 24.08.2021 korralduse nr 440 ja selle alusel väljastatud PT õigusvastaseks

tunnistamiseks rahuldamata.

IV

Kolmanda isiku menetluskulud halduskohtus

29. Kaebaja on vaidlustanud mh halduskohtu otsusega kolmanda isiku kasuks välja mõistetud

menetluskulude suuruse ja põhjendatuse. Ringkonnakohus ei nõustu, et kolmanda isiku kasuks

esindajakulu väljamõistmine oleks praeguse vaidluse asjaoludel HKMS § 108 lg 11 tähenduses

äärmiselt ebaõiglane. Kaebaja kaasamine 26.04.2021 ehitusloa menetlusse ei olnud kohustuslik

ja kolmanda isiku võimalik tegevus Risti tn 1 kinnistule Kagu tänavalt juurdepääsude rajamisel

ei ole kuidagi seostatav siinses asjas vaidlustatud haldusaktidega. Kolmas isik taotles esimese

astme kohtus esindajakulude hüvitamist 18 075,86 euro ulatuses (sh käibemaks) ja halduskohus

mõistis tema kasuks välja 11 700 eurot (sh käibemaks). Otsuse p-de 78–80 järgi on halduskohus

pidanud kolmanda isiku kulusid ülemääraseks ja neid vähendanud sisuliselt samadel põhjustel,

millele kaebaja on tuginenud ka apellatsioonkaebuses (st kolm advokaati, osaliselt dubleerivad

ja kohtumenetlusega vahetult mitteseotud tegevused, keskmisest kõrgem tunnitasu).

30. Halduskohus on kolmanda isiku kasuks välja mõistetud menetluskulude suurust piisavalt

vähendanud ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks halduskohtu põhjendusi selles osas korrata.

Tegemist on liidetud kohtuasjaga, milles toimus halduskohtus kaks kohtuistungit. Tegemist ei

ole eriliselt keerulise või mahuka vaidlusega, kuid asjas on tõusetunud mitmeid menetluslikke

3-21-1825

12(12)

küsimusi, mis on menetlusosaliste kulusid suurendanud. Samas tuleb ringkonnakohtul võtta

täiendavalt arvesse kohtupraktika muutust seoses menetluskulude väljamõistmisega. Kuivõrd

Risti 1 PRKT OÜ on käibemaksukohustuslane ning ta ei ole esitanud kinnitust, et tal puudub

sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, siis ei ole alust mõista tema esindajakulu välja koos

käibemaksuga (nt Riigikohtu 20.11.2023 otsus nr 3-12-201, p 28; 11.05.2022 otsus nr 3-20-

663, p 23). Seega tuleb halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2 muuta ning mõista kaebajalt

kolmanda isiku esimese astme kohtumenetluses kantud esindajakulude katteks välja 9750 eurot

(s.o 11 700 eurot, millest on maha arvatud käibemaks 20%).

V

Kokkuvõte ja menetluskulud

31. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tuleb Fausto Capital AS apellatsioonkaebus

rahuldada osaliselt ning muuta Tallinna Halduskohtu 26.04.2022 otsuse resolutsiooni punkti 2

selliselt, et mõista kaebajalt kolmanda isiku esimese astme menetluskulude hüvitamiseks välja

9750 eurot. Muus osas jääb halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus

muudab halduskohtu otsuse põhjendusi kaebeõiguse osas vastavalt siinse otsuse põhjendustele.

32. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega

(HKMS § 108 lg 2). HKMS § 108 lg 8 näeb ette, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema

poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Menetluskulude väljamõistmiseks tuleb

kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral

menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1).

33. Fausto Capital AS tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot ja on kandnud

ringkonnakohtu menetluses esindajakulu 5396 eurot (ilma käibemaksuta, vastab esindaja 28,4

töötunnile tunnihinnaga 190 eurot + käibemaks). Esindajakulu kandmise kohustus seoses siinse

haldusasja menetlemisega apellatsiooniastmes on advokaadibüroo arvetega nõuetekohaselt

tõendatud (HKMS § 109 lg 11). Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb põhiosas rahuldamata,

jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

34. Rapla vald ei ole esitanud ringkonnakohtule andmeid apellatsioonimenetlusega seotud

kulude kandmise kohta ning vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad seetõttu HKMS § 109

lg 1 alusel samuti tema enda kanda.

35. Risti 1 PRKT OÜ on palunud mõista kaebajalt tema kasuks välja apellatsiooniastmes

kantud esindajakulu 3952,90 eurot (ilma käibemaksuta, vastab esindajate 22,9 töötunnile

tunnihinnaga osaliselt 272 eurot ja osaliselt 166,63 eurot + käibemaks). Esindajakulu kandmise

kohustus seoses praeguse haldusasja menetlemisega ringkonnakohtus on advokaadibüroo

arvetega nõuetekohaselt tõendatud (HKMS § 109 lg 11). Ringkonnakohtu hinnangul on

taotletud kulu osaliselt ülepaisutatud, sest vaidluse all olevate küsimuste ring ei ole esimese

astme kohtumenetlusega võrreldes avardunud ja menetlusosalised on peamiselt korranud oma

varasemaid väiteid. Asjas ei ole toimunud kohtuistungit ja kolmas isik ei ole pidanud vastama

teiste menetlusosaliste viimastele sisulistele seisukohtadele. Asja mahtu ja keerukust arvestades

on põhjendatud esindajakuluks apellatsiooniastmes 3000 eurot (ilma käibemaksuta), mis tuleb

HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 alusel kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista. Muus osas jäävad

kolmanda isiku menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 6 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)