2-20-13951/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.03.2024 Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-13951

Tsiviilasi

E. S. ja D. S. hagi Üheksavara OÜ vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas

027/2020/1329

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: E. S. (isikukood XXX; aadress XXX e-post:

XXX)

Hageja II: D. S. (isikukood XXX; aadress XXX)

Hagejate lepinguline esindaja: K.-H. K. (e- post: XXX)

Kostja: Üheksavara OÜ (registrikood 12934541;

aadress XXX-i, Saaremaa vald, 93246 XXX; e-post:

XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige T. N.

Asja läbivaatamine

19.02.2024 istungil

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Tunnistada täiteasjas nr 027/2020/1329 sundtäitmine lubamatuks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.

3. Jätta menetluskulud Üheksavara OÜ kanda.

4. Rahuldada hagejate avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt

ning mõista välja kostjalt Üheksavara OÜ hagejate E. S. ja D. S. kasuks

hagejate menetluskulud summas 2427,40 eurot (riigilõiv summas 475 eurot ja

lepingulise esindaja kulu summas 1952,40 eurot koos käibemaksuga).

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejatele

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni

tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. E. S. ja D. S. esitasid (edaspidi hagejad) Harju Maakohtule hagi Üheksavara OÜ (edaspidi

kostja) vastu, milles palusid tunnistada täiteasjas nr 027/2020/1329 sundtäitmine lubamatuks,

jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hagejate kasuks välja hagejate

menetluskulud.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt E. S.’i (edaspidi hageja I) ja Üheksavara OÜ

(edaspidi kostja) sõlmisid 27.04.2020 laenulepingu summas 50 000 eurot. Laenulepingu

järgselt anti laenusumma laenusaajale üle sularahas. Kostja kasuks seati laenulepingust

tulenevate kohustuste tagamiseks xxx asuvale korteriomandile (registriosa XXX) hüpoteek

summas 70 000 eurot. Korteriomand on hageja I ja D. S. (edaspidi hageja II) ühisomandis.

3. Hagejatele kuulus äriühing 1 M OÜ, registrikood XXX. Hageja I oli selle registrijärgne

ainuosanik ja juhatuse liige. Tegemist oli ehitus- ja remonttöid pakkuva ettevõttega. 2020. a.

kevadel seoses COVID-19 pandeemiaga tekkinud keerulise majandusolukorra tõttu tellijate

poolt massilise lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmisega tekkisid 1 M OÜ’l

majanduslikud raskused. Kostja juhatuse liige (T. N.) pakkus hagejatele oma teenuseid

esialgu kui õigusnõustaja, võlgnikelt raha sissenõudmiseks. Seejärel majandusliku olukorra

halvenemisel hakkas T. N. nõustama hagejaid, kui makseraskustesse sattunud äriühingu

nõustaja ja likvideerija. Nimetatud teenuste ja nõustamise tulemusel veenis T. N. hagejaid

selles, et 1 M OÜ kreeditorid võivad mitte ainult keerulises rahalises olukorras olevale

ettevõttele, vaid ka hagejate isiklikule varale sissenõudeid pöörata. Eeltoodud probleemi

lahendamiseks pakkus T. N. hagejatele nõuetest kõrvale hoidumisele ja ettevõtte registrist

kustutamisele suunatud teenuse.

4. T. N. pakkumise järgi pidid hagejad võõrandama talle 1 M OÜ, mille T. N. lubas registrist

kustutada hagejatele mistahes nõudeid esitamata. Ühtlasi lubas ta 1 M OÜ võlgnikelt raha

sisse nõuda ja hagejatele 70% sellest edasi anda (selleks pidi 1 M OÜ oma nõudeid T. N.

kontrolli all olevatele äriühingutele loovutama). T. N. selgitas veenva nõustamise raames

hagejatele, et hagejate isiklikule varale (korterile) kreeditoride sissenõuete pööramise

vältimiseks, tuleb T. N. kontrolli all oleva äriühingu (kostja) kasuks seada hüpoteek selleks, et

kreeditoridel tekiks hagejatel vara puudumise mulje.

5. Pakutud skeem tundus kahtlane, kuid T. N. oli „nõustamisel“ nii veenev, et hagejad sattusid

tema mõju alla ja hakkasid teda usaldama ja tegutsesid edasi täpselt tema juhiste järgi. T. N.

kontrolli all olevate äriühingute ja hagejate vahel sõlmiti alljärgnevad lepingud:



28.03.2020 nõuete loovutamise leping 1 M OÜ ja T. N. kontrolli all oleva äriühingu x OÜ

(registrikood xxx) vahel nõuete summas 28151,79 eurot loovutamise kohta Y OÜ

(registrikood xxx) vastu. 27.04.2020 sõlmitud näiline laenuleping, mille alusel E. S. võttis

kostjalt laenu sularahas summas 50 000 EUR. Tegelikult hageja I kostjalt laenu ei saanud.

Lepingu tegelik eesmärk oli T. N. väidete kohaselt tekitada kreeditoridele E. S.’il vara

puudumise mulje.



01.05.2020 sõlmitud nõuete loovutamise leping 1 M OÜ ja T. N. kontrolli all oleva

äriühingu X OÜ (registrikood xxx) vahel nõuete summas 23516,18 eurot loovutamise

kohta B OÜ (registrikood XXX) vastu- 06.05.2020 asjaõiguslepingu alusel müüsid

hagejad 1 euro eest (vt lepingu p 3.1.) T. N. kontrolli all olevale ettevõttele K OÜ’le

(registrikood XXX), 1 M OÜ osaku nimiväärtusega 2 500,00 eurot, so. 100%

osakapitalist. Selle lepingu tegelik eesmärk oli 1M OÜ registrist kustutamine, mille T. N.

pidi teostama kokkulepitud õigusnõustamise teenuse raames venitamise ja aruannete

esitamata jätmise taktikat kasutades.



06.05.2020

asjaõigusleping

millega

seati

E. S. ja D. S. kinnisvarale,

korterile (registriosa XXX) kostja kasuks hüpoteek summas 70 000 eurot. Lepingu

kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik Üheksavara OÜ nõuded E. S. vastu, mis tulenevad

27.04.2020 laenulepingust.

6. Kostja seadusliku esindaja T. N. poolt 06.05.2020 väljastatud kinnitus 50 000 euro saamise

kohta. T. N. selgituste kohaselt pidi see kinnitus vabastama hageja I eelnimetatud

laenulepingust tulenevatest kohustustest, st. kõrvalised isikud näevad hüpoteeki ja kohustust,

kuid tegelikult seda kohustust ei ole, sest hagejal on tõend laenu tagastamise kohta. Juba

allkirjastatud kinnituse andis T. N. hagejatele üle 06.05.2020 notaris, kui hagejad müüsid T.

N. kontrolli all oleva äriühingu K OÜ omandisse 1 M OÜ osaku.

7. T. N. lõi kunstlikult hagejaid kallutades viimastele arusaama vajadusest hagejatele

kuulunud võlgades äriühingu likvideerimise teenuse osutamiseks, likvideeritava äriühingu

debitoorsete võlgnevuste sissenõudmiseks ja selle arvelt kreeditoride nõuete rahuldamiseks.

Sõlmitud tehingute tulemusel T. N. hagejate huvides tegutsema ei asunud, vaid omandades 1

euro eest kontrolli hagejatele kuulunud äriühingus, hakkas tegutsema vaid isiklikes varalistes

huvides. T. N. asus keelatud viisil tegutsema, luues isikliku kasu saamise eesmärgil, tema

kontrolli all olevatest äriühingutest võrgustiku, millede osapooled vahetasid omavahel

nõudeid ning mis asusid tegutsema hagejate varalisi huve ja samuti L OÜ (endine 1 M OÜ)

kreeditoride huve kahjustaval viisil.

8. 06.05.2020 Hüpoteegi seadmise leping, 27.04.2020 laenuleping ning 06.05.2020 1 M OÜ

osa müügileping olid sõlmitud hagejate eksimuse mõjul. Need lepingud olid sõlmitud T. N.

poolt nõustamisteenuste osutamisel lojaalsus- ja hoolsuskohustust (VÕS § 620 lg 1 ja 2)

rikkudes hagejate eksimusse viimise teel, kasutades ära nende õigusalast teadmatust ning

kogenematust. Hageja I ei ole kostjalt laenu kunagi taotlenud, laenulepingu tingimusi

arutanud ega kooskõlastanud. Hageja I ei ole laenu võtmise ja laenulepingu sõlmimise

tahteavaldust kunagi teinud. Kostja ei ole laenu andmise ega laenulepingu sõlmimise

tahteavaldust teinud. Hageja I ei ole kostjalt laenu saanud. Kostja ei ole laenu hagejatele

andnud, kostjal I ei ole raha hagejatele laenu andmiseks kunagi olnud. Poolte kirjavahetusest

ja lepingu kuupäevast nähtub selgelt, et hageja I ja kostja ei ole laenulepingut 27.04.2020

sõlminud, seega ei ole lepingus näidatud laenusummat hagejale I üle antud. Kirjavahetusest

nähtub, et laenulepingu sõlmimise ja laenu andmise tahet pooltel ei olnud.

9. T. N. on omastanud 1 M OÜ debitoorsest võlgnevusest laekunud rahalised vahendid,

vähemalt rohkem kui 100 000 euro ulatuses, jättes samas saadud vahendite arvelt tasumata

äriühingu kreeditoride nõuded. 1 M OÜ võlausaldajatele on T. N. põhjendanud arvete

tasumata jätmist endise juhatuse liikmete äriühingule väidetava tekitatud kahjuga, samas kui

äriühingule laekuvatest rahalistest vahenditest oleks piisanud enamuses kreeditoride nõuete

tasumiseks. Kui hagejad nõudsid T. N.’ilt selgitusi tema tegevuse kohta hakkasid T. N. ja

tema kontrolli all olevad äriühingud survestama hagejaid erinevate väljamõeldud nõuetega,

ähvardades hagejat I võimaliku pankrotimenetluse ja kuriteo teatega.

10. 14.08.2020 esitas kostja avalduse Tallinna kohtutäitur R. S. juures 27.04.2020

laenulepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks täitemenetluse korras. Võlgnevuse

sissenõudmiseks algatati täitemenetlus 027/2020/1329 ning võlgnikule (hageja I) edastati

kohtutäituri poolt täitedokumendid 25.08.2020.

11. 27.04.2020 sõlmitud laenuleping on sõlmitud pettuse teel ja tühistatud, seega kehtetu.

Hageja I ei ole täitedokumendi alusel algatatud täitemenetluse aluseks oleva laenulepingu

(27.04.2020) alusel laenu kostjalt saanud, seega kohustust ei ole tekkinud. Kostja poolt

hüpoteegi realiseerimiseks hageja I vastu täitemenetluse algatamine on vastuolus hea usu

põhimõttega. Kostja kuritarvitab oma õigusi, täitemenetluse algatamiseks avalduse esitamine

on pahatahtlik ning vastuolus heade kommetega. Hagejad on sunnitud oma õiguste kaitseks

esitama käesoleva hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, ning paluma kohtult

hagi tagamise korras algatatud täitemenetluse 027/2020/1329 peatamist kuni käesolevas

kohtumenetluses tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

12. Hagejad on tsiviilasjas 2-20-9760 esitanud enne täitemenetluse algatamist 27.04.2020

sõlmitud laenulepingu tühistamise tahteavalduse ning kehtetuse tuvastamise nõude.

Tsiviilasjas 2-20-9760 hagejate kasuks tehtava kohtulahendi tulemusel tuleb tunnistada

sundtäitmine lubamatuks.

KOSTJA SEISUKOHT

13. Kostja ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu.

14. Kostja vastuse kohaselt hageja I poolt kostjalt võetud laenu summas 50 000 eurot näol on

tegemist näilise tehinguga ja selle sõlmimise osas on hagejad esitanud oma teooria, mitte aga

tõendeid.

15. Vaidlust ei ole selles, et hageja I on kostjaga sõlminud laenulepingu summas 50 000 eurot

ja lepingus andnud kinnituse laenusumma kättesaamise osas sularahas. Vaidlust ei ole poolte

vahel ka selles, et hagejad I ja II on eelviidatud laenulepingu tagatiseks ilmunud notarisse ja

sõlminud tagatislepingu, millega seati laenulepingu tagatiseks hüpoteek hagejate I ja II

korteriomandile.

16. Vastab tõele, et hageja I pöördus kostja juhatuse liikme poole 1M OÜ debitoorsete

võlgnevuste sissenõudmiseks. Kostja osutas 1M OÜ-le resultatiivset teenust korduvalt. Kostja

juhatuse liige T. N. ei ole kunagi sõlminud ühtegi nõustamislepingut hagejatega I ja II.

17. Vastab tõele, et hageja I pöördus aprillis kostja poole sooviga vabaneda 1M OÜ osast,

põhjusel, et ettevõtte konto oli kohtutäiturite poolt nõuete sissenõudmiseks täitemenetluses

blokeeritud, ettevõttel oli maksuvõlga sumas ca 60 000 eurot ja hageja I andmetel, kes oli 1M

OÜ seaduslikuks esindajaks, oli ettevõtte kassas miinus ca 50 000 eurot ja ettevõttel on

sissenõutavaks muutunud nõudeid tellijate vastu ca summas 50 000 eurot. Eeltoodud andmete

põhjal K OÜ omandas 1 M OÜ osa ja kostja seaduslik esindaja sai seaduslikuks esindajaks.

Ettevõtte raamatupidamist üle ei antud osa omandajale ja ilmnes, et ettevõtte vara on hagejad

I ja II omastanud koos teise juhatuse liikmega V. D. suures ulatuses ning juulis 2020 on

algatatud eeltoodu osas kriminaalmenetlus omastamise, dokumendi võltsimise, võltsitud

dokumendi kasutamise, rahapesu tunnustel. Uurija on oktoobris e-kirjaga teavitanud

kahjukannatajat L OÜ (endise nimega 1M OÜ) valmisolekut kahtlustuse esitamiseks hagejale

I E. S..

18. Hagejad hagis esitavad paljasõnalise teooria, et laenulepingu ja tagatislepingu vajadus

tulenes soovist jätta 1M OÜ võlausaldajatele mulje hagejatel I ja II vara puudumisest.

Eeltoodu ei ole eluliselt usutav alljärgnevatel põhjustel: hageja I on kõrgharidusega enam kui

10-aastase ettevõtja kogemusega ja tal on ühene arusaam lepingutest ja kaasnevatest õigustest

ja kohustustest. Hageja I vajas laenu oma sõnul ettevõtlusega tegelemisega jätkamiseks uue

äriühingu alt ja kostja oli nõus laenu andma, lepiti kokku laenusumma, tagastamise aeg,

intress ja tagatis. Hageja I soovis just laenusummat sularahas, sest vajas seda töötasude

töötajatele (väidetavalt Ukrainast) tasumiseks ja ehitusmaterjalide ostmiseks. Kostja

hinnangul ei ole eluliselt usutav, et hageja I teadmistega ja kogemustega isik allkirjastaks

väidetavalt näilise laenulepingu ja tagatislepingu vaid kellegi veenva nõustamise tulemusena.

Hagejad I ja II on toonud laenlepingu ja tagatislepingu sõlmimise põhjuseks vajaduse, et „….

kreeditoridel tekiks hagejatel vara puudumise mulje“. Kostja ei saa aru, kuidas laenuleping ja

tagatisleping jätab mulje vara puudumisest hagejatel I ja II? Kostja hinnangul ei ole ka see

põhjus eluliselt usutav, sest hagejatel oli lepingu sõlmimise hetkel 06.05.2020 seisuga veel

muu vara, mis oli registrites hagejate nimel vabalt nähtav kõigile, sh. kreeditoridele. Jääb

arusaamtuks, miks oleks hagejad I ja II pidanud kaitsma väidetavate kreeditoride eest vaid

ühte ühisvara osa – korteriomandit xxx? Hagejate nimel oli seisuga 06.05.2020 alljärgnevad

varad: Osalused äriühingutes 1M Ehitus OÜ, X OÜ; X OÜ, X OÜ (ka täna avalike registrite

andmetel), Sõiduautod Volkswagen Phaeton, Nissan Quasqai ja Renault Traffic OÜ. Kostja ei

tea, kas tänase seisuga on hagejad I ja II vara võõrandanud või mitte. Korteriomand Tallinnas

aadressiga Virbi tn.

19. Eeltoodud hagejate vara kokku on suuremas summas kui väidetavat kaitset kreeditoride

eest vajanud korteriomand xxx. Kostjale teadaolevalt ei ole hagejad I ja II võtnud ette midagi,

“kaitsmaks“ eelnimetatud vara kreeditoride eest või jätmaks kreeditoridele muljet hagejatel I

ja II vara puudumisest.

20. Hagejate I ja II teooria kohaselt on kostja esitanud kinnituskirja laenu tagastamise kohta

kostjale I ja see koos kostja I 05.05.2020 e-kirjaga peaks tõendama laenulepingu näilisust.

Kostja 05.05.2020 e-kirjas tuletatakse meelde laenulepingu sõlmimise vajalikkust enne

tagatislepingu sõlmimist 06.05.2020. Selles e-kirjas ei ole sõnagi mingistki kinnituskirjast.

Kostja e-kirjas on juttu paberist, paber on sünonüüm sularahale, kostja võttis kaasa viimase

osa laenusummast 5000 eurot ja andis selle hagejale I üle. Kuna kogu laenusumma ei olnud

hagejale üle antud, ei olnud ka laenuleping kuni selleni veel allkirjastatud hageja I poolt ja

hageja 1 allkirjastas laenulepingu alles 06.05.2020.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

21. Kohus leiab, et hagi rahuldada.

22. Pooled tõid välja järgmised asjaolud, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks: E. S.’i (edaspidi hageja I) ja kostja vahel on 27.04.2020

sõlmitud laenuleping, mille punkti 1.1.1 kohaselt laenuandaja annab laenusaajale laenu

summas 50 000 eurot. Laenulepingu punkti 1.1.2 kohaselt laenusaaja kinnitab laenusumma

summas 50 00 eurot kättesaamist 27.02.2019 sularahas oma allkirjaga käesoleval lepingul (tl

8-10). 06.05.2020 on sõlmitud hagejate ja kostja vahel hüpoteegi seadmise leping, mille

punkti 2.2.1 kohaselt kostja kasuks seati 27.04.2020 laenulepingust ja kõikidest selle lisadest

tulenevate kohustuste tagamiseks XXX asuvale korteriomandile (registriosa XXX) hüpoteek

summas 70 000 eurot (tl 11-14). 14.08.2020 esitas kostja avalduse Tallinna kohtutäitu R. S.

27.04.2020 laenulepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks täitemenetluse korras ja

Tallinna kohtutäitur on algatanud täitemenetluse 027/2020/1329 (tl 45-47).

23. Hagejad paluvad tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 027/2020/1329. Kostja

vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

24. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel esitatakse sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi

rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama §§-i lg 1¹ kohaselt

saab muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lõike 1 punktides 18–19¹

nimetatud täitedokumentide puhul, võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis

esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.

25. Riigikohus on märkinud 31. mai 2010 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-49-10 ja 2. juuni

2008 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, et kui võlgnik leiab täitemenetluses, et ta on

täitedokumendi täitnud või et sundtäitmine on tema suhtes muul põhjusel lubamatu, võib ta

esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

(Riigikohtu 28. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10, vt ka 19. jaanuari 2011. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-10 ja 28. aprilli 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-26-11).

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse

kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine (Riigikohtu 24.

oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-06, Riigikohtu 9. novembri 2009. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-116-09 ja 28. aprilli 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-26-11).

26. Hagejad on esitanud nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas

027/2020/1329 põhjusel, et täitemenetluse aluseks olevat võlasuhet ei ole sissenõudja ja

hageja I vahel tekkinud (nõuet ei ole olemas). Hagejate väitel hageja I ei ole kostjalt laenu

kunagi taotlenud, laenulepingu tingimusi arutanud ega kooskõlastanud. Hageja I ei ole laenu

võtmise ja laenulepingu sõlmimise tahteavaldust kunagi teinud. Kostja ei ole hagejale I laenu

andmise ega laenulepingu sõlmimise tahteavaldust teinud ja laenu andnud. Kostjal ei ole raha

hagejatele laenu andmiseks kunagi olnud. Hagejad leiavad, et laenuleping on sõlmitud pettuse

mõjul ja see on tühistatud, seega kehtetu. Kostja kuritarvitab oma õigusi, täitemenetluse

algatamiseks avalduse esitamine on pahatahtlik ja vastuolus heade kommetega. Hageja I on

esitanud laenulepingu tühistamise tahteavalduse hagiavalduses (tsiviilasjas 2-20-9760), mis

on lubatav.

27. Kohus tuvastab, et 21.06.2023 kohtuotsusega Riigikohus jättis Tallinna Ringkonnakohtu

29. märtsi 2022 otsuse tsiviilasjas nr 2-20-9760 osas, milles ringkonnakohus jättis Harju

Maakohtu 27. augusti 2021 otsuse tsiviilasjas n 2-20-9760 lõppjärelduses muutmata

(ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 1 osas), milles maakohus tuvastas E. S. ja Üheksavara

OÜ 6. mai 2020 sõlmitud 27. aprill 2020 kuupäeva kandva laenulepingu tühisuse (maakohtu

otsuse resolutsiooni p 2), kohustas Üheksavara OÜ-d andma XXX asuvale korteriomandile

(registriosa nr XXX) seatud hüpoteegi kustutamiseks vajaliku tahteavalduse ja luges selle

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 alusel asendatuks maakohtu jõustunud

kohtuotsusega (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3) (tl 82-88). Nimetatud resolutsiooni osas on

Riigikohtu lahendi kohaselt maakohtu otsus jõustunud. Harju Maakohus on 27.08.2021

otsuses tuvastanud, et tõendatud ei ole, et kostjal oli 2020 aprillis ja mais piisvalt sularaha

hagejale I toodud summas laenu andmiseks. Kuivõrd pooled on sõlminud laenulepingu, mille

alusel tegelikult laenusaajale laenu ei antud, leidis kohus, et tegemist on näiliku tehinguga

TsÜS § 89 lg 1 mõttes. Laenuleping on tühine (TsÜS § 89 lg 2) ega omanud algusest peale

õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1) ( tl 82-88).

28. Teises tsiviilasjas tehtud lahend on dokumentaalne tõend TsMS § 272 lg 2 mõttes

(RKTKm 04.05.2022, 2-19-12055/20, p 13; RKTKo 25.05.2020, 2-17-124505/53, p14.3.4).

Seega on tsiviilasjas nr 2-20-9760 jõustunud kohtuotsusega tuvastatud E. S. ja Üheksavara

OÜ 6. mai 2020 sõlmitud 27. aprill 2020 kuupäeva kandva laenulepingu tühisus ja on

kustutatud nimetatud laenulepingust tuleneva nõude täitmiseks kostja kasuks seatud hüpoteek

XXX asuvale korteriomandile (registriosa nr XXX).

29. Tühise lepingu alusel ei saa esitada nõuet ega selle alusel läbi viia täitemenetlust.

Jõustunud kohtulahendiga tsiviilasja nr 2-20-9760 on tühistatud täitemenetluse 027/2020/

1329 aluseks olev täitedokument (XXX asuvale korteriomandile (registriosa nr XXX) seatud

hüpoteegi leping) ja on tuvastatud, et 27. aprillil 2020 kuupäeva kandev laenuleping on

tühine. Eeltoodust tulenvalt tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine täiteasjas 027/2020/1329

tunnistada lubamatuks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

30. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

31. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.

32. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt

määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.

33. Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka

Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14).

Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud

arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

1. Hagejate poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejate menetluskuludeks

õigusabikulud 2440,5 eurot käibemaksuga. Lepinguline esindaja osutas hagejatele õigusabi

13,5 tundi tunnitasuga 150 eurot ilma käibemaksuta. Lisaks on hagejad tasunud riigilõivu hagi

esitamisel 475 eurot.

2. Kostja ei ole hagejate menetluskulude rahalisele suurusele vastuväiteid esitanud.

3. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased

kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat

või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

4. Kohus, hinnanud tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite

mahtu, leiab, et hagejate menetluskulud on põhjendatud osaliselt.

5. Menetluskulude nimekirja kohaselt kuulus hagejate lepingulisel esindajal tsiviilasja

materjalidega tutvumisele ja nõupidamine kliendiga 4,5 tundi, hagiavalduse ja hagi tagamise

taotluse ettevalmistamisele ja esitamisele kohtule 3,0 tundi, hagi tagamise kohtumääruse

edastamisele kohtutäiturile 0,5 tundi, menetluse peatamise taotluse koostamisele ja kohtule

esitamisele 1 tund, menetluse uuendamise taotluse koostamisele ja kohtule esitamisele 1,0

tund, menetluskulude nimekirja koostamisele 0,5 tundi, 19.02.2024 kohtuistungil

esindamisele 1 tund, kostja dokumendiga tutvumisele ja kliendile selgituste andmisele 0,5

tundi, hageja seisukoha koostamisele kostja 23.02.2024 dokumendile 1 tund, 11.03.2024

kohtuistung esindamisele 0,25 tundi ja 11.03.2024 menetluskulude nimekirja koostamisele

0,25 tundi. Kohus leiab, et hagejate esindaja ajakulu kokku 13,5 tundi on mõistlik ja

põhjendatud.

6. Hagejaid on esindanud lepinguline esindaja K.-H. K. . Menetluskulude nimekirjast

tulenevalt on hagejate esindaja tunnitasu 150 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et kuna

hagejate esindaja näol on tegemist juristiga, mitte vandeadvokaadiga ja arvestades seda, et

hagi on esitatud kohtusse 2020 aastal ja hagi on koostatud aastal 2020, siis tuleb lugeda

hagejate lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks 120 eurot ilma käibemaksuta.

7. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hagejad on kinnitanud, et nad ei ole

käibemaksukohustuslased ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

8. Eeltoodust tulenevalt kohus on seisukohal, et hagejate lepingulise esindaja põhjendatud ja

vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 1952,40 eurot (10 tundi tunnihinnaga

120 eurot + KM 20%, kokku 1440 eurot ja 3,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot+ KM 22 %,

kokku 512,4 eurot).

9. Hagejad on hagilt tasunud riigilõivu 475 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1

ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine

vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on

vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud

riigilõiv summas 475 eurot.

10. Kohus rahuldab hagejate avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus

määrab hagejate vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal

2427,40 eurot, mille moodustavad hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 475 eurot ning

lepingulise esindaja tasu summas 1952,40 eurot (koos käibemaksuga). Kuna menetluskulud

jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata

kostja menetluskulude rahalist suurust.

11. Vastavalt hagejate taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel lahendisse, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

12. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik