2-22-18163/124 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.03.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-18163

Kohtuasi

X hagi Y vastu isaduse vaidlustamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.10.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXX), seaduslik esindaja

C

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 17.10.2023 otsus osas, milles maakohus tunnistas Y

sünnikandes isa X kohta tehtud kande ebaõigeks. Tühistatud osas jätta otsus

tegemata vastavasisulise haginõude puudumise tõttu. Ülejäänud osas jääb Harju

Maakohtu 17.10.2023 otsus muutmata.

2. Rahuldada Y apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Jaotada

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud

vastavalt

otsuse

tervikresolutsioonis märgitule.

4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Hagi rahuldada.

4.2. Lugeda tuvastatuks, et Y (isikukood XXXXXXXXX) ei põlvne Xst (isikukood

XXXXXXXXXX).

4.3. Saata kohtuotsus peale jõustumist rahvastikuregistri kande tegemiseks

Tallinna Perekonnaseisuametile.

4.4. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

2-22-18163

4.5. Xle riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud maa- ja

ringkonnakohtus

ning

menetlusabiga

seonduvad

kulud

(riigilõiv

ja

ekspertiisikulud) maakohtus jäävad Eesti Vabariigi kanda.

4.6. Vabastada X maakohtus kantud menetluskulude (riigi õigusabi korras

määratud esindaja kulud ning menetlusabi riigilõivu ja ekspertiisitasu

tasumiseks) summas 1108 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 02.12.2022 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu, milles palus tuvastada,

et hageja ei ole kostja bioloogiline isa ning teha vastavad kanded rahvastikuregistris.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja ja C kooselust sündinud XX.XX.XXXX kostja.

Rahvastikuregistrisse on kostja isana kantud hageja ja emana C. Hageja on saanud teada, et Cl

oli kostja eostamise eeldataval ajal lisaks hagejaga ka teistega intiimsuhted ning hagejal on

põhjendatud kahtlus, et ta ei ole kostja bioloogiline isa. C teatas hagejale 2022. aasta talvel

telefoni teel, et hageja pole kostja isa.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja ei ole kostja bioloogiline isa, kuid see pole kunagi olnud saladus.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 17.10.2023 otsusega hagi ja luges tuvastatuks, et kostja ei põlvne

hagejast. Maakohus tunnistas kostja sünnikandes isa kohta tehtud kande ebaõigeks. Maakohus

jättis hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud ning menetlusabi andmisega

seonduvad kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.

4. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, millal sai hageja teada, et

ta ei ole kostja bioloogiline isa.

2-22-18163

5. Maakohtule esitatud 16.03.2023 ekspertiisiakti 23E-GE0227 kohaselt ei ole hageja kostja

bioloogiline isa.

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 91 lg 1 esimese lause kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus

mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks

võtnud. PKS § 93 lg 1 kohaselt võib isaduse vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast,

millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud

teatavaks saanud.

7. 09.05.2023 esitas kostja seaduslik esindaja 13.08.2012 ultrahelipildi ja 28.05.2023 esitas

kostja seaduslik esindaja haigusloo väljavõtte, millest nähtub, et kostja seaduslik esindaja

avastas raseduse 2012. aasta juunikuus. Hageja selgitas 09.05.2023 seisukohas, et kui ta

vanglast vabanes 12.12.2012, oli kostja seaduslik esindaja kolmandat kuud rase. 21.08.2023

toimunud kohtuistungil selgitas hageja, et kostja seaduslik esindaja külastas hagejat vanglas

2011. aasta suvel, juunikuus. Kostja seaduslik esindaja märkis, et tema hagejat vanglas 2012.

aastal ei külastanud. Maakohus märkis, et poolte seisukohtadest nähtub ebakõla, millal kostja

seaduslik esindaja hagejat vanglas külastas (2011. aastal või 2012. aastal). Viru Vangla teatas

22.05.2023 maakohtule, et Tartu Vanglal ei ole võimalik väljastada teavet kinnipeetava

külastustest 2012. aasta osas. Kostja seaduslik esindaja selgitas, et kui hageja vanglast 2012.

aastal vabanes, siis oli tema rasedus kuus kuud. Hageja selgituste kohaselt oli kostja seaduslik

esindaja hageja vanglast vabanemise ajal kolmandat kuud rase. Maakohus leidis, et hageja

teadmisest kostja rasedusest vanglast väljasaamisel ei ole võimalik järeldada, et hagejale olid

12.12.2012 teada asjaolud, et kostja ei pruugi olla tema poolt eostatud ja tegemist ei ole hageja

bioloogilise lapsega. Kostja seadusliku esindaja ja hageja 11.04.2023 telefonivestlusest, kus

hageja on lubanud mitte vaidlustada isadust, ei tulene samuti, millal hageja sai teada, et kostja

ei ole tema bioloogiline laps.

8. PKS § 93 lg-st 1 tulenevalt isaduse vaidlustamise hagi esitamise tähtaeg hakkas hageja jaoks

kulgema alates 2022. aasta detsembrist. Kostja ei ole tõendanud, et hageja teadis juba varem,

et ta ei ole kostja isa. Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja oma isaduse vaidlustanud

seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning tõendamist on leidnud, et kostja ei põlvne hagejast.

9. Perekonnaseisutoimingute seaduse §-de 2 ja 22 kohaselt viiakse muudatused põlvnemise

osas sisse rahvastikuregistrisse.

Apellatsioonkaebus

10. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 17.10.2023 otsus

ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, alternatiivselt

teha uus otsus, millega lugeda tuvastatuks, et kostja ei põlvne hagejast ning saata kohtulahend

rahvastikuregistrisse kande tegemiseks. Apellatsioonimenetluse kulud palub kostja jätta poolte

endi kanda.

11. Maakohus on esitatud asjaolusid ja tõendeid analüüsides jõudnud ootamatult järeldusele, et

PKS § 93 lg-st 1 tulenevalt hakkas isaduse vaidlustamise hagi esitamise tähtaeg hageja jaoks

kulgema alates 2022. aasta detsembrist. Maakohus on jaganud tõendamiskoormise ebaõigesti.

Maakohus heitis kostjale ette, et kostja ei ole suutnud ümber lükata hageja väiteid, kuid eelkõige

pidi hageja esitama oma väidete tõendamiseks tõendid. Maakohus on ebaõigesti hinnanud

poolte antud selgitusi ja tõendeid. Maakohus on eelistanud hageja paljasõnalisi väiteid kostja

esitatud dokumentaalsetele tõenditele, mille kohaselt hageja oli teadlik kostja sünni

registreerimisel, kui võttis kostja isaduse omaks, et tema pole kostja bioloogiline isa. Maakohus

2-22-18163

ignoreeris ka vastuolusid hageja selgitustes. Hageja väidete kohaselt oli kostja seaduslik

esindaja hageja vanglast vabanemisel kolmandat kuud rase. Kostja dokumentaalsed tõendid

kinnitavad aga, et kostja seaduslikul esindajal oli juba seitsmes raseduskuu, mistõttu ei ole

eluliselt usutav, et hagejale jäi kostja seadusliku esindaja suur kõht märkamata.

12. Maakohus ei ole põhjendanud, miks on maakohus otsuse resolutsioonis tunnistanud kostja

sünnikandes isa kohta tehtud kande ebaõigeks. Hageja ei olnud sellist nõuet maakohtule

esitanud. Põlvnemise vaidlustamise korral tuleb kohtulahendi alusel muuta vastav kanne

rahvastikuregistris, mitte see ebaõigeks tunnistada.

Vastustaja seisukoht

13. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus tühistab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel

maakohtu otsuse osas, milles maakohus tunnistas kostja sünnikandes isa kohta tehtud kande

ebaõigeks. Tühistatud osas jätab ringkonnakohus otsuse tegemata vastavasisulise haginõude

puudumise tõttu. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb

rahuldada osaliselt.

TsMS § 654 lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse.

15. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse, millega hagi rahuldati, täielikult, millest

tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1).

16. Maakohus tunnistas kostja sünnikandes isa kohta tehtud kande ebaõigeks. Kostja on õigesti

apellatsioonkaebuses märkinud, et hageja ei ole esitanud kostja sünnikandes isa kohta tehtud

kande ebaõigeks tunnistamise nõuet. TsMS §-s 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude

piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Maakohtul ei olnud alust teha otsustust

nõude kohta, mida hagis ei olnud esitatud. Lähtudes eeltoodust ei ole ka ringkonnakohtul alust

teha otsustust nõude osas, mida pole esitatud.

17. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, välja arvatud osas, milles

maakohus tegi otsustuse nõude kohta, mida ei olnud esitatud, siis ei pea kolleegium

TsMS § 654 lg-st 6

juhindudes

vajalikuks

maakohtu

otsuse

põhjendusi

korrata.

Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks

esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid

uuesti. Kostja on apellatsioonkaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud

selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui ka õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on

maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki

tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus on

tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt

põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised

ja arusaadavad. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on

teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes.

2-22-18163

18. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja on esitanud hagi isaduse vaidlustamiseks

PKS § 93 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.

PKS § 93 lg 1 tähenduses hakkab isaduse vaidlustamise tähtaeg kulgema ajast, mil isik saab

teada asjaoludest, mille alusel peaks igal mõistlikul isikul tekkima põhjendatud kahtlus isaduses

(RKTKo 16.02.2011, 3-2-1-164-10, p 14). Hageja pidi esile tooma asjaolud, mille alusel on tal

tekkinud kahtlus, et ta ei ole kostja isa. Hagiavalduse kohaselt hakkas hageja kahtlema oma

isaduses, kui kostja ema avaldas hagejale 2022. aasta lõpus telefoni teel, et hageja ei ole kostja

bioloogiline isa. Seega tekkis hageja põhjendatud kahtlus oma isaduses 2022. aasta lõpus. Kuna

kostja väitis, et hageja on kogu aeg teadnud, et ta pole kostja isa, siis pidi kostja oma väiteid

tõendama. Maakohus ei ole jaganud tõendamiskoormist ebaõigesti. Maakohus leidis, et kostja

esitatud tõenditest ei ole võimalik järeldada, et hageja teadis kostja ema raseduse ajal, et kostja

ei ole eostatud hageja poolt. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja ema 13.08.2012

ultraheli piltidest ja 11.04.2023 telefonivestlusest hageja ja kostja ema vahel ei ole võimalik

iseenesest järeldada, et hageja pidi teadma, et tema ei ole kostja isa. Asjaolust, et hageja väitis,

et tema vanglast vabanemise ajal oli kostja ema kolmandat kuud rase, kui tegelikult oli kostja

ema rase seitsmendat kuud, ei saa järeldada hageja tõsikindlat teadmist, et hageja pole kostjat

eostanud. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et hageja pidi juba vanglast vabanemisel või

kostja sünni registreerimisel teadma või enne 2022. aasta lõppu teadma, et hageja ei ole kostja

isa.

Seega on maakohus õigesti järeldanud, et PKS § 93 lg-st 1 tulenev üheaastane tähtaeg, mis

hakkas kulgema 2022. aasta lõpus tehtud telefonikõnest, ei olnud lõppenud, sest hageja esitas

hagi isaduse vaidlustamiseks 02.12.2022.

Menetluskulude jaotus

19. Kuigi ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt tühistab, ei näe kolleegium põhjust muuta

maakohtu kantud menetluskulude jaotust. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb

TsMS § 164 lg 1 kohaselt jätta poolte endi kanda, sest asjaoludest ei tulene, et selline

menetluskulude jaotus ei oleks TsMS § 164 lg 2 mõttes õiglane või kahjustaks ülemäära poole

olulisi vajadusi. Kuna hagejale on Harju Maakohtu 02.01.2023 määrusega antud riigi õigusabi

kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud riigi õigusabi seaduse § 8 p 1

mõttes, siis jäävad need kulud Eesti Vabariigi kanda. Tulenevalt menetluskulude jaotusest pole

kulusid vaja rahaliselt kindlaks määrata.

20. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)