3-23-1268/10 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK esitas 10.10.2022 Sotsiaalkindlustusametile avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks seoses nelja lapse kasvatamisega vähemalt kaheksa aastat.
Legislator headnote
AI generated3-23-1268/10 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: K esitas 10.10.2022 Sotsiaalkindlustusametile avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks seoses nelja lapse kasvatamisega vähemalt kaheksa aastat.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Haldusasja number
3-23-1268
Otsuse kuupäev
27.3.2024
Kohtunik
Ülle Polluks
Haldusasi
H. K tuvastamiskaebus
Menetlusosalised
Kaebaja H. K, esindaja Harland Paas
Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tuvastada faktiline asjaolu, et H. K (isikukood X) kasvatas oma tütre K. K (isikukood
X) tütart K. K (praegu R., isikukood X) vähemalt kaheksa aastat.
Tagastada kaebajale kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot. Kaebajal esitada kohtule
riigilõivu tagastamiseks vajalikud rekvisiidid.
Asendada arvutivõrgus avaldatavas kohtulahendis isikute nimed initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul
otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (HKMS § 181 lg 1, TsÜS § 136 lg 8).
Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada
vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse
esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on
pikem
kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,
vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §
182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
H. K esitas 10.10.2022 Sotsiaalkindlustusametile avalduse soodustingimustel
vanaduspensioni määramiseks seoses nelja lapse kasvatamisega vähemalt kaheksa aastat.
3-23-1268
Sotsiaalkindlustusameti 20.04.2023 otsusega nr K919841-1 peatati H. K pensioniavalduse
menetlemine kuni kohtulahendi saamiseni, millega on tõendatud H. K poolt K. K (praegu R)
kasvatamine vähemalt kaheksa aastat, kuna ameti hinnangul ei piisanud esitatud
dokumentidest taotletud sooduspensioni määramiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja H. K esitas 8.6.2023 Tartu Halduskohtule avalduse juriidilise fakti tuvastamiseks.
Kaebuses leitakse:
H. K il on kolm last: K. K (sünd. 03.02.1978), K. K (sünd. 25.09.1981) ja K. K (sünd.
08.12.1987). Lisaks enda kolmele lapsele kasvatas ta veel vanema tütre K. K tütart K. K
(sünd. 19.12.1995). Asjaolu, et H. K kasvatas K. K sisuliselt sünnist kuni täisealiseks
saamiseni tõendavad:
Illuka Vallavalitsuse 23.08.2006 korraldus, millega lõpetati K. K eest peretoetuse maksmine
K. K le ja vormistati peretoetuse maksmine lapse tegelikule hooldajale H. K ile;
Kohtla-Järve Linnavalitsuse 19.07.2011 korraldus nr 574, millega jätkati riiklike peretoetuste
maksmist H. K ile lapse K. K eest.
Sotsiaalkindlustusameti 20.04.2023 otsus nr K919841-1, millega peatati H. K i
pensioniavalduse menetlemine.
Tunnistajad H. K (naaber), K. K ja K. R (varem K) saavad anda kohtule ütlusi asjaolude
kohta, mis tingisid K. K kasvatamise vanaema H. K i poolt.
Kaebaja palub kaebuse rahuldamist.
Vastustaja märgib vastuses kaebusele, et jääb 19.06.2023 kohtunõude vastuses avaldatu
juurde.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus rahuldab kaebaja kaebuse.
Kaebuses soovib kaebaja tuvastada faktilist asjaolu, et H. K kasvatas oma tütre K. K tütart
K. K (praegu R, isikukood X) vähemalt kaheksa aastat.
Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 10 lg 1 p 2 kohaselt on emal, isal, vanema
abikaasal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kui neil on olemas vanaduspensioni
määramiseks nõutav pensionistaaž, õigus soodustingimustel vanaduspensionile kolm aastat
enne vanaduspensioniikka jõudmist, kui nad on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat nelja last.
Pensioniõigusliku staaži tõendamise ja arvestamise korra (Vastu võetud 27.12.2012 nr 59, RT
I, 29.12.2012, 58, jõustumine 01.01.2013) § 28 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda
pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse.
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 6 kohaselt võib halduskohtule esitatud
kaebusega nõuda avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist
(tuvastamiskaebus).
Riigikohtu praktikast (18.10.2004 määrus asjas nr 3-2-4-2-04, 29.10.2003 määrus asjas nr 3-
2-1-104-03 ning 11.11.2003 määrus asjas 3-2-1-105-03) tuleneb, et riikliku vanaduspensioni
saamiseks juriidilise fakti tuvastamine on avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemine,
mis kuulub halduskohtu pädevusse.
3-23-1268
Tõendamise korra § 28 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži
tõendamiseks kohtusse kui dokumendid pensioniõiguslik staaži või selle eri perioodide kohta
ei ole säilinud.
Halduskohus kuulas juriidilise fakti tuvastamiseks, et kaebaja kasvatas oma tütre K. K tütart
K. K (praegu R, isikukood X ) vähemalt kaheksa aastat, üle tunnistajad H. K ja K. K .
Tunnistajad andsid ütlused kirjalikult. Tunnistaja H. K sõnul kasvatas kaebaja lapselaps K. K
sünnist kuni põhikooli lõpuni, so 15 aastat. Tunnistaja K. K sõnul kasvatas kaebaja last
alates veebruar 1996, kuna tunnistaja jätkas õpinguid kutsehariduskoolis perioodil, ka aastatel
2002-2011 pidevalt.
TsMS § 229 lg 2 kohaselt võib kohtus tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all
antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus.
Halduskohus on seisukohal, et tunnistajate ütlustega ning ka kaebuse esitaja poolt esitatud
tõenditega: Illuka Vallavalitsuse 23.08.2006 korraldus, millega lõpetati K. K eest peretoetuse
maksmine K. K le ja vormistati peretoetuse maksmine lapse tegelikule hooldajale H. K ile;
Kohtla-Järve Linnavalitsuse 19.07.2011 korraldus nr 574, millega jätkati riiklike peretoetuste
maksmist H. K ile lapse K. K eest, on tõendatud, et kaebaja H. K (isikukood X) kasvatas
oma tütre K. K (isikukood X ) tütart K. K (praegu R, isikukood X ) vähemalt kaheksa aastat.
Menetluskulu.
Kaebaja on kaebuselt tasunud 2.6.2023 riigilõivu 20 eurot. Kuna aga kaebus on seaduse
kohaselt riigilõivuvaba, tuleb makstud riigilõiv 20 eurot kaebajale tagastada. HKMS § 104 lg
8 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, määruse alusel. Kaebajal
esitada kohtule riigilõivu tagastamiseks vajalikud rekvisiidid. HKMS § 104 lg 81 riigilõivu
tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid
mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas kohtulahendis isikute nimed initsiaalidega.
(allkirjastatud digitaalselt)