2-22-12485/52 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

27. märts 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-12485

Tsiviilasi

N.N-i (J.I) ja E.J-i (J.I) hagi H.U (H.U) vastu pärandvara

jagamise nõudes / H.U (H.U) vastuhagi N.N-i (J.I) ja E.J-i

(J.I) vastu pärandvara jagamise nõudes

Tsiviilasja hind

Hagihind

3500 eurot

Vastuhagi hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastuhagi kostjad)

N.N (isikukood XXX, aadress xxx)

Lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Antsov

E.J (isikukood XXX, aadress XXX)

Lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Antsov

Kostja (vastuhagi hageja)

H.U (isikukood XXX, aadress XXX)

Lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Istung 15.02.2024.a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada N.N-i (J.I, isikukood XXX) ja E.J-i (J.I, isikukood XXX) 22.02.2024.a taotlus

protokolli parandamiseks ning asendada 15.02.2024.a protokollis ajamärke 00:03:32

juures tehtud märge „Kostja esindaja“ märkega „Hagejate esindaja“.

2. Jätta rahuldamata H.U (H.U, isikukood XXX) 26.02.2024.a esitatud vastuväide kohtu

tegevusele.

3. Rahuldada osaliselt N.N-i (J.I, isikukood XXX) ja E.J-i (J.I, isikukood XXX) hagiavaldus

H.U (H.U, isikukood XXX) vastu J.I (J.I, isikukood XXX, surma aeg xxx) pärandvara

jagamise nõudes.

4. Lõpetada ühisomand J.I (J.I, isikukood XXX, surma aeg xxx) pärandvaras olevale

sõiduautole TOYOTA AYGO (riiklik registreerimismärk xxx) ning jätta sõiduauto

TOYOTA AYGO H.U (H.U, isikukood XXX) ainuomandisse.

5. Kohustada H.U (H.U, isikukood XXX) tegema tahteavaldus J.I (J.I, isikukood XXX,

surma aeg xxx) pärandvaras oleva sõiduauto TOYOTA AYGO (riiklik registreerimismärk

xxx) jagamiseks selliselt, et jätta sõiduauto TOYOTA AYGO H.U ainuomandisse ning

kohustada H.U sõlmima asjaõigusleping, millega jätta sõiduauto TOYOTA AYGO H.U

1 (13)

ainuomandisse.

6. Lõpetada ühisomand J.I (J.I, isikukood XXX, surma aeg xxx) pärandvaras olevale

sõiduautole TOYOTA COROLLA VERSO (riiklik registreerimismärk xxx) ning jätta

sõiduauto TOYOTA COROLLA VERSO ½ (ühes kahendikus) mõttelises osas N.N-i (J.I,

isikukood XXX) kaasomandisse ja ½ (ühes kahendikus) mõttelises osas E.J-i (J.I,

isikukood XXX) kaasomandisse.

7. Kohustada H.U (H.U, isikukood XXX) tegema tahteavaldus J.I (J.I, isikukood XXX,

surma aeg xxx) pärandvaras oleva sõiduauto TOYOTA COROLLA VERSO (riiklik

registreerimismärk xxx) jagamiseks selliselt, et jätta sõiduauto TOYOTA COROLLA

VERSO ½ (ühes kahendikus) mõttelises osas N.N-i (J.I, isikukood XXX) kaasomandisse

ja ½ (ühes kahendikus) mõttelises osas E.J-i (J.I, isikukood XXX) kaasomandisse ning

kohustada H.U sõlmima asjaõigusleping, millega jätta sõiduauto TOYOTA COROLLA

VERSO ½ (ühes kahendikus) mõttelises osas N.N-i kaasomandisse ja ½ (ühes

kahendikus) mõttelises osas E.J-i kaasomandisse.

8. Lõpetada ühisomand J.I (J.I, isikukood XXX, surma aeg xxx) pärandvaras olevale

haagisele MAZ 8114 (riiklik registreerimismärk xxx) ning jätta haagis MAZ 8114 ½ (ühes

kahendikus) mõttelises osas N.N-i (J.I, isikukood XXX) kaasomandisse ja ½ (ühes

kahendikus) mõttelises osas E.J-i (J.I, isikukood XXX) kaasomandisse.

9. Kohustada H.U (H.U, isikukood XXX) tegema tahteavaldus J.I (J.I, isikukood XXX,

surma aeg xxx) pärandvaras oleva haagisele MAZ 8114 (riiklik registreerimismärk xxx)

jagamiseks selliselt, et jätta haagis MAZ 8114 ½ (ühes kahendikus) mõttelises osas N.N-i

(J.I, isikukood XXX) kaasomandisse ja ½ (ühes kahendikus) mõttelises osas E.J-i (J.I,

isikukood XXX) kaasomandisse ning kohustada H.U sõlmima asjaõigusleping, millega

jätta haagisele MAZ 8114 ½ (ühes kahendikus) mõttelises osas N.N-i kaasomandisse ja ½

(ühes kahendikus) mõttelises osas E.J-i kaasomandisse.

10. Jätta rahuldamata N.N-i (J.I, isikukood XXX) ja E.J-i (J.I, isikukood XXX) hagiavaldus

H.U (H.U, isikukood XXX) vastu järgmistes nõuetes:

10.1.

Nõue lõpetada ühisomand J.I (J.I, isikukood XXX, surma aeg xxx) pärandvaras

olevale OÜ X (registrikood xxx) osale nimiväärtusega 639 eurot ning jagada

ühisomandis olev osa reaalosadeks selliselt, et N.N-i ainuomandisse jääb osa

nimiväärtusega 213 eurot, E.J-i ainuomandisse jääb osa nimiväärtusega 213 eurot ja

H.U ainuomandisse jääb osa nimiväärtusega 213 eurot;

10.2.

Nõue kohustada H.U tegema tahteavaldus J.I pärandvaras oleva OÜ X

(registrikood xxx) osa nimiväärtusega 639 eurot jagamiseks reaalosadeks selliselt, et

N.N-i ainuomandisse jääb osa nimiväärtusega 213 eurot, E.J-i ainuomandisse jääb osa

nimiväärtusega 213 eurot ja H.U ainuomandisse jääb osa nimiväärtusega 213 eurot;

10.3.

Nõue kohustada H.U andma üle E.J-ile 213 euro nimiväärtusega osa E.J-i, H.U ja

N.N-i ühisomandis olevast OÜ X (registrikood xxx) osast nimiväärtusega 639 eurot;

10.4.

Nõue kohustada H.U andma üle N.N-ile 213 euro nimiväärtusega osa E.J-i, H.U ja

N.N-i ühisomandis olevast OÜ X (registrikood xxx) osast nimiväärtusega 639 eurot;

10.5.

Nõue lõpetada ühisomand J.I (J.I, isikukood XXX, surma aeg xxx) pärandvaras

olevale OÜ S (registrikood xxx) osale nimiväärtusega 639 eurot ning jagada

ühisomandis olev osa reaalosadeks selliselt, et N.N-i ainuomandisse jääb osa

nimiväärtusega 213 eurot, E.J-i ainuomandisse jääb osa nimiväärtusega 213 eurot ja

H.U ainuomandisse jääb osa nimiväärtusega 213 eurot;

10.6.

Nõue kohustada H.U tegema tahteavaldus J.I pärandvaras oleva OÜ S

(registrikood xxx) osa nimiväärtusega 639 eurot jagamiseks reaalosadeks selliselt, et

N.N-i ainuomandisse jääb osa nimiväärtusega 213 eurot, E.J-i ainuomandisse jääb osa

nimiväärtusega 213 eurot ja H.U ainuomandisse jääb osa nimiväärtusega 213 eurot;

10.7.

Nõue kohustada H.U andma üle E.J-ile 213 euro nimiväärtusega osa E.J-i, H.U ja

N.N-i ühisomandis olevast OÜ S (registrikood xxx) osast nimiväärtusega 639 eurot;

2 (13)

10.8.

Nõue kohustada H.U andma üle N.N-ile 213 euro nimiväärtusega osa E.J-i, H.U ja

N.N-i ühisomandis olevast OÜ S (registrikood xxx) osast nimiväärtusega 639 eurot.

11. Jätta läbi vaatamata H.U (H.U, isikukood XXX) vastuhagi N.N-i (J.I, isikukood XXX) ja

E.J-i (J.I, isikukood XXX) järgmistes nõuetes:

11.1.

Nõue lõpetada ühisomand J.I (J.I, isikukood XXX, surma aeg xxx) pärandvaras

olevale sõiduautole TOYOTA AYGO (riiklik registreerimismärk xxx) ning jätta

sõiduauto TOYOTA AYGO H.U (H.U, isikukood XXX) ainuomandisse;

11.2.

Nõue kohustada H.U (H.U, isikukood XXX) tegema tahteavaldus J.I (J.I,

isikukood XXX, surma aeg xxx) pärandvaras oleva sõiduauto TOYOTA AYGO

(riiklik registreerimismärk xxx) jagamiseks selliselt, et jätta sõiduauto TOYOTA

AYGO H.U ainuomandisse ning kohustada H.U sõlmima asjaõigusleping, millega

jätta sõiduauto TOYOTA AYGO H.U ainuomandisse;

11.3.

Nõue lõpetada ühisomand J.I (J.I, isikukood XXX, surma aeg xxx) pärandvaras

olevale sõiduautole TOYOTA COROLLA VERSO (riiklik registreerimismärk xxx)

ning jätta sõiduauto TOYOTA COROLLA VERSO ½ (ühes kahendikus) mõttelises

osas N.N-i (J.I, isikukood XXX) kaasomandisse ja ½ (ühes kahendikus) mõttelises

osas E.J-i (J.I, isikukood XXX) kaasomandisse;

11.4.

Nõue kohustada H.U (H.U, isikukood XXX) tegema tahteavaldus J.I (J.I,

isikukood XXX, surma aeg xxx) pärandvaras oleva sõiduauto TOYOTA COROLLA

VERSO (riiklik registreerimismärk xxx) jagamiseks selliselt, et jätta sõiduauto

TOYOTA COROLLA VERSO ½ (ühes kahendikus) mõttelises osas N.N-i (J.I,

isikukood XXX) kaasomandisse ja ½ (ühes kahendikus) mõttelises osas E.J-i (J.I,

isikukood XXX) kaasomandisse ning kohustada H.U sõlmima asjaõigusleping,

millega jätta sõiduauto TOYOTA COROLLA VERSO ½ (ühes kahendikus)

mõttelises osas N.N-i kaasomandisse ja ½ (ühes kahendikus) mõttelises osas E.J-i

kaasomandisse;

11.5.

Nõue lõpetada ühisomand J.I (J.I, isikukood XXX, surma aeg xxx) pärandvaras

olevale haagisele MAZ 8114 (riiklik registreerimismärk xxx) ning jätta haagis MAZ

8114 ½ (ühes kahendikus) mõttelises osas N.N-i (J.I, isikukood XXX) kaasomandisse

ja ½ (ühes kahendikus) mõttelises osas E.J-i (J.I, isikukood XXX) kaasomandisse.

11.6.

Nõue kohustada H.U (H.U, isikukood XXX) tegema tahteavaldus J.I (J.I,

isikukood XXX, surma aeg xxx) pärandvaras oleva haagisele MAZ 8114 (riiklik

registreerimismärk) xxx, jagamiseks selliselt, et jätta haagis MAZ 8114 ½ (ühes

kahendikus) mõttelises osas N.N-i (J.I, isikukood XXX) kaasomandisse ja ½ (ühes

kahendikus) mõttelises osas E.J-i (J.I, isikukood XXX) kaasomandisse ning kohustada

H.U sõlmima asjaõigusleping, millega jätta haagisele MAZ 8114 ½ (ühes kahendikus)

mõttelises osas N.N-i kaasomandisse ja ½ (ühes kahendikus) mõttelises osas E.J-i

kaasomandisse.

12. Jätta rahuldamata H.U (H.U, isikukood XXX) vastuhagi N.N-i (J.I, isikukood XXX) ja

E.J-i (J.I, isikukood XXX) vastu J.I (J.I, isikukood XXX, surma aeg xxx) pärandvara

hulka kuuluvate OÜ X (registrikood xxx) osa nimiväärtusega 639 eurot ja OÜ S

(registrikood xxx) osa nimiväärtusega 639 eurot jagamiseks osade H.U-le jätmisega ning

H.U-le kohustuse panemisega maksta N.N-ile ja E.J-ile välja nende osad rahas.

13. Rahuldada H.U (H.U, isikukood XXX) vastuhagi N.N-i (J.I, isikukood XXX) ja E.J-i (J.I,

isikukood XXX) vastu alternatiivses nõudes J.I (J.I, isikukood XXX, surma aeg xxx)

pärandvara hulka kuuluvate OÜ X (registrikood xxx) osa nimiväärtusega 639 eurot ja OÜ

S (registrikood xxx) osa nimiväärtusega 639 eurot jagamiseks müümisega avalikul

enampakkumisel.

14. Müüa OÜ X (registrikood xxx) osa nimiväärtusega 639 eurot ja OÜ S (registrikood xxx)

osa nimiväärtusega 639 eurot avalikul enampakkumisel ning jagada saadud raha selliselt,

et N.N (isikukood XXX) saab rahast 1/3 (ühe kolmandiku), E.J (isikukood XXX) saab

3 (13)

rahast 1/3 (ühe kolmandiku) ja H.U (isikukood XXX) saab rahast 1/3 (ühe kolmandiku).

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

15. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

16. Jätta menetluskulud kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus

asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 kohaselt

peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

I. Kohtuotsuse kirjeldav osa

1. N.N ja E.J (hagejad) esitasid 24.08.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse H.U (kostja) vastu

J.I pärandvara jagamise nõudes (dtl-d 1-6). Kohus jättis hagi 29.08.2022 käiguta (dtl-d 41-42).

Hagejad esitasid 09.09.2022 puuduste kõrvaldamiseks menetlusdokumendi (dtl-d 45-49). Kohus

võttis hagi 03.10.2022 menetlusse (dtl 53). Kostja esitas 01.11.2022 kostjate vastu vastuhagi J.I

pärandvara jagamise nõudes (dtl-d 58-70). Kohus võttis 16.12.2022 vastuhagi menetlusse (dtl 231).

Kostja esitas 06.06.2023 menetlusdokumendis pärandvara jagamiseks alternatiivse nõude (dtl 281).

Eelistung toimus 05.09.2023 (dtl-d 342-349). Kohus võttis alternatiivse nõude 05.09.2023

eelistungil menetlusse (dtl 345). Kostja esitas 20.10.2023 menetlusdokumendi, milles kitsendas

vastuhagi eset (dtl-d 359-360). Kohus määras 23.10.2023 määruses, millistes kostja esitatud nõuetes

on vastuhagi menetluses (dtl 363). Eelistung toimus 31.10.2023 (dtl-d 368-375). Kohus andis

31.10.2023 eelistungil tähtaja tõendi esitamiseks (dtl 375). Kostja esitas 22.12.2023 kohtule taotluse

31.10.2023 eelistungil määratud menetlustähtaja pikendamiseks (dtl-d 378-380). Kohus jättis kostja

taotluse 19.01.2024 määrusega rahuldamata (dtl-d 392-393). Kostja esitas 08.02.2024 taotluse

dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks (dtl-d 397-399). Eel- ja kohtuistung toimus 15.02.2024

(dtl-d 428-435). Kohus jättis 15.02.2024 istungil kostja taotluse dokumentaalse tõendi

vastuvõtmiseks rahuldamata, lõpetas eelmenetluse ning arutas asja lõpuni, määrates pooltele

menetluskulude nimekirjade esitamise tähtaja ja kohtukõne kirjalike teeside esitamise tähtaja kuni

26.02.2024 (dtl-d 428-435). Kostja täpsustas 15.02.2024 kohtuistungil, millises järjekorras soovib

kostja vastuhagis esitatud alternatiivsete nõuete lahendamist (dtl 433). Hagejad esitasid 22.02.2024

taotluse protokolli parandamiseks (dtl-d 436). Kostja esitas 26.02.2024 vastuväite kohtu tegevusele

ning taotluse asja arutamise uuendamiseks (dtl-d 440-445).

2. Hagejad nõuavad J.I pärandvara jagamist selliselt, et pärandvara ühisus lõpetatakse osaliselt.

Hagejad on palunud jagada pärandvara hulka kuuluv OÜ X (registrikood xxx) osa nimiväärtusega

639 eurot reaalosadeks selliselt, et igale kaaspärijale jääb osa nimiväärtusega 213 eurot, kohustada

kostjat tegema tahteavaldus osa jagamiseks eelnevalt kirjeldatud viisil, kohustada kostjat üle andma

kummalegi hagejale OÜ X osa nimiväärtusega 213 eurot. Hagejad on palunud jagada pärandvara

hulka kuuluv OÜ S (registrikood xxx) osa nimiväärtusega 639 eurot reaalosadeks selliselt, et igale

kaaspärijale jääb osa nimiväärtusega 213 eurot, kohustada kostjat tegema tahteavaldus osa

jagamiseks eelnevalt kirjeldatud viisil, kohustada kostjat üle andma kummalegi hagejale OÜ S osa

4 (13)

nimiväärtusega 213 eurot. Hagejad on palunud jätta pärandvara hulka kuuluv sõiduauto TOYOTA

AYGO (registreerimismärk xxx) kostja ainuomandisse ning kohustada kostjat tegema

tahteavaldused pärandvara jagamiseks ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega antakse sõiduauto

kostja ainuomandisse. Hagejad on palunud jätta pärandvara hulka kuuluv sõiduauto TOYOTA

COROLLA VERSO (registreerimismärk xxx) hagejate kaasomandisse ning kohustada kostjat

tegema tahteavaldused pärandvara jagamiseks ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega antakse

sõiduauto hageja N.N-i kaasomandisse ½ mõttelises osas ja E.J-i kaasomandisse ½ mõttelises osas.

Hagejad on palunud jätta pärandvara hulka kuuluv haagis MAZ 8114 (registreerimismärk xxx)

hagejate kaasomandisse ning kohustada kostjat tegema tahteavaldused pärandvara jagamiseks ja

asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega antakse haagis hageja N.N-i kaasomandisse ½ mõttelises

osas ja E.J-i kaasomandisse ½ mõttelises osas (dtl-d 48-49).

Hagejad põhjendavad hagiavaldust järgmiste asjaoludega. Hagejad ja kostja on võrdsetes osades

18.03.2017 surnud J.I kaaspärijad. J.I pärandvara hulka kuuluvad järgmised asjad, õigused ja

kohustused: sõiduauto TOYOTA AYGO, sõiduauto TOYOTA COROLLA VERSO, haagis MAZ

8114, sõiduauto VAZ 2108, OÜ X osa nimiväärtusega 639 eurot, OÜ S osa nimiväärtusega 639

eurot, arvelduskonto Versobank AS-is saldoga 0 eurot, maksekonto Coop Pank AS-is saldoga 0

eurot, kasutushoius Coop Pank AS-is saldoga 45,21 eurot, arvelduskonto AS-is LHV Pank saldoga

0,03 eurot, arvelduskonto Swedbank AS-is saldoga 4,56 eurot, hoiukonto Swedbank AS-is saldoga

332,34 eurot, väärtpaberikonto Swedbank AS-is saldoga 1224,60 eurot, kaks kontot AS Citadele

banka Eesti filiaalis, millest ühe saldo on 0 eurot ja teise 254,78 eurot, hoius 6000 eurot Tallinna

Hoiu-laenuühistus, Swedbank AS-iga sõlmitud käenduslepingust tulenev kohustus õppelaenu

lepingust nr xxx tulenevate kohustuste täitmiseks, Swedbank AS-ga sõlmitud käenduslepingust

tuleneva kohustus laenulepingust nr xxx tulenevate kohustuste täitmiseks. J.I pärandvara ei ole

õnnestunud kohtuväliselt kostja põhjendamatu vastuseisu tõttu jagada. Hagejad soovivad

pärandvara osalist jagamist. Hagejad soovivad, et pärandvara jagatakse osaühingute osade,

sõiduautode TOYOTA AYGO ja TOYOTA COROLLA VERSO ning haagise osas. Ülejäänud

pärandvara jagamist hagejad ei taotle (dtl-d 3-5, 46-48).

Hagejad leiavad, et kostja on olnud vastuhagis nõus jagama sõiduautosid TOYOTA AYGO,

TOYOTA COROLLA VERSO ja haagist MAZ 8114 hagejate taotletud viisil. Hagejad ei vaidle

vastu kostja nõudele jagada arveldusarvetel olevad rahalised vahendid, kuid jagamiseks tuleb välja

selgitada arveldusarvetel olnud raha jääk ühisvara jagamise seisuga. Kostja nõudes olevad andmed

kajastavad arveldusarvete jääki 09.10.2017 seisuga. Kostja ei ole välja toonud, kas Swedbank AS-

iga sõlmitud käenduslepingutega tagatavad laenukohustused on olemas, kui suured on

laenukohustused, mis on laenukohustuse täitmise tähtaeg. Kostja ei ole esitanud pangapoolset

kinnitust laenukohustuse jagamise võimalikkuse kohta. Hagejad vaidlevad vastu pärandvara hulka

kuuluvate osaühingute osade jagamisele kostja taotletud viisil. Hagejad ei ole nõus osade

müümisega avalikul enampakkumisel. Kostja väidetest ei tulene, milles seisneb avalikul

enampakkumisel müümise otstarbekus. Pooled on osaühingute osanikud. Hagejate arvamusel on

otstarbekas osade jagamine reaalosadeks ja iga osaniku olemasoleva osaluse suurendamine, mille

kaudu saavad osanikud edaspidi oma õigusi realiseerida seaduses ettenähtud korras. Osade

jagamine võrdseteks reaalosadeks on õiglane ega saa olla vastuolus osanike huvidega, sest sisuliselt

säilitatakse olemasolev olukord. Pigem ei ole otstarbekas osade jagamine kostja taotletud viisil, sest

hagejad on antud firmadega tegelenud aastaid ja ei ole nõus oma osalust müüma. Kaaspärijate

huvides on see, et osa jagatakse reaalosadeks ning selle võrra suureneb iga osaniku osalus.

Äriseadustiku põhimõtetega ei ole kooskõlas see, kui oma seisukohtades vähemuses oleva osaniku

poolt püütakse läbi kohtumenetluse survestada ja realiseerida oma huvisid läbi enamusosanike

huvide vastase müügi. Äriühingu avalik enampakkumine saab kõne alla tulla, kui pärandvaraks

oleks äriühingute kõik osad. Hagejate ainuomandisse kuulub kummalegi 25% osalusest s.o kokku

50% osalusest ning ja ainuomandisse 25% osakuid. Pärandvarasse kuulub 25 % osakuid, mis on

ilmne vähemus ja selle jagamine on antud olukorras võimalik vaid võrdseteks reaalosadeks

jagamise kaudu. Ühisomandis oleva osaluse müük avalikul enampakkumisel põhjustab

kaaspärijatele täiendavaid rahalisi kohustusi, sest selleks tuleb läbi viia täitemenetlus, millega

5 (13)

kaasnevad täitekulud. Asjakohatu on kostja viide kohtupraktikale, kus on leitud, et kohus ei pea

võimalikuks jätta isikule vara vastu tema tahtmist ning seega ei saa kostjale jätta temale vastavat

osa osalustest äriühingutes. Kostja on juba OÜ X ning OÜ S osanik, mistõttu ei tähendaks ühisvara

jagamine hagejate taotletud viisil kostja jaoks talle pealesunnitud osaniku staatust. Kostja on praegu

ja on ka peale ühisvara jagamist OÜ X ning OÜ S osanik ning ühisvara jagamise tulemusena ei

muutu olematuks tema osanikuks olek. Osaühingute jaoks pigem koormavam see, kui tuleb veel

neljas osanik. Kui kostja soovib enda ainuomandisse kuuluvaid osakuid ära müüa, on tal see õigus,

kuid seda õigust ei ole põhjendatud realiseerida käesolevas kohtumenetluses. Ekslik on kostja väide,

et OÜ X ning OÜ S juhtimine on häiritud. Kostja ise on algatanud nii OÜ X kui ka OÜ S osas

erinevaid kohtumenetlusi. Kostja on algatanud kohtumenetlused peale seda, kui ta jäi vahele OÜ X

dokumentide võltsimisega. Kostja püüab asjakohatult näidata, et äriühingute tegevus on tugevalt

häiritud. Kostja ei tundnud enne J.I surma nende äriühingute vastu mitte mingit huvi, kui siis ainult

niipalju, et võttis J.I kaudu äriühingust endale laenu, mida ta ei tahtnud peale J.I surma tagasi

maksta ja püüdis kasutada laenu tagasimaksmise vältimiseks võltsitud dokumente. Vaatamata kostja

poolt algatatud alusetutele kohtuvaidlustele ei ole ühisomandis olevate osaluste jagamine

põhjendatud kostja taotletud viisil. Alusetud on kostja väited, et ühisomandis olevate osade

jagamine hagejate taotletud viisil tekitab talle kahju, sest kostja ei tea väidetavalt äriühingute

reaalset majanduslikku olukorda. Ebaselgeks jääb, milles seisenb väidetav kahju. Kostjale ei saa

kahju tekkida olukorras, kus ta juba on OÜ X ning OÜ S osanik ja jääks selleks ka ühisvara

jagamise tulemusena (dtl-d 251-255).

Kostja seisukohad on vastuolulised. Ühelt poolt vaidleb kostja vastu osaühingute osade

reaalosadeks jagamisele, sest kostja hinnangul ei saa jätkuda olukord, kus kaaspärijad on osanikeks

samas ettevõttes. Teiselt poolt soovib kostja pärandvara hulka kuuluvate osade kostjale jätmist ehk

osanikuna jätkamist. Pärandvara hulka kuuluvatest osadest sõltumata on kostja nagunii mõlema

osaühingu osanik. Pärandvarasse kuuluvate osaluste reaalosadeks jagamine tagaks, et osanikeks

jäävad samad isikud, üksnes nende osaluste väärtus suureneks ning seejärel saab iga osanik ise

otsustada, kas ta jääb osanikuks edasi või soovib oma osaluse võõrandada. Kostja on ise

tunnistanud, et tema osalus suureneks 8,33% võrra. Kostja viide vastu tahtmist osanikuks olekule ei

ole asjakohane, sest kostja on nagunii osanik. Kostja ei ole selgelt ja mõistlikult põhjendanud, miks

on osaluse reaalosadeks jagamine tema huvide vastane, kui ta on nagunii osanik. Arusaamatu on

kostja väide selle kohta, et pärandvara hulka kuuluva osa reaalosadeks jagamise tulemusena

muutuks tema osalus väärtusetuks. Kostja osaluse suurenemine ei saa olla kostjat kahjustav ning

kostjal on osanikuna võimalus teostada enda seadusest tulenevaid õigusi samamoodi nagu see õigus

on hagejatel. Seetõttu on asjakohatu kostja viide kohtupraktikale, mis seondub heanaaberlike suhete

või vastu tahtmist osaluse omandamisega. Peale J.I surma asus kostja kohtumenetluses esitama

võltsitud dokumente ning kostja käitumine tekitab hagejates ilmse usaldamatuse. Kostja väited ei

saa muuta pärandvarasse kuuluva osaluse müügi asjaolusid, sest osalused on lihtsasti jagatavad ning

mingeid põhjusi osaluste enampakkumisel müügiks pole. J.I , hagejad ja kostja teostasid osanike

õigusi ja kohustusi vastavalt osaluste suurusele. J.I soov oli, et mõlemate osaühingu osalused jäävad

pereliikmetele. Kuna ühisomandisse kuuluvad osalused on lihtsasti jagatavad, ei saa olla takistust

nende osade reaalosaks jagamisel ja seetõttu on hagejad ka taotlenud pärandvarasse kuuluva osaluse

jagamist reaalosadeks. Kohus peab kaaluma osapoolte huve. Hagejate hinnangul on osanike

huvides, kui osanike ring jääb samaks ning nende osalus suureneb, mitte olukord, kus osanike ringi

lisandub veel neljas osanik. Kui kostja soovib peale J.I-le kuulunud osaluse reaalosaks jagamist ära

müüa, siis on see tema õigus ja selleks ei pea nõusolekut andma teised pärijad ega kohus. Ekslik on

kostja seisukoht, et Eesti õiguskord ei anna osanikule õigust taotleda sisulise kaasomandi lõpetamist

ehk osanikule kuuluvate osade müümist kaasomandi jagamise regulatsiooni alusel. Äriseadustiku

(ÄS) § 152 lg 2 näeb ette osa osalise võõrandamise ning lg 3 osa jagamise. AÕS § 70 lg 6 kohaselt

kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid ning PärS § 152 lg 3 kohaselt

kohaldatakse pärandvara jagamisel kaasomandis oleva asja jagamise sätteid. Kostjal ei saa olla

mingit takistust oma osanikuõiguste teostamiseks. Kostjal on võimalus teostada osalusest tulenevaid

õigusi ja kohustusi vastavalt kehtivale seadusele ning tal on ka võimalik vabalt võõrandada enda

osalust äriühingus. Kostja püüab ilmselt tekitada olukorda, kus ta saaks endale osa hagejatele

6 (13)

kuuluvast ühisomandist, mille kaudu saavutaks kostja äriühingutes 50% osaluse ja ta saaks jätkata

äriühingute tegevuse blokeerimist, nagu ta seni on teinud. Kohus ei tohiks kostja ilmse kahju

tekitava olukorraga nõustuda, sest ühisomandis olevad osakud on lihtsasti jagatavad ja edasine

tegevus saab ühingutes toimuda vastavalt osaluste suurusele (dtl-d 292-296).

3. Kostja vaidleb hagile vastu ning on esitanud pärandvara jagamiseks vastuhagi. Kostja nõuab

J.I pärandvara tervikuna jagamist. Kostja on palunud jagada pärandvara hulka kuuluvad sõidukid

TOYOTA AYGO (registreerimismärk xxx) ja TOYOTA COROLLA VERSO (registreerimismärk

xxx) ning haagise MAZ 8114 (registreerimismärk xxx) hagejate taotletud viisil. Kostja on palunud

jagada kaaspärijate vahel võrdselt Versobank AS-i arvelduskonto nr xxx saldo 0,00 eurot, Coop

Pank AS-i (endise nimega AS Eesti Krediidipank) maksekonto nr xxx saldo 0,00 eurot, Coop Pank

AS-i (endise nimega AS Eesti Krediidipank) kasutushoiuse nr xxx saldo 45,21 eurot, AS-i LHV

pank arvelduskonto nr xxx saldo 0,03 eurot, Swedbank AS-s arvelduskonto nr xxx saldo 4,56 eurot,

Swedbank AS-i hoiukonto nr xxx saldo 332,34 eurot, Swedbank AS-i väärtpaberikonto nr xxx saldo

1224,60 eurot, AS-i Citadele banka Eesti filiaali konto nr xxx saldo 0,00 eurot, AS-i Citadele banka

Eesti filiaal konto nr xxx saldo 254,78 eurot, Swedbank AS-iga sõlmitud käenduslepingust tulenev

kohustus õppelaenu lepingust nr xxx tulenevate kohustuste täitmiseks; Swedbank AS-iga sõlmitud

käenduslepingust tuleneva kohustus laenulepingust nr xxx tulenevate kohustuste täitmiseks. Kostja

on palunud jagada pärandvara hulka kuuluvad OÜ X osa nimiväärtusega 639 eurot ja OÜ S osa

nimiväärtusega 639 eurot müümisega avalikul enampakkumisel ning saadud raha kaaspärijate vahel

võrdselt jagamisega.

Kostja põhjendab vastuväiteid hagile ja vastuhagi järgmiselt. Pärandvara ühisuse osaline lõpetamine

ja osaline pärandvara jagamine ei ole mõistlik, mistõttu tuleks lõpetada kogu pärandvara ühisus ja

jagada kogu pärandvara. Kostja ei soovi eelduslikult suurendada osalusi OÜ-s X ja OÜ S. Kostja

taotleb osade müümist avalikul enampakkumisel ning enampakkumisel saadud raha poolte vahel

võrdselt jagamist. Enampakkumisel müügi korraldamiseks tuleb välja selgitada ettevõtete väärtus,

mille eelduseks on ettevõtete varade koosseisu väljaselgitamine ja hindamine. Kostja ei nõustu

hagejate väitega, et ta on olnud põhjendamatult vastu pärandvara kohtuvälisele jagamisele. Tallinna

Hoiu-laenuühistu on jagatud kohtuväliselt. Kostja taotleb kogu pärandvara jagamist. Tallinna Hoiu-

laenuühistu hoiust enam jagada ei saa, sest see on jagatud. Sõiduauto VAZ 2108

(registreerimismärk xxx) olemasolu kohta kostjal andmed puuduvad, kuid kostja on nõus sõiduki

olemasolu korral selle jätmisega hagejate kaasomandisse. Kostja ei soovi osaühingute osade

jagamist reaalosadeks ja pärandvara jagamisel osaühingute osade omandamist, sest kostja suhted on

hagejatega halvad ja kostjal puudub ülevaade äriühingute tegevusest (dtl-d 59-70).

Kostja esitas 06.06.2023 menetlusdokumendis alternatiivse vastuhagi nõude jätta pärandvara hulka

kuuluvad OÜ X ning OÜ S osad kostjale ja määrata hüvitise summa, mida kostja peab hagejatele

tasuma (dtl 281). Kostja kitsendas 20.10.2023 menetlusdokumendis vastuhagi eset selliselt, et

kostja taotleb pärandvara jagamist osaliselt ning üksnes sõiduki TOYOTA AYGO, sõiduki

TOYOTA COROLLA VERSO, haagise MAZ 8114 ja OÜ X ning OÜ S osade osas (dtl-d 359-360).

Kostja täpsustas 15.02.2024 kohtuistungil vastuhagis esitatud alternatiivsete nõuete lahendamise

järjekorda selliselt, et primaarsena tuleb lahendada nõue jätta osaühingute osad kostjale ning selle

rahuldamata jätmise korral nõue müüa osaühingute osad avalikul enampakkumisel (dtl 433).

Kostja taotles 01.11.2022 kohtult tõendite kogumist, et tõendada OÜ X ning OÜ S väärtust (dtl-d

66-68). Kohus jättis 16.05.2023 määrusega taotluse rahuldamata (dtl 261). Kostja taotles

19.12.2022 menetluse peatamist kuni lõpplahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-22-8146 (dtl-d 239-

240). Kohus jättis 16.05.2023 määrusega taotluse rahuldamata (dtl 261). Kostja esitas 06.06.2023

menetlusdokumendis korduva taotluse tõendite kogumiseks, et tõendada OÜ X ning OÜ S varalist

seisu ja väärtust (dtl 277). Kohus jättis taotluse 23.10.2023 määrusega rahuldamata (dtl-d 363-366).

Kostja esitas 20.10.2023 kohtule taotluse eksperthinnangu esitamise tähtaja määramiseks (dtl 359).

Kostja avaldas 20.10.2023 taotluses, et ta ei soovi taotleda asjas ekspertiisi määramist (dtl 358).

Kohus jättis taotluse 23.10.2023 määrusega rahuldamata (dtl-d 363-366).

7 (13)

II. Kohtuotsuse põhjendav osa

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga

lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti

rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 53 lg 2 sätestab, et

menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme

tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli

allkirjastamise ajast ja edastab protokolli neile elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist, kui

menetlusosalised on kohtule teatavaks teinud oma elektronposti aadressi. TsMS § 53 lg 4 sätestab,

et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral

teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või

lisatakse protokollile.

Hageja esitas 22.02.2024 taotluse 15.02.2024 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kohus on

andnud kostjale tähtaja taotluse kohta arvamuse esitamiseks. Hageja on taotluses osundanud, et

protokollis on ajamärke 00:03:32 juures on ebaõigesti märgitud „Kostja esindaja“ „Hagejate

esindaja“ asemel. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus on põhjendatud, sest kohus on protokollis

kõneleja märkinud ebaõigesti. Kohus rahuldab protokolli parandamise taotluse ning määrab

asendada 15.02.2024 protokollis ajamärke 00:03:32 juures tehtud märge „Kostja esindaja“ märkega

„Hagejate esindaja“.

5. TsMS § 333 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta

menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu

tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega.

Kostja esitas 26.02.2024 vastuväite kohtu tegevuse kohta 15.02.2024 kohtuistungil menetluse

juhtimisel. Kostja hinnangul on kohus ebaõigesti märkinud, et eelmenetluse ülesanded on täidetud.

Tsiviilasjas on esitatud nõue, et pärandvara hulka kuuluvad äriühingute osad jääksid kostja

ainuomandisse ning kostja tasuks hagejatele hüvitist. Kohtu poolt sellise nõude rahuldamise

kaalumine on aga võimalik üksnes eeldusel, et kohus tuvastab äriühingute osade väärtuse, mis on

kostja poolt tasutava hüvitise suuruse arvutamise aluseks. Kohus jättis 15.02.2024 kohtuistungil

menetlusõiguse norme rikkudes vastu võtmata kostja poolt esitatud tõendid, millest nähtus

pärandvara hulka kuuluvad äriühingute osade väärtus. Kostja esitas istungil kohtu tegevusele

vastuväite tõendite vastuvõtmisest keeldumisel. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et tõendite vastu

võtmata jätmise näol oli tegemist menetlusõiguse rikkumisega. Kohus lõpetas 15.02.2024

kohtuistungil eelmenetluse. Eelmenetluse lõpetamine polnud võimalik, sest eelmenetluse ülesandeid

on käesoleva ajani täitmata. Toimikus ei ole materjale, mille põhjal oleks võimalik tuvastada

pärandvara hulka kuuluvad äriühingute osade väärtus. Seega on eelmenetluse ülesanded täitamata,

sest kohus pole võtnud vastu tõendeid, mis on kostja poolt esitatud nõude rahuldamise kaalumise

eelduseks. Samuti on kohus jätnud täitmata selgitamiskohustuse, sest kohus pole pärast tõendite

vastuvõtmisest keeldumist selgitanud, milliseid tõendeid kohus aktsepteeriks ehk milliseid tõendeid

võiks kostja kohtule esitada, et tsiviilasja materjalide hulgas oleksid tõendid, mis on kostja poolt

esitatud nõude rahuldamise kaalumise eelduseks (dtl-d 441-444). Hagejad esitasid kostja vastuväite

kohta arvamuse, mille kohaselt tuleb vastuväide jätta rahuldamata (dtl-d 464-465).

Kohus leiab, et kostja on esitanud korduva vastuväite kohtu tegevusele kostja 08.02.2024 esitatud

tõendite vastuvõtmise taotluse lahendamisel. Kostja esitas vastuväite esmakordselt 15.02.2024

kohtuistungil (dtl 432). Kohus lahendas vastuväite samal kohtuistungil (dtl 433).

Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta menetlusosalise õigust esitada uut vastuväidet kohtu

tegevusele, kui kohus on sama menetlusosalise poolt samale tegevusele esitatud vastuväite

määrusega lahendanud. Kohus jätab kostja korduva vastuväite kohtu tegevusele 08.02.2024 esitatud

tõendite vastuvõtmise taotluse lahendamisel rahuldamata, sest kostjal puudub seadusest tulenev

õigus korduva vastuväite esitamiseks.

8 (13)

Kostja on esitanud vastuväite eelmenetluse lõpetamisele. Kohus lõpetas eelmenetluse 15.02.2024

istungil ning kostja esitas vastuväite kohtu tegevusele 26.02.2024 menetlusdokumendis, st

eelmenetluse lõpetamisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis. Seega on

vastuväide esitatud õigeaegselt.

Vastuväitest nähtuvalt leiab kostja, et kohus ei oleks tohtinud eelmenetlust lõpetada, sest kohtule ei

olnud esitatud pärandvara hulka kuuluvate osaühingu osade väärtuste kohta tõendeid.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida

tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega

mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lg 2 sätestab, et tõendeid

esitavad menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid

tõendeid.

Pärandvara jagamise hagi lahendatakse hagimenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta

kaasomandi lõpetamise ning ühis- ja pärandvara hagimenetluses tõendite esitamise osas erisusi

TsMS § 230 lg-des 1 ja 2 sätestatust. Menetlusseadus ei näe ette kohtu kohustust koguda

pärandavara jagamise hagimenetluses omal algatusel tõendeid. Eeltoodut arvestades on tõendite

esitamine pärandvara jagamise hagimenetluses poole õigus ja kohustus.

TsMS § 237 lg 1 sätestab, et kohus annab menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite

esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks. Kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud või

tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes käesoleva seadustiku §-s 331

sätestatut järgides. TsMS § 392 lg 1 p 4 kohaselt on kohtu üheks eelmenetluse ülesandeks välja

selgitada tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud

tõendite lubatavuse kohta. Kohtu ülesandeks TsMS § 392 lg 1 p 4 järgi on võimaldada pooltele

esitada tõendeid faktiliste väidete põhjendamiseks, määrata vajadusel selleks TsMS § 237 lg 1 järgi

tähtaeg ning lahendada poolte taotlused tõendite vastuvõtmiseks.

Kohus andis kostjale tõendite esitamise tähtajad 05.09.2023 eelistungil (dtl 348) ja 31.10.2023

eelistungil (dtl 375). Kohus selgitas kostjale eelistungitel tõendamiskoormist. Kostjal oli õigus

teostada TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud tõendite esitamise õigust kohtu poolt eelmenetluses antud

tähtaegade jooksul. Kostja õigeaegselt tõendeid ei esitanud. Kohus lahendas 15.02.2024 istungil

kostja taotluse hilinenult esitatud tõendite vastuvõtmiseks. Eeltoodut arvestades olid eelmenetluse

ülesanded 15.02.2024 istungil täidetud ning eelmenetluse jätkamiseks puudus vajadus. Eeltoodut

arvestades ei rikkunud kohus eelmenetluse lõpetamisega menetlusõigust. Kohus jätab rahuldamata

kostja vastuväite kohtu tegevusele eelmenetluse lõpetamisel.

Kohus ei jätnud kostja taotlust 08.02.2024 esitatud tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata

põhjendusel, et tõendid ei sisalda teavet poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavate asjaolude

kohta. Kohus jättis tõendid vastu võtmata põhjusel, et kostja ei esitanud neid eelmenetluses

määratud tähtaja jooksul, tõendite hilinenult esitamiseks puudus mõjuv põhjus ning tõendi

vastuvõtmine oleks põhjustanud menetluse lahendamise viibimist. Eeltoodut arvestades puudus

kohtul kohustus selgitada, milliseid tõendeid võiks kostja kohtule esitada. Tõendamiskoormist on

kohus pooltele selgitanud 05.09.2023 ja 31.10.2023 eelistungitel. Eeltoodut arvestades ei ole kohus

rikkunud selgitamiskohustuse täitmisel menetlusõigust. Kohus jätab rahuldamata kostja vastuväite

kohtu tegevusele selgitamiskohustuse täitmisel.

Kohus jätab ülaltoodut arvestades tervikuna rahuldamata kostja 26.02.2024 kohtule esitatud

vastuväite kohtu tegevusele.

9 (13)

6. Hagejad ja kostja on 18.03.2017 surnud J.I (isikukood XXX) kaaspärijad, kelle pärandiosad

on võrdsed, st iga kaaspärija pärandiosa suurus on 1/3. J.I pärandvara hulka kuuluvad sõiduauto

TOYOTA AYGO (riiklik registreerimismärk xxx), sõiduauto TOYOTA COROLLA VERSO

(riiklik registreerimismärk xxx), haagis MAZ 8114 (riiklik registreerimismärk xxx), OÜ X

(registrikood xxx) osa nimiväärtusega 639 eurot ja OÜ S (registrikood xxx) osa nimiväärtusega 639

eurot. Pooled ei vaidle osundatud asjaolude üle, mistõttu ei vaja need tõendamist (TsMS § 231 lg 2

ja 238 lg 1 p 1).

7. Pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 1 lause 1 sätestab, et pärandvara jagamist võib nõuda iga

kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. PärS § 152 lg 4 ls 2 kohaselt jagab

vaidluse korral pärandvara pärija nõudel kohus. PärS § 155 sätestab piirangud pärandvara

jagamisele. Hagejad on esitanud kostja vastu hagiavalduse J.I pärandvara jagamise nõudes. Kostja

on esitanud hagejate vastu vastuhagi J.I pärandvara jagamise nõudes. Pooled ei ole esile toonud

asjaolusid, millest nähtuvad PärS § 155 mõistes pärandvara jagamise piirangud. Eeltoodut

arvestades on kaaspärijatel õigus nõuda kohtult pärandvara jagamist.

8. PärS § 152 lg 1 ls 2 sätestab, et pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi

hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. PärS

§ 152 lg 2 sätestab, et pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes

pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib

pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. PärS § 152 lg 3 sätestab, et

pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast

seadusest ei tulene teisiti. PärS § 152 lg 4 sätestab, et kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel.

Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 sätestab,

et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab

kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele

kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või

müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike

vahel vastavalt nende osa suurusele. Pärandvara jagatakse ühel või mitmel AÕS § 77 lg-s 2

sätestatud viisil, arvestades AÕS § 77 lg-des 3-4 sätestatut ning PärS §-s 159 sätestatud erisusi.

Hagejad on taotlenud pärandvara jagamist selliselt, et sõiduauto TOYOTA AYGO antakse kostjale,

sõiduauto TOYOTA COROLLA VERSO ja haagis MAZ 8114 antakse hagejate kaasomandisse

võrdsetes osades. Kostja ei ole pärandvara sellisele jagamisele vastu vaielnud ning on esitanud

vastuhagis samasisulise nõude hagejate vastu.

Kohus leiab, et kuivõrd kaaspärijad ei vaidle selle üle, kellele ja millistes osades jäetakse

sõiduautod TOYOTA AYGO ja TOYOTA COROLLA VERSO ning haagis MAZ 8114, on

põhjendatud nimetatud esemete jagamine hagejate taotletud viisil. Kohus rahuldab hagiavalduse ja

jagab pärandvara selliselt, et sõiduauto TOYOTA AYGO antakse kostja ainuomandisse ning

sõiduauto TOYOTA COROLLA VERSO ning haagis MAZ 8114 antakse hagejate kaasomandisse

võrdsetes mõttelistes osades (mõttelise osa suurusega ½). Kohus kohustab kostjat tegema

tahteavaldused pärandvara jagamiseks ning asjaõiguslepingute sõlmimiseks, millega sõiduauto

TOYOTA AYGO antakse kostja ainuomandisse ning sõiduauto TOYOTA COROLLA VERSO

ning haagis MAZ 8114 antakse hagejate kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades.

9. TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et

hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kostja esitas vastuhagi pärandvara jagamiseks selliselt, et sõiduauto TOYOTA AYGO antakse

kostjale, sõiduauto TOYOTA COROLLA VERSO ja haagis MAZ 8114 antakse hagejate

kaasomandisse võrdsetes osades. Kostja on seega soovinud pärandvara jagamist samal viisil, nagu

seda on teinud hagejad. TsMS § 423 lg 2 p 2 mõistes ei ole seadusega kaitstud vastuhagi esitamine

10 (13)

nõudes, millega soovitakse sama eesmärgi saavutamist, mida hageja on soovinud saavutada hagiga.

Kohus jätab eeltoodut arvestades vastuhagi läbi vaatamata kostja nõudes jagada pärandvara selliselt,

et sõiduauto TOYOTA AYGO antakse kostjale, sõiduauto TOYOTA COROLLA VERSO ja haagis

MAZ 8114 antakse hagejate kaasomandisse võrdsetes osades.

10. PärS § 159 lg 2 sätestab, et pärandvara hulka kuuluv ese, mida ei saa jagada reaalosadeks

või mille pärijate kaasomandisse jätmine ei võimaldaks eset otstarbekalt kasutada, antakse ühele

pärijale. PärS § 159 lg 3 sätestab, et kui pärijad ei jõua kokkuleppele, kellele ese anda, müüakse see

avalikul või pärijatevahelisel enampakkumisel ja saadud raha jagatakse pärijate vahel võrdeliselt

nende pärandiosa suurusega. PärS § 159 lg-d 3 kohaldatakse, kui pärandvara hulka kuuluvat eset ei

saa jagada reaalosadeks või jätta kaaspärijate kaasomandisse (PärS § 159 lg 2) ning pärijad ei jõua

kokkuleppele, millisele pärijale selline jagamatu ese anda. Kohtu hinnangul kuulub PärS § 159 lg 3

kohaldamisele ka siis, kui pooled vaidlevad selle üle, kas ja millisteks reaalosadeks tuleb asi jagada.

Üldjuhul ei ole põhjendatud ega mõistlik jätta ühisomandis olevat eset ühele ühisomanikule vastu

tema tahtmist (vt ka RKTKo 26.04.2017 3-2-1-14-17, p 23). Sellest põhimõttest tulenevalt ei ole

põhjendatud ega mõistlik jagada ühisomandis olevat osaühingu osa vastavalt ühe poole taotlusele

sellisteks reaalosadeks, mille omandamisega vastaspool nõus ei ole. Pärandvara selliselt jagamisega

sunnitakse ühte kaaspärijat omandama asi, mida ta tegelikult ei taha. Kohtu hinnangul on

pärandvara jagamine AÕS § 77 lg 2 järgi asja reaalosadeks jagamisega PärS § 159 lg-d 3 arvestades

võimalik, kui kaaspärija on valmis teise kaaspärija taotletud viisil moodustatud reaalosa omandama.

Kui kaaspärija sellega nõus ei ole, kohalduvad PärS § 159 lg-d 2 või 3.

Hagejad on nõudnud pärandvara hulka kuuluvate osaühingute osade jagamist kolmeks võrdseks

osaks ning igale kaaspärijale ühe osa jätmist. Kostja on avaldanud, et ta ei soovi osaühingute osade

jagamist reaalosadeks ja pärandvara jagamisel osaühingute osade omandamist. Kohus on

seisukohal, et kostja on avaldanud tahet mitte omandada osaühingute osasid, mis on moodustatud

osaühingute jagamisel hagejate taotletud viisil.

Hagejad on välja toonud, et kaaspärijad on kummagi osaühingu osanikud võrdsetes osades, st igale

kaaspärijale kuulub kummagi osaühingu osa nimiväärtusega 639 eurot. Lisaks kuuluvad pärandvara

hulka kummagi osaühingu osad nimiväärtustega 639 eurot. Kohus leiab, et hagejate taotletud

osaühingute osade jagamise viis ei too kaasa senise olukorra säilimist. Kummagi osaühingu

osakapital on jagatud neljaks võrdse nimiväärtusega osaks. Hagejate taotletud viisil pärandvara

jagamine toob kaasa selle, et kummagi osaühingu osakapital on jagatud kolmeks võrdse

nimiväärtusega osaks. Seega kujundavad kõik pärandvara jagamise viisid, mis ei näe ette

pärandvara hulka kuuluvate osade omandamist kolmanda isiku poolt, ümber senise olukorra.

Eeltoodut arvestades ei saa kostjat kohustada omandama hagejate taotletud viisil moodustatud

osaühingute osasid vaatamata sellele, et kostja on juba osaühingute osanik. Kostja ei pea omandama

osaühingu osa olukorras, kus osakapitali jaotus muutub. Seetõttu ei ole PärS § 159 lg 2 järgi

võimalik osaühingute osade jagamine reaalosadeks ning nende jätmine kaaspärijatele. Kohus jätab

seetõttu rahuldamata hagiavalduse hagejate nõudes jagada pärandvara selliselt, et OÜ X osa

nimiväärtusega 639 eurot jagatakse reaalosadeks selliselt, et N.N-i ainuomandisse jääb osa

nimiväärtusega 213 eurot, E.J-i ainuomandisse jääb osa nimiväärtusega 213 eurot ja H.U

ainuomandisse jääb osa nimiväärtusega 213 eurot. Samuti jätab kohus rahuldamata hagiavalduse

hagejate nõudes jagada pärandvara selliselt, et OÜ S osa nimiväärtusega 639 eurot jagatakse

reaalosadeks selliselt, et N.N-i ainuomandisse jääb osa nimiväärtusega 213 eurot, E.J-i

ainuomandisse jääb osa nimiväärtusega 213 eurot ja H.U ainuomandisse jääb osa nimiväärtusega

213 eurot. Kohus jätab ühtlasi rahuldama hagejate nõuded kostja kohustamiseks tegema

tahteavaldused, mis on vajalikud osaühingute osade osas pärandvara jagamiseks hagejate taotletud

viisil.

11. Kohus jättis rahuldamata hagejate hagiavalduse pärandvara jagamiseks selliselt, et

osaühingute osad jagatakse võrdseteks reaalosadeks, mis jäetakse kaaspärijatele. Kohus kontrollib

11 (13)

seetõttu PärS § 159 lg 2 järgi, kas osaühingute osasid saab jätta kaaspärijate kaasomandisse või

anda ühele pärijale.

Kohus saab pärandvara jagamisel valida üksnes nende pärandvara jagamise viiside vahel, mida on

taotletud hagis või vastuhagis (vt nt RKTKo 17.10.2005 3-2-1-102-05, p 15). Pooled ei ole

taotlenud pärandvara jagamist selliselt, et osaühingute osad jäetakse kaaspärijate kaasomandisse.

Seetõttu ei saa kohus jätta osaühingute osasid poolte kaasomandisse. Kostja on vastuhagis taotlenud

osaühingute osade andmist kostjale hagejatele makstava hüvitise vastu. Hagejad on pärandvara

jagamisele kostja taotletud viisil vastu vaielnud.

AÕS § 77 lg-s 2 nimetatud õiglase hüvitise maksmise tagab see, kui kaotatud omandi väärtus

määratakse kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga (vt RKTKo 3-2-1-168-05,p

9, RKTKo 3-2-1-15-06 p 15, RKTKo 3-2-1-70-10 p 13). Kaasomandis olevat kinnisasja väärtust

tuleb üldjuhul hinnata tervikuna ja arvestada selle alusel välja kaasomaniku osa rahas tema

mõttelise osa suuruse alusel. Kostja ei ole õigeaegselt esitanud tõendeid pärandvara hulka kuuluvate

osaühingu osade väärtuse kohta. Seetõttu on kostja jätnud tõendamata pärandvara jagamise

eelduseks oleva asjaolu, mida kohus peab hindama erinevate pärandvara jagamise viiside vahel

valiku tegemisel.

Kohus leiab, et kostja taotletud viisil ei saaks pärandvara hulka kuuluvaid osasid jagada ka siis, kui

kostja oleks esitanud õigeaegselt osade väärtuse kohta tõendeid. Äriseadustiku (ÄS) § 148 lg 5

sätestab, et osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu

lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused. ÄS

§ 174 lg 1 sätestab, et osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike

koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse

nõuet. Kohtu hinnangul toob kostja taotletud viisil osaühingute osade jagamine kaasa olukorra, kus

hagejatele kuulub pool kummagi osaühingu osadest ning kostjale pool kummagi osaühingu osadest.

Seega on kostja taotletud viisil pärandvara jagamisel korral vajalik osanike otsuste vastuvõtmiseks

vähemalt ühe hageja ja kostja poolthääled. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejad ja kostja

omavaheline läbisaamine ei ole hea. Hagejad on avaldanud kostja suhtes usaldamatust. Seetõttu

tuleb eeldada, et osaühingu juhtimine osanike poolt on oluliselt raskendatud ning piirab osanike ÄS

§ 148 lg-s 5 sätestatud õigust osaleda osaühingu juhtimises. Kohtu hinnangul on eeltoodut

arvestades pärandvara jagamine kostja taotletud viisil kaaspärijate huvisid kahjustav. Seetõttu tuleb

pärandvara jagada muul viisil, mis ei kahjusta kaaspärijate huvisid või kahjustab neid vähemal

määral.

Kohus jätab eeltoodut arvestades rahuldamata kostja vastuhagi pärandvara jagamiseks selliselt, et

osaühingute osad antakse kostjale ning kostja tasub hagejatele hüvitist.

12. Kohus leidis eelnevalt, et pärandvara hulka kuuluvaid osasid ei saa jagada reaalosadeks ega

jätta kostjale. Seetõttu kontrollib kohus, kas pärandvara on võimalik jagada osade müümisega

avalikul enampakkumisel.

PärS § 159 lg 3 sätestab, et kui pärijad ei jõua kokkuleppele, kellele ese anda, müüakse see avalikul

või pärijatevahelisel enampakkumisel ja saadud raha jagatakse pärijate vahel võrdeliselt nende

pärandiosa suurusega. Kostja on esitanud alternatiivse nõude pärandvara jagamiseks osaühingute

osade avalikul enampakkumisel müümisega ning saadud raha kaaspärijate vahel jagamisega. Kohtu

hinnangul ei riku osaühingute osade müümine avalikul enampakkumisel kaaspärijate huve. Kui

osaühingute osad omandab avalikul enampakkumisel kolmas isik, säilib senine olukord, kus

osaühingute osakapital on jagatud neljaks võrdse nimiväärtusega osaks. Kaaspärijatel on võimalik

osaleda avalikul enampakkumisel ning omandada osaühingute osad. Selliselt on hagejatel võimalik

oma osalust osaühingute osakapitalides ilma, et seda peaks tegema kostja. Samuti on kostjal

võimalik saavutada enampakkumisel osa omandamisega enda osaluse suurendamine, mida kostja

alternatiivse nõudega taotles. Kaaspärijatel on võimalik osade enampakkumisel omandamisega

12 (13)

võimalik välistada osade minek mittesugulastele. Avaliku enampakkumise korraldamisega

kaasnevad kaaspärijatele kulud, mis vähendavad müügist saadud raha. Kui kaaspärijad ei jõua

pärandvara kohtuvälises jagamises kokkuleppele, peavad nad arvestama sellega, et pärandvara

jagamise hagimenetluse ja kohtulahendi täitmisega võivad kaasneda kulud. Seetõttu ei saa pidada

asjaolu, et avaliku enampakkumise korraldamisega kaasnevad kulud, kaaspärijaid liigselt

koormavaks. Kohus rahuldab eeltoodut arvestades vastuhagi alternatiivses nõudes müüa

osaühingute osad avalikul enampakkumisel ning jagada saadud raha kaaspärijate vahel võrdselt, st

selliselt, et iga kaaspärija saab rahast 1/3 suuruse osa.

13. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS

§ 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte

tõendavad.

14. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas

hagiavalduse osaliselt. Kohus jättis vastuhagi osaliselt läbi vaatamata ning rahuldas vastuhagi

osaliselt. Kohus tegi seega otsuse nii hagejate kui ka kostja kasuks. Seetõttu tuleb jätta poolte

menetluskulud poolte endi kanda (vt ka RKTKo 08.03.2007 3-2-1-12-07, 13, RKTKo 27.09.2010

3-2-1-70-10, p 14).

15. Kuivõrd kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

13 (13)