1-24-1691/6 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

1-24-1691 Lk 1 / 4

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

27. märts 2024, Rapla Kriminaalasja number

1-24-1691 (24263050102) Kohtukoosseis

kohtunik Endla Ülviste Kohtuistungi sekretär

Aivi Meister Kriminaalasi

Veljo Jaeski süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör

Aarne Pruus Süüdistatav

Kaitsja

Veljo Jaeski, ik: 36407146012; elukoht: xxx; EV kodanik; keskharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: töötu, osaline töövõime; kriminaalkorras varem karistatud 3-l korral. Kahtlustatavana kinni peetud 26.02.2024, s.o 1 päev.

vandeadvokaadi abi Marika Suurpere (süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtuistungist)

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §- dest 248 lg 1 p 5 ja 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Veljo Jaeski KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata 1 (üks) päev eelvangistust karistusaja hulka ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. 3. KarS § 69 lg 1 ja lg 3 alusel asendada vangistus 539 (viiesaja kolmekümne üheksa) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud. 4. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Veljo Jaeski kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

1-24-1691 Lk 2 / 4

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Veljo Jaeski kohustatud osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammides. KarS § 75 lg 4 alusel on süüdistatav kohustatud kohtuotsuse jõustumisest kuni käitumiskontrolli lõpuni üks kord kuus tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) määramiseks ning esitama vastava vereanalüüsi vastuse kriminaalhooldusametnikule viimase määratud tähtajaks. Juhul, kui süüdistatava PEth näit on suurem kui 50 ng/ml, peab iga järgmise analüüsi PEth näit olema eelmisest väiksem. Kui süüdistatav saavutab PEth näidu, mis on 50 ng/ml või alla selle, tuleb edaspidi PEth vereanalüüse anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada kriminaalhooldusametniku äranägemisel ja määratud ajaks, kuid mitte tihedamini kui üks kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kvartalis. Lisaks peab sellisel juhul olema iga järgmine analüüsi PEth näit samuti 50 ng/ml või alla selle. Üldkasuliku töö tegemise tähtaja algust arvata kohtuotsuse jõustumisest. Käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. 5. KarS § 64 lg 2 alusel jätta iseseisvale täitmisele Tartu Maakohtu 03.05.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-3529 KarS § 329 järgi mõistetud rahaline karistus 80 päevamäära, s.o 1652 eurot. 6. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Veljo Jaeskilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 (kümneks) kuuks. Lisakaristus hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. 7. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 ning KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõista Veljo Jaeskiilt riigituludesse menetluskuludena vähendatud sundraha 180 eurot ja võimaldada menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 15 eurot. Määratud kaitsjale määratud tasu 87,84 eurot jätta riigi kanda.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE522200221013264447 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99924700009090. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri Transpordiametile teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

1-24-1691 Lk 3 / 4

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Veljo Jaeskile on esitatud süüdistus selles, et tema olles karistatud 17.12.2019 Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-19-10010 joobes juhtimise eest KarS § 424 lg 2 järgi (tegu 15.12.2018), juhtis uuesti, s.o korduvalt ja tahtlikult 25.02.2024 kella 23.45 paiku Rapla maakonnas Kehtna vallas Tallinn-Rapla-Türi maantee 67. kilomeetril mootorsõidukit veokit Scania registreerimismärgiga xxx koos haagisega registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,89 mg/l), millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid ja põhjustas liiklusõnnetuse. Seega Veljo Jaeski pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, korduvalt s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör nõuab kohtus Veljo Jaeski süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 26.02.2024, s.o 1 päev karistusaja hulka, seega kandmisele kuulub vangistus 1 aasta 5 kuud 29 päeva, mis asendada KarS § 69 lg 1, 3 alusel üldkasuliku tööga 539 tundi, mille tegemise ajaks määrata 1 aasta 10 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdimõistetu vastavalt KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel süüdistatav kohustub osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammides.

1-24-1691 Lk 4 / 4

KarS § 75 lg 4 alusel on süüdistatav kohustatud kohtuotsuse jõustumisest kuni käitumiskontrolli lõpuni üks kord kuus tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi biomarkeri fofatidüületanooli (PEth) määramiseks ning esitama vastava vereanalüüsi vastuse kriminaalhooldusametnikule viimase määratud tähtajaks. Juhul, kui süüdistatava PEth näit on suurem kui 50 ng/ml, peab iga järgmise analüüsi PEth näit olema eelmisest väiksem. Kui süüdistatav saavutab PEth näidu, mis on 50 ng/ml või alla selle, tuleb edaspidi PEth vereanalüüse anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada kriminaalhooldusametniku äranägemisel ja määratud ajaks, kuid mitte tihedamini kui üks kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kvartalis. Lisaks peab sellisel juhul olema iga järgmine analüüsi PEth näit samuti 50 ng/ml või alla selle.

Tartu Maakohtu 03.05.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-3529 KarS § 329 järgi mõistetud rahaline karistus 80 päevamäära, s.o 1652 eurot jätta KarS § 64 lg 2 alusel iseseisvale täitmisele.

Süüdistatav omab kehtivat mootorsõiduki juhtimisõigust. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 ja KarS § 424 lg 4 p 2 alusel taotleb prokurör mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist 10 (kümneks) kuuks.

Kriminaalmenetluse kulud: Kaitsjatasu RÕA korras määratud vandeadvokaat Marika Suurperele 87,84 eurot jätta riigi kanda. Sundraha 1230 eurot, mida KrMS § 180 lg 3 alusel süüdistatava vähese sissetuleku tõttu (töövõimetuspension 380 eurot) vähendada 180 euroni. KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha summas 180 eurot tasuda ositi, s.o 12 kuu jooksul tasudes igakuiselt 15 eurot.

KOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus.

Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, temale kokkuleppekohase karistuse ja lisakaristuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

(allkirjastatud digitaalselt)