2-22-5183/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. märts 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-5183

Tsiviilasi

OÜ N & V hagiavaldus Jõhvi valla vastu kohustuse täitmiseks

ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

50 466,78 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 18. novembri 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ N & V apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant: OÜ N & V (hageja), rk 14453225; esindaja

vandeadvokaat Jüri Leppik

Vastustaja: Jõhvi vald, rk 75033483; esindaja Silver Peepmaa

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 18. novembri 2022 otsus osas, millega maakohus jättis hagi

täielikult rahuldamata ja menetluskulude jaotuse osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja mõista Jõhvi vallalt välja

OÜ N & V kasuks 39 876,30 eurot (sh põhivõlg 29 160 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

10 716,30 eurot) ning viivis 0,05% päevas alates 29. märtsist 2024 kuni põhivõla 29 160 eurot

tasumiseni.

3. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ N&V (hageja) esitas 8. aprillil 2022 Viru Maakohtule hagi Jõhvi valla (kostja) vastu,

milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlg 42 660 eurot ja viivis põhivõlalt

0,05% ehk 21,33 eurot päevas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Pooled sõlmisid 17. jaanuaril 2022 talihoolduslepingu nr 6.1-12.1-9 aastateks 2022-2026 (hagi

lisa 1, Leping). Lepinguga kohustus kostja tasuma hagejale tehtud tööde eest 10 päeva jooksul

akti allkirjastamisest.

Hageja allkirjastas 1. veebruarist 2022 kuni 23. veebruarini 2022 tehtud tööde vastuvõtu akti

25. veebruaril 2022, tööde kogumaksumusega 58 650 eurot, koos käibemaksuga (48

875+9775). Kostja tagastas allkirjastatuna tööde vastuvõtu akti hagejale, millele oli alla

kirjutanud Aivo Tamme (kostja majandusspetsialist).

Hageja esitas kostjale 22. veebruaril 2022 müügiarve nr 22030026 kogumaksumusega 58 650

eurot. Kostja jättis arve tasumata ja rikkus sellega lepingut. 6. aprillil 2022 laekus hageja

pangakontole hilinenult 15 990 eurot. Arvest on tasumata 42 660 eurot. Lepingu punkti 9.3

alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,05% iga tasumise tähtajast üle läinud

kalendripäeva eest (18,25% aastas). Põhinõudelt 42 660 eurot on viivis päevas 21,33 eurot.

Kostja esitatud pretensioonidele vaidles hageja vastu. Kostja ei ole esile toonud, et

hooldustööde kontrollimisel oleks järgitud lepingu nõudeid, s.o informeeritud hagejat

puudustest, sh määratud puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg ja kontrollitud puuduste

kõrvaldamise tulemusi. Hageja on kostjale võimaldanud tutvuda talihooldepäevikuga ja GPS

andmetega, mis tõestasid tegelikku tehnika viibimist objektidel. Osapooltel puudus vaidlus, et

2022. a veebruaris oli hooldatavatel aladel erakordne lumerohkus.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

Kostja nõustus, et pooled sõlmisid hagis nimetatud lepingu.

10. veebruaril 2022 saatis kostja hagejale talihooldusteenuse kvaliteedikontrolli akti, milles oli

kajastatud leppetrahv 7500 eurot. 17. veebruaril 2022 saatis kostja hagejale talihooldusteenuse

kvaliteedikontrolli akti, milles oli kajastatud leppetrahv 7500 eurot. Kokku nõudis kostja

hagejalt leppetrahvi 13 500 eurot.

Kostja ütles 23. veebruaril 2022 lepingu erakorraliselt üles alates 24. veebruarist 2022.

Kostja saatis hagejale lepingu punkti 6.5.1. alusel 2. märtsil 2022 allkirjastatud akti koos

pretensioonidest teavitamisega (lisa 4). Kostja teavitas hagejat, et peab aktis nimetatud summast

kinni 42 660,00 eurot. 22. märtsil 2022 esitas hageja arve nr 2203026 summas 58 650 eurot. 5.

aprillil 2022 tasus kostja hagejale 15 990 eurot (58 650 – 42 660).

MAAKOHTU OTSUS

3. Viru Maakohus jättis 18. novembri 2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Maakohus märkis, et kostjal ei ole hüvitatavaid menetluskulusid.

Vaidlust ei ole selle üle, et:

1) 17. jaanuaril 2022 sõlmisid pooled talihoolduslepingu nr 6.1-12.1-9 aastateks 2022-2026;

2) kostja ametnikul Aivo Tammel oli pädevus tööde vastuvõtu akti allkirjastada;

3) 23. veebruaril 2022 ütles kostja töövõtulepingu üles alates 24. veebruarist 2022.

VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma

asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija)

aga maksma selle eest tasu.

Kohtule on esitatud akt nr 2/22 perioodil 1. veebruarist kuni 23. veebruarini tehtud tööde kohta

summas 58 650 eurot. Akti on 25. veebruaril 2022 allkirjastanud digitaalselt hageja esindaja.

Kohtule on esitatud ka kostja esindaja (töövõtulepingus märgitud valla esindajana) A. Tamme

2. märtsil 2022 e-kiri, milles on märgitud, et ta allkirjastas aktid nr 22 ja 23 ja kohustus edastama

pretensiooni.

Kostja esitas kohtule tõendi, kust nähtub, et 2. märtsil 2022 on vallavanem M. Toomel ja

vallavalitsuse esindaja A. Tamm saatnud hagejale pretensiooni, milles teavitasid hagejat, et

10. veebruaril 2022 talihooldusteenuse kvaliteedikontrolli akti alusel on määratud hagejale

leppetrahv 6000 eurot ja 17. veebruaril 2022 talihooldusteenuse kvaliteedikontrolli akti alusel

on määratud leppetrahv 7500 eurot. Kokku on 2022. aasta veebruarikuus on määratud

leppetrahve 13 500 eurot. Lepingu punkti 6.5.1. alusel arvestatakse mittekvaliteetse töö puhul

teostatud leppetrahv tööde hinnast maha.

Kostja teavitas hagejat samas pretensioonis, et seoses lepingu mittekohase täitmisega oli tellija

sunnitud ajavahemikul 19.-23. veebruar 2022 tellima töid kolmandatelt isikutel kokku

29 160 euro eest. Lepingu punkt 9.2. sätestab, et töövõtja kohustuse täitmata jätmisel on tellijal

õigus tellida vastavate tööde teostamise kolmandatelt isikutelt ja hooldustöö eest tasumisel

vähendada töövõtjale makstavat tasu tellija tehtud kulutuste summa võrra.

Akti nr 2/22 perioodil 01.02-23.02 tehtud tööde kohta summas 58 650 eurot tuleb arvestada

koos kostja 2. märtsi 2022 pretensiooniga, milles teavitati hagejat leppetrahvide ja lepingu p.9.2

kohaldamisest. Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et kostja pidanuks oma

pretensiooni fikseerima just eelpool nimetatud Excel tabelina koostatud aktis.

Maakohus oli seisukohal, et lepingu p 9.4 alusel oli kostjal õigus leppetrahv kinni pidada

hagejale kui töövõtjale tasutavatest arvetest. Kostja vastuse lisast 1.1, 1.2 ja 2 nähtub, et kostja

on saatnud hagejale talihooldusteenuse kvaliteedi akti, mis on allkirjastatud kostja esindaja

Arno Upruse poolt. Aktidel on märge, et akti koostamise juures osalesid hageja esindajad

Vjatšeslav Stankevitš ning Jevgeni Saltõkov (hageja eitas kohtuistungil tema esindajate

osalemist akti koostamisel). Nimetatud aktidel on fikseeritud tööde teostamise kvaliteet ja

märgitud ära ka leppetrahvi suurus. Lepingu p 10.2 kohaselt hindab hooldustööde kvaliteeti

tellija esindajana: Jõhvi Vallavalitsuse heakorra spetsialist. Kontrolli toimumisest informeerib

tellija töövõtjat vähemalt üks tund enne selle läbiviimist. Töövõtjal on õigus saata oma esindaja

kontrolli teostamise juurde. Kõik avastatud puudused fikseeritakse teenuse kvaliteedi aktiga,

milles näidatakse ära puuduste likvideerimise tähtaeg. Puudused likvideerib töövõtja oma kulul.

Maakohus on seisukohal, et kostja esindajal oli vastavalt lepingu p-le 10.2 pädevus üksi hinnata

hooldustööde kvaliteeti ja piisas üksnes hageja esindaja/esindajate eelnevast informeerimisest.

Kostja on esitanud kohtule oma täiendavas seisukohas tõendid, et informeeris hagejat eelnevalt

kvaliteedikontrolli läbiviimisest.

Maakohus on seisukohal, et 10. veebruari 2022 ja 17. veebruari 2022 talihooldusteenuse

kvaliteedikontrolli aktidega on leppetrahvide nõue 6000 eurot (10.02.2022 akti alusel) ja 7500

eurot (17.02.2022 akti alusel) põhjendatud ja vastavuses lepingu p-ga 9.5. Hagejal oli võimalus

akte vaidlustada, kuid ta ei teinud seda. 10. veebruari 2022 talihooldusteenuse

kvaliteedikontrolli aktil on märge, et järgmine talihooldusteenuse kvaliteedikontroll teostatakse

17. veebruaril 2022, st kostja teavitas hagejat eelnevalt talihooldusteenuse kvaliteedikontrolli

läbiviimisest. Kostja tõendas hageja esindajate teavitamist kvaliteedikontrollist 12. septembri

2022 täiendava seisukoha lisadega 1 ja 2.

Ekslik on hageja seisukoht, et kostja on määranud leppetrahve suuremas summas kui lepingu

p-s 9.4 määratud 30% lepingus ettenähtud tööde kuumaksumusest. Hageja on esitanud perioodil

01.02-23.02 tehtud tööde kohta arve 58 650 eurot, st tööde kuumaksumus oli sel perioodil 58

650 eurot. 58 650 x 30%= 17 595 eurot. Kostja on vastavuses Lepingu p-ga 9.4 arvest kinni

pidanud 13 500 eurot ehk vähem kui lubatud 30%.

Lepingu p 9.2 kohaselt, töövõtja kohustuse täitmata jätmisel on tellijal õigus tellida vastavate

tööde teostamise kolmandatelt isikutelt ja hooldustöö eest tasumisel vähendada töövõtjale

makstavat tasu tellija tehtud kulutuste summa võrra. Kvaliteedikontrolli aktidega on tõendatud,

et hageja ei suutnud vastavuses lepingule oma kohustusi täita. 23. veebruari 2022

ülesütlemisavalduses on muuhulgas viidatud ka hageja enda 2. veebruari 2022 teatele, et soovib

lepingu poolte kokkuleppel lõpetada. Eelpooltoodud asjaolud kinnitavad, et kostja otsus tellida

talihooldustöid lepingu p.9.2 alusel kolmandatelt isikutelt oli põhjendatud.

Kostja on esitanud hagejale tabeli kolmandatelt isikutelt tellitud tööde mahu ja maksumuste

kohta. Sellega on tõendamiskoormus läinud üle hagejale, et tööde maht või tasu on

põhjendamatult paisutatud vms. Kokku on kolmandatele isikutele tasutud tellitud

talihooldusteenuse eest 29 160 eurot, so oluliselt väiksemas summas, kui see, mida hageja

nõuab väidetavalt samade teede hoolduse arves märgitud perioodil. Maakohus leiab, et

nimetatud väide ei anna alust hagi rahuldamiseks.

VÕS § 641 lg 1 ja 2 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Menetluses on tuvastatud,

et hageja töövõtjana ei suutnud täita töövõtulepinguga võetud kohustusi (kostja vastuse lisad

1.1, 1.2, 2, 3.1, 3.2, täiendava seisukoha lisad 1, 2, 3.1, 3.2, 4, 5). Selle tulemusena hageja

töövõtjana teavitas kostjat kui tellijat 2. veebruaril 2022 esialgselt ise, et soovib lepingut

lõpetada lepingu p 11.7 alusel alates 16. veebruarist 2022. Kvaliteedikontrolli aktidega on

tuvastatud lepingu rikkumine.

18. veebruaril 2022 teatas kostja tellijana kirjaga nr 17.3-8/853-2, et kuigi tellijal oli jätkuvalt

huvi eelkõige lepingu kohase täitmise vastu, on lepingu täitmise käigus töövõtjal ilmnenud

lepingu täitmisel sedavõrd palju minetusi, et on selge, et töövõtjal puudub võimekus lepingut

täita lepingus ja selle lisades 1 ja 2 kokkulepitud viisil, ning nõustus 17.01.2022 poolte vahel

sõlmitud teede ja haljasalade hooldustööde töövõtulepingu nr 6.1-12.1/9 osale I lõpetamisega

poolte kokkuleppel alates 18. veebruarist 2022.

Maakohus on seisukohal, et kostja on piisavalt tõendanud, et hageja ei saanud lepingu

täitmisega hakkama, hageja 25. veebruari 2022 koostatud aktil olevat kostja esindaja allkirja

tuleb arvestada koos 2. märtsi 2022 pretensiooniga ning kostjal oli alus hageja poolt esitatud

arvest kinni pidada leppetrahvid ja kolmandatelt isikutelt tellitud tööde maksumus.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja

kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja hageja kasuks

põhivõlg 42 660 eurot ning viivis põhivõlalt 0,05% (21,33 eurot) päevas. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda. Hageja palub tema menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrata

ja kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt viivist.

Kostja on tehtud tööde akti allkirjastamisega nõustunud, et hageja tegi perioodil 1. veebruarist

2022 kuni 23. veebruarini 2022 talihooldustöid aktis näidatud mahus (58 650 eurot).

Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mis oleksid andnud aluse leppetrahvi nõuda. Kostja peab

tõendama leppetrahvi nõudmise põhjendatust. Maakohus rikkus oluliselt otsuse põhjendamise

kohustust ja ei ole vajalikke asjaolusid hinnanud.

Maakohus jättis tähelepanuta, et lepingu p-i 9.2. järgi pidi kostja andma hagejale täiendava

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja alles siis, kui hageja ei oleks puudusi kõrvaldanud, võis

kostja pöörduda kolmandate isikute poole teenuse tellimiseks.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Lepingu p-i 12.2. järgi peab lahkhelide korral tõendama töövõtja, et tema töö vastab

lepingutingimustele. Tegemist on poolte kokkuleppel tõendamiskoormuse muutmisega

TsMS § 230 lg 1 alusel ning hageja peab juhindudes kostja esitatud väidetest tõendama, et tema

tehtud töö vastas lepingu nõuetele. Kostjal oli õigus tööd tellida kolmandatelt isikutelt, kuna

hageja rikkus lepingut.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega ja apellatsioonkaebusega, leiab, et Viru

Maakohtu 18. novembri 2022 otsus tuleb tühistada menetlusõiguse ja materiaalõiguse normide

rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osas, millega maakohus jättis hagi täielikult

rahuldamata, ning menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue

otsuse, millega rahuldab hagi põhivõla 29 160 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise

10 716,30 eurot nõudes, kokku 39 876,30 eurot ja viivise nõudes 0,05% päevas alates

29. märtsist 2024 kuni põhivõla 29 160 eurot tasumiseni. Menetluskulud tulb jätta poolte endi

kanda. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

7. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud otsuse põhjendamise kohustust (TsMS

§ 442 lg 8). Maakohtu siseveendumuse kujunemine ei ole piisavalt jälgitav. Kohus ei ole

otsuses kõiki poolte esitatud väiteid ja tõendeid analüüsinud. Kui kohus mõnda tõendit ei

arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama (TsMS § 442 lg 8). Esmalt analüüsib ringkonnakohus,

kas kostjale andis aluse tasu maksmisest keelduda kostja leppetrahvi nõue hageja vastu, seejärel

võtab ringkonnakohus seisukoha, kas kostja võis tööd tellida kolmandalt isikult ja jätta seetõttu

29 160 eurot hagejale maksmata.

8. Üldise tõendamiskoormise alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled

võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle,

millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS

§ 230 lg 1). See tähendab, et TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab tavapäraselt

leppetrahvi nõude eeldusi tõendama leppetrahvi nõudja. Põhjendatud on kostja vastuväide, et

pooled on lepingu p-s 12.2. leppinud kokku üldisest tõendamiskoormisest erineva

tõendamiskoormise töö lepingule vastavuse tõendamisel. Seega pidi hageja tõendama, et töö

vastas lepingule viisil, milles pooled lepingus kokku leppisid. Kostja väide, et hageja ei ole seda

maakohtus teinud, on õige. Hagejal lasus käesolevas asjas tõendamiskoormis tõendamaks, et

kostjal ei olnud alust leppetrahvi nõuda. Hageja ei ole seda tõendanud. Järelikult võis kostja

tasaarvestada enda leppetrahvi nõuded summas 13 500 eurot hageja tasu nõudega.

9. Töövõtulepingu p 9.2. sätestab, et töövõtja viib mittekohaselt tehtud või tegemata

hooldustööd omal kulul vastavusse kehtivate nõuetega koheselt nende ilmnemisel või tellija

antud tähtaja jooksul. Töövõtja kohustuse täitmata jätmisel on tellijal õigus tellida vastavate

tööde tegemine kolmandatelt isikutelt ja hooldustöö eest tasumisel vähendada töövõtjale

makstavat tasu tellija tehtud kulutuste summa võrra. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb

lepingu p-st 9.2, et kostja oleks pidanud enne tööde tellimist kolmandalt isikult andma hagejale

tähtaja tööde nõuetega vastavusse viimiseks. Tähtaja määramine ei sisaldu kostja vastuse

lisadena

esitatud

tõenditest

(talihoolduse

kvaliteedikontrolliaktid,

dtl

38-46;

ülesütlemisavalduses, dtl 50-51). Maakohus andis istungil kostjale tähtaja 12. september 2022,

et esitada täiendavaid tõendeid. Kostja pidi mh tõendama, et tal tekkis õigus lepingu alusel

kolmandatelt isikutelt töid tellida ning hageja ei saanud töödega hakkama. Järelikult on kohus

täitnud selgitamiskohustust. Ka pärast kohtuistungit ei esitanud kostja tõendeid selle kohta, et

ta määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja hageja puudusi ei kõrvaldanud.

Seega ei ole kostjal alust kolmandatelt isikutelt tellitud tööde maksmust (29 160 eurot) hageja

tasu nõudega tasaarvestada. See tähendab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 635 lg 1 alusel

summas, millest oli maha arvestatud ainult leppetrahv ja millest ei ole maha arvestatud

kolmandatelt isikutelt tellitud tööde maksumust. Selliseks summaks on 29 160 eurot (42 660 –

13 500).

10. Pooled on lepingu p-s 9.3. leppinud kokku viivise 0,05% päevas. VÕS § 113 lg 1 alusel on

hagejal õiguse nõuda viivist. Vaidlusaluse arve nr 2203026 maksetähtaeg saabus 24. märtsil

2022. Seega muutus nõue järgmisel päeval sissenõutavaks ja alates 25. märtsist 2022 on hagejal

õigus nõuda kostjalt viivist summalt, mille ringkonnakohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks

(29 160 eurot). Sissenõutavaks muutunud viivis 0,05% päevas 25. märtsist 2022 kuni

ringkonnakohtu otsuse tegemiseni 28. märtsil 2024 on kokku 10 716,30 eurot. TsMS § 367

alusel ja hageja taotlusel mõistab ringkonnakohus kostjalt välja ka edasise viivise 0,05% päevas

29160 eurolt alates 29. märtsist 2024 kuni võla tasumiseni. Põhivõlg koos sissenõutavaks

muutunud viivisega on kokku 39 876,30 eurot (29 160 + 10 716,30).

11. Hagi osalise rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/