4-23-3787/22 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi 4-23-3787

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg

29. veebruar 2024. a

Väärteoasja number

4-23-3787 (940023000305)

Kohtunik

Marek Vahing

Väärteoasi

Füüsilisest isikust menetlusaluse isiku Grigori Blinnikovi

ja juriidilisest isikust menetlusaluse isiku Osaühing

Katroni kaebus Keskkonnaameti 02.11.2023. a otsusele

väärteoasjas nr 940023000305

Kohtuväline menetleja

Keskkonnaamet (registrikood 70008658, asukoht: Roheline

64,

Pärnu

linn,

Pärnu

maakond;

e-post:

info@keskkonnaamet.ee)

Kohtuvälise menetleja esindaja: Väino Vaidla (e-post:

vaino.vaidla@keskkonnaamet.ee; tel: 5242881)

Menetlusalused isikud

GRIGORI

BLINNIKOV

(isikukood:

35412242748;

elukoht: XXX; tel: XXX; e-post: XXX)

OÜ KATRONI (registrikood: 10062999; asukoht: Kalda 2a,

Raja küla, Mustvee vald, Jõgevamaa; tel: 5061001; e-post:

grigori.blinnikov@mail.ee;)

seaduslik esindaja: Grigori Blinnikov

Kaitsja

Gregori Palm (lepinguline kaitsja)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Grigori Blinnikovi ja OÜ Katroni kaebus osaliselt.

2. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p 3 alusel tühistada Keskkonnaameti

02.11.2023. a otsus väärteoasjas nr 940023000305 ja teha uus otsus.

3. VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel Grigori

Blinnikovi suhtes kalapüügiseaduse (KPS) § 77 lg 2 järgi.

4. VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus OÜ Katroni suhtes KPS § 77 lg

3 järgi, kuna teos puuduvad väärteo tunnused.

5. VTMS § 38 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 181 lg 1 alusel mõista menetlusaluse isiku

OÜ Katroni kasuks riigilt välja kaitsjatasu summas 1920,95 eurot (koos käibemaksuga)

eurot.

Edastada kohtuotsus Grigori Blinnikovile, OÜ-le Katroni, nende lepingulisele kaitsjale ning

kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaameti 02.11.2023. a otsusega väärteoasjas nr 940023000305 karistati

osaühingut Katroni kalapüügiseaduse (KPS) § 77 lg 3 alusel rahatrahviga 600 eurot ning OÜ

Katroni juhatuse liiget ja seaduslikku esindajat Grigori Blinnikovi KPS § 77 lg 2 alusel

rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot.

Otsusest nähtuvalt esitas Grigori Blinnikov OÜ Katroni juhatuse liikme ja seadusliku

esindajana ning kalapüügiga seonduvate andmete esitamise eest vastutava isikuna

Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) rannapüügipäevikute täidetud originaallehed seadusest

sätestatud kohustuslikust ajast, mis on iga kuu kohta hiljemalt aruandekuule järgneva kuu

viiendaks päevaks, hiljem järgnevalt:

1) rannapüügipäeviku nr 00603-000012 alusel esitas 2022 a oktoobri kuu andmed

07.11.2022

2) rannapüügipäeviku nr 008416-000020 alusel esitas 2022 a oktoobri kuu andmed

07.11.2022

3) rannapüügipäeviku nr 008417-000018 alusel esitas 2022 a oktoobri kuu andmed

07.11.2022

4) rannapüügipäeviku nr 00557-000006 alusel esitas 2022 a oktoobri kuu andmed

07.11.2022

5) rannapüügipäeviku nr 0017891-0234903 alusel esitas 2022 a oktoobri kuu andmed

07.11.2022

6) rannapüügipäeviku nr 00601-000014 alusel esitas 2022 a oktoobri kuu andmed

07.11.2022

7) rannapüügipäeviku nr 00602-000014 alusel esitas 2022 a oktoobri kuu andmed

21.11.2022

8) rannapüügipäeviku nr 00604-000013 alusel esitas 2022 a oktoobri kuu andmed

21.11.2022

Eeltooduga rikkus Grigori Blinnikov ,,Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord” § 15

lg-t 4. Grigori Blinnikov pani nimetatud teo toime vähemalt ettevaatamatusest hooletuse

vormis.

KPS § 61 lg 1 alusel esitab kutselise kalapüügi loa alusel kala püüdev või veetaimi koguv isik

püügi-, kogumis-, ümberlaadimis- või lossimisandmed või muud nende töödega seotud

andmed. KPS § 61 lg 9 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 155 ,,Kalapüügiga

seonduvate andmete esitamise kord” § 15 lg 4 sätestab, et paberdokumendil rannapüügipäeviku

täidetud originaalleht esitatakse Põllumajandus- ja Toiduametile iga kuu kohta hiljemalt

aruandekuule järgneva kuu viiendaks päevaks. Igal rannapüügipäeviku lehel kajastatakse ainult

ühe aruandekuu püügiandmed.

See, et ettevõtte tegevus on kooskõlas seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevate nõuetega,

on ettevõtte igapäevase juhtimise küsimus ning selline kohustus lasub juhatusel organina ning

juhatuse liikmetel füüsiliste isikutena. Karistusseadustik (KarS) § 14 lg 1 kohaselt vastutab

juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle

liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. KarS § 14 lg 2 alusel ei

välista juriidilise isiku vastutusele võtmine süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutusele

võtmist. Grigori Blinnikov, OÜ Katroni juhatuse liikmena ja seadusliku esindajana pani eelpool

mainitud teo toime OÜ Katroni huvides tööülesandeid täites, kuna tema tööülesanneteks on

muuhulgas andmete esitamine Põllumajandus- ja Toiduametile. Seega esitas ta andmeid oma

pädevuse piires ning on käsitsetav pädeva isikuna KarS § 14 lg 1 tähenduses.

2. Tartu Maakohtusse saabus 10.11.2023. a menetlusaluste isikute Grigori Blinnikovi ja OÜ

Katroni kaitsja vandeadvokaat Gregori Palmi kaebus keskkonnaameti 02.11.2023. a otsuse

peale. Kaebuse esitaja on seisukohal, et otsuse punktides 1.1.1 kuni 1.1.6 nimetatud andmed ei

ole esitatud hilinenult. Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra § 15 lg 4 kohaselt

esitatakse paberdokumendil rannapüügipäeviku täidetud originaalleht PTA-le iga kuu kohta

hiljemalt aruandekuule järgneva kuu viiendaks päevaks. Grigori Blinnikov Osaühing Kartoni

esindajana esitas punktides 1.1.1 kuni 1.1.6 nimetatud andmed 07.11.2022. a. Kaebuse esitaja

juhib tähelepanu sellele, et 2022. a novembri kuu viies kuupäev oli laupäev. HMS § 33 lg 3

kohaselt, kui menetlustähtaja lõpp ei lange tööpäevale, lõpeb tähtaeg esimesel tähtpäevale

järgneval tööpäeval. 07.11.2022. a oli esmaspäev ehk esimene tähtpäevale järgnev tööpäev.

Seega ei ole menetlusalused isikud rikkunud punktides 1.1.1 kuni 1.1.6 nimetatud andmete

esitamisel kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra § 15 lg-t 4. Sellest tulenevalt on ka

Grigori Blinnikovi ja OÜ Katroni süü käesolevas asjas oluliselt väiksem, kuivõrd

Keskkonnaamet heitis ette kaheksa rannapüügipäeviku lehe hilinenult esitamist, kuid

tegelikkuses esitati hilinenult üksnes kaks lehte.

Veel on kaebaja seisukohal, et juriidilise isiku vastutuse eeldused on täitmata. Kaitsja ei

vaidlusta, et Grigori Blinnikov on pädev isik KarS § 14 lg 1 tähenduses. Küll aga on kaitsjal

keeruline näha, kuidas ametialane hooletus, mis juriidilisele isikule mingit nähtavat kasu ei too,

on midagi, mille puhul saaks jõuda järeldusele, et selline tegevus on toime pandud juriidilise

isiku huve silmas pidades. Pigem on tegemist argumendiga juriidilise isiku huvides tegutsemise

vastu. Juriidilise isiku huvideks saab lugeda seda, et ettevõtte tegevus oleks kooskõlas

seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevate nõuetega, sh et vajalikud dokumendid oleksid

esitatud pädevatele ametiasutustele. Sellest tulenevalt tuleb käesolevas asjas jõuda järeldusele,

et OÜ Katroni vastutus on välistatud, kuna objektiivse koosseisu element – juriidilise isiku huvi

– ei ole täidetud.

Kaebaja hinnangul ei ole õige, et OÜ Katroni süü hindamisel on süüd suurendava asjaoluna

arvesse võetud seda, et ettevõtet on varasemalt hoiatatud andmete esitamise korra rikkumise

eest, kuid sellest hoolimata ei ole ettevõte rakendanud piisavalt meetmeid, et sarnaseid

rikkumise ära hoida. Varasemad hoiatused on tehtud aastatel 2017 ja 2019. Kaitsja on

seisukohal, et kui väärtegu ise aegub kahe aasta jooksul, siis ettevõttele tehtud hoiatus ei ole

ammugi õiguslikult relevantne ning seda ei oleks tohtinud süüd suurendava asjaoluna arvesse

võtta.

Juhul kui kohus peab vajalikuks menetlusaluse isiku karistamist, palub kaitsja OÜ Katroni

suhtes väärteomenetluse lõpetada VTMS § 30 alusel. Samuti palub kaitsja lõpetada menetluse

Grigori Blinnikovi suhtes VTMS § 30 alusel. Kaitsja hinnangul ei saa kummagi menetlusaluse

isiku süüd suureks pidada ning asjas puudub avalik menetlushuvi.

3. Tartu Maakohtu 09.01.2024. a määrusega võeti OÜ Katroni ja Grigori Blinnikovi kaebus

menetlusse. Kaebust arutati avalikul kohtuistungil 21.02.2024. a.

KOHTU SEISUKOHT

4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

5. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga, kuulanud ära Grigori Blinnikovi

ja kohtuvälise menetleja seisukohad ning tunnistaja, leiab, et menetlusaluste isikute kaebus

tuleb osaliselt rahuldada ja Keskkonnaameti 02.11.2023. a otsus väärteoasjas nr 940023000305

tühistada.

6. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt heidetakse OÜ-le Katroni ja tema juhatuse liikmele

Grigori Blinnikovile ette seda, et Grigori Blinnikov esitas OÜ Katroni juhatuse liikmena,

seadusliku esindajana ja kalapüügiga seonduvate andmete esitamise eest vastutava isikuna

PTA-le rannapüügipäevikute täidetud originaallehed 2022. aasta oktoobrikuu kohta hilinenult.

Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra (edaspidi kord) § 15 lg 4 kohaselt esitatakse

paberdokumendil rannapüügipäeviku täidetud originaalleht PTA-le hiljemalt järgneva kuu

viiendaks kuupäevaks.

7. Rikkumine on tõendatud järgmiste tõenditega:

-

29.03.2023. a ja 03.04.2023. a koostatud objekti vaatluse protokoll, millega on

tõendatud, et OÜ Katroni esitas PTA-le rannapüügipäevikute täidetud originaallehed

hilinenult – 6 lehte esitati 2 päeva hiljem ja 2 lehte 16 päeva hiljem seaduses sätestatud

ajast;

-

tunnistaja K. K. ütlustega;

-

tunnistaja K. S. ülekuulamise protokoll, kus tunnistaja selgitab, et töötab PTA-s

peaspetsialistina ning tema üheks tööülesandeks on andmete sisestamine. 07.11.2022. a

edastati

talle

e-kirja

teel

OÜ

Katroni

TA220155,

TA220122,

JÕ220079,TA220156,J10220032 ja TA220182 kaluri rannapüügipäevikute lehed, mille

oli OÜ Katroni juhatuse liige Grigori Blinnikov edastanud e-kirja teel P. T.. Tunnistaja

sisestas saadud andmed 07.11.2022. a KIR-i;

-

kaebuse juurde lisatud Grigori Blinnikovi 07.11.2022. a e-kiri PTA-le, millele on

lisatud 4 manust, s.o kuue erineva rannapüügipäeviku lehed. Kahe rannapüügipäeviku

lehed on esitatud topelt;

8. Vaidlust ei ole selle üle, et Grigori Blinnikov esitas oktoobri kuu kohta kuue

rannapüügipäeviku lehed 07.11.2022. a ja kahe rannapüügipäeviku lehed 21.11.2022. a. Küll

aga on kaitsja seisukohal, et 07.11.2022. a esitatud kuus rannapüügipäeviku lehte on esitatud

tähtaegselt arvestades haldusmenetluse seaduse (HMS) § 33 lg-s 3 sätestatut. Nimelt oli

05.11.2022. a laupäev ning HMS § 33 lg 3 kohaselt kui menetlustähtaja lõpp ei lange

tööpäevale, lõpeb tähtaeg esimesel tähtpäevale järgneval tööpäeval, s.o antud juhul 07.11.2022.

a. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kalapüügipäeviku lehe esitamiseks seatud tähtaja

puhul ei ole tegemist menetlustähtajaga HMS § 33 tähenduses, vaid tähtpäevaga

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 tähenduses.

9. Korra § 15 lg 4 sätestab, et paberdokumendil rannapüügipäeviku täidetud originaalleht

esitatakse Põllumajandus- ja Toiduametile iga kuu kohta hiljemalt aruandekuule järgneva kuu

viiendaks päevaks. Kohtuväline menetleja leiab, et eelviidatud sätet tuleb kohaldada koos TsÜS

§ 136 lõikega 7.

10. KPS § 2 lg 4 alusel kohaldatakse KPS-s sätestatud haldusmenetlusele haldusmenetluse

seadust. Korra § 4 lg 41 sätestab, et menetlustähtaegade ennistamine toimub HMS § 34 kohaselt.

Seega, kui menetlustähtaegade ennistamisele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, on

loogiline järeldada, et seda kohaldatakse ka tähtaegade arvestamisele. Sellest tulenevalt tuleb

kohtu hinnangul käesolevas asjas kohaldada haldusmenetluseseadust.

11. HMS § 33 lg 1 sätestab, et tähtaegade arvutamisel haldusmenetluses kohaldatakse

tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid. Sama sätte lg 3 kohaselt kui menetlustähtaja lõpp ei

lange tööpäevale, lõpeb tähtaeg esimesel tähtpäevale järgneval tööpäeval. Seega, kuna

oktoobrikuu andmete esitamise tähtaeg, s.o 05.11.2022. a oli laupäev, tuli Grigori Blinnikovil

andmed PTA-le edastada hiljemalt järgmisel tööpäeval, s.o 07.11.2022. a. Seega on Grigori

Blinnikovi poolt 07.11.2022. a PTA-le edastatud kuue rannapüügipäeviku (nr 00603-000012;

nr 008416-000020; nr 008417-000018; nr 00557-000006; nr 0017891-0234903 ja nr 00601-

000014) andmed esitatud tähtaegselt.

12. Kohus märgib veel, et isegi kui kohaldada tsiviilüldosa seadustikku, ei muudaks see

olukorda, kuivõrd TsÜS § 136 lg 8 sätestab samuti, et kui kohustuse täitmiseks ettenähtud

tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale

järgneval esimesel tööpäeval.

13. Kuigi korra § 15 lg 4 kohaselt tuleb PTA-le esitada paberdokumendil rannapüügipäeviku

täidetud originaalleht, selgitas Grigori Blinnikov kohtus, et ta oli sel ajal haige ja viibis kodus,

mistõttu ei olnud tal võimalik püügipäeva lehti Jõgeva PTA-sse kohale viia. Menetlusaluse

isiku sõnul on tal P. T. kokkulepe, et kui midagi juhtub või ta on haige, siis tuleb saata andmed

e-postiga ning hiljem esimesel võimalusel viia originaallehed PTA kontorisse. Andmete

esitamist e-posti teel antud juhul kohtuväline menetleja Grigori Blinnikovile ette pole heitnud,

mistõttu saab öelda, et 07.11.2022. a e-kirjaga edastatud kuus rannapüügipäeviku lehte on

esitatud tähtaegselt ja nõuetekohaselt ning andmete esitamise korda ei ole rikutud.

14. Küll aga leiab kohus, et 21.11.2022. a esitatud kaks oktoobrikuu rannapüügipäeviku lehte

(nr 00602-000014 ja nr 00604-000013) on Grigori Blinnikovi poolt esitatud hilinenult.

Tunnistaja K. K. sõnul selgus 21.11.2022. a ristkontrolli teostamise käigus, et OÜ Katroni on

jätnud kahe loa alusel püügi aruanded esitamata. Selgus, et Grigori Blinnikov oli P. T. saatnud

e-kirjaga dokumendid, kust olid puudu kahe püügipäeviku lehed. Sama päeva õhtul ehk

21.11.2022. a saatis Grigori Blinnikov kaks puuduvat aruannet ära. Grigori Blinnikov selgitas

kohtuistungil, et kui K. K. talle helistas ja küsis kus need püügipäeviku lehed on, hakkas

menetlusalune isik otsima ja avastas, et nende kahe lehe asemel läksid teised püügipäeviku

lehed e-kirja manusesse topelt. Grigori Blinnikov tunnistas, et tegu oli tema eksimusega ning

ta oleks pidanud kontrollima, et saadab kõik püügipäeviku lehed ära.

15. KPS § 77 lg 2 järgi on keelatud kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise korra

rikkumine. Kuivõrd Grigori Blinnikov edastas kahe oktoobrikuu rannapüügipäeviku lehed

PTA-le hilinenult, s.o alles 21.11.2022. a, on ta sellega rikkunud korra § 15 lg-t 4 ning täitnud

KPS § 77 lg 2 objektiive koosseisu.

16. Lisaks objektiivsele koosseisule peab olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivne

koosseis, milleks on KarS § 12 lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 15 lg 3 kohaselt

on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 järgi on ettevaatamatus

kergemeelsus ja hooletus. Kohus on sarnaselt kohtuvälise menetlejaga seisukohal, et Grigori

Blinnikov pani teo toime hooletusest. KarS § 18 lg 4 järgi paneb isik teo toime hooletusest, kui

ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja

kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Grigori Blinnikov kui kalapüügiga

seonduvate andmete esitamise eest vastutav isik oleks pidanud olema PTA-le e-kirja teel

rannapüügipäeviku lehti esitades tähelepanelikum ja kohusetundlikum ning veenduma, et kõik

oktoobrikuu püügilehed on e-kirja manusesse lisatud. Ka Grigori Blinnikov ise tunnistas, et ei

kontrollinud üle, mida ta PTA-le saatis ning asjaolu, et osad püügipäeva lehed sai e-kirjale

lisatud topelt, oli eksitus.

17. Grigori Blinnikovi teos puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Seega on

kohtuväline menetleja õigesti kvalifitseerinud Grigori Blinnikovi teo KPS § 77 lg 2 järgi.

18. Teine peamine vaidluspunkt asjas on see, kas Grigori Blinnikov on teo toime pannud

juriidilise isiku huvides ehk kas OÜ Katroni vastutab samuti andmete esitamise korra rikkumise

eest KPS § 77 lg 3 alusel.

19. KarS § 5 lg 1 järgi mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi.

Kuivõrd väärtegu pandi toime 2022. a novembris, tuleb kohaldada 01.11.2022. a jõustunud

karistusseadustiku redaktsiooni, mille § 14 lg 1 järgi vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud

juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva

esindaja poolt juriidilise huvides. Tegemist on omistamisnormiga. Kuna KarS § 2 lg 2 järgi

saab isikut karistada vaid teo eest, mis vastab süüteokoosseisule ja on õigusvastane ning

süüline, saab juriidiline isik vastutada üksnes siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja

või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse,

et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. oktoobri

2019. a otsus nr 4-18-6507, p 27).

20. Vaidlust ei ole selles, et Grigori Blinnikov on OÜ Katroni juhatuse liikmena pädev isik

KarS § 14 lg 1 tähenduses. Vajalik on aga välja selgitada, kas Grigori Blinnikov, kelle suhtes

on eelnevalt tuvastatud KPS § 77 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemine, tegutses OÜ Katroni

huvides. Kaitsja on seisukohal, et andmete esitamise nõuete hooletusest mitte järgmine ei ole

midagi sellist, mida saaks pidada juriidilise isiku huvides tegutsemiseks. Ametialane hooletus,

mis juriidilisele isikule mingit nähtavat kasu ei too, ei ole kaitsja sõnul toime pandud juriidilise

isiku huve silmas pidades. Kohtuväline menetleja leiab, et juriidilise isiku huvi ei ole

võrdsustatud juriidilise isiku kasuga ning kohtupraktika ega karistusõigus ei näe ette, et ettevõte

peab mingit kasu saama rikkumise läbi. Kohtuväline menetleja viitas ka keskkonnaseadustiku

üldosa seaduse §-le 221, mis sätestab juhatuse liikme kohustused täita kõiki

keskkonnaseadustikust tulenevaid kohustusi. Teisisõnu, kui juriidilise isiku seaduslik esindaja

või pädev isik paneb teo toime ettevõtte igapäevase tegevuse raames sõltumata sellest, kas see

toob tulu või ei too tulu, loetakse see kohtuvälise menetleja hinnangul juriidilise isiku huvi

olemasoluks.

21. Õiguskirjanduses (Pikamäe/Sootak Karistusseadustik. Komm vlj. 5.vlj. Tallinn: Juura

2021, § 14 punkt 9.3) on leitud, et teo toimepanemisena juriidilise isiku huvides on vaadeldav

igasugune otsene või kaudne varaline või moraalne kasu, mida juriidiline isik õigusvastase teo

toimepanemisest sai või võis saada. Piisab, kui tegu on seostatav juriidilise isiku tegevuse või

tegevusetusega, mis oli pandud toime sooviga edendada selle tegevust või eesmärke, isegi kui

ei saa kindlaks määrata konkreetset juriidilise isiku kasu või eelist. Sellegipoolest ei ole mõiste

huvi kitsalt samastatav mõistega kasu: seadusandja poolt tarvitatud termin huvi on kasust

oluliselt laiem, hõlmates ka juhtumid, kus karistatava teo toimepanemise tulemusena juriidilise

isiku vara ei suurenenud (RKKK 3-1-1-137-04; 3-1-1-9-05). Üldistatud kujul on tegu toime

pandud juriidilise isiku huvides, kui tegu on juriidilise isiku jaoks soodne ehk sellega kaasnevad

juriidilise isiku jaoks positiivsed järelmid, sh negatiivsete tagajärgede ärahoidmisega (Sootak,

J., Karistusõigus. Üldosa. Juura 2018, XIV ptk p 45).

22. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa rääkida juriidilise isiku, s.o OÜ Katroni

huvides toime pandud süüteost. Kuigi kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et

juriidilise isiku huvides teo toimepanemine ei eelda ilmtingimata mingi kasu saamist, ei ole

antud juhul isegi aimatav, mil viisil oli süütegu OÜ Katroni jaoks soodne, (võimaliku) positiivse

tagajärjega või muul moel ettevõtte tegevust edendav. Antud asjaolu ei selgu tegelikult ka

kohtuvälise menetleja otsusest. Nimetatud otsuse kohaselt pani Grigori Blinnikov „teo toime

Osaühing Katroni huvides tööülesandeid täites, kuna tema tööülesanneteks on muuhulgas

andmete esitamine Põllumajandus- ja Toiduametile.“ Seega nähtub otsusest, et Grigori

Blinnikov pädeva isikuna on teo toime pannud oma tööülesannete raames ja see tähendabki, et

tegu on toime pandud juriidilise isiku huvides. Kohus on seisukohal, et sellist järeldust teha ei

saa.

23. Nagu eelnevalt tuvastatud, jättis Grigori Blinnikov püügiandmed nõutud ajal esitamata

hooletusest. Kaebuse juurde lisatud Grigori Blinnikovi 07.11.2022. a e-kiri kinnitab, et Grigori

Blinnikovil oli tahe saata PTA-le kõik nõutavad rannapüügipäeviku lehed, kuid

tähelepanematuse tõttu esitas ta osad lehed topelt ning seetõttu jäid kaks lehte esitamata. Selline

käitumine näitab, et Grigori Blinnikov soovis OÜ Katroni kohustust – esitada PTA-le

rannapüügipäeviku andmed – täita. Kohustuse täitmine oleks olnud igati OÜ Katroni huvides.

Kohustuse täitmine ei õnnestunud aga Grigori Blinnikovi hooletuse tõttu. Kohtu hinnangul ei

saa sellist olukorda käsitada kui juriidilise isiku huvides toime pandud tegu, kuivõrd Grigori

Blinnikovi tegevusetusel ei olnud mingisugust positiivset mõju OÜ-le Katroni. Samuti ei

hoidnud andmete esitamata jätmine teadaolevalt ära ühtegi negatiivset tagajärge OÜ-le Katroni.

24. Seega, kuigi Grigori Blinnikovi kui OÜ Katroni juhatuse liikme poolt toimepandud

väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane, süüline ja toime pandud pädeva isiku poolt, ei ole

see toime pandud juriidilise isiku huvides KarS § 14 lg 1 mõttes. Seega ei ole täidetud KPS §

77 lg 3 koosseis, mille kohaselt karistatakse kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise

korra rikkumise eest selle toime pannud juriidilist isikut.

25. Tulenevalt VTMS § 132 p-st 3 ja § 29 lg 1 p-st 1 tühistab kohus Keskkonnaameti otsuse

väärteoasjas nr 940023000305 OÜ Katroni osas ning lõpetab väärteomenetluse OÜ Katroni

suhtes KPS § 77 lg 3 järgi, kuna teos puuduvad väärteo tunnused.

26. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas

menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise

alustega. Grigori Blinnikov vastutab KPS § 77 lg 2 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemise

eest. KPS § 77 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 järgi

on rahatrahvi kohaldamise alammääraks kolm trahviühikut. Seega on karistuse keskmine määr

150 trahviühikut.

27. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

28. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes käesoleval juhul puuduvad. KarS § 57 lg

1 p 3 alusel on kergendavaks asjaoluks Grigori Blinnikovi puhtsüdamlik kahetsus. KarS § 56

lg 1 ja § 57 lg 2 alusel saab võtta süüd kergendava asjaoluna arvesse, et menetlusalune isik

esitas puuduolevad andmed kohe pärast seda, kui PTA sellele tähelepanu juhtis. Veel saab süüd

kergendava asjaoluna saab arvesse võtta, et karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole Grigori

Blinnikovi varasemalt sarnaste süütegude eest karistatud. Väärteoasja toimikus on kaks

märgukirja sarnaste rikkumiste eest, mida kohtuväline menetleja on arvestanud süüd

suurendava tegurina. Kohtu hinnangul eelnimetatud märgukirju Grigori Blinnikovi süüd

suurendava asjaoluna arvesse võtta ei saa. Märgukirjad pärinevad juba aastatest 2017 ja 2019

ning on adresseeritud OÜ-le Katroni. Asjaolu, et OÜ-d Katroni on 5-7 aastat tagasi hoiatatud

andmete esitamise korra rikkumise eest, ei saa ette heita Grigori Blinnikovile. Küll aga leiab

kohus, et süüd kergendab veel tõsiasi, et õigusrikkumine on toime pandud hooletusest ning ei

ole raskekujuline. Ka kohtuvälise menetleja otsuses on kergendava asjaoluna märgitud fakt, et

toimepandud teoga keskkonnale kahju ei tekitatud. Eeltoodud süüd mõjutavaid asjaolusid

kogumis hinnates saab asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on oluliselt alla keskmise,

s.o väike.

29. Lisaks eeltoodule tuleb arvesse võtta ka eripreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Nagu juba mainitud, ei ole

Grigori Blinnikovi varasemalt karistatud sarnaste süütegude eest. Grigori Blinnikov tunnistab

oma eksimust ja nõustub, et oleks pidanud olema tähelepanelikum. Sellest nähtub, et

menetlusalune isik mõistab talle etteheidetavat tegu ning on sellest teinud omad järeldused.

Kuivõrd menetlusalune isik mõistab oma õigusrikkumist ja kehtivaid reegleid ning tal

puuduvad varasemad karistused, saab seda karistuse mõistmisel arvesse võtta. Lisaks

eripreventiivsetele kaalutlustele tuleb arvesse võtta ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk

õiguskorra kaitsmise huvisid. Seejuures ei saa süüdlasele mõista raskemat karistust, kui vastab

tema süüle, üksnes õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt.

30. VTMS § 132 p 3 järgi võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja

otsuse ja lõpetada väärteomenetluse VTMS §-s 29 ja 30 sätestatud alustel. VTMS § 30 lg 1 p 1

järgi võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja

väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

31. Eelnevalt on tuvastatud, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur, vaid oluliselt alla keskmise,

s.o väike. Samuti ei ole käesoleva õigusrikkumisega keskkonnale kahju tekkinud ning

menetluse käigus ei selgunud ka muid nö reaalseid kahjulikke tagajärgi, mida andmete

hilinenult esitamine oleks kaasa toonud. Kohtu hinnangul ei ole Grigori Blinnikovi karistamine

otstarbekas ega avalikke huvisid arvesse võttes vajalik. Sama on möönnud kohtuväline

menetleja, kelle sõnul on tegemist formaalse rikkumisega, süü on väike, varasemad kehtivad

karistused puuduvad ning kaasnevaid kahjusid ei ole.

32. Menetluse otstarbekuse põhjustel lõpetamine on alati kaalutlusotsus ja äärmiselt

hinnanguline, kuid tihtipeale vajalik. Inimest ei ole alati tarvis karistada, kui teda saab mõjutada

ka ilma karistamata edasistest õigusrikkumistest hoiduma. Sellise otsustuse kujunemisel märgib

olulist rolli veendumus, et karistamine ei ole vajalik. Eelnimetatud veendumuse tekkimisele

aitab kaasa, kui isik on oma käitumise ebaõigussisu teadvustanud ja on lootus, et ta edaspidi

käitub õiguskuulekalt. Üldteada on, et sama põhimõtet rakendatakse ka kuritegude

menetlemisel ja isegi vaatamata sellele, et ühiskondlik hukkamõist kuritegude puhul on ilmselt

oluliselt kaalukam kui väärtegude puhul. Oluline on, et teo toimepanija süüd saab hinnata

väikseks ja puuduvad kaalukad põhjused, miks ühiskond võiks inimese karistamist nõuda. Neist

olulistest põhjustest lähtus kohus ka käesoleva väärteoasja lõpetamisel. Kokkuvõtvalt hindas

sarnaselt Keskkonnaametiga ka kohus Grigori Blinnikovi süü väikeseks ja kuivõrd kohtu

hinnangul ei esine põhjuseid, miks avalik huvi nõuaks isiku karistamist, saab menetluse

lõpetada. Samas ei ütle kohus seda, et tegemist oleks vähetähtsa väärteoga. Kuid teo

toimepanija on oma süüd tunnistanud, kahetseb ja heastas oma rikkumise kohe, kui sellest

teadlikuks sai. Eelnimetatud käitumist tuleb hinnata ja arvesse võtta.

33. Eeltoodut arvesse võttes ja lähtudes VTMS § 117 lg 1 p-st 4, § 132 p-st 3 ja § 30 lg 1 p-st

1, tuleb Keskkonnaameti otsus väärteoasjas nr 940023000305 tühistada, s.o osas, milles Grigori

Blinnikovi karistati rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, ja väärteomenetlus otstarbekuse

kaalutlusel lõpetada.

34. VTMS § 38 lg 1 sätestab, et kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja

menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid.

VTMS § 30 lg 1³ sätestab, et väärteomenetluse lõpetamisel otstarbekuse kaalutlusel hüvitab

menetluskulud menetlusalune isik. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse

korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid.

35. OÜ Katroni ja Grigori Blinnikovi lepinguline kaitsja Gregori Palm on esitanud taotluse

menetluskulude hüvitamiseks summaks 1563,09 eurot, sh käibemaks. Arvetelt ei ole eristatav,

millises mahus on õigusabi osutatud Grigori Blinnikovile ja millises mahus OÜ-le Katroni.

Küll aga on arvete saajaks OÜ Katroni. Kuivõrd sisuliselt on tegu ühe teoga, mida heideti ette

nii füüsilisele kui juriidilisele isikule, on mõistetav, et kaitsja on teinud arvetel loetletud

õigusabi toiminguid mõlema kaitsealuse huvides. Kuna arvete saajaks on OÜ Katroni, saab

sellest järeldada, et õigusabi osutamise lepingu ongi sõlminud OÜ Katroni ning menetluskulud

käesolevas asjas on tekkinud just juriidilisel isikul.

36. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p 1 järgi on valitud kaitsjale makstud

mõistliku suurusega tasu menetluskulu. Tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta

arvesse, kas tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja

tunnitasu mõistliku suurusega (RKKK 02.06.2022, 1-21-7774/14, p 42).

37. Kaitsja on koos taotlusega esitanud OÜ-le Katroni esitatud arved koos menetluskulude

nimekirjadega, millest nähtub osutatud õigusabi sisu, ajakulu ja tunnihind. Kokku on õigusabi

osutatud 8 tunni ja 5 minuti ulatuses tunnihinnaga 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Veel

palub kaitsja menetluskulude nimekirja lisada õigusabi seoses kaitsja osalemisega 21.02.2024.

a kohtuistungil vastavalt kohtuistungi protokollis märgitud ajakulule.

38. Arvestades osutatud õigusteenuse kvaliteeti ja kaebuse mahtu saab kohtu hinnangul

õigusteenuse tunnihinda pidada mõistlikuks. Samuti saab õigusteenuse ajakulu pidada

põhjendatuks. Tehtud kaitsetoimingud on olnud menetlusaluste isikute huvides ja vajalikud.

39. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks on

põhjendatud ja tuleb rahuldada. 20.02.2024. a toimunud kohtuistung kestis 1 tund ja 50 minutit.

Seega on kohtuistungil osalemise eest hüvitatav menetluskulu summas 357,86 eurot koos

käibemaksuga (1,8333 x 160 x 1,22). Kokku on kaitsja õigusabikulu koos käibemaksuga

1920,95 eurot (1563,09 + 357,86), mis tuleb riigilt VTMS § 38 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 1 ja §

181 lg 1 alusel OÜ Katroni kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marek Vahing

Kohtunik