2-23-141503/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. märts 2024, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-23-141503

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi K. K. vastu

põhivõlgnevuse 225 euro 34 sendi, viivise ja

sissenõudekulu saamiseks

Tsiviilasja hind

389 eurot 91 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Jekaterina Lumiste

Kostja: K. K. (isikukood xxxxxxxxxx)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista hagi K. K. (K. ) Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevus 336 eurot

45 senti (põhinõue 225 eurot 34 senti, viivis 86 eurot 11 senti ja sissenõudekulu 25 eurot).

3. Mõista hagi K. K. Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja lisanduv viivis tasumata

põhinõudelt alates 17. novembrist 2023 kuni põhinõude (225 euro 34 sendi) täieliku

tasumiseni määras 0,065% päevas.

4. Jätta menetluskulud hagi K. K. kanda.

5. Mõista K. K. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 280 eurot.

6. Mõista K. K. Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis menetluskuludelt (280

eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada tagaseljaotsus

kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja

lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse või kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 11. oktoobril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse K. K. (kostja) 353 euro 8 sendi saamiseks. Kohus tegi 12.

oktoobril 2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte

toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 6. novembril 2023 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude

üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja palub 16. novembril 2023 esitatud hagis välja mõista kostjalt enda kasuks võlgnevus

225 eurot 34 senti, viivised 86 eurot 11 senti ja sissenõudekulu 25 eurot. Samuti palus hageja

mõista kostjalt enda kasuks välja lisanduva viivise põhivõlalt alates 17. novembrist 2023 kuni

põhinõude (225 eurot 34 senti) täieliku tasumiseni määras 0,065% päevas. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja esialgne võlausaldaja Elisa AS 22. septembril 2021

liitumislepingu nr 11533185. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi. Esialgne

võlausaldaja luges lepingu ülesöelduks alates 31. detsembrist 2021 lepingu üles ning 31. mail

2023 loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale.

3. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse

tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Varasemas

maksekäsu kiirmenetluses on kostja ema kinnitanud 26. juulil 2023, et kostja ei ela juba kaks-

kolm aastat aadressil xxx-xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Ema sõnul

kostja elab xxxxx, kontakte ei tea. Seisuga 2. november 2023 ei oma kostja xxxxx

rahvastikuregistri andmetel registreeritud aadressi xxxxx. Kohus edastas korduvalt menetlusse

võtmise määrust ja hagimaterjale kostja rahvastikuregistris xxxxxxxxxx@xxxxxxxx ja kohtute

infosüsteemis

märgitud

e-posti

aadressidel

xxxxxxxxxxx@xxxxxxxx,

xxxxxxxxxxx@xxxxxxxx, xxxxxx@xxxxxxxx, millelt vastused puuduvad. 3. jaanuari 2024

seisuga töötamise registris aktiivsed kanded puuduvad. Kohtute infosüsteemis tegevuste all on

registreeritud helistamised kostja rahvastikuregistris märgitud telefoni numbril xxxxxxxx, mis

kuulub kostja emale, kes kinnitas 3. jaanuaril 2024, et poeg elab välismaal, kontakte ei tea.

Kohtute infosüsteemis on rahvastikuregistris oleva numbri xxxxxxx juures märge „alaealise

lapse nr, mitte enam helistada“. Kohtute infosüsteemis tegevuste all on registreeritud korduvad

helistamised numbril xx xxx xxx xxx xxx, mis ei vasta. 8. detsembri 2023 seisuga xxxxx

rahvastikuregistri andmetel xxxxx kehtivat elukohta ei ole. Kohus ei pea põhjendatuks päringu

tegemist Politsei- ja Piirivalveametile, kuna kostja ema on kinnitanud, et poeg elab välismaal

juba mitu aastat. Kuna praegusel juhul ei ole elektrooniline kättetoimetamine tulemust andnud

ja kostja tegelik elukoht ei ole teada, tuleb hagi kostjale kätte toimetada avalikult hagi

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu hinnangul puuduvad seega mõistlikud

võimalused kostja elu- või viibimiskoha kindlakstegemiseks. Seega on täidetud

menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused TsMS § 317 mõttes. Hagimaterjalid ja

hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded 07. veebruaril 2024 ning need loeti kostjale kättetoimetatuks

23. veebruaril 2024. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (22. märtsiks 2024) ega ka hiljem hagile

vastanud. Seega saab lugeda, et kostja on teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja, kellele

kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt kirjalikult vastanud.

Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu

määratud tähtajaks.

4. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude

õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.

5. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

6. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

7. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 140 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 420 eurot (3,5 h;

tunnihinnaga 120 eurot koos käibemaksuga).

TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja

menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 140

eurot.

TsMS § 144 p 7 järgi on maksekäsu kiirmenetluse kulu kohtuväline kulu. Kohus loeb

maksekäsu kiiremenetluse kulu 20 eurot põhjendatud kuluks.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult lihtsa

tüüphagiga, poolte vahel ei olnud vaidlust ning asi lahendatakse tagaseljaotsusega, samuti ei

saanud keeruline olla kohtule esitatud tõendite kogumine, peab kohus käesolevas asjas

põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 120 eurot (1 h x 100 x 1,2). Kooskõlas

TsMS § 174 lg-ga 10 on hageja kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei

saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.

Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 280 eurot (140 + 20 + 120). Vastavalt

hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

8. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

9. Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale

kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil

hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei

pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1

p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1

sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka Riigikohtu 16. septembri 2020

määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218, p 10 ja 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p

9.2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik