3-23-264/58 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Villem Lapimaa ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.03.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-264

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 03.01.2023 otsuse

nr 7002210033-2

tühistamiseks

ning

vastustaja

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja MS

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu XX.XX.XXXX otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde apellatsioonimenetluses esitatud uued tõendid.

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu XX.XX.XXXX

otsus muutmata.

3. Jätta X menetluskulud osas, milles talle on antud riigi õigusabi, riigi kanda ja

ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.

4. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi ning Eestisse saabumise ja Eestist

lahkumise kuupäevad tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 29.04.2024 (HKMS § 212

lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-23-264

2(6)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Venemaa Föderatsiooni kodanik X (kaebaja) saabus XX.XX.XXXX Eestisse ja esitas

rahvusvahelise kaitse taotluse.

2. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) lõpetas 25.04.2022 otsusega nr 7002210033-1

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 23 lg 2 p 1 ja lg 3 alusel

rahvusvahelise kaitse menetluse, sest kaebaja keeldus koostööst PPA-ga. Kaebaja esitas Tallinna

Halduskohtule kaebuse PPA 25.04.2022 otsuse tühistamiseks ja PPA kohustamiseks (haldusasi

nr 3-22-1053). PPA uuendas 05.07.2022 teatisega nr 15.6-8/295-1 kaebaja rahvusvahelise kaitse

menetluse. Halduskohus lõpetas 05.07.2022 määrusega haldusasja nr 3-22-1053 menetluse.

3. PPA luges 03.01.2023 otsusega nr 7002210033-2 kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse

VRKS § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ja lükkas selle VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi, luges

taotluse VRKS § 201 p 9 alusel selgelt põhjendamatuks, tegi kaebajale väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 p-de 2 ja 4 alusel sundtäidetava ettekirjutuse lahkumiseks

Venemaa Föderatsiooni ning kohaldas talle VSS § 74 lg 2 alusel sissesõidukeeldu 5 aastaks.

1) Kaebaja kardab, et päritoluriiki tagasi pöördudes süüdistatakse teda ekstremismis, sest kaebaja

kutsus oma YouTube’i kanalil inimesi üles kukutama riigivõimu. Kaebaja peab ennast tuntud

artistiks ja poliitiliseks aktivistiks ning tulevaseks Venemaa presidendiks. Kaebajat ei ole alust

tunnustada pagulasena (VRKS § 4 lg 1). Kaebaja ütlusi saab pidada usutavaks üksnes osaliselt.

Usutavad ei ole kaebaja ütlused, mis puudutavad tema poliitilist meelsust ja sellest lähtuvat

tegevust, samuti tema suhtes algatatud kriminaalmenetluse asjaolusid. Kaebaja tegevus on olnud

manipuleeriv. Ta ei ole teinud PPA-ga konstruktiivset koostööd. Pole usutav, et kaebaja

poliitilised vaated ja nende avaldamine (sh sõjas Ukraina toetamine) on siirad. Kaebaja on endine

sõjaväelane. Kaebaja YouTube’i kanalil ja Facebook’is avaldatud postituste kohaselt on ta

käinud Venemaal sõjaväelastele kontserte andmas, valmistab koos perega Georgi linte ja tunneb

uhkust Venemaa võidu üle „Suures Isamaasõjas“. Ta demonstreerib oma sotsiaalmeedia kanalitel

erinevat agressorriigi sümboolikat (nt NSV Liidu sümboolikaga lippu), mis on Eestis keelatud.

Puudub info, et kaebaja oleks enne Eestisse saabumist kritiseerinud Venemaa tegevust Ukrainas.

Kaebaja on avaldanud sotsiaalmeedias postitusi selle kohta, et teda karistati kriminaalkorras oma

ämma peksmise eest. Seda karistust ei saa hinnata poliitiliselt motiveerituks. Kaebaja

sotsiaalmeedia postitustest on näha, et ta käitub vägivaldselt ja agressiivselt (sh oma pereliikmete

suhtes). Kinnipidamiskeskuse ja varjupaigataotlejate majutuskeskuse töötajad ei ole tundnud end

kaebaja tegevuse tõttu turvaliselt. Kaebaja on filminud ja avaldanud sotsiaalmeedias teiste

varjupaigataotlejatega seotud asjaolusid, hoolimata palvetest filmimine lõpetada. Sellega on

kaebaja seadnud ohtu teised varjupaigataotlejad. Kaebaja suhtes on alustatud Eestis

kriminaalmenetlust seoses tema vägivaldse käitumisega varjupaigataotlejate majutuskeskuses.

Kaebaja on oma tegudes ja sõnades (sh oma YouTube’i kanalil) väljendanud põlgust ja

lugupidamatust Eesti riigi ja selle ametiasutuste ning ametnike vastu. Kuigi PPA loeb kaebaja

haavatavasse gruppi kuuluvaks isikuks ja on kaasanud menetlusse psühholoogi, ei saa kaebaja

destruktiivset käitumist õigustada üksnes tema vaimse tervise probleemidega. Kaebaja käitumise

saab hinnata pahatahtlikuks ja Eesti riigi avalikku korda ohustavaks.

Kaebaja on esitanud PPA-le suure hulga dokumente seoses väitega, et tema suhtes on alustatud

kriminaalmenetlust, milles kaebajat kahtlustatakse ekstremismis. Tähelepanuta tuleb jätta

3-23-264

3(6)

dokumendid, mis puudutavad kohtuvaidlusi seoses kaebaja lapse solvamise, kaebaja eluruumist

väljatõstmise ja liiklusõnnetuse toimumispaigast lahkumisega, sest need on isiklikest asjaoludest

võrsunud tsiviilvaidlused, millele puudub poliitiline taust. PPA hindab sisuliselt dokumente, mis

puudutavad ebaseaduslikult raudteel kõndimist ja piiritsooni rikkumist. Kaebaja selgitused ja

selle kohta esitatud dokumendid ei ole kooskõlas. Tõenäoliselt on kaebajale raudteel kõndimise

eest määratud rahatrahv õiguspärane. Selles menetluses tehtud taustauuringu kaudu said

Venemaa ametiasutused ilmselt teada kaebaja sotsiaalmeedias avaldatud videotest, milles ta

kutsub üles riiki kukutama, kuid tõenditest ei nähtu, et kaebajale oleks selle tõttu esitatud

kahtlustus ekstremismis. Kaebaja ütlused ei ole selles osas usutavad. Kui kaebajat tõepoolest

karistatakse

Venemaal

riigivõimu

kukutamisele

üleskutsumise

eest,

ei

oleks

see

ebaproportsionaalne, sest sarnased teod oleks ka Eesti karistusseadustiku järgi karistatavad

vangistusega. Päritoluriigi teabe järgi kasutavad Venemaa ametivõimud nn ekstremismivastast

seadust meelevaldselt, eesmärgiga suruda maha poliitilist opositsiooni, kuid vangistusega

karistatakse harva. Ebaseadusliku piiririkkumise eest määrati kaebajale rahatrahv. Kaebaja

profiili arvestades ei ole tema tagakiusamine tõenäoline. Tegemist ei ole opositsiooniliidriga,

kelleks kaebaja ise end peab.

2) Kaebaja ei vaja täiendavat kaitset (VRKS § 4 lg 3). Miski ei viita sellele, et kaebajat ähvardaks

Venemaale tagasi pöördumise korral reaalne ja tegelik oht. Venemaa territooriumil ei toimu

sellist relvakonflikti, mis võiks ohtu seada iga Venemaa territooriumil elava isiku elu. Pole alust

arvata, et kaebajat ohustaks surmanuhtlus või muu inimväärikust alandav kohtlemisviis.

3) Kaebajale tuleb teha lahkumisettekirjutus vabatahtliku lahkumise tähtaega andmata. Ta

ohustab avalikku korda ega ole teinud PPA-ga koostööd. Puuduvad majanduslikud, sotsiaalsed

või tervislikud põhjused, mille tõttu ei saaks kaebajat välja saata. Kohaldada tuleb 5-aastast

sissesõidukeeldu. Puuduvad asjaolud, mis annaks aluse sissesõidukeelu tähtaega vähendada või

jätta see kohaldamata.

4. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi tühistada PPA

03.01.2023 otsus ja kohustada PPA-d andma kaebajale rahvusvaheline kaitse või alternatiivselt

vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.

Kaebaja ei esitanud 04.07.2022 uut rahvusvahelise kaitse taotlust, vaid andis nõusoleku

varjupaigataotluse läbivaatamise tähtaja pikendamiseks, et tal tekiks õigus Eestis töötada.

Menetluse uuendamine on PPA omavoli. PPA ei vaadanud taotlust läbi selleks ettenähtud tähtaja

jooksul. PPA ei määranud kaebajale haldusmenetluses esindajat ja jättis kaebaja tahte ning tema

taotluse tegelikud asjaolud välja selgitamata. VRKS § 201 p 9 kohaldamise eeldused ei ole

täidetud, sest kaebaja ei ole varjupaigasüsteemi kuritarvitanud ega ohusta Eesti avalikku korda.

Kaebaja negatiive suhtumine PPA ametnikesse on olnud põhjendatud. Kaebajal on väga tugevad

opositsioonilised vaated ja ta põgenes sellest tingitud tagakiusamise eest. Kaebaja toetab

Ukrainat. Kaebaja poliitiline tegevus on jätkunud ka Eestis.

5. PPA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusakti põhjenduste juurde.

6. Tallinna Halduskohus jättis XX.XX.XXXX otsusega kaebuse rahuldamata ja

menetluskulud poolte endi kanda. Halduskohus nõustus vaidlustatud haldusakti põhjendustega

neid kõiki kordamata (HKMS § 165 lg 2).

Kaebaja 04.07.2022 taotlusest (dtl 751) nähtub nõusolek menetluse uuendamiseks. PPA uuendas

05.07.2022 otsusega menetluse (VRKS § 24 lg 1) ja vaatas kaebaja XX.XX.XXXX taotluse

sisuliselt läbi. Pole tähtsust, et PPA 03.01.2023 otsuses on ekslikult märgitud, et kaebaja esitas

uue rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA vaatas taotluse läbi VRKS § 181 lg-s 1 sätestatud tähtaja

jooksul s.o kuue kuu jooksul, arvates menetluse uuendamisest. Kaebaja väited, et tal ei olnud

võimalik rahvusvahelise kaitse menetluse ajal töötada, on paljasõnalised (vt ka haldusasi nr 3-

22-2021).

3-23-264

4(6)

PPA on piisavalt põhjendanud VRKS § 201 p 9 kohaldamist. Kaebaja tegevusest ei nähtu, et ta

tunneks tegelikku hirmu Venemaa ametiasutuste poolse tagakiusamise ees. Kaebaja ohustab

Eesti avalikku korda. Kaebajale esitatud ekstremismikahtlusega seotud asjaolusid on piisavalt

hinnatud. Kaebaja käitumine on provokatiivne ja vastuoluline, arvestades tema tegevust ja ütlusi

kogumis, ei ole tema Venemaa riigivõimu vastasus tõsiseltvõetav. Pigem on kaebaja tegevus

suunatud Eesti riigi, ametiasutuste ja inimeste vastu. Kaebaja ütlusi Venemaal toimunud

sündmuste ja oma poliitilise profiili kohta ei saa pidada usaldusväärseks.

PPA pidas kaebajaga vestlusi 11.03.2022, 25.03.2022, 12.04.2022, 24.08.2022 ja 15.09.2022.

Protokollide järgi ei olnud kaebaja valmis tegema PPA-ga koostööd ja vastama PPA küsimustele.

Seega ei saa puudusi haldusmenetluses lugeda PPA süüks. Kaebaja vastas PPA küsimustele

korrektselt 15.09.2022 vestlusel ja neid ütlusi on PPA otsuses nõuetekohaselt hinnatud.

Kaebuses ei ole eraldi vastuväiteid lahkumisettekirjutusele ja sissesõidukeelu kohaldamisele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. X palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus

rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Kaebaja ei esitanud 04.07.2022 uut rahvusvahelise kaitse taotlust ega andnud nõusolekut

menetluse uuendamiseks ja taotluse läbivaatamise tähtaja pikendamiseks. Kaebaja oli üksnes

valmis seda kaaluma. Halduskohus leidis seega vääralt, et sisuliselt on menetlus uuendatud.

Seega on väär ka halduskohtu järeldus, et kaebaja taotlus vaadati läbi tähtaegselt. See tõi kaasa

asjaolu, kaebaja ei saanud kasutada VRKS § 101 lg-st 1 tulenevat õigust Eestis töötada, sest selles

normis nimetatud tähtaeg pikenes veel kuue kuu võrra, arvates 05.07.2022 menetluse

uuendamisest. Haldusasjas nr 3-22-1053 ei selgitatud välja kaebaja tegelikku tahet.

Kaebaja on esitanud põhjalikud selgitused ja arvukalt tõendeid, mis kinnitavad tema

rahvusvahelise kaitse vajadust. Tõendite hulgast nähtub kaebaja äärmiselt suur poliitiline

aktiivsus. Kaebaja väljendusviis on jõuline, mistõttu jääb see Venemaa ametiasutustele silma.

Kaebaja on väga karmilt ja pika aja jooksul kritiseerinud Vladimir Putini poliitikat. Kaebaja on

avalikult esitanud Ukraina rahvalaule, kandes silti „Slava Ukraini“. Seega kaebaja ilmselgelt

toetab Ukraina riiki ja rahvast. Kaebaja avaldatud videotes on kasutatud Ukraina relvajõudude

koosseisu kuuluva Venemaa Vabaduse Leegioni elemente. See väeüksus on kuulutatud

Venemaal terroristlikuks organisatsiooniks. Kaebaja on avaldanud video, milles väljendas toetust

kinnipidamiskeskuses olnud isikule, kes läks sõdima Ukraina poolele. Kaebaja on avaldanud V.

Putinit naeruvääristavaid karikatuure ja iseloomustanud teda ebatsensuursete sõnadega. Kaebaja

on osalenud Eestis meeleavaldusel Venemaa suursaatkonna ees ning avaldanud toetust Venemaa

opositsiooniliidritele. Ka kaebaja pereliikmed on Venemaa riigivõimu vastu. Kaebaja on pärit

teistsugusest kultuuriruumist ja tema avaldused võivad mõnikord olla liialdatud, kuid kindlasti

pole need suunatud Eesti riigi vastu. Kaebaja arvukad sotsiaalmeedia postitused ei näita seda, et

ta ei karda Venemaa riigivõimu ja tagakiusamist, vaid seda, et kaebaja poliitilised veendumused

on tõsised ja järjepidevad. On selge, et Eestis oli kaebajal turvalisem teha Venemaad

kritiseerivaid postitusi. Kaebajal on sotsiaalmeedias piisavalt suur hulk jälgijaid. Kaebaja saadeti

XX.XX.XXXX välja Venemaale ja on alust arvata, et teda ähvardanud oht on realiseerunud.

VRKS § 201 p 9 kohaldamiseks ei olnud alust. Kaebajast ei lähtu ohtu Eesti julgeolekule või

avalikule korrale. Venemaa kodanikuna on kaebajal õigus austada oma kodumaa lippu ja

sümboolikat, kuid see ei välista kaebaja hukkamõistu V. Putini režiimi suhtes.

Kaebaja selgitas 08.03.2024 seisukohas, et teda on Venemaal vahistatud ja pekstud. Tal õnnestus

kinnipidamiskohast vabaneda, kuid ta on Venemaal tagaotsitav ega saa riigist seaduslikult

lahkuda. Kaebaja otsib võimalusi naasta Eestisse.

3-23-264

5(6)

8. PPA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde ja

nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.

Puuduvad tõendid, et kaebaja oleks otsinud Eestis tööd. Ta ei asunud tööle, kui tal tekkis selleks

VRKS-st tulenevalt õigus, vaid jätkas tänaval musitseerimise, kerjamise ja provokatsioonidega.

Pole usutav, et kaebajal oli kunagi üldse kavatsus Eestis töötada. Hinnang, et kaebajast lähtub

oht avalikule korrale, kujunes asjaolude ja tõendite kogumi põhjal. Pärast Venemaale tagasi

pöördumist on kaebaja jätkanud Eesti halvustamist. Pole alust arvata, et kaebaja elu või tervis on

Venemaal ohus. PPA-le teadaolevalt ei ole kaebaja Venemaal tagaotsitav. Kaebaja väited tema

väärkohtlemisest pärast Venemaale tagasi pöördumist ei ole usutavad. Kaebaja sotsiaalmeedia

postituste järgi elab ta seal tavapärast elu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus võtab asja juurde apellatsioonimenetluses esitatud uued tõendid (HKMS §

62 lg 2 ja § 158 lg 31; Riigikohtu 15.02.2023 otsus nr 3-20-1115, p-d 24, 25 ja 32).

10. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

11. Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist,

tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 nimetatud viiest põhjusest – rass, usk,

rahvus, poliitiline veendumus või kuulumine sotsiaalsesse gruppi – ning tagakiusamise ja

eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos.

12. Kaebaja väidab, et Venemaal võidakse teda taga kiusata tema poliitiliste veendumuste

tõttu, sest ta on avalikult kritiseerinud V. Putinit ja tema režiimi ning toetanud Ukrainat.

13. Halduskohus ei pidanud tõenäoliseks, et kaebajat hakatakse Venemaal taga kiusama tema

poliitilise meelsuse tõttu. Kaebaja motiivid oma poliitiliste veendumuste väljendamisel ei ole

olnud halduskohtu hinnangul siirad ja järjekindlad ning tema üldine usaldusväärsus on väga

madal. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid

(HKMS § 201 lg 4).

14. Kaebaja apellatsioonimenetluses esitatud seisukohad ja tõendid ei anna alust asuda

teistsugusele seisukohale. Kaebaja on tõepoolest olnud sotsiaalmeedias väga aktiivne ning

Eestis viibimise ajal avaldanud mh postitusi, mis pealtnäha toetavad Ukrainat (vt 17.08.2023

esitatud tõendid). Samas puudub alus arvata, et tegemist on kaebaja siiraste poliitiliste

veendumustega. PPA teatel lahkus kaebaja Eestist XX.XX.XXXX (dtl 1301). Kaebaja

08.03.2024 seisukohas esitatud üld- ja paljasõnaline väide, et teda on pärast Venemaale tagasi

pöördumist vahistatud ning kinnipidamiskohas on teda väärkoheldud, ei ole kaebaja üldist

madalat usaldusväärsust arvestades usutav. Kaebaja 19.07.2023 avaldatud YouTube’i videost

on näha, et kaebaja jalutab rahulikult ja heatujuliselt tänaval ning teeb seejuures jätkuvalt Eestit

halvustavaid ja naeruvääristavad avaldusi (vt viide PPA 04.10.2023 seisukohas). Kuna sel ajal

oli kaebaja tagasi Venemaal, siis saab eeldada, et tal ei tekkinud Venemaa piiri ületamisel

probleeme, sh ei näinud Venemaa ametivõimud põhjust kaebaja vahistamiseks. Inimõiguste

voliniku 04.09.2023 vastuses, mille kaebaja on lisanud 08.03.2024 seisukohale, on juttu kaebaja

ebaseaduslikust piiriületusest. See vastus ei tõenda kaebaja väidetud asjaolusid tema

väärkohtlemisest pärast Venemaale tagasi pöördumist. Kui eeldada, et Venemaa ametiasutused

siiski pidasid kaebaja pärast Venemaale tagasi pöördumist mingil põhjusel kinni – täpsemaid

asjaolusid ei ole kaebaja selle kohta apellatsioonimenetluses välja toonud –, oli ta 2023. a

lõpuks taas vabaduses (vt kaebaja 01.01.2024 e-kiri; PPA 12.03.2024 seisukohas toodud viited

kaebaja YouTube’i videotele). PPA on lükanud ümber kaebaja väite, et ta on Venemaal

tagaotsitav (vt päring PPA 12.03.2024 seisukohas nimetatud andmebaasist).

15. VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru

pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on

3-23-264

6(6)

alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis

kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise (p 1), tema

piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või

karistamisviiside kasutamise (p 2) või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu

sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese

relvakonflikti tõttu (p 3). Täiendava kaitse andmiseks peab väärkohtlemine ületama teatava

raskuse künnise, mis reeglina eeldab tegelike kehavigastuste tekitamist või intensiivseid

füüsilisi ja psüühilisi kannatusi (vrd nt Euroopa Kohtu otsus C-353/16, p-d 38–43 ja sealsed

viited). Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt

otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13).

16. Kaebaja tugineb täiendava kaitse puhul samadele asjaoludele, mis pagulase staatuse

puhul. Ringkonnakohtule ei nähtu eespool toodud põhjendusi arvestades, et kaebajat ähvardaks

Venemaale tagasipöördumise korral reaalne risk sattuda tõsisesse ohtu. Seega leidis

halduskohus õigesti, et kaebaja ei kvalifitseeru ka täiendava kaitse saajaks.

17. Kuna PPA on kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse sisuliselt läbi vaadanud ning lugenud

kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse õiguspäraselt põhjendamatuks ja lükanud selle tagasi

(VRKS § 20), ei ole tähtsust, kas kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse võis lugeda selgelt

põhjendamatuks VRKS § 201 p 9 alusel. Seepärast ei pea ringkonnakohus praeguse vaidluse

asjaoludel vajalikuks sellel küsimusel peatuda. Isegi kui PPA tegi kaebaja taotluse

menetlemisel mingeid menetluslikke vigu, on kokkuvõttes õige PPA 03.01.2023 otsuse

järeldus, et kaebaja ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitse saajaks.

18. Kuna kaebaja ei ole esitanud apellatsioonkaebuses eraldi väiteid lahkumisettekirjutuse

tegemise ja sissesõidukeelu kohaldamise kohta, nõustub ringkonnakohus selles osas

halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Kuna kaebaja on

lahkunud Venemaale, on lahkumisettekirjutusega pandud kohustus täidetud ja ettekirjutuse

kehtivus lõppenud (VSS § 13 lg 1). Kaebajale kohaldatud sissesõidukeeld on jõustunud.

Asjaolude olulisel muutumisel on kaebajal võimalik taotleda pädevalt asutuselt sissesõidukeelu

kehtivusaja muutmist või kehtetuks tunnistamist (VSS §-d 75 ja 32).

19. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1).

Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja

kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg-d 1 ja 11). Kaebajale on antud riigi õigusabi

kohtus esindamiseks. Need kulud jäävad HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Esindaja

tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. Muud võimalikud menetluskulud

jäävad poolte endi kanda.

20. Kaebaja õiguste kaitseks tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ning

Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise kuupäev tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)