2-20-3044/48 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 27. märts 2024

Tsiviilasja number

2-20-3044

Tsiviilasi

Tatjana Rogova hagi Osaühingu BildCom vastu

lepingust taganemise tuvastamiseks ning 1350 euro

ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 9. novembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu BildCom apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1657 eurot 70 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

(vastustaja)

Tatjana

Rogova

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

Sergei

Ivanov

Kostja (apellant) Osaühing BildCom (registrikood

11190831), esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 9. novembri 2021. a otsus osas, milles maakohus

mõistis

Osaühingult

BildCom

Tatjana

Rogova

kasuks

hüvitatavad

menetluskulud välja 600 eurot ületavas ulatuses (maakohtu otsuse resolutsiooni

p-d 10 ja 11). Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud 600

eurot ületavas ulatuses Osaühingult BildCom Tatjana Rogova kasuks välja

mõistmata. Muus osas jätta Viru Maakohtu 9. novembri 2021. a otsuse

resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.

2. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Lugeda Viru Maakohtu 9. novembri 2021. a otsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks alljärgnevalt:

"1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Jätta hagi rahuldamata nõude osas tuvastada hageja ja kostja vahel

lepinguliste suhete lõpetamise fakti seoses hageja poolt 24. oktoobri 2019. a

lepingust taganemisega.

3. Rahuldada hagi 1350 euro ja viivise väljamõistmise nõude osas.

4. Mõista Osaühingult BildCom (registrikood 11190831) välja Tatjana Rogova

(isikukood XXXXXXXXXXX) kasuks 1350 eurot.

5. Mõista Osaühingult BildCom välja Tatjana Rogova kasuks kohtuotsuse

tegemise aja seisuga (9. november 2021) sissenõutavaks muutunud viivis

199 eurot 70 senti.

6. Mõista Osaühingult BildCom välja Tatjana Rogova kasuks viivis alates

10. novembrist 2021 kuni põhinõude (1350 eurot) täitmiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Jätta 50% Tatjana Rogova menetluskuludest Osaühingu BildCom kanda ja

50% Osaühingu BildCom menetluskuludest Tatjana Rogova kanda.

8. Osaühingul BildCom hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

9. Rahuldada Tatjana Rogova avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

10. Määrata Tatjana Rogovale hüvitavate menetluskulude suuruseks

600 eurot.

11. Mõista Osaühingult BildCom välja Tatjana Rogova kasuks viivis

menetluskuludelt (600 eurot) käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

12. Tunnistada

kohtuotsus

tagatiseta

viivitamata

täidetavaks

(tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 405 lg 1 p 10)."

4. Võtta asja materjalide juurde Tatjana Rogova 11. märtsi 2024. seisukohale

lisatud fotod.

5. Jätta apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse menetluskulud Osaühingu

BildCom kanda.

6. Määrata kindlaks Osaühingu BildCom poolt Tatjana Rogovale hüvitatavate

menetluskulude suurus ning mõista Osaühingult BildCom Tatjana Rogova

kasuks välja apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse menetluskulude katteks

2120 eurot (sh apellatsioonimenetluse kulud 970 eurot ja kassatsioonimenetluse

kulud 1150 eurot).

7. Välja mõistetud menetluskulude summalt (2120 eurot) tuleb Osaühingul

BildCom tasuda Tatjana Rogovale viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Tatjana Rogova (hageja) esitas Viru Maakohtule Osaühingu BildCom (kostja) vastu

hagi, milles palus tuvastada, et ta on poolte vahel sõlmitud lepingust taganenud, ning mõista

kostjalt hageja kasuks välja 1350 eurot ja viivis.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled septembris 2019 suulise lepingu, mille alusel kostja

kohustus tarnima, panema kokku ja paigaldama hageja maatükile kasvuhoone ning hageja

kohustus maksma kostjale 1350 eurot. Kostja rikkus lepingut, kuna paigaldas kasvuhoone

hilinemisega ja järgmiste puudustega:

• kasvuhoone on paigaldatud puitprussidele, mis hakkasid ühe kuu möödudes osaliselt

hallitama, vajalik on prussid asendada antiseptikuga eeltöödeldud prussidega;

• puitprusside alla ei ole paigaldatud kindlat tuge, mis võiks tagada konstruktsiooni

püsivust ja selle viltu vajumata jäämist, prusside alla on vaja paigaldada kindel tugi.

• kasvuhoone üks otsasein on paigaldatud prussile nihkega, mistõttu sai polükarbonaat

kahjustada (pragunes ära);

• karkass on kinnitatud prussi külge seibideta kruvidega – vajalik on paigaldada seibid;

• karkassi ja polükarbonaadi vahel on 1,5–2 cm pilud – polükarbonaadi plaadid on vaja

lahti võtta ja uuesti paigaldada, kinnitades polükarbonaadi vajaliku arvu kruvidega;

• kasvuhoone paigaldamisel kasutati erineva pikkusega kruvisid ja puukruvisid,

seetõttu ulatub osa kruvidest välja nii, et on kerge saada peavigastus;

• ukselukud ei võimalda ukse seestpoolt sulgemist; parempoolse otsaseina uks

takerdub karkassi kinni, avaneb raskustega, ning vasakpoolse sektsiooni parema ukse

luku sulgemiseks kasutatav kinnitus on nõrgenenud;

• keskmises sektsioonis painduvad katusevarju all polükarbonaadist plaadid, neid

tuleb tugevdada ja täiendavalt kinnitada;

• mõned puukruvid on liigse jõuga keeratud ja on polükarbonaadi kahjustanud;

polükarbonaadi karkassile kinnitamisel ei piisa 65–70 cm vahedega paigaldatud

kruvide arvust polükarbonaadi tihedaks ja kindlaks kinnitamiseks; tuleb suurendada

puukruvide arvu;

• polükarbonaat on konstruktsiooni otsaseintel lõigatud valesti, mis põhjustas

polükarbonaadi ülekattega paigaldamise – polükarbonaat tuleb õigesti lõigata ja

asendada olemasolev polükarbonaat kasvuhoone otsaseintel.

Kostja üritas puudusi kõrvaldada, kuid edutult. Hageja määras kostjale 16. detsembril 2019

puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Hageja teatas samas kirjas kostjale lepingust taganemisest,

kui kostja ei kõrvalda puudusi tähtaegselt. Kostja ei kõrvaldanud puudusi, millest tulenevalt

ei saa hageja kasvuhoonet kasutada viisil, mida ta võis lepingu sõlmimisel mõistlikult

eeldada. Hageja tasus kostjale ettemaksena 1000 eurot ja pärast kasvuhoone paigaldamist

350 eurot. Kostja ei tagastanud hagejale raha.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

Kasvuhoone paigaldamise lõpptähtaega ei olnud ette nähtud. Tööd plaaniti lõpetada

vastavalt ilmastikuoludele. Pooled vaatasid lepingu täitmise ajal töö ja selle puudused üle.

Kostja kõrvaldas puudused. Hageja võttis töö vastu ning maksis kostjale viimase osa

kokkulepitud hinnast. Kostja müüdud ja paigaldatud kasvuhoonel ei ole kostjast tingitud

olulisi puudusi, mis oleks andnud hagejale õiguse lepingust taganeda.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 9. novembri 2021. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt

hageja kasuks välja 1350 eurot ja viivise, kuid jättis rahuldamata hageja lepingust

taganemise tuvastamise nõude. Maakohus jättis 50% hageja menetluskuludest kostja kanda

ja 50% kostja menetluskuludest hageja kanda ning mõistis kostjalt välja hageja menetluskulu

690 eurot ja viivise. Maakohus tunnistas otsuse viivitamata täidetavaks.

Pooled sõlmisid tarbijatöövõtulepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 mõttes, mille

esemeks oli tarnida, panna kokku ja paigaldada hageja maatükile kasvuhoone.

VÕS § 641 lõigete 1 ja 2 punktide 1 ja 2 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. Teisel

poolel on VÕS § 116 lõikes 2 sätestatud olulise lepingurikkumise korral VÕS § 116 lg 1

järgi õigus lepingust taganeda.

Pooled ei vaidle selle üle, et töö tegemise käigus esitas hageja kostjale pretensioone töö

kvaliteedi kohta ja kostja tegeles puuduste kõrvaldamisega. Asja materjalidest nähtuvalt

võeti tööd vastu 24. oktoobril 2019. Kostja andis hagejale kasvuhoone üle

VÕS § 636 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul. Hageja väitel ei kõrvaldanud kostja siiski

kõiki puudusi. Asjatundja arvamuse kohaselt vaatas ekspert hageja tellimusel puuduste

kindlakstegemiseks kasvuhoone 20. novembril 2019 üle ning tuvastas puudused. Hageja

teatas kostjale töö lepingutingimustele mittevastavusest 16. detsembril 2019, s.o

VÕS § 644 lg 1 teises lauses sätestatud tähtaja jooksul. Kostja vastas hageja teatele

19. detsembril 2019. Kostja sai hageja teate seega kätte hiljemalt 19. detsembril 2019 ning

sellest hakkas kulgema hageja antud 15-kalendripäevane puuduste kõrvaldamise tähtaeg.

Kostja ei tõendanud, et ta on asjatundja arvamuses märgitud puudused kõrvaldanud.

Asjatundja arvamuse ja tunnistaja A.D. ütlustega selle kohta, et kasvuhoonet ei ole võimalik

otstarbe kohaselt kasutada, on tõendatud, et kostja rikkus töövõtulepingust tulenevat

kohustust oluliselt. Kostja ei parandanud puudusi mõistliku aja jooksul pärast talle

lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Hageja taganes 16. detsembri 2019. a

avalduses septembris 2019 sõlmitud töövõtulepingust seega kehtivalt. Leping lõppes

4. jaanuaril 2019.

VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib kumbki lepingupool lepingust taganemise korral

nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui

ta tagastab kõik üleantu. Hageja nõue 1350 euro tagastamiseks muutus sissenõutavaks alates

lepingust taganemisest ehk 4. jaanuarist 2020. Hageja võib VÕS § 113 lg 1 alusel nõuda

kostjalt samast kuupäevast 1350 tasumisega viivitamise eest viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotamisel lähtus maakohus TsMS § 163 lg-st 1, jättes 50% hageja

menetluskuludest kostja kanda ja 50% kostja menetluskuludest hageja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus hagi

rahuldamise osas ning jätta hagi uue otsusega tervikuna rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid, mille tõttu jõudis ebaõigetele järeldustele.

TsMS § 436 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Maakohus ei ole arutanud pooltega ekspertiisi läbiviimise vajadust ega osutanud selle

vajaduse võimalusele. Maakohus ei täitnud selgitamiskohustust.

Maakohus ei ole selgitanud pooltele tõendamiskoormist. Sõltumata kohtumenetluse

võistlevuse põhimõttest ei tohi välistada kohtuniku olulist rolli asja lahendamisel.

Maakohtu otsusest jääb arusaamatuks, miks kohus käsitles A.D. ütlusi kindla tõendina, aga

teise tunnistaja D.K. ütlusi selle kohta, et kõik puudused kõrvaldati ja kasvuhoonet saaks

kasutama hakata, vaid tunnistaja subjektiivse seiskohana. Samuti on alus eeldada, et

tunnistaja A.D. on menetluse tulemustest huvitatud, kuna ta on hageja elukaaslane, mille

tõttu ei saa eelistada tema ütlusi D.K. ütlustele, kellel ei ole huvi menetluse tulemuse vastu.

Tunnistaja A.D. ütlustest nähtub, et ta ei näinud, et kostja tuli objektile puuduste

kõrvaldamiseks. Maakohus aga järeldas, et kostja enam ei käinud puudusi kõrvaldamas

(otsuse lk 14). Järelikult on maakohus hinnanud ebaõigesti tunnistajate ütlusi.

Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ arvamust ei saa pidada asjatundja arvamuseks. Tegu on

konsultatsiooniga ning selle teinud isikul on eraorganisatsiooni väljastatud tunnistus seoses

sõidukite, rehvide, detailide ja mehhanismide, tootmis- ja ärivarustuse, mööbli, kodutehnika

ja -elektroonikaga.

Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ konsultatsioonitasu ei ole menetluskulu TsMS § 143 p 2

tähenduses. Tegemist võib olla kahjuga. Konsultatsioon anti väljaspool kohtumenetlust.

5. Hageja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

Maakohus täitis eelmenetluse ülesanded ja tegi õiguspärase otsuse. Kohus selgitas kostjale

tõendite esitamise kohustust. Maakohus ei pidanud menetlusosalisi nõustama. Maakohus

arvestas ja hindas tunnistajate ütlusi õigesti. Asjatundja arvamuse koostas pädev isik.

Ekspertiisi tõttu tekkinud menetluskulud kuuluvad hüvitamisele. Kasvuhoone jätkuv

hävimine viitab sellele, et selle paigaldus oli puudulik ja paigaldaja ei olnud pädev.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

6. Tartu Ringkonnakohus tühistas 16. jaanuari 2023. a otsusega maakohtu otsuse osas,

milles maakohus hagi rahuldas ja jaotas menetluskulud, ning tegi uue otsuse, millega jättis

hagi rahuldamata ja mõlema kohtuastme menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus

mõistis hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulu 825 eurot.

7. Riigikohus tühistas

7. juuni

2023.

a

otsusega

Tartu

Ringkonnakohtu

16. jaanuari 2023. a otsuse osas, milles ringkonnakohus tühistas Viru Maakohtu

9. novembri 2021. a otsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning tegi

otsustused menetluskulude kohta. Riigikohus saatis asja tühistatud osas Tartu

Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

8. Hageja leidis asja uuel läbivaatamisel 11. märtsi 2024. a seisukohas, et kostjal oli

kohustus müüa, tarnida ja paigaldada müüdud asi poolte vahel kindlaks määratud ja

kokkulepitud kohta. Lepingulise suhte lõppeesmärk oli kasvuhoone nõuetekohane

paigaldamine ning selle hageja käsutusse ja kasutusse andmine. Kostja ei saavutanud lepingu

lõppeesmärki, kuna kasvuhoone paigaldamine oli puudustega. Kasvuhoone paigaldamine oli

seega lepingu oluline osa, hoolimata, et paigalduse maksumus võis olla väiksem kui

kasvuhoone oma. Kasvuhoonet ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Hagejal ei ole

huvi kostja kohustuse osalise täitmise vastu, kuna kasvuhoonet ei ole võimalik kasutada.

9. Kostja kordab 26. märtsil 2024 esitatud seisukohas apellatsioonimenetluses juba

varem esitatud väiteid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu 9. novembri 2021. a otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas, milles

maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks hüvitatavad menetluskulud välja 600 eurot ületavas

ulatuses (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 10 ja 11). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas

uue otsuse, millega jätab menetluskulud 600 eurot ületavas ulatuses kostjalt välja mõistmata.

Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, muutes osaliselt

otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

Ringkonnakohus esitab TsMS § 654 lg 2² järgi otsuse resolutsiooni juures maakohtu otsuse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

11. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Kostja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse hagi rahuldamise ning ka

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääratud menetluskulude suuruse osas. Maakohtu otsust

ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude tuvastada hageja

ja kostja vahel lepinguliste suhete lõpetamise fakt seoses hageja poolt 24. oktoobri 2019. a

lepingust taganemisega. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi

jõustunud.

12. Maakohus tuvastas otsuses järgmised vaidluse lahendamise seisukohalt olulised

asjaolud:

▪ pooled sõlmisid septembris 2019 suulise lepingu, mille alusel kostja kohustus

müüma, panema kokku ja paigaldama hageja maatükile kasvuhoone "Kapelka";

▪ hageja kohustus lepingu alusel tasuma kostjale 1350 eurot;

▪ hageja on tasunud kostjale 1350 eurot sularahas kahe osaga 1000 eurot ja 350 eurot;

▪ kasvuhoone ja tööd saab lugeda hageja poolt vastuvõetuks hiljemalt 24. oktoobril

2019;

▪ hageja taganes lepingust 16. detsembri 2019. a avaldusega, andes ühtlasi kostjale 15

päeva pikkuse tähtaja samas avalduses loetletud puuduste kõrvaldamiseks,

▪ kostja sai hageja avalduse kätte 19. detsembril 2019, vastates samal päeval hagejale.

Apellatsioonkaebuse põhjendustes ei ole neid maakohtu tuvastatud asjaolusid vaidlustatud

ning ringkonnakohus võtab need TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi asja lahendamisel aluseks.

13. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas hagejal on õigus nõuda

VÕS § 189 lg 1 alusel kostjalt 1350 euro tagastamist, kuna kostja paigaldas kasvuhoone

puudustega ega ole neid hageja antud tähtajaks kõrvaldanud.

14. Hageja on 11. märtsi 2024. a seisukohale lisanud fotod tõendamaks kasvuhoone

seisukorra kohta praegusel hetkel (fotod tehtud 2023/2024. aasta talvel). Ringkonnakohus

võtab need tõendid TsMS § 652 lg-s 3 ja § 238 lg-s 1 sätestatust lähtudes asja materjalide

juurde. Fotod saavad kaudselt tõendada hageja väiteid kasvuhoonel esinevate puuduste kohta

ning fotode tegemise ajast lähtudes ei saanud hageja neid menetluses varem esitada.

15. Maakohtu hinnangul sõlmisid pooled VÕS § 635 lg 1 järgi tarbijatöövõtulepingu.

Müügilepingu sätted (VÕS § 208 jj) maakohtu hinnangul pooltevahelisele õigussuhtele ei

kohaldunud.

VÕS § 1 lg-st 2 tuleneb, et kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi

tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja

arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks

vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. Riigikohus asus käesolevas asjas 7. juunil 2023

tehtud otsuses seisukohale, et kuna pooled sõlmisid segalepingu, kohalduvad kasvuhoone

müügile

müügilepingut

(VÕS § 208 jj)

ning

kokkupanemisele

ja

paigaldusele

töövõtulepingut (VÕS § 635 jj) reguleerivad sätted. Lähtudes VÕS § 116 lg-st 3 on oluline

hinnata, kas hagejal oli huvi lepingu osalise täitmise vastu või kas lepingurikkumine oli

oluline lepingu kui terviku suhtes. Olukorras, kus paigaldusest tingitud puuduste tõttu ei ole

asja võimalik väidetavalt kasutada, võis kahjustatud lepingupool Riigikohtu hinnangul

kaotada huvi lepingu täitmise vastu tervikuna. Riigikohtu otsuse kohaselt peab

ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel hindama, kas kostja kõrvaldas puudused hageja

antud tähtaja jooksul. Kui kostja seda ei teinud, tuleb ta lugeda lepingut oluliselt rikkunuks

VÕS § 116 lg 2 p 5 mõttes ning hinnata kooskõlas VÕS § 116 lg-s 3 sätestatuga, kas

lepingust taganemiseks oli alust.

Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama

asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud (TsMS § 693 lg 2). Ringkonnakohus muudab

seetõttu vastavalt ülalesitatule maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.

16. Maakohus tuvastas esitatud ja kogutud tõendite põhjal ringkonnakohtu hinnangul

õigesti, et kostja paigaldas kasvuhoone puudustega. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust

asuda maakohtust erinevale seisukohale. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse vastavaid

põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Maakohus

tugines puuduste tuvastamisel Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ kirjalikule arvamusele,

mille on koostanud I. Semjonov (tl 10–12), ja tunnistaja A.D. ütlustele (tl 82–85). Tunnistaja

D.K. ütlustest (tl 85– tl 87 pöördel) ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et hageja

väidetud puudusi ei esinenud ning kasvuhoonet oli võimalik selle otstarbe kohaselt kasutada,

mh ei kinnita muud tõendid tunnistaja D.K. väidetut.

Kohus hindab tõendeid nende kogumis ja vastastikkuses seoses ning ühelgi tõendil ei ole

kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (TsMS § 232 lg-d 1 ja 2). Maakohus ei ole

ringkonnakohtu hinnangul selle vastu eksinud. Asja sisulise lahendamise seisukohalt ei ole

määravat tähtsust sellel, kas Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ kirjalikku arvamust

käsitleda asjatundja ehk eriteadmistega isiku arvamusena TsMS § 272 lg 2 tähenduses.

Arvamus on igal juhul dokumentaalne tõend (TsMS § 272 lg 1) kasvuhoone otstarbekohast

kasutamist takistavate või välistavaid asjaolude tuvastamise osas. Tunnistaja A.D. ütlusi ei

saa pidada ebausaldusväärseks üksnes seetõttu, et tunnistaja on hageja elukaaslane. Küll võib

see asjaolu mõjutada A.D. ütluste tõendiväärtust. Sarnaselt on ka tunnistaja D.K. vähemalt

vaidluse eset puudutavas küsimuses kostjaga seotud, kuna aitas kokkuleppel kostjaga tal

kasvuhoonet paigaldada ning sai selle eest kostjalt tasu. Kohtule ei ole küll teada kostja ja

D.K. vahelise kokkuleppe ja koostöö täpsemad tingimused, kuid D.K. võib samuti olla

huvitatud vaidluse lahendamisest kostja kasuks. Kostja ei ole esitanud peale D.K. ütluste

tõendeid, millest nähtuks, et Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ kirjalikus arvamuses ja

tunnistaja A.D. ütlustes kirjeldatud puudusi ei esine.

17. Samuti on maakohus põhjendatult leidnud, et kostja poolt puuduste kõrvaldamine

hageja antud tähtajaks ei ole tõendatud. Ringkonnakohus järgib ka selles osas maakohtu

otsuse põhjendusi ning ei korda neid TsMS § 654 lg-st 6 alusel. Maakohus rajas järeldused

puuduste kõrvaldamata jätmise kohta samuti Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ kirjalikule

arvamusele ja tunnistaja A.D. ütlustele. Puuduste jätkuvat esinemist kinnitavad kaudselt ka

hageja 11. märtsi 2024. a seisukohale lisatud fotod (tl 177 pöördel – 180), mille

ringkonnakohus võttis eespool asja materjalide juurde. Tunnistaja D.K. ütlustest ei ole

ringkonnakohtu hinnangul võimalik selles osas asjakohaseid järeldusi teha. Tunnistaja ei ole

ütlustes maininud konkreetseid kuupäevi, kuid ütluste sisust võib järeldada, et pärast

kasvuhoone paigaldamise lõpetamist 2019. a oktoobri lõpus tema enam kasvuhoone

asukohas ei käinud.

18. Apellatsioonkaebuses väidetud arutelu- ja selgitamiskohustuse olulisi rikkumisi

ringkonnakohus asja materjalide põhjal ei tähelda. Samuti on maakohus 7. juuli 2021. a

istungil kostjale tõendamiskoormist piisavalt selgitanud (tl 59). Kostjal oli võimalik kohtu

seisukohtadest mõistlikult aru saada, et olemasolevate tõendite põhjal ei loe kohus kostja

väiteid puuduste kõrvaldamisest tõendatuks. Lisaks ei ole kostja esitanud ka

apellatsioonimenetluses

taotlusi

tõendite

vastuvõtmiseks

või

kogumiseks.

Apellatsioonkaebusele lisatud sertifikaadist kui tõendist kostja esindaja ringkonnakohtu

20. detsembri 2022. a istungil loobus (tl 141).

19. Kokkuvõttes leidis maakohus ringkonnakohtu hinnangul seega põhjendatult, et

kostja on lepingut VÕS § 116 lg 2 p 5 mõttes oluliselt, kuna ta ei kõrvaldanud puudusi

VÕS § 114 järgi kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul. Töövõtja loetakse

VÕS § 647 lg 1 järgi töövõtulepingut oluliselt rikkunuks mh siis, kui töö parandamine või

uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub

tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle

lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 116 lg 5 kohaselt võib kahjustatud

lepingupool määrata VÕS §-s 114 nimetatud täiendava tähtaja andmisel, et juhul, kui teine

lepingupool ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, loeb kahjustatud lepingupool

ennast lepingust taganenuks. Kahjustatud lepingupool ei või sel viisil lepingust taganeda,

kui kohustus, mida lepingut rikkunud lepingupool täiendava tähtaja jooksul ei täitnud,

moodustas tema lepingulistest kohustustest ebaolulise osa.

Kuigi asjas tuleb vastavalt ülalmärgitule eristada ühelt poolt kasvuhoone müüki ning teiselt

poolt selle kokkupanekut ja paigaldust (millele kohalduvad töövõtulepingu sätted) ning

tuvastatud puudused seonduvad eelkõige paigaldusega, puudub ringkonnakohtu hinnangul

hagejal mõistlikult huvi lepingu osalise täitmise vastu. Ringkonnakohus nõustub hagejaga,

et lepingu lõppeesmärk oli kasvuhoone nõuetekohane paigaldamine ning selle hageja

kasutusse andmine. See eesmärk on jäänud saavutamata. Paigaldusest tingitud puuduste tõttu

ei ole kasvuhoonet senini võimalik otstarbe kohaselt kasutada, mistõttu on hageja kaotanud

huvi lepingu täitmise vastu tervikuna. Seega oli hageja taganemine lepingust kui tervikust

kohtu hinnangul õigustatud.

20. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta menetluskulude jaotust maakohtu

menetluses. Samas on maakohus lugenud Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ kirjaliku

arvamuse saamise kulu (180 eurot) ebaõigesti TsMS § 143 p 2 järgi dokumentaalse tõendi

saamise kuluks ning mõistnud vastavalt kulude jaotusele sellest kostjalt välja 90 eurot.

Kõnealune arvamus on koostatud enne kohtumenetlust ning sõltumata kohtumenetlusest.

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et sellise tõendi koostamise kulu ei saa olla

tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel hüvitatav menetluskulu. Arvamuse koostamise kulu

võiks olla hüvitatav hageja kahjuna (VÕS § 115 lg 1, § 128 lg 3), kuid sellist nõuet ei ole

asjas esitatud. Seetõttu tuleb maakohtu otsus Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ kirjaliku

arvamuse saamise kulu kostjalt välja mõistmise osas tühistada ning mõista kokkuvõttes

kostjalt hageja kasuks välja maakohtu menetluskulude katteks 600 eurot.

21. Kuna apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses on vaieldud üksnes hageja

sooritusnõuete üle, jätab ringkonnakohus nende kohtuastmete kulud TsMS § 162 lg 1 ja

§ 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kuigi ringkonnakohus rahuldab kostja apellatsioonkaebuse

osaliselt, ei puuduta ega muuda see asja sisulist lahendust. Lisaks ei ole menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulud TsMS § 178 lg 4 järgi hüvitatavad.

22. Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg-st 3 lähtudes kindlaks ka apellatsiooni- ja

kassatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse.

22.1. Hageja 11. märtsil 2024 ringkonnakohtule esitatud koondnimekirja kohaselt (tl 180

pöördel–181) koosnevad hageja menetluskulud apellatsioonimenetluses esindajakulust

kokku 1370 eurot. Esindaja S. Ivanov on teinud järgmisi toiminguid: tutvunud

apellatsioonkaebusega (2,5 tundi; 250 eurot), koostanud vastuse apellatsioonkaebusele

(3 tundi; 300 eurot), koostanud lõpliku seisukoha (2 tundi; 200 eurot), valmistunud

20. detsembri 2022. a kohtuistungiks (2 tundi; 200 eurot), koostanud 11. märtsi 2024. a

seisukoha (3 tundi; 420 eurot). Nimekirjast järelduvat on esindaja osutanud õigusabi

tunnihinnaga 100 eurot ja 140 eurot.

Kassatsioonimenetluses koosnevad hageja kulud esindajakulust 1050 eurot ning

kassatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust 100 eurot. Kassatsioonkaebuse koostanud esindajal

vandeadvokaat I. Zujevil on materjalidega tutvumisele ning kassatsioonkaebuse

koostamisele kulunud kokku 7 tundi. Nimekirjast järelduvat on vandeadvokaadist esindaja

osutanud õigusabi tunnihinnaga 150 eurot.

Hageja kinnitab, et kulud on tekkinud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5)

ning ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10).

22.2. Kostja on Riigikohtule 22. mail 2023 esitatud seisukohas leidnud, et vandeadvokaat

I. Zujevi poolt kassatsioonkaebuse esitamise põhjendatud ajakulu on 4 tundi (mitte 7 tundi).

22.3. Riigilõivuseaduse § 59 lg 151 järgi tuleb tsiviilkohtumenetluses kassatsioonkaebuse

esitamisel tasuda riigilõivu üks protsent tsiviilasja hinnast, arvestades kaebuse ulatust, kuid

mitte vähem kui 100 eurot. Seega on kassatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv hageja

põhjendatud ja vajalik menetluskulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2), mis kuulub hüvitamisele.

22.4. TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajakulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja

keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKo

03.04.2019, 2-16-3785/114, p 31.3; RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812/57, p 19.2). Lisaks

eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Esindaja põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja

ning vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja

menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise

lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu (vt nt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14; 13.11.2013, 3-2-1-115-13,

p 25).

Ringkonnakohtu hinnangul on hageja apellatsioonimenetluse esindajakulu vajalik ja

põhjendatud osaliselt. Hageja esindaja ei osalenud 20. detsembri 2022. a kohtuistungil,

mistõttu ei saa pidada ka selleks valmistumist (2 tundi) vajalikuks ja põhjendatuks. Samuti

ei saa pidada vajalikuks enne viidatud istungit esitatud lõplikku seisukoha koostamist

(2 tundi). Ringkonnakohus korraldas asja esimesel läbivaatamisel apellatsioonkaebuse

lahendamiseks istungi ega nõudnud pooltelt kirjalikke seisukohti. Muus osas on esindaja

ajakulu apellatsioonimenetluses asja keerukust ja mahukust arvestades asjatundliku

õigusteenuse osutamiseks TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalik.

Samuti on esindaja ajakulu põhjendatud ja vajalik kassatsioonimenetluses. Kuna

vandeadvokaat I. Zujev ei olnud hagejat esindanud maakohtu ega ringkonnakohtu

menetluses, saab pidada põhjendatuks esindaja ajakulu asja materjalidega tutvumisele.

Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvad esindajate tunnitasud on ringkonnakohtu

hinnangul samuti põhjendatud. Need ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu.

22.5. Eeltoodut arvestades määrab ringkonnakohus hageja hüvitatavate menetluskulude

suuruseks apellatsiooniastmes 970 eurot [(5,5×100) + (3×140)] ja kassatsioonimenetluses

1150 eurot (1050 + 100) ning mõistab need summad kostjalt hageja kasuks välja.

22.6. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest

kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)