4-23-3318/33 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. märts 2024, Tartu

Kohtuasja number

4-23-3318

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Ingeri Tamm ja Mario Truu

Väärteoasi

Ilmar Kase (Kask; ik 34001152726) väärteoasi liiklusseaduse

(LS) § 221 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 5. detsembri 2023. a otsus

Apellatsiooni esitaja

Ilmar Kase kaitsja vandeadvokaat Mihkel Gaver

Teised apellatsioonimenetluse

pooled

Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Lõuna Prefektuuri

eriasjade uurija Cristel Jakobson

Kohtuistungi toimumise aeg

12. veebruar 2024

Kohtuistungil osalesid

Kaitsja Mihkel Gaver

Kohtuvälise menetleja esindajad Cristel Jakobson ja Kert

Kotkas

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 5. detsembri 2023. a otsus täies ulatuses, sealhulgas Ilmar

Kasele kuuluva sõiduauto Volvo V70 registreerimisnumbriga XXX konfiskeerimise

osas.

2. Lõpetada Ilmar Kase suhtes väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29

lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

3. Jätta Ilmar Kasele maakohtu menetluses määratud kaitsja poolt osutatud riigi õigusabi

tasu 396 eurot (sh käibemaks 66 eurot) riigi kanda.

4. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

5. Mõista

riigilt

Ilmar

Kase

kasuks

välja

2525,13

eurot

valitud

kaitsjale

apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks. Kanda see summa Advokaadibüroo

GAVER OÜ arvelduskontole nr EE262200221072283401.

2(5)

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel

menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) koostas 19. septembril 2023 väärteoprotokolli selle kohta, et

Ilmar Kask juhtis 18. augustil kella 13.12 paiku Tartus Narva maantee ja Raatuse ristmikul Roosi

tänava suunas liikudes mootorsõidukit Volvo V70 (reg. nr XXX ) ning sõitis foori keelava punase

tule ajal ristmikule ja ülekäigurajale. I. Kask põhjustas liiklusohu, kuna ülekäigurada ületanud

jalakäijad olid sunnitud sõiduki eest teelt ära hüppama. Sellega rikkus I. Kask liiklusseaduse (LS)

§ 16 lg-t 1, § 35 lg-t 10 ja § 58 lg-t 3 ning pani toime LS § 221 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Tartu Maakohus tunnistas 5. detsembri 2023. a otsusega I. Kase süüdi LS § 221 lg 2 järgi ja

karistas teda juhtimisõiguse äravõtmisega kuueks kuuks. Kohus konfiskeeris karistusseadustiku

(KarS) § 83 lg 1 alusel süüteo toimepanemise vahendina I. Kase sõiduauto Volvo V70. Kohus

põhjendas otsust järgmiselt.

3. Tunnistaja M.M. ütlustest tuleneb ja videosalvestiselt on näha, kuidas tume Volvo ületab

punase tulega ristmikul ülekäiguraja, mille tõttu tõmbus teed ületav jalakäija järsult tagasi. Samal

ajal peatusid teised sõidukid ristmikul. Sõiduk, mis punase fooritulega Raatuse ristmikul ei

peatunud, sõitis ka üle Kivi tänava ristmiku, mille fooris põles punane tuli. Kaht punast foorituld

eiranud Volvo peatus Narva maantee ja Roosi tänava ristmikul punase fooritule ees. I. Kask kas ei

mäletanud juhtunut või andis ennastõigustavaid ütluseid, mistõttu on need vastuolus teiste

omavahel riimuvate tõenditega.

4. Kuna I. Kask oma teo lubamatusest aru ei saa ja ta on ohtlik nii endale kui ka teistele liiklejatele,

pole rahatrahvi kohaldamine piisav ning I. Kasele tuleb põhikaristusena mõista juhtimisõiguse

äravõtmine kuueks kuuks. Lisaks konfiskeeris kohus süüteo toimepanemise vahendina I. Kase

sõiduki, sest ta võib jätkata sõidukiga liiklemist ka ilma juhtimisõiguse olemasoluta.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

Apellatsioon

5. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni I. Kase kaitsja vandeadvokaat Mihkel Gaver, kes

taotleb selle tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning I. Kase

sõiduki tagastamist. Lisaks palub kaitsja ennistada kohtuistungi protokolli ebaõigsuse või

ebatäpsuse kohta esitatava taotluse esitamise tähtaeg ja parandada kohtuistungi protokolli.

6. Kaitsja leiab, et tunnistaja ütluste ja videosalvestise põhjal pole tõendatud, et I. Kask pani toime

LS § 221 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo ning sõiduki konfiskeerimine lisakaristusena ei ole

proportsionaalne. Kriminaalasja toimikust ei nähtu, kuidas on videosalvestis saadud ning ka 9.

novembri 2023. a kohtuistungi protokollis pole videosalvestise kohta infot, mistõttu ei ole teada,

kas see on saadud seaduslikul teel. Kohtuistungi protokoll on ebausaldusväärne, sest kohtuistungit

on salvestatud üksnes 30 minutit, kuid kohtuistungi protokollist nähtub, et istung kestis pea kaks

tundi. Seetõttu ei saa kontrollida kohtuistungi protokolli korrektsust. Olukorras, kus kohtuistungi

protokolli ja helisalvestise vahel on vastuolu, tuleb tugineda helisalvestisele. Seetõttu tuleb

protokollist kustutada tekst, mis järgneb helisalvestise lõppemisele.

Ringkonnakohtu istung

7. Ringkonnakohtu 12. veebruari 2024. a istungil esitas kohtuvälise menetleja esindaja

5. detsembri 2023. a kohtupsühhiaatria ja -psühholoogia ekspertiisiakti nr 7.1-3/666, mille kohus

võttis asja juurde. Ekspertiis määrati I. Kasele kriminaalasja nr 23278050419 kohtueelses

menetluses, et tuvastada tema vaimne seisund 3. mail 2023 õigusvastase teo toimepanemise ajal.

3(5)

Ekspertiisiakti kohaselt on I. Kasel diagnoositud vaskulaarne dementsus, mille tõttu ei olnud ta

võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima.

8. Kaitsja jäi istungil apellatsiooni juurde ning lisas, et I. Kase süüdimatuse tõttu tuleb

väärteomenetlus lõpetada.

9. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et maakohus tegi õiglase otsuse. PPA-l on juurdepääs

Tartu linna kaameratele, millest üks salvestab liiklust Narva maanteel. PPA võttis välja video, mis

kajastab 17. augustil kell 13.12 Narva maanteel toimunut ning lisas selle väärteoasja materjalide

juurde. Helisalvestisega võib juhtuda viperusi ning selle puudumine ei ole VTMS § 150 lg 1 järgi

oluline menetlusõiguse rikkumine. Siiski leidis ka kohtuvälise menetleja esindaja, et

väärteomenetlus tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Samas otsustas kohtuväline menetleja,

et ta ei loobu VTMS § 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 301 alusel väärteoetteheitest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus peatub esmalt kaitsja apellatsioonis esitatud argumentidel kohtuistungi

helisalvestise osalise puudumise ja videosalvestise tõendina lubatavuse kohta. Seejärel otsustab

ringkonnakohus I. Kase süüküsimuse.

11. Kaitsja väitel on maakohtu otsus ebaseaduslik, sest see põhineb peamiselt tunnistaja ütlustel

ja videosalvestisel, kuid ei ole võimalik tõendada, et neid tõendeid kohtuistungil uuriti.

Ringkonnakohus kaitsja seisukohaga ei nõustu. Kohtuliku uurimise käiku tõendab eeskätt

kohtuistungi protokoll, kust on selgelt näha tunnistaja M.M. ütlused kohtus ja videosalvestise

avaldamine kohtuistungil. Ainuüksi asjaolu, et helisalvestise puudumise tõttu ei saa kontrollida

kohtuistungi protokolli korrektsust, ei tähenda, et protokoll oleks ebausaldusväärne ja sellel

põhinev kohtuotsus ebaseaduslik. Kaitsja ei ole esitanud ühtki sisulist argumenti, mis annaks aluse

kahelda kohtuistungi protokolli õigsuses. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et maakohtu istungi

helisalvestise puudumine ei toonud kaasa ebaseaduslikku ega põhjendamatut kohtuotsust, mistõttu

ei ole tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 2 järgi. Seetõttu jätab

ringkonnakohus kaitsja taotlused kohtuistungi protokolli parandamise tähtaja ennistamiseks ja

protokolli parandamiseks rahuldamata.

12. Lisaks leiab apellant, et kriminaaltoimikus olev videosalvestis sündmuse kohta ei ole lubatav

tõend, sest selle päritolu ja seaduslikkus ei ole teada. Kohtuvälise menetleja esindaja C. Jakobson

selgitas ringkonnakohtu istungil, et videosalvestus sündmuse kohta pärineb Tartu linna kaameralt,

mille salvestise küsis PPA välja ja lisas väärteoasja materjalide juurde. Seega on videosalvestis

KrMS § 63 lg 1 ja § 64 lg 1 järgi lubatav tõend.

13. Järgmiseks tuleb ringkonnakohtul kontrollida, kas menetlusaluse isiku teos on väärteo

tunnused ehk kas see on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Nendest kasvõi ühe puudumisel

tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel obligatoorselt lõpetada.

14. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et I. Kask sõitis 17. augustil 2023

kella 13.12 ajal foori keelava tulega Narva maantee ja Raatuse tänava ristmikule ning jalakäijate

ülekäigurajale, tekitades sellega liiklusohu, kuna ristmikku ületav jalakäija pidi ohu vältimiseks

järsult peatuma. Seda kinnitavad videosalvestis juhtunust ja tunnistaja M.M. ütlused. Kuna

maakohus on uurinud tõendeid igakülgselt ja põhjalikult ning järeldust veenvalt põhjendanud, ei

pea ringkonnakohus vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata. Seega on tuvastatud, et I. Kask täitis

LS § 221 lg 2 objektiivse koosseisu tunnused.

15. Seevastu ei nõustu ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et I. Kask pani teo toime otsese

tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. I. Kask ütles maakohtu istungil, et ta ei tea, milline oli tuli Narva

maantee ja Raatuse tänava ristmiku fooris talle etteheidetava teo toimepanemise hetkel. Samuti ei

mäletanud ta, kas jäi sel ristmikul seisma, ning leidis, et jalakäijaid teel ei olnud. Seetõttu ei ole

õige maakohtu hinnang, et I. Kask eiras teadlikult punast foorituld ja teadis, et rikub kohustust

peatuda foori keelava tule ajal. Maakohtu seisukoht, et I. Kask pidi aru saama, et sõites punase

4(5)

tulega ülekäigurajale võib ta põhjustada liiklusohu, viitab hoopis hooletusele KarS § 18 lg 3

tähenduses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. juuni 2022. a otsus asjas nr 1-20-6745, p 30

ning 3. märtsi 2022. a otsus asjas nr 1-20-3306, p-d 14-15).

16. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav ka ettevaatamatu tegu. Ringkonnakohtu hinnangul

pani I. Kask teo toime hooletusega KarS § 18 lg 3 järgi, sest ta ei teadnud, et fooris põleb keelav

tuli, kui ta ristmikule sõitis ning et sellise tegevusega põhjustab ta liiklusohu, kuid oleks pidanud

seda tähelepaneliku suhtumise korral ette nägema.

17. I. Kase teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud.

18. Kohtupsühhiaatria ja -psühholoogia 5. detsembri 2023. a ekspertiisiakti nr 7.1-3/666 kohaselt

on I. Kasel diagnoositud segatüüpi vaskulaarne dementsus ehk nõdrameelsus kaasuvate või muude

segatüüpi sümptomitega, mis väljendub mõõdukas kognitiivsete võimete alanemises ja

paranoilistes tähendus-suhtumismõtetes. Ekspert leidis, et dementsus mõjutab negatiivselt I. Kase

käitumist ja ta ei ole võimeline analüüsima endaga juhtunut. I. Kask ei mõista, et ta ei ole võimeline

ohutult mootorsõidukit juhtima. Eksperdi hinnangul ei olnud I. Kask vaimse seisundi tõttu

võimeline aru saama oma varasema, 3. mai 2023 teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele

juhtima. Kuigi käesolevas asjas heidetakse I. Kasele ette hiljem, 17. augustil 2023 toime pandud

väärtegu, on põhjendatud ka praegu juhinduda kõnesolevast ekspertiisiaktist.

19. Ringkonnakohtu hinnangul esines I. Kasel 17. augustil 2023. a foori keelava tulega ristmikule

ja jalakäijate ülekäigurajale sõitmise ajal 5. detsembri 2023. a ekspertiisiakti kohaselt süüdimatuse

meditsiinilise tunnusena nõdrameelsus KarS § 34 p 4 mõttes, mis takistas tal oma teo keelatusest

aru saada ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Maakohtu istungil ütles I. Kask,

et ta ei mäleta, milline tuli põles fooris ja kas ta jäi ristmikul seisma. Samuti ei osanud I. Kask

seletada, mis juhtus maikuus, vaid leidis, et järsku käis pauk ja plekikolin ning naisterahvas oli

äärekivi juures maas, pea verine. Lisaks sõnas I. Kask, et vanu asju mäletab ta hästi, kuid hilisemad

asjad lähevad meelest. 20. novembril 2023 rääkis I. Kask SA Tartu Ülikooli Kliinikumi

psühhiaatriakliiniku uuringutel, et maikuu õnnetuses tema süüdi ei ole, talle üritatakse süüd kaela

veeretada ning ta ei tea, kuidas asjad juhtusid. Lisaks oli I. Kask veendunud, et punase tule alt ta

läbi sõitnud ei ole, teda jälitatakse ja süüdistatakse ebaõiglaselt. Ka 30. novembri 2023. a

ekspertiisil rääkis I. Kask, et maikuus toimus „krahmakas“ ja tema ei saanud aru, mis juhtus, kuulis

vaid pauku. Augustikuus I. Kask enda sõnul punase tulega ei sõitnud, vaid talle ainult otsitakse

süüdistust. I. Kask eitab järjepidevalt liiklusrikkumiste toimepanemist ja leiab, et teda

süüdistatakse alusetult. Samuti ei mäleta I. Kask juhtumiga seotud asjaolusid. Arvestades I. Kase

ütlusi ja selgitusi teole eelnenud aja kohta ning pärast tegu, on tuvastatud, et diagnoositud

dementsus takistas tal ka 17. augustil 2023 foori keelava tule ajal ristmikule sõites oma tegu mõista

ja vastavalt sellele oma käitumist juhtida.

20. Seetõttu ei ole I. Kask teo toimepanemises KarS § 32 lg 1 järgi süüdi, mis tingib

väärteomenetluse lõpetamise VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu.

21. Kuna I. Kase teos puuduvad väärteo tunnused, ei ole võimalik tema sõidukit KarS § 83 lg 1

alusel konfiskeerida.

22. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 4 ja § 151 lg 1 p-st 1, tühistab

ringkonnakohus maakohtu otsuse täies ulatuses ja teeb uue otsuse, millega lõpetab

väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu. Apellatsioon

rahuldatakse osaliselt.

23. Kaitsja taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Määratud kaitsja esitas maakohtule riigi

õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse summas 396 eurot

(sh käibemaks 66 eurot), mille maakohus rahuldas. Ringkonnakohus nõustub, et tasutaotlus on

põhjendatud. VTMS § 38 lg 1 järgi tuleb väärteomenetluses menetluskulude hüvitamiseks

kohustatud isiku kindlaksmääramisel juhinduda kriminaalmenetluse sätetest. Ringkonnakohus

teeb VTMS § 147 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, mis on olemuslikult võrreldav KrMS § 337 lg 1 p-

5(5)

s 4 nimetatud otsusega. Seetõttu jääb I. Kasele maakohtu menetluses osutatud riigi õigusabi kulu

VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda.

24. VTMS § 23 järgi hüvitatakse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamise korral

menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. VTMS

§ 38 lg 1, KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud

mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas

kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe

tööühiku hind on mõistliku suurusega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. oktoobri 2018. a

otsus nr 4-18-616/54, p 47).

25. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu

hüvitamiseks kahes osas, 20. detsembri 2023. a taotluse alusel 2077,40 eurot (sh käibemaks 346,23

eurot) ning 12. veebruari 2024. a taotluse alusel 1261,68 eurot (sh käibemaks 227,52 eurot) ehk

kokku summas 3339,08 eurot (sh käibemaks). Taotluse kohaselt on kaitsja tunnihind 170 eurot,

mis on mõistliku suurusega. Kaitsjal kulus väärteoasja materjalidega ja ringkonnakohtu

menetlusse võtmise määrusega tutvumiseks, kliendiga konsulteerimiseks, apellatsioonkaebuse

koostamiseks ja redigeerimiseks, kohtuga suhtlemiseks, menetluskulude hüvitamise taotluse

koostamiseks, kohtuistungiks ettevalmistamiseks ning kohtuistungil osalemiseks kokku 16 tundi

ja 16 minutit. Kolleegiumi hinnangul on enamik kaitsja toiminguid vajalikud, kuid nendeks

kulunud aeg põhjendamatult pikk. Ringkonnakohus ei pea menetluskulude hüvitamise taotluse

koostamist, millele väidetavalt kulus 65 minutit, õigusteenuse osutamiseks ning loeb selles osas

tasutaotluse põhjendamatuks. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks ka apellatsioonkaebuse

koostamise ja redigeerimise aega, mis on kokku 7h ja 55 minutit. Kuna väärteoasja maht on

tagasihoidlik, vaidluse all on üks selgepiiriline õiguslik küsimus ning kaitsja väited jäid

apellatsioonimenetluses tagajärjetuks, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud hüvitada see

kulu 5 tunni ulatuses.

26. Seetõttu on põhjendatud hüvitada kaitsjale tasu kokku 12 tunni ja 16 minuti ulatuses, s.o 20

detsembri 2023. a menetluskulude hüvitamise taotluse alusel 6 tunni ja 41 minuti eest summas

1386,13 eurot (sh käibemaks 249,96 eurot) ning 12. veebruari 2024. a taotluse alusel 5 tunni ja 35

minuti eest summas 1139 eurot (sh käibemaks 189,83 eurot). VTMS § 23 lg 1 alusel tuleb valitud

kaitsja tasu 2525,13 eurot riigilt I. Kase kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)