2-24-2790/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Määruse avalikult tegemise aeg

ja koht

27. märts 2024, Pärnu Maakohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-24-2790

Tsiviilasi

R.J.i maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks

ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks

Menetlustoiming

Pankroti välja kuulutamine ja võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik:

R.J.

(isikukood

xxxxxxxxxxx;

elukoht

Xxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxx)

Usaldusisik: pankrotihaldur Andrus Õnnik (ph. tunnistus

nr 36/22.06.2004 OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10,

Pärnu linn, tel 443 1313, e-post pinker@hot.ee

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada R.J.i maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja R.J.i (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 27. märts 2024 kell 15.00 ja

algatada R.J.i kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada R.J.i pankrotihalduriks Andrus Õnnik (OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10,

Pärnu linn, tel 4431313, e-post pinker@hot.ee pankrotihalduri tunnistus nr 36). Pankrotihalduril

koostada ja esitada kohtule hiljemalt 15.04.2024 võlgniku vara- ja võlanimekiri.

4. Määrata R.J.i (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 17.04.2024 kell 9.00

Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli 19, III korrus, saal nr 4). Pankrotihaldur osaleb

võlausaldajate esimesel koosolekul virtuaalselt.

5. Kohustada võlgnik R.J.i (pankrotis) ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja majandus-

või kutsetegevuse kohta 17.04.2024 kell 9.00 Pärnu Maakohtusse (aadressil Rüütli tn 19, Pärnu

linn, III korrus, saal 4). Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada

tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

6. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab R.J.i kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta igal aastal aruande 27. märtsiks, esimene aruanne esitada 27. märtsil 2025.

2-24-2790

2 (7)

7. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

8. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse algatamise kohta teadaanne väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi,

määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt

esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht

ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

9. R.J.i võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik

avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses

märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on

mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja

taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab

selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt

võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei

ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse

pärast

õigeaegselt

esitatud

tunnustatud

nõuete

rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist

vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

10. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata võlgnikul vara käsutamine ilma pankrotihalduri

nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

11. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

12. Jätta menetluskulud võlgniku R.J.i kanda ning anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku

tasu hüvitamiseks.

13. Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks 820 eurot, millele lisandub

käibemaks 180,40 eurot, so kokku 1000,40 eurot, milline hüvitada usaldusisikule menetlusabi

korras Eesti Vabariigi vahenditest. Summad tuleb kanda OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo

(arvelduskonto XXXXXXXXXXX SEB Pangas) mille kaudu haldur tegutseb.

14. Võlgnik R.J. on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2)

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1, 2).

15. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata

võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise

üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem

kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

16. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

2-24-2790

3 (7)

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna

Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei

vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte

toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva

möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.J. (avaldaja, võlgnik) esitas 19.02.2024 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse,

milles palub enda pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

1.1. Avalduse kohaselt on R.J. vallaline, ülalpeetavaid ei ole. Esitatud varanimekirja kohaselt on

võlgniku varaks sõiduauto Opel Astra xxxxxxxxxxx (väidetavalt 2015 müüdud), kohustused üheksa

võlausaldaja ees (Bigbank AS, Riigi Tugiteenuste Keskus, Politsei- ja Piirivalveamet, OK Incure

OÜ, Julianuse Inkasso Agentuur AS, IPF Digital AS, Aktiva Finance Group OÜ, Elisa Eesti AS,

Maksu- ja Tolliamet) on kogusummas vähemalt 18 611,66 eurot.

1.2. Makseraskuste põhjuste osas võlgnik selgitab, et makseraskused tekkisid umbes 2022. aastal,

kui ta ei suutnud kohustusi enam korrektselt tasuda, sest olemasolevatest sissetulekutest nendeks ei

jätkunud. Võlgnik võttis järjest erinevaid kiirlaene, saamata aru tagajärgedest, samuti oli pidevalt

seadusega pahuksis, mistõttu on võlgnikku mitmel korral väärteo- ja kriminaalkorras karistatud.

Viimase viie aastal jooksul võlgnik töötanud ei ole ja on Töötukassas töötuna arvel. Tööotsinguid

on takistanud ka terviseprobleemid. Võlgnikul puudub sissetulek ja pole ka väljaminekuid. Kulude

tasumise ja igapäevaeluks vajalike ostude tegemisel aitavad rahaliselt sugulased. Võlgnik elab

vennale kuuluvas majas, mille kommunaalkulud on samuti tasunud vend.

2. Kohus kuulas avalduses soovitu perspektiivikuse osas avaldaja ära 26.02.2024 istungil. Kohus

27.02.2024 määrusega võttis võlgniku avalduse menetlusse ning nimetas usaldusisikuks

pankrotihalduri Andrus Õnniku.

3. Usaldusisik Andrus Õnnik esitas 22.03.2024 kohtule võlgade ja varade nimekirja ning hinnangu,

mille kohaselt tuleks välja kuulutada võlgnik R.J.i pankrot ning algatada võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus järgmiste asjaolude põhjal:

3.1. Võlgade ja varade nimekirja järgi moodustavad võlgniku teadaolevad kohustused

kaheteistkümne võlausaldaja ees kokku 17 794,72 eurot (sh põhiosa võlg 14 878,19 eurot ja

kõrvalnõuded 2916,53 eurot), millised on täies ulatuses muutunud sissenõutavaks. Võlausaldajateks

on võlgnikule laenu andnud krediidiettevõtted, inkassofirmad ja kohtutäiturid. Lisaks on 05.02.2021

kohtuotsusega kriminaalasjas 1-20-9441 mõistetud võlgnikult tsiviilhagide katteks välja kokku

14 375 eurot, millest sissenõudmisel on kahe isiku tsiviilhagid summas 1409,10 eurot.

3.2. Võlgnikul puudub turuväärtust omav vara ning ei ole ka sissetulekut. Võlgnik omab

arvelduskontot SEB Pank AS-s, milline on arestitud kokku nõuete saldoga 18 679 eurot. Võlgnik

on registreeritud Töötukassas töötuna, kuid hüvitist ei saa. Tööleminekut raskendab võlgniku sõnul

halvenenud tervislik seisund.

3.3. R.J.i suhtes on nõuete sissenõudmiseks algatatud vähemalt kuusteist täiteasja – 084/2006/1562,

176/2006/2582, 172/2008/1627, 173/2009/90, 176/2009/3255, 175/2012/2782, 175/2016/1243,

120/2017/734, 120/2018/444, 179/2018/594, 176/2021/776, 039/2021/1119, 179/2022/351,

176/2022/220, 176/2022/967, 179/2022/351.

3.4. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõttes, kuna tal puuduvad vara

ja vahendid sissenõutavaks muutunud kohustuste tasumiseks. R.J.i maksejõuetuse peamiseks

põhjuseks on ebamõistlikult maksevõimet ületavate laenukohustuste võtmine ning seadusevastased

teod, millega on kohustused suurenenud tsiviilhagide, menetluskulude ja kohtutäiturite tasude võrra.

Võlgniku maksejõuetuse tekkimise aega ei ole võimalik täpsemalt määrata, kuid hinnanguliselt on

ta maksejõuetu vähemalt viimased 5 aastat, kui ta pole töötanud ja sissetulekut saanud.

3.5. Sissetulekute puudumise tõttu ei ole võlgade ümberkujundamine tema suhtes sobiv

menetlusliik.

2-24-2790

4 (7)

3.6. Usaldusisik teeb ettepaneku välja kuulutada R.J.i pankrot ja algatada tema kohustustest

vabastamise menetlus ning nimetada R.J.ile pankrotihaldur (oma nõusoleku on A. Õnnik selleks

andnud). Sealjuures tuleb arvestada sellega, et võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus. See tähendab, et R.J. ei vabaneks

kohustustest vabastamise tulemusena kriminaalasjas nr 1-20-9441 väljamõistetud tsiviilhagidest.

Eelnevalt punktis 3.1. märgitud kohustustest moodustavad õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju

nõuded kokku 1409,10 eurot, ehk 7,9% teadaolevatest nõuetest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et võlgniku R.J.i maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Pankroti väljakuulutamine

5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti

väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui

füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab

kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu,

kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole

võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata

füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb

usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või

kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus

põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

6. Võlgnik R.J.i on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka

usaldusisik. Võlgnikul on teadaolevaid täitmata kohustusi 17 794,72 euro ulatuses, millised on täies

ulatuses muutunud sissenõutavaks. Kõik kohustused on tagamata. Võlgnikul ei ole sissetulekut ega

sellist vara, mille arvelt on võimalik võlausaldajate nõudeid tasuda. Kohus nõustub usaldusisiku

hinnanguga, et R.J.i maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on järelemõtlematu ja vastutustundetu

oma maksevõimet ületavate laenude võtmine igapäevaseks tarbimiseks ning seadusevastased teod.

Kohus loeb tuvastatuks, et R.J. on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Alusesid

pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas hetkeseisuga ei esine.

7. Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega

(pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus

pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti

(PankrS § 36 lg 1). Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva

seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest (PankrS § 35 lg 2).

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse

võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti

(PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid

võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1). Pankroti

väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha,

pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku

§-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli

kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

8. Pankrotihaldur Andrus Õnnik on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks R.J.i

pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on

seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks

ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.

2-24-2790

5 (7)

9. Kohus kuulutab võlgniku R.J.i pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Andrus

Õnniku ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. Kohus on võlausaldajate esimese

koosoleku toimumise aja halduriga kooskõlastanud. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib

kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja

majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnikult vande võtmist on

taotlenud ka usaldusisik. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut,

kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus

kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa

muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

10. FiMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist,

kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise

menetluse. R.J. on kohustustest vabastamise menetluse algatamist taotlenud. Andmeid kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu

kohta asjas ei esine. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

11. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus võib

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja. Kohtule ei ole esitatud võlgniku vastuväiteid sellele, et haldur

täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik

on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.

12. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik

kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta,

tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb

usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 27.03.2025, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.

13. Kohus selgitab võlgnikule järgmist:

−

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

−

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).

−

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule

ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara;

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

−

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes

selle kohta määruse (FiMS § 49).

−

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda.

See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

2-24-2790

6 (7)

14. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja

koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

15. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise

lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu

ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike

kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu

usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja

usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4).

Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

16. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3

kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot.

Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.

17. Usaldusisik on välja toonud, et ülesannete täitmiseks on kulunud 12,5 tundi, mis arvestusega

130 eurot tund teeb koos käibemaksuga tasu suuruseks 1982,50 eurot. Kuna võlgnikul puudub

sissetulek, palub haldur määrata tema tasuks 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot,

kokku 1000,40 eurot ning hüvitada riigi vahenditest.

18. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja

põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu.

Tunnitasu määr 130 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on

kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga.

19. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus

lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid

võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja

kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks). 2024 on kuutasu alammääraks 820 eurot. Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse

avalduse läbivaatamisel ei jätku võlgniku varast usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ning

tulenevalt FiMS § 54 lg 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid,

kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.

20. PankrS § 65 lg 1¹ sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud

käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on

2-24-2790

7 (7)

Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ (registrikood 10016048) käibemaksukohustuslane (number

XXXXXXXXXXX). Kuna tasu määratakse büroole ning Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ on

käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi

22 protsenti (KMS § 15 lg 1).

21. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku poolt taotletavat

tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 820

eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot menetlusabi korras riigi

vahenditest. FiMS § 54 lg 9 alusel tuleb summad välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

kohtunik