3-24-782/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-24-782

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-24-782 Määruse kuupäev ja koht 28.03.2024, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks

Kohtuasi

D. K kaebus Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks maksta sotsiaalja töövõimetoetused summas 16 800 eurot Resolutsioon

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3. Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi initsiaalidega.

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Halduskohtusse laekus 14.03.2024 D. K poolt esitatud kaebus Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks maksta sotsiaalja töövõimetoetused summas 16 800 eurot. Kaebuse kohaselt jäid kaebajal nelja aasta jooksul saamata sotsiaalja töövõimetoetused summas 16 800 eurot. Seoses sellega on kaebaja pöördunud toetuste saamise nõudega maakohtusse, kus tsiviilasja nr 2-24-4086 raames keelduti nõude menetlemisest pädevuse puudumise tõttu. Kaebaja otsustas pöörduda halduskohtusse ja palub esialgse õiguskaitse raames kohustada Sotsiaalkindlustuseametit välja maksma talle saamata jäänud toetused summas 16 800 eurot.

2. Tartu Halduskohus kohustas 14.03.2024 kohtunõudega Sotsiaalkindlustusametit esitama kohtule seisukoht kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osas.

3. Sotsiaalkindlustusamet esitas 22.03.2024 kohtule seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele. Sotsiaalkindlustusamet teatas, et kaebaja on esitanud 2018., 2020. ja 2023. a taotlused Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile töövõime hindamiseks ja puude raskusastme tuvastamiseks. Sotsiaalkindlustusamet tuvastas kaebajal 2018. ja 2020. a keskmise puude ning 2023. a puude raskusastet ei tuvastatud. Vastavalt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 16 lg-le 1 tuleb puudega inimese sotsiaaltoetuse saamiseks esitada Sotsiaalkindlustusametile taotlus. Kaebaja ei ole eelnimetatud aastatel sotsiaaltoetuse saamiseks taotlust esitanud. Sotsiaalkindlustusameti hinnangul on kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus põhistamata ja

3-24-782

kaebajal ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebaja nõuab Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetuse väljamaksmist, mida ta ise ei ole taotlenud. Sotsiaalkindlustusamet selgitas täiendavalt, et töövõimetoetuse maksmisega tegeleb Eesti Töötukassa.

Kohtu seisukoht

4. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-le 8 kontrollib kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kohtupraktikas on leitud, et HKMS § 121 lg 2 p 1 puhul on tegemist diskretsioonilise alusega, mis võimaldab tagastada kaebuse juhul, kui kohtu arvates puudub kaebajal, eeldades tema faktiliste väidete tõendatust, ilmselgelt kaebeõigus. Kaebuse tagastamine on võimalik vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta.1

5. Esmalt selgitab kohus, et kaebuse eesmärgiks on kohtu poolt Sotsiaalkindlustusametile kohustava ettekirjutuse tegemine maksta talle nelja aasta jooksul saamata jäänud sotsiaalja töövõimetoetused summas 16 800 eurot (HKMS § 2 lg 4). Ühtlasi on võimalik aru saada, et kaebaja soovib nende toetuste saamist koheselt esialgse õiguskaitse kohaldamise raames (HKMS § 251 lg 1 p 3).

6. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, kuna ei Sotsiaalkindlustusamet ega Eesti Töötukassa ei ole riivanud kaebaja subjektiivseid õigusi. PISTS § 20 lg 21 sätestab, et puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks, välja arvatud kui isik vajab oma puude tõttu individuaalset abivahendit. PISTS § 7 lg 1 sätestab, et puuetega inimeste sotsiaaltoetused määrab ja nende suuruse otsustab Sotsiaalkindlustusamet. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise korra ning tähtajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Sotsiaalministri poolt 12.09.2008 vastu võetud määruse nr

49 „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust“ § 2 lg 1 sätestab, et sotsiaaltoetuste taotlemiseks esitab isik või tema seaduslik esindaja Sotsiaalkindlustusametile taotluse koos vajalike põhija täiendavate dokumentidega. Töövõimetoetuse seaduse § 12 lg 6 sätestab, et töövõimetoetusele ei ole õigust isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi all.

7. Eelnevast nähtub, et sotsiaaltoetus määratakse ja makstakse isiku taotluse alusel, kuid selle maksmine peatatakse vanglas või arestimajas kinnipidamise ajaks. Samas ei ole isikul õigust töövõimetoetusele, kui ta kannab karistust vanglas või viibib vahi all. Haldusasja materjalide kohaselt tuvastas Sotsiaalkindlustusamet kaebajal 2018. ja 2020. aastal keskmise puude ning 2023. aastal puude raskusastet ei tuvastatud. Lisaks tegi kohus kohtute infosüsteemis olemasolevatele andmetele tuginedes kindlaks, et kaebaja viibib vanglas alates 16.03.2016. Sotsiaalkindlustusamet selgitas seisukohas esialgse õiguskaitse taotlusele, et kaebaja ei ole esitanud taotlust sotsiaaltoetuse saamiseks seoses 2018. ja 2020. aastal tal tuvastatud keskmise puudega. Kohus märgib, et isegi siis kui kaebaja oleks seda teinud, puudus tal niikuinii sotsiaaltoetuse saamise õigus, kuna ta viibis vanglas.

1 RKHKm 3-3-1-26-14, p 9 ja 3-3-1-29-13, p 16.

3-24-782

8. Võttes arvesse eelpoolnimetatut ei näe kohus, et Sotsiaalkindlustusamet (või Eesti Töötukassa) oleksid riivanud kaebaja subjektiivseid õigusi seoses sotsiaalja töövõimetoetuste maksmata jätmisega.

9. Lähtudes eeltoodust tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

10. HKMS § 249 lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kohus tagastas kaebuse. Erandlikke asjaolusid esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole. Seega pole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Õiguskirjanduses ja kohtupraktikas on leitud, kui esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav, saab selle jätta HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.2 Sellest tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata HKMS § 55 lg 2 alusel.

11. Vastavalt HKMS § 175 lg-le 3 ja § 178 lg-le 3 asendab kohus avaldatavas kohtumääruses taotleja nime initsiaalidega.

(allkirjastatud digitaalselt)

2 Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne 2013, lk 686.