Legislator Case Law & Legislation
3-23-1268/10 AI generated

3-23-1268/10 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-23-1268/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K esitas 10.10.2022 Sotsiaalkindlustusametile avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks seoses nelja lapse kasvatamisega vähemalt kaheksa aastat.

Legislator headnote

AI generated

3-23-1268/10 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: K esitas 10.10.2022 Sotsiaalkindlustusametile avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks seoses nelja lapse kasvatamisega vähemalt kaheksa aastat.

Keywords

AI generated
need for special education social advantages reliance on social assistance medical care requirements missing case documents proof of indigence
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-23-1268

Otsuse kuupäev

27.3.2024

Kohtunik

Ülle Polluks

Haldusasi

H. K tuvastamiskaebus

Menetlusosalised

Kaebaja H. K, esindaja Harland Paas

Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tuvastada faktiline asjaolu, et H. K (isikukood X) kasvatas oma tütre K. K (isikukood

X) tütart K. K (praegu R., isikukood X) vähemalt kaheksa aastat.

Tagastada kaebajale kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot. Kaebajal esitada kohtule

riigilõivu tagastamiseks vajalikud rekvisiidid.

Asendada arvutivõrgus avaldatavas kohtulahendis isikute nimed initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (HKMS § 181 lg 1, TsÜS § 136 lg 8).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

H. K esitas 10.10.2022 Sotsiaalkindlustusametile avalduse soodustingimustel

vanaduspensioni määramiseks seoses nelja lapse kasvatamisega vähemalt kaheksa aastat.

3-23-1268

Sotsiaalkindlustusameti 20.04.2023 otsusega nr K919841-1 peatati H. K pensioniavalduse

menetlemine kuni kohtulahendi saamiseni, millega on tõendatud H. K poolt K. K (praegu R)

kasvatamine vähemalt kaheksa aastat, kuna ameti hinnangul ei piisanud esitatud

dokumentidest taotletud sooduspensioni määramiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja H. K esitas 8.6.2023 Tartu Halduskohtule avalduse juriidilise fakti tuvastamiseks.

Kaebuses leitakse:

H. K il on kolm last: K. K (sünd. 03.02.1978), K. K (sünd. 25.09.1981) ja K. K (sünd.

08.12.1987). Lisaks enda kolmele lapsele kasvatas ta veel vanema tütre K. K tütart K. K

(sünd. 19.12.1995). Asjaolu, et H. K kasvatas K. K sisuliselt sünnist kuni täisealiseks

saamiseni tõendavad:

Illuka Vallavalitsuse 23.08.2006 korraldus, millega lõpetati K. K eest peretoetuse maksmine

K. K le ja vormistati peretoetuse maksmine lapse tegelikule hooldajale H. K ile;

Kohtla-Järve Linnavalitsuse 19.07.2011 korraldus nr 574, millega jätkati riiklike peretoetuste

maksmist H. K ile lapse K. K eest.

Sotsiaalkindlustusameti 20.04.2023 otsus nr K919841-1, millega peatati H. K i

pensioniavalduse menetlemine.

Tunnistajad H. K (naaber), K. K ja K. R (varem K) saavad anda kohtule ütlusi asjaolude

kohta, mis tingisid K. K kasvatamise vanaema H. K i poolt.

Kaebaja palub kaebuse rahuldamist.

Vastustaja märgib vastuses kaebusele, et jääb 19.06.2023 kohtunõude vastuses avaldatu

juurde.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus rahuldab kaebaja kaebuse.

Kaebuses soovib kaebaja tuvastada faktilist asjaolu, et H. K kasvatas oma tütre K. K tütart

K. K (praegu R, isikukood X) vähemalt kaheksa aastat.

Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 10 lg 1 p 2 kohaselt on emal, isal, vanema

abikaasal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kui neil on olemas vanaduspensioni

määramiseks nõutav pensionistaaž, õigus soodustingimustel vanaduspensionile kolm aastat

enne vanaduspensioniikka jõudmist, kui nad on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat nelja last.

Pensioniõigusliku staaži tõendamise ja arvestamise korra (Vastu võetud 27.12.2012 nr 59, RT

I, 29.12.2012, 58, jõustumine 01.01.2013) § 28 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda

pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 6 kohaselt võib halduskohtule esitatud

kaebusega nõuda avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist

(tuvastamiskaebus).

Riigikohtu praktikast (18.10.2004 määrus asjas nr 3-2-4-2-04, 29.10.2003 määrus asjas nr 3-

2-1-104-03 ning 11.11.2003 määrus asjas 3-2-1-105-03) tuleneb, et riikliku vanaduspensioni

saamiseks juriidilise fakti tuvastamine on avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemine,

mis kuulub halduskohtu pädevusse.

3-23-1268

Tõendamise korra § 28 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži

tõendamiseks kohtusse kui dokumendid pensioniõiguslik staaži või selle eri perioodide kohta

ei ole säilinud.

Halduskohus kuulas juriidilise fakti tuvastamiseks, et kaebaja kasvatas oma tütre K. K tütart

K. K (praegu R, isikukood X ) vähemalt kaheksa aastat, üle tunnistajad H. K ja K. K .

Tunnistajad andsid ütlused kirjalikult. Tunnistaja H. K sõnul kasvatas kaebaja lapselaps K. K

sünnist kuni põhikooli lõpuni, so 15 aastat. Tunnistaja K. K sõnul kasvatas kaebaja last

alates veebruar 1996, kuna tunnistaja jätkas õpinguid kutsehariduskoolis perioodil, ka aastatel

2002-2011 pidevalt.

TsMS § 229 lg 2 kohaselt võib kohtus tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all

antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus.

Halduskohus on seisukohal, et tunnistajate ütlustega ning ka kaebuse esitaja poolt esitatud

tõenditega: Illuka Vallavalitsuse 23.08.2006 korraldus, millega lõpetati K. K eest peretoetuse

maksmine K. K le ja vormistati peretoetuse maksmine lapse tegelikule hooldajale H. K ile;

Kohtla-Järve Linnavalitsuse 19.07.2011 korraldus nr 574, millega jätkati riiklike peretoetuste

maksmist H. K ile lapse K. K eest, on tõendatud, et kaebaja H. K (isikukood X) kasvatas

oma tütre K. K (isikukood X ) tütart K. K (praegu R, isikukood X ) vähemalt kaheksa aastat.

Menetluskulu.

Kaebaja on kaebuselt tasunud 2.6.2023 riigilõivu 20 eurot. Kuna aga kaebus on seaduse

kohaselt riigilõivuvaba, tuleb makstud riigilõiv 20 eurot kaebajale tagastada. HKMS § 104 lg

8 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, määruse alusel. Kaebajal

esitada kohtule riigilõivu tagastamiseks vajalikud rekvisiidid. HKMS § 104 lg 81 riigilõivu

tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid

mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas kohtulahendis isikute nimed initsiaalidega.

(allkirjastatud digitaalselt)