2-23-6299/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 27.03.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-6299

Kohtuasi

X

(pankrotis)

maksejõuetusavaldus

võlgade

ümberkujundamiseks

Rent Man Personal OÜ maksejõuetusavaldus X

(pankrotis) vastu

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

10.10.2023

määrus

pankroti

väljakuulutamise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

X (pankrotis) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik): X (isikukood XXXXXXXXXXX,

pankrotis), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo

Repp

Võlgniku pankrotihaldur vandeadvokaat Kristjan Aava

Avaldaja (võlausaldaja): Rent Man Personal OÜ

(registrikood

11096829),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Toomas Kõiv

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X (pankrotis) taotlus määruskaebuse läbivaatamiseks istungil.

Lahendada kaebus kirjalikus menetluses.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta Harju Maakohtu 10.10.2023 määrus muutmata.

4. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud võlgniku X (pankrotis) kanda.

Menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul

maakohtu määruse jõustumisest.

2-23-6299

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rent

Man

Personal

OÜ

(võlausaldaja)

esitas

27.04.2023

Harju

Maakohtule

maksejõuetusavalduse X (võlgnik) vastu, milles palub välja kuulutada võlgniku pankroti.

Maksejõuetusavalduse kohaselt on võlausaldajal võlgniku vastu jõustunud kohtulahendist

tulenev nõue, mille suurus on 25.04.2023 seisuga 236 420,06 eurot. Nõuet ei ole õnnestunud

täitemenetluses täita 2019. aastast. Täitemenetluses on välja selgitatud, et võlgnikul puudub

vallasvara, millele sissenõuet pöörates oleks võimalik nõudesumma rahuldada.

2. Vastuseks võlausaldaja pankrotiavaldusele märkis võlgnik 18.05.2023, et ta vaidleb

võlausaldaja pankrotiavaldusele vastu ning leiab, et võlgniku suhtes tuleks algatada võlgade

ümberkujundamise menetlus. Võlausaldaja avalduse rahuldamisel märkis võlgnik, et ta taotleb

kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

3. 18.05.2023 esitas võlgnik maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks. Avalduse

kohaselt on võlgnikul kohustusi 230 956,91 eurot ja rahalisi vahendeid igakuiselt võlgnevuse

tasumiseks 665 eurot. Võlgnevuste tekkimise põhjuseks on ärilised otsused, mida võlgnik tagas

isikliku käendusega, ning mis tagantjärgi tarkusena osutusid halbadeks otsusteks. Võlgnik on

teinud võlausaldajatele korduvalt ettepanekuid võlgnevuste tasumiseks, kuid kokkuleppe

sõlmimine ei ole õnnestunud. Võlgniku eesmärk on jagada proportsionaalselt tema

võlausaldajate vahel Clt ühisvara jagamise tulemusel saadav 45 576,4 eurot ja kujundada

nõuded vastavalt ümber.

4. 23.05.2023 seisukohas palus võlausaldaja jätta võlgniku taotlus ümberkujundamismenetluse

algatamiseks rahuldamata. Võlausaldaja palus kuulutada välja võlgniku pankroti. Võlgnik ei

ole soovinud oma kohustusi võlausaldaja ees täita. Võlgnik on tema vastu esitatud

kohtumenetluste ajal end varatuks teinud. Täitemenetluses on õnnestunud rahuldada

võlausaldaja nõue 112,71 euro ulatuses. Ainus kinnisvara, mille arvelt on pankrotimenetluses

võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada, on 03.04.2023 vormistatud abikaasa C lahusvaraks.

Võlausaldaja on nõus kas enampakkumisel või kompromissi korras kinnistu omandama

vähemalt 220 000 eurot eest.

5. Võlgniku usaldusisiku 18.07.2023 aruande kohaselt on võlausaldajatel võlgniku vastu

sissenõutavaks muutunud nõudeid kokku 218 912,68 eurot. Nõuded tulenevad jõustunud

kohtulahenditest. Lisaks on AS-il Swedbank võlgniku vastu laenulepingust tulenev nõue

38 638,10 eurot. Nõue ei ole sissenõutavaks muutunud ning lepingust tulenevaid kohustusi

täidab võlgniku abikaasa. Võlgniku varaks on raha arveldusarvel 108,41 eurot ning tema

igakuiseks sissetulekuks on pension 757,17 eurot.

5.1. Usaldusisik tuvastas, et võlgnikule kuulus ühisomandi osa kinnistust, mille omand on

03.04.2023 kinnistamisavalduse alusel antud üle võlgniku abikaasale Cle. Võlgniku ja C vahel

2-23-6299

03.04.2023 sõlmitud abieluvaralepingu kohaselt kohustus C ühisvara jagamisest tulenevalt

tasuma võlgnikule hüvitise 45 576,40 eurot. Usaldusisiku hinnangul on abieluvaraleping

tagasivõidetav, sest Cle üleantud kinnistu abieluvaralepingus märgitud väärtus on turuhinnast

madalam ning lähtudes kinnistu turuväärtusest oleks võlgnik abieluvaralepingu sõlmimisel

pidanud saama hüvitise 64 690 eurot. Usaldusisik selgitas, et ta kontrollis Maa-ameti tehingute

andmebaasi perioodist juuli 2022 kuni juuli 2023, millest nähtuvalt on Harku vallas, Vääna-

Jõesuu külas viidatud perioodil müüdud kokku 25 hoonestatud elamumaa kinnistut,

mediaanhinnaga 2049 eurot m2 kohta. Võttes arvesse, et võlgnikule kuulus ühisomandi osa

kinnistust, millel asub aiamaja suurusega 82 m2, kujuneks kinnistu hinnaks 168 018 eurot.

Lisaks eeltoodule tuleb arvestada, et kinnistu on täiendavalt hoonestatud 87 m2 suuruse

abihoonega, mistõttu võib eeldada, et kinnistu väärtus võib olla ka suurem. Võttes arvesse, et

kinnistu on koormatud hüpoteekidega AS-i Swedbank kasuks, millest tulenevate kohustuste

jääk on 38 638,10 eurot, kujuneks kinnistu hinnanguliseks turuhinnaks 129 380 eurot (168 018-

38 638), millest omakorda saab järeldada, et hüvitis, mille võlgnik oleks pidanud

abieluvaralepingu sõlmimisel saama vastab usaldusisiku hinnangul summale 64 690 eurot,

mida on ca 30% rohkem, kui abieluvaraleping ette näeb.

5.2. Usaldusisik

küsis

võlausaldajate

seisukohta

võlgniku

välja

pakutud

võlgade

ümberkujundamise viisi osas. Võlausaldaja Biolan Baltics arvates on võlgniku ettepanek

vastuvõetav. Võlausaldaja Rent Man Personal OÜ teatas, et ta ei ole nõus võlgniku poolt välja

pakutud võlgade ümberkujundamise viisiga. Võttes arvesse, et võlausaldaja, kellele kuulub

71% nõuetest, ei ole nõus võlgniku välja pakutud võlgade ümberkujundamisega viisil, nagu see

on avaldatud võlgniku maksejõuetusavalduses, on võlgade edukas ümberkujundamine

usaldusisiku hinnangul perspektiivitu. Usaldusisik leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu,

kuivõrd võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oma kohustusi täies mahus täita ning võlgnikul

puudub ka sissetulek, mille arvelt võlgnevusi tasuda.

6. 20.07.2023 seisukohas leiab võlgnik, et tema kohustuste ümberkujundamine on võimalik.

Võlgniku hinnangul annaks võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldajatele

soodsama tulemuse võrreldes võlgniku pankrotimenetlusega. Pankrotimenetluse läbiviimisega

kaasnevaid pankrotimenetluse kulusid arvestades kuuluks ka usaldusisiku poolt aluseks võetud

kinnistu hinna korral võlgniku võlausaldajate vahel jagamisele 41 458,22 kuni 44 764,34 eurot.

Võlgade ümberkujundamise korral kuuluks aga tasumisele 45 576,4 eurot. Lisaks tuleb

pankrotimenetluse läbiviimise korral arvestada raha väärtuse muutust ajas. Võlgniku hinnangul

oleks pankrotimenetluses esitatav tagasivõitmise hagi majanduslikult perspektiivitu ning võiks

tekitada võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid hagi rahuldamata jätmise korral.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohtu 10.10.2023 määrusega jäeti võlgniku avaldus võlgade ümberkujundamise

menetluse algatamiseks rahuldamata. Maakohus rahuldas võlausaldaja maksejõuetusavalduse

võlgniku vastu, kuulutas võlgniku pankroti välja 10.10.2023 kell 12.00 ning nimetas võlgniku

pankrotihalduriks Kristjan Aava. Maakohus määras esimese üldkoosoleku toimumise ajaks

01.11.2023. Maakohus määras, et võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised tuleb lõpetada.

Maakohus rahuldas võlgniku avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks,

algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ning määras, et pankrotoimenetluse

lõpuni täidab usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Kristjan Aava. Maakohus määras, et

pankrotimenetluse kulud tuleb tasuda pankrotivarast ning et kohus määrab võlausaldaja

menetluskulud kindlaks mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist. Maakohus määras

usaldusisiku Kristjan Aava tasu suuruseks 1566 eurot (sh käibemaks).

2-23-6299

8. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning seetõttu tuleb

välja kuulutada võlgniku pankrot.

9. Maakohus viitas füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 18 lg-le 1, § 19 lg-le 1,

§ 21 lg-le 1 ning pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg-le 2 ja § 31 lg-tele 1, 2, 5 ja 6.

10. Võlgnik soovib, et võlgade ümberkujundamise menetluses jagataks võlausaldajate vahel

proportsionaalselt Clt ühisvara jagamise tulemusel saadav 45 576,40 eurot ning võlausaldajate

nõuded kujundataks vastavasisuliselt ümber.

11. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku sissetulekuks pension 757,17 eurot kuus.

Võlgnikul puudub transpordiameti registritesse ja kinnistusraamatusse kantav vara, tema

nimele ei ole avatud väärtpaberikontot. Krediidiasutustele esitatud päringute vastustest

nähtuvalt on võlgnikul arvelduskonto AS-is Swedbank, konto jääk on 06.07.2023 seisuga

108,41 eurot. Võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustused kokku on 218 912,68 eurot. Need

kohustused tulenevad jõustunud kohtulahenditest.

12. Kohtu hinnangul ei ole võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine põhjendatud,

kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ning asjaoludest ei nähtu, et maksejõuetus oleks ajutine.

Usaldusisiku aruande ja maksejõuetusavalduste kohaselt ei ole võlgnikul vara enda kohustuste

täitmiseks ning tema sissetulek ei ole piisav võlgnevuste tasumiseks. Võlgniku sissenõutavaks

muutunud kohustused on oluliselt suuremad kui võlgniku vara ja igakuine sissetulek. Samuti

on võlgniku kohustus võlausaldaja AS Citadele Banka ees täitemenetluses täitmata alates

25.10.2019, kohustus Biolan Baltic OÜ ees on täitemenetluses täitmata alates 13.11.2017 ning

kohustus Rent Man Personal OÜ ees on täitemenetluses täitmata alates 24.07.2019. Rent Man

Personal OÜ nõude katteks on alates täitemenetluse algusest laekunud 112,71 eurot. Seega ei

ole võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ajutine. Ka usaldusisik on seisukohal,

et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

13. Kohus luges maksejõuetusavalduste, usaldusisiku aruande ja asjas kogutud tõendite alusel

tõendatuks, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. Käesoleval juhul PankrS § 15 lg-st 3 tulenevaid usaldusisiku nimetamata

jätmise aluseid ei esine.

14. FIMS § 8 lg 1 sätestab, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud

kulud. PankrS § 150 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muuhulgas

menetluskulud ja PankrS § 11 või § 30 alusel deposiidina makstud summa. Pankrotiavalduse

esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud on pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 lg 1

p 1 mõttes (RKTKm 10.04.2013, 3-2-1-23-13, p 11). PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse

pankroti väljakuulutamise korral pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohus määrab

võlausaldaja menetluskulud kindlaks mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist.

Määruskaebus

15. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi

maakohtule

uueks

menetlemiseks

või

alternatiivselt

algatada

võlgniku

võlgade

ümberkujundamise menetlus pankrotimenetluse asemel. Võlgnik palus jätta menetluskulud

võlausaldaja kanda. Võlgnik märkis, et soovib asja lahendamist istungil.

2-23-6299

16. Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme ning on jätnud hindamata võlgniku esitatud

seisukohad ja tõendid. Maakohtu määruses puudub igasugune võlgniku väidete ja esitatud

tõendite analüüs selle kohta, miks on maakohus eelistanud võlgade ümberkujundamise

menetlusele pankrotimenetlust ning seda olukorras, kus võlgade ümberkujundamise menetluse

tulemusena oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid suuremas määras võrreldes

pankrotimenetlusega. FIMS § 18 lg-te 1 ja 3 ning § 26 lg-te 3 ja 4 koostoimes oleks võimalik

kinnitada antud juhul võlgniku võlgade ümberkujundamiskava, mis annaks võlausaldajatele

soodsama tulemuse võrreldes võlgniku pankrotimenetlusega. Võlgnik on koostöös abikaasaga

valmis pakkuma võlausaldajatele võlgade ümberkujundamise menetluses rahaliselt paremat

tulemust võrreldes pankrotimenetlusega. Kirjeldatud juhtumil oleks võimalik vältida kulukat

ning ajamahukat pankrotimenetlust. Võlgniku hinnangul tuleks FIMS § 18 lg 1 teise lause

kohase makseraskuste ületamiseks sobivama menetluse liigi valikul viia läbi võrdlus võimaliku

pankrotimenetluse tulemusega.

17. Isegi kui antud juhul võtta arvesse võlausaldaja välja pakutud kinnistu väärtus 258 000

eurot, siis ei pruugi see anda paremat tulemust võrreldes võlgniku pakutud võlausaldajatele nt

60 päeva jooksul tasumisele kuuluva 45 576,40 euroga, sest täitemenetluses või

pankrotimenetluses vara müügil on lõpphind turuhinnast madalam suurusjärgus ligi 20%.

206 400 euroga kinnistu müügi korral oleks PankrS § 651 pankrotihalduri miinimumtasu

21 860,10 eurot ja maksimumtasu 25 442,58 eurot. Lisaks tuleb FIMS § 26 lg 4 kohaselt arvesse

võtta raha väärtuse muutust ajas. Võttes arvesse PankrS § 165 lg 1 kohase eelduse, et

pankrotimenetlus kestab kaks aastat ning raha makstakse välja menetluse lõpus, samuti selle,

2022. a tarbijahinnaindeks oli 19,4%, siis eelduslikult väheneks inflatsiooni tulemusel

võlausaldajatele maksemisele kuuluva raha väärtus ligi 38%. Seega ei ole välistatud, et

võlausaldajate vahel võib kuuluda jagamisele ainuüksi 13 319,90 eurot [(258 000x0,42)-38

000]/2), kui arvestada, et: 1) kinnistu hinnariski ja inflatsiooni tõttu võib võlausaldajate vahel

jagamisele kuuluv tulem väheneda 58% võrra; 2) kinnistul lasuva hüpoteegi katteks tuleb tasuda

ligi 38 000 eurot; 3) ainuüksi pankrotihalduri tasu kinnistu väärtuselt 206 400 eurot oleks

vähemalt 21 860,10 eurot.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

18. Võlausaldaja palus keelduda määruskaebuse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 alusel või alternatiivselt jätta määruskaebus rahuldamata ja

menetluskulud võlgniku kanda. Võlgniku määruskaebuses tehtud arvutused on ebaõiged.

Võlgnik märgib kinnisvara väärtuseks ebaõigesti 137 000 eurot ja 168 018 eurot ning leiab, et

võlausaldajate vahel jääb jagamiseks 41 458,22 kuni 44 764,34 eurot. Sisuliselt sama

tulemuseni on võlgnik jõudnud ka olukorras, kus kinnisvara müügihinnaks oleks 206 000 eurot.

Sama lõpptulemini ei ole võimalik jõuda olukorras, kus arvestuse aluseks olev müügihind

erineb vähemalt 37 900 euro ulatuses. Võlgnik arvestab ebaõigesti ka pankrotimenetlusega

seotud kulusid. Nimelt tuleb kulude arvestuste aluseks võtta 50% enampakkumisel saadavatest

rahalistest vahenditest – võlgnikule kuuluv vara on tema ja ta abikaasa ühisvara. Seega võib

eeldatav pankrotihalduri tasu jääda suurusjärku 10 000 – 15 000 eurot, mitte 25 442,58 eurot.

Lisaks ei ole võlgnik arvestanud, et võlausaldaja on teinud konkreetse hinnapakkumise

võlgniku ja tema abikaasa ühisvarale – 220 000 eurot kohese väljaostuga.

19. Võlgniku pankrotihaldur palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Võlgnik on püsivalt

maksejõuetu, mistõttu puudub alus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks.

Võlgnikul puudub sissetulek, mille arvelt võlausaldajate nõudeid täita. Määruskaebuses

koostatud halduri tasu kalkulatsioon on vale, mistõttu on vale ka seisukoht, mille kohaselt

saaksid

võlausaldajad

oma

nõuded

rahuldatud

suuremas

ulatuses

läbi

võlgade

2-23-6299

ümberkujundamise. Halduri tasu arvestuse aluseks on pankrotivara maht ning pankrotivaraks

saab olla võlgnikule kuuluv vara. Võlgnik on sõlminud 03.04.2023 abieluvaralepingu, mille

alusel on antud üle võlgnikule kuulunud kinnistu registriosa numbriga XXXXXXXX 1/2

suurune kaasomandi osa. Pankrotihaldur on esitanud 03.04.2023 tehingu tagasivõitmiseks hagi

Harju Maakohtule. Kui kohus rahuldab tagasivõitmise hagi, tuleks vaidlusalune kinnistu müüa

pankrotimenetluses. Kui kinnistu võõrandatakse enampakkumisel 206 000 euroga, kuuluks

sellest tulemist pankrotivara hulka 103 000 eurot, millelt arvestatav pankrotihalduri tasu PankrS

§ 651 alusel oleks 12 827 eurot (15 648,94 eurot koos käibemaksuga). Kuna kinnistu on

koormatud hüpoteegiga, millest tuleneva nõude jääk on umbes 38 000 eurot, kujuneks PankrS

§ 153 lg-s 2 sätestatud rahuldamisjärgus võlausaldajatele tehtavate väljamaksete kogusummaks

(pärast kinnistu müüki hinnaga 206 000 eurot ning hüpoteegiga tagatud nõude tasumist) 68 352

eurot, mida on märkimisväärselt rohkem, kui võlgniku poolt pakutud 45 000 euro suurune

hüvitis.

20. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1

(koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

Maakohtule ei saa menetlusnormide rikkumist ega tõendite ebaõiget hindamist ette heita.

22. Ringkonnakohus märgib esmalt, et ei nõustu võlausaldajaga, et maakohus oleks pidanud

TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel määruskaebuse menetlusse võtmisest keelduma. Käesoleval juhul

puuduvad määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused. TsMS § 663 lg 5 esimese

lause järgi, kui maakohus ei rahulda määruskaebust, esitab ta selle viivitamata koos lisade ja

seotud menetlusdokumentidega kohtualluvuse järgi õigele ringkonnakohtule läbivaatamiseks

ja lahendamiseks. Seega, kui maakohus leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud selle sisulisi

väiteid arvestades, tuleb maakohtul määruskaebus TsMS § 663 lg 5 järgi edastada

lahendamiseks ringkonnakohtule. TsMS mõtte ja määruskaebemenetluse põhimõtetega ei oleks

kooskõlas, kui sellisel juhul oleks maakohtul õigus keelduda määruskaebuse menetlusse

võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel perspektiivi puudumise tõttu (vt ka TlnRnKm 25.01.2024,

2-23-6334, p 24).

23. Käesoleval juhul on võlausaldaja esitanud maksejõuetusavalduse, milles on taotlenud

võlgniku pankroti väljakuulutamist (FIMS § 12 lg 1). Samuti on maksejõuetusavalduse esitanud

võlgnik, kes taotleb võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist (FIMS § 11 lg 1). FIMS

§ 18 lg 1 kohaselt vaadatakse maksejõuetusavaldus läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse

läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus

arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida

võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. Kohtu võimalused

maksejõuetusavalduse läbivaatamisel on sätestatud FIMS § 18 lg-s 2. Olles vaadanud

maksejõuetusavalduse FIMS § 18 lg 2 alusel läbi, on kohtul mh võimalus kuulutada välja

võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus vastavalt PankrS §-s 31 ja

FIMS §-s 45 sätestatule (p 2) või algatada võlgade ümberkujundamise menetlus vastavalt FIMS

§-s 19 sätestatule (p 3). FIMS § 18 lg 3 järgi võib kohus teha ühe FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud

otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja.

2-23-6299

Kohus ei saa otsustada ühegi lg-s 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt,

välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel.

24. FIMS § 19 lg 1 järgi algatab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on

makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei

ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas

võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult

eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita

oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus

välja võlgniku pankroti, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu siis, kui

ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole

võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).

25. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kuivõrd võlgnik on püsivalt

maksejõuetu, siis tuli välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab

võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude

olemasolu. PankrS § 10 lg 2 järgi peab võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks võlausaldaja

muu

hulgas

tuginema

vähemalt

ühele

p-des 1–5

sätestatule.

Võlausaldaja

on

maksejõuetusavalduses tuginenud mh PankrS § 10 lg 2 p-le 2, st olukorrale, kus võlgniku

suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet

rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks.

Võlausaldaja on selgitanud ja esitanud tõendid selle kohta, et võlausaldaja 22.07.2019

täitmisavalduse

alusel

algatas

kohtutäitur

24.07.2019

täiteasjas

nr 022/2019/4904

täitemenetluse võlgniku suhtes võla (põhivõlg 156 051,31 eurot ja lisanduv viivis)

sissenõudmiseks. Täitemenetluses on välja selgitatud, et võlgnikul puudub vallasvara, millele

sissenõuet pöörates oleks võimalik nõudesumma rahuldada. Võlausaldaja on selgitanud, et

täitemenetluses on õnnestunud pea nelja aasta jooksul, s.o alates 24.07.2019, saada

võlausaldajal vaid 112,71 eurot.

26. Lisaks eeltoodule tuvastas usaldusisik, et võlgniku kohustus AS Citadele Banka ees 21 000

eurot on täitemenetluses täitmata alates 25.10.2019 ning võlgniku kohustus Biolan Baltic OÜ

ees 41 861,37 eurot on täitemenetluses täitmata alates 13.11.2017. Võlgniku usaldusisiku

aruande kohaselt on võlausaldajatel võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõudeid kokku

218 912,68 eurot. Nõuded tulenevad jõustunud kohtulahenditest. Lisaks on AS-il Swedbank

võlgniku vastu laenulepingust tulenev nõue 38 638,10 eurot. Nõue ei ole sissenõutavaks

muutunud ning lepingust tulenevaid kohustusi täidab võlgniku abikaasa. Võlgniku varaks on

raha arveldusarvel 108,41 eurot ning tema igakuiseks sissetulekuks on pension 757,17 eurot.

27. Arvestades eeltoodut, ei ole täidetud FIMS § 19 lg-st 1 tulenev esmane eeldus võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamiseks, mille kohaselt võlgnik ei tohi olla veel püsivalt

maksejõuetu. Võlgade ümberkujundamise menetlus on mõeldud eelkõige ajutiste

makseraskuste ületamiseks. Usaldusisiku hinnangust nähtuvalt on võlgnik püsivalt

maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oma kohustusi

täita ning võlgnikul puudub sissetulek, mille arvelt võlgnevusi tasuda. Selline olukord ei ole

ajutine, kuna võlgnikul on mitme võlausaldaja ees kohustused täitemenetlustes aastaid täitmata.

Võlgnik ei ole määruskaebuses esitanud vastuväiteid selles osas, et maakohus tuvastas, et

võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

28. Usaldusisik on välja toonud, et võlgnikule kuulus ühisomandi osa kinnistust registriosa

numbriga XXXXXXXX, asukohaga XXX, mille omand on 03.04.2023 kinnistamisavalduse

alusel antud üle võlgniku abikaasale Cle. 03.04.2023 kinnistamisavalduse aluseks oli võlgniku

2-23-6299

ja C vahel 03.04.2023 sõlmitud abieluvaraleping, mille alusel on vastava kinnistu

ainuomanikuks saanud C, kes kohustub ühisvara jagamisest tulenevalt tasuma võlgnikule

hüvitist 45 576,40 eurot. Võlgnik leiab, et selle summa arvelt on võimalik rahuldada

võlausaldajate nõudeid. Võlgnik viitab määruskaebuses FIMS § 18 lg-tele 1 ja 3 ja § 26 lg-tele

3 ja 4 ning leiab, et vastavate sätete alusel oleks võimalik kinnitada võlgniku võlgade

ümberkujundamiskava, mis annaks võlausaldajatele soodsama tulemuse võrreldes võlgniku

pankrotimenetlusega.

29. Vastuseks võlgniku väidetele märgib ringkonnakohus esmalt, et FIMS §-s 26 on sätestatud

võimalused

ümberkujundamiskava

kinnitamiseks.

Kohtul

on

võimalik

kinnitada

ümberkujundamiskava, kui on algatatud võlgade ümberkujundamise menetlus FIMS § 19 lg 1

järgi. Eeltoodud sätte järgi on võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise eelduseks see,

kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu. Praegusel juhul leidis

maakohus, et võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks alust ei ole, kuna võlgnik on

püsivalt maksejõuetu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga.

30. Teiseks märgib ringkonnakohus, et võlgnik toob välja, et Clt saadava hüvitise 45 576,40

euro arvelt oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Siiski ei ole võlgnik välja toonud,

et ta oleks sellise summa enda käsutusse saanud, ega esitanud selgitusi ega tõendeid selle kohta,

et võlgniku abikaasal üldse on sellises ulatuses vabu rahalisi vahendeid.

31. Kolmandaks, arvestades menetlusosaliste erinevaid seisukohti kinnistu registriosa

numbriga XXXXXXXX väidetava väärtuse osas, ei saa käesoleval juhul teha ka tõsikindlat

järeldust, et võlgade ümberkujundamise menetluse tulemusena oleks võimalik rahuldada

võlausaldajate nõudeid suuremas määras võrreldes pankrotimenetlusega. Võlgnik leiab, et

kinnistu väärtus võiks olla 137 000 eurot ja tugineb seejuures Tallinna Ringkonnakohtu

10.03.2023 otsusele tsiviilasjas nr 2-20-7985 (jõustumata). Usaldusisiku/pankrotihalduri

hinnangul võib kinnistu väärtus olla 168 018 eurot. Võlausaldaja on esitanud 20.07.2023

eksperthinnangu selle kohta, et 26.05.2023 seisuga oli kinnistu väärtuseks 258 000 eurot.

Samuti on võlausaldaja välja toonud, et ta oleks nõus kas enampakkumisel või kompromissi

korras kinnistu omandama vähemalt 220 000 eurot eest. Määruskaebemenetluses on

menetlusosalised esitanud oma kalkulatsioonid juhuks, kui kinnisvara müügihinnaks oleks 206

000 eurot. Seetõttu, arvestades ka pankrotimenetluse kulusid, ei nõustu ringkonnakohus

võlgnikuga, et võlgade ümberkujundamise menetluse tulemusena oleks võimalik rahuldada

võlausaldajate nõudeid igal juhul suuremas määras võrreldes pankrotimenetlusega.

32. Seega arvestades, et võlgnik on püsivalt maksejõetu (sh võlgnik ei ole välja toonud, et tema

käsutuses oleks rahalisi vahendeid 45 576,40 euro ulatuses) ning praegusel juhul ei saa

tõsikindlalt järeldada, et võlgade ümberkujundamise menetluse tulemusena oleks võimalik

rahuldada võlausaldajate nõudeid suuremas määras võrreldes pankrotimenetlusega, leiab

ringkonnakohus, et võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine ei olnud põhjendatud.

33. Ülaltoodud põhjendustel ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse

tühistamiseks ja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd võlgnik on püsivalt

maksejõuetu, siis on maakohus õigesti kuulutanud välja võlgniku pankroti. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et praegusel juhul ei esine PankrS § 15 lg-s 3 sätestatud aluseid.

34. Võlgnik soovib määruskaebuse lahendamist istungil. TsMS § 667 lg 3 esimene lause

sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks

kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks, kuna see ei

ole asja lahendamiseks vajalik ega menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes mõistlik.

2-23-6299

Maakohus on menetlusosalised ära kuulanud, asja õigeks lahendamiseks on kogutud piisavalt

tõendeid ning ringkonnakohus saab kaebuse lahendada toimiku materjalide põhjal. Võlgnik ei

ole esile toonud asjaolusid ega põhjendusi, mis tingiks võlgniku ja teiste menetlusosaliste

täiendava ärakuulamise või kohtuistungi korraldamise vajaduse.

35. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud

kulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 järgi määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab

menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Pankrotiavalduse esitamisest tingitud võlausaldaja

menetluskulud on pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes ning kui

pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse need kulud PankrS § 150 lg 2 järgi pankrotivarast

pankrotiseaduses sätestatud korras (RKTKm 10.04.2013, 3-2-1-23-13, p 12).

36. Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse (FIMS § 18 lg 10).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt