1-21-7384/228 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märtsil 2024. a, Tallinn

Kriminaalasja number

1-21-7384

Kohtukoosseis

Janika Kallin, Pavel Gontšarov ja Sten Lind

Kriminaalasi

Gert Raali süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 21

järgi ja Margus Reidolfi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja

2 järgi üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 1. novembri 2023. a

otsus üldmenetluses

Apellandid

Prokurör

süüdistatava Gert Raali lepinguline kaitsja Elise Altroff

süüdistatava Margus Reidolfi lepinguline kaitsja Oliver Nääs

Vahur Verte

Süüdistatavad

Gert Raal (isikukood 37502090213, ülejäänud isikuandmed

maakohtu otsuses, kd XI, tlk 30)

Margus Reidolf

(isikukood 37405212764, ülejäänud

isikuandmed maakohtu otsuses, kd XI, tlk 30).

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 1. novembri 2023. a otsus osaliselt ehk osas, millega:

1.1 Margus Reidolf tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi ja teda karistati

vangistusega 10 aastat;

1.2 määrati, et Margus Reidolfi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistatakse

kohtuotsuse jõustumisel;

1.3 määrati kindlaks Margus Reidolfi menetluskulu;

1.4 Gert Raal tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati vangistusega

10 aastat;

1.5 määrati, et Gert Raali valitud kaitsjale makstud tasu ja tõlkekulu jääb tema enda

kanda.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

2.1 mõista Margus Reidolf KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi õigeks.

2.2 tühistada Margus Reidolfi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine ja

õigeksmõistetu vabastada viivitamatult.

2.3 rahuldada Margus Reidolfi kaitsja taotlus hüvitada Margus Reidolfile

vahistamisega tekitatud mittevaraline kahju. Mõista kohtuotsuse jõustumisel

Eesti Vabariigilt Margus Reidolfi kasuks välja hüvitis 1018 alusetult vahi all

viibitud päeva eest, mis on 27. märtsi 2024. a seisuga 61 487,20 eurot.

2.4 rahuldada Margus Reidolfi kaitsja taotlus hüvitada Margus Reidolfile

kriminaalmenetluse kulu. Mõista kohtuotsuse jõustumisel Eesti Vabariigilt

Margus Reidolfi kasuks välja valitud kaitsjatele makstud tasu ja tõlkekulu 36

330,50 eurot (summa sisaldab käibemaksu).

2.5 mõista Gert Raal õigeks süüdistuse järgi veebruaris 2021. a ja tuvastamata ajal,

kuid enne 28. märtsi 2021. a toime pandud ning KarS § 184 lg 2 p 1 järgi

kvalifitseeritud episoodides.

2.6 mõista Gert Raalile KarS § 184 lg 2 p 1 järgi (episoodid 19. märtsil 2021. a ja

tuvastamata ajal, kuid enne 13. aprilli 2021. a) karistuseks vangistus 7 aastat;

2.7 jätta rahuldamata Gert Raali kaitsja taotlus hüvitada Gert Raalile vahistamisega

tekitatud mittevaraline kahju;

2.8 rahuldada Gert Raali kaitsja taotlus hüvitada Gert Raali kriminaalmenetluse

kulu osaliselt. Mõista kohtuotsuse jõustumisel Eesti Vabariigilt Gert Raali kasuks

välja valitud kaitsjale makstud tasu ja tõlkekulu 17 072,26 eurot (summa ei

sisalda vastavalt taotlusele käibemaksu). Ülejäänud menetluskulu jätta Gert

Raali enda kanda.

3. Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 1. novembri 2023. a otsus muutmata.

4. Kaitsjate apellatsioonid rahuldada.

5. Rahuldada Margus Reidolfi kaitsja taotlus apellatsioonimenetluse kulude riigi

kanda jätmiseks osaliselt. Lugeda Margus Reidolfi apellatsioonimenetluse kulust

põhjendatuks 1668,65 eurot (summa sisaldab käibemaksu) ning mõista see

summa kohtuotsuse jõustumisel Eesti Vabariigilt Margus Reidolfi kasuks välja.

Ülejäänud apellatsioonimenetluse kulu jääb õigeksmõistetu enda kanda.

6. Rahuldada Gert Raali kaitsja taotlus apellatsioonimenetluse kulude riigi kanda

jätmiseks osaliselt. Lugeda Gert Raali apellatsioonimenetluse kulust

põhjendatuks 2533,33 eurot (summa sisaldab käibemaksu) ning mõista see

summa kohtuotsuse jõustumisel Eesti Vabariigilt Gert Raali kasuks välja.

Ülejäänud apellatsioonimenetluse kulu jääb süüdistatava enda kanda.

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu

otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi

vahendusel.

Esitatud süüdistus ja keskne tõend:

1. G. Raalile esitati süüdistus KarS § 184 lg 21 järgi ja M. Reidolfile KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja

2 järgi. Prokuratuur kasutas G. Raali ja M. Reidolfi süü tõendamisel Ameerika Ühendriikidelt

õigusabitaotluse alusel saadud krüpteeritud suhtlusrakenduse ANOM sõnumisuhtlust, mis on

kriminaalasjas kas kaalukaks (G. Raal) või ainukeseks (M. Reidolf) tõendiks.

Maakohtu otsus:

2. Harju Maakohtu 01.11.2023. a otsuse alusel mõisteti G. Raal süüdi KarS § 184 lg 2 p 1

järgi ja teda karistati vangistusega 10 aastat; M. Reidolf mõisteti osaliselt (99,33g kokaiini

käitlemises) õigeks ja süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning teda karistati vangistusega

10 aastat. Mõlema süüdimõistetu eelvangistus arvestati karistusaja hulka ning karistuse

kandmist hakati arvestama G. Raali ja M. Reidolfi kahtlustatavana kinnipidamisest. Kohus

määras, et nii G. Raali kui ka M. Reidolfi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistatakse

kohtuotsuse jõustumisel. Lisaks lahendas kohus asja menetluskulud ja küsimuse, kuidas

toimida asitõenditega. Maakohtu motiivid olid lühidalt järgmised.

3. Kriminaalasjas ei vaielda selle üle, et G. Raal, M. Reidolf ja AF suhtlesid omavahel

suhtlusrakenduses ANOM kasutajanimede „Asus“, „Mendoza“ ja „SNEG“ all. Kriminaalasjas

tõusetus küsimus, kas USA-st õigusabitaotluse vastusena esitatud materjali (n.ö ANOM-

vestlused) saab asja lahendamisel kasutada või mitte. Sellele küsimusele tuleb vastata

jaatavalt. Õigusabitaotluse vastuseks saadud teave on KrMS § 63 mõttes asjas tõendiks ja

tõend on lubatav.

4. Kooskõlas KrMS § 65 lg 1 on Eesti kriminaalmenetluses lubatud kasutada välisriigis selle

riigi seaduste kohaselt kogutud tõendeid, kui tõendi saamiseks tehtud menetlustoiming ei ole

vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega; KrMS § 2 järgi on

kriminaalmenetlusõiguse allikaks mh rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja

normid ning Eestile siduvad välislepingud. Väljapool Euroopa Liitu toimub rahvusvaheline

koostöö lepingute alusel ja piires. Riikidega, millega soovitakse kriminaalasjade raames

koostööd teha, peab olema sõlmitud koostöö leping, mille piires on võimalik õigusabi saada.

Eesti Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide vahel on sõlmitud õigusabileping, mille esemeks on

vastastikune õigusabi kriminaalasjades. Lisaks on Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu

vahel sõlmitud õigusabileping. Lepingute vastuolu korral tuleb kohaldada viimast.

5. Kaitsjad viitasid, et neil puudub teave õigusabitaotlusele eelnenud toimingute kohta. Samas

ei pidanud kaitsjad vajalikuks ristküsitleda USA ja Eesti keskkriminaalpolitsei vahelist

kontaktisikut. Kohtule Eesti Vabariigi poolt Ameerika Ühendriikidele esitatud

õigusabitaotlusele laekunud vastusest nähtub, et Eesti riik on kogunud informatsiooni

õigusabitaotluse alusel ning selles märgitud ulatuses. Kooskõlas vastastikuse õigusabilepingu

art 5 täidetakse taotlus taotluse saanud riigi seadustega sätestatud korras. Kohtule ei esitatud

tõendeid selle kohta, et USA kogus tõendeid ja ei järginud oma riigi seadusi. Lepingupooltel

ei ole õigust nõuda, et tõendi kogumine toimuks nende riigi kriminaalmenetluse sätteid

järgides. Harju Maakohtul pole pädevust kontrollida USA uurimisasutuste tööprotsesse ja

tõendite kogumise seaduslikkust. Välisriigist õigusabipalve korras saadud tõendite hindamisel

lähtutakse eeldusest, et neid koguti kooskõlas taotluse saanud riigi seadustega. Kohtule esitati

15.07.2022. a täiendavale õigusabitaotlusele laekunud vastus, milles kinnitatakse, et

operatsioon Trojan Shield meetod ANOM platvormi käivitamiseks vastas Ameerika

Ühendriikide seadustele. ANOM server asus kolmandas, Euroopa Liidus asuvas riigis. Serveri

asukohariik järgis oma riigi kohtumenetlust ja taotles load, mille alusel lubati ANOM

serverisse edastatud sõnumite kopeerimine. Kuivõrd kolmas riik järgis oma seadusi, võib

USA tugineda välismaa kasutajate vahelise suhtluse kohta saadud andmetele. Järelikult

toimus ANOM tõendite kogumine kooskõlas Ameerika Ühendriikide seadustega ning see oli

kooskõlas ka Euroopa Liidu riigi seadustega, kus asus server.

6. KrMS § 65 lg 1 mõttes ei ole iga kriminaalmenetlusõiguse norm käsitatav Eesti

kriminaalmenetluse põhimõttena. Välisriigis tõendite kogumine ei tohi sattuda vastuollu Eesti

Vabariigi põhiseaduse asjakohaste sätetega, eeskätt PS § 22-24 (RKKK 3-1-1-84-09 p 10.1).

Kaitsjate viide, et Ameerika Ühendriigid ei austa teatud juhtudel (Guantanamo vangla, Leedu

Vabariigis asunud n.ö salavangla) inimõigusi, ei ole asjakohane. Kaitsjad ja süüdistatavad ei

vaidlustanud sõnumite autentsust ja sisu, süüdistatavatelt ei kogutud andmeid nt neid piinates

või ähvardades. Antud juhul ei rikutud PS § 43 ja EIK art 8 lg 1, mis tagavad sõnumisaladuse

kaitse. Esiteks on üldteada asjaolu, et ANOM telefonid olid suunatud kurjategijatele, kes

soovisid omavahel konspireeritult vestelda ja vältida õiguskaitseorganite huviorbiiti sattumist.

Teiseks kuulub PS § 43 kaitsealasse suhtluse jälgimine reaalajas. Kui tutvutakse juba

toimunud vestluste või sõnumitega, siis riivatakse inimese õigust perekonna- ja eraelule.

ANOM telefon on krüpteeritud telefon, mida sai kasutada ainult telefoni enda krüpteeritud

süsteemis. Telefonil puudusid muud rakendused ja kasutusprogrammid. Telefone ei müüdud

tavakauplustes, vaid käest-kätte. Kõik need asjaolud räägivad sellest, et telefone ei kasutatud

legaalsetel eesmärkidel. Krüpteeritud sõnumite kaudu toimuv varjatud suhtlus ei ole vajalik

ausat äri ajavatele inimestele, vaid kuritegelikule maailmale. Käsilolevas asjas on ANOM

rakenduse kaudu edastatud info vajalik narkokuritegude tuvastamiseks ning õigusabitaotluse

järgi on ANOM telefonide vahendusel toimunud suhtluse talletamisel järgitud seaduses

sätestatut.

7. Kaitsjate esitatud Ameerika Ühendriigi advokaadi PR kirjalik arvamus ei ole lubatav tõend.

KrMS § 63 lg 1 järgi on tõendiks asjatundja ütlused. Järelikult eristab kriminaalmenetluses

asjatundja rolli eksperdi omast mh asjaolu, et tema eriteadmistel tuginevaid selgitusi ei

fikseerita ega esitata kirjalikul kujul ekspertiisiaktile sarnanevas dokumendis.

8. Kriminaalasjas läbi viidud jälitustoimingud on seaduslikud. Kaitsjatele jäeti taotlused/load

põhjendatult osaliselt tutvustamata. Load jälitustoiminguteks anti kohasel õiguslikul alusel

ning nende (häda)vajalikkust on piisavalt põhistatud. Järelikult on jälitustoimingute

protokollid lubatavad tõendid.

Süüdistatava Margus Reidolfi kaitsja apellatsioonis esitatud taotlus:

9. Kaitsja taotleb tühistada Harju Maakohtu 01.11.2023. a otsus osas, millega Margus Reidolf

mõisteti süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning teha tühistatud osas uus otsus, millega

mõista Margus Reidolf talle esitatud süüdistuses õigeks. Kaitsja palub mõista Eesti Vabariigilt

välja süüdistatava kasuks apellatsioonimenetluse kulu ja vabaduse võtmisega tekitatud kahju.

Süüdistatava Gert Raali kaitsja apellatsioonis esitatud taotlus:

10. Kaitsja ei vaidlusta Harju Maakohtu 01.11.2023. a otsust osas, millega Gert Raal mõisteti

KarS § 184 lg 2 p 1 järgi süüdi 49,72g kokaiini (19.03.2021.a episood) ja 50g marihuaana

(13.04.2021. a episood) käitlemises. Kaitsja vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega Gert

Raal mõisteti süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi 4712g kokaiini (2021.a veebruari episood) ja

100g marihuaana (28.03.2021. a episood) käitlemises. Vaidlustatud osas taotleb kaitsja Gert

Raali õigeks mõistmist. Kaitsja palub mõista Eesti Vabariigilt välja süüdistatava kasuks

apellatsioonimenetluse kulu ja vabaduse võtmisega tekitatud kahju.

Apellantide argumendid, mis kattuvad:

11. Maakohus jättis nn ANOM tõendite lubatavuse hindamisel olulised kaitseväited

analüüsimata ja rikkus nii KrMS § 3051 lg 1 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust,

mis on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 2 mõttes.

Õigusabitaotlusele esitatud vastus, mis sisaldab ANOM-vestlusi, on lubamatu tõend ja tuleb

kohtuotsuse tegemisel kõrvale jätta.

12. M. Reidolfi teopanus narkootiliste ainete käitlemisel seisnes süüdistuse järgi

kooskõlastamises, informatsiooni edastamises või organiseerimises. M. Reidolfile esitatud

süüdistus tugineb ainult ühele tõendile, milleks on ANOM-vestlused. Maakohus leidis

ekslikult, et tõend on lubatav. Järelikult on M. Reidolfit süüdimõistev otsus rajatud

lubamatule tõendile ning see on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 2

mõttes. G. Raalile esitatud süüdistus põhineb valdavas osas ANOM-vestlustel ja neid

kajastavatel vaatlusprotokollidel. Maakohtu seisukoht, et ANOM-vestlused on lubatav tõend,

on vale. Järeldust tehes ei analüüsinud maakohus kõiki kaitseväiteid ning rikkus seega KrMS

§ 3051 lg 1 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust, mis on kriminaalmenetlusõiguse

oluline rikkumine KrMS § 339 lg 2 mõttes.

13. Maakohus viitas KrMS §-le 65 lg 1, kuid jättis kontrollimata, millist riiki tuleb normi

mõttes käsitleda tõendi kogujana. Maakohus järeldas automaatselt, et selleks oli Ameerika

Ühendriigid, kuid see ei vasta kriminaalasja tehioludele. Kuigi ANOM seadmeid turustati ja

nende hilisema jälgimise operatsioon loodi USA-s, toimus sõnumite faktiline kogumine ja

töötlemine mujal. Seda asjaolu kinnitab USA abiprokuröri 19.07.2022 vastus, milles

viidatakse kolmandale Euroopa Liidu liikmesriigile, kus asus ANOM-i server. Järelikult oli

andmete koguja kolmas riik, kellelt USA küsis andmed ja edastas need õigusabitaotluse alusel

Eesti Vabariigile. Juhul, kui KrMS § 65 lg 1 lubaks tõendi kogujana käsitleda riiki, kes on

palunud teha menetlustoimingud mõnel teisel riigil, kaotaks säte enda mõtte tagada tõendite

kogumise vastavus kogujariigi seadustega.

14. Andmeid kogunud kolmandale Euroopa Liidu liikmesriigile ei ole Eesti Vabariik

õigusabitaotlust esitanud. Järelikult pole õige maakohtu järeldus, et tõend koguti

õigusabitaotluse alusel. Kehtiva kohtupraktika (RKKKo 3-1-1-89-12 p 11) järgi loetakse

sarnane tõend reegeljuhtumil lubatavaks vaid juhul, kui see on saadud Eesti abistamistaotluse

alusel. Sellist lähenemist toetab ka erialakirjandus (E. Kergandberg, P. Pikamäe.

Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2012, § 65, komm. 2.).

15. Maakohtul ei olnud võimalik kontrollida, kas tõend saadi tõendi kogunud riigi seadust

järgides. Kriminaalasjas ei esitatud tõendeid selle kohta, millise riigi territooriumil andmeid

koguti (kopeeriti), töödeldi ja analüüsiti. Lisaks ei ole ühtegi tõendit selle kohta, millisel

õiguslikul alusel andmeid koguti ning kas seda tehti kooskõlas selle riigi seadustega.

16. Isegi kui eeldada, et tõendi kogunud riigiks oli Ameerika Ühendriigid, ei kontrollinud

maakohus, kas tõend saadi kooskõlas Ameerika Ühendriikide seadustega. Ekslikud on

maakohtu väited, et kohtul pole pädevust kontrollida USA uurimisasutuste tööprotsesse ja

tõendite kogumise seaduslikkust ning välisriigist õigusabipalve korras saadud tõendite

vastavust neid kogunud riigi seadustega tuleb eeldada. Maakohtu arusaama kummutab KrMS

§ 65 lg 1. Norm seab mitu erinevat eeltingimust. Kehtiva kohtupraktika järgi peab tõendi

lubatavust hindav kohus veenduma, et tõendi kogumisel järgiti kehtivat õigust, s.o tõendi

saamise viis peab olema vajadusel kontrollitav (RKKKo 1-16-6179 p 54). Maakohtule ei saa

ette heita vajaliku kompetentsi puudumist. Küll aga pidanuks maakohus sellises olukorras

korraldama täiendava tõendite kogumise, nt kaasama vajalike teadmistega eksperdi või

asjatundja. Kaitsja juhtis sellele asjaolule kohtu tähelepanu ja esitas omalt poolt vastava

tõendigi. Tallinna Ringkonnakohus on oma varasemas praktikas (TlnRngko 1-15-11024 p

17.1) leidnud, et kuigi üldjuhul ei või kohus õigusküsimuste lahendamiseks tugineda

asjatundja seisukohale või eksperdi arvamusele, on olukord teine, kui küsimus puudutab

välisriigi õiguse kohaldamist.

17. Kohtu õigus koguda tõendeid iseseisvalt on üldjuhul piiratud. Kohus on erapooletu ja

sõltumatu ning võistlevuse põhimõttega läheks vastuollu, kui kohus koguks KrMS §-des 297

lg 1 ja 307 sätestatud juhtudel tõendeid, mis oleks olulise tähtsusega teokoosseisu,

õigusvastasuse või süü tuvastamisel. Vastupidine on olukord juhul, kui tõend on vajalik

selleks, et saaks täidetud KrMS § -des 306 ja 311-314 sätestatud nõuded. Täiendava tõendi

kogumise õiguse kasutamine on teatud olukordades – nt KrMS § 65 lg 1 kohaldamisel –

lausa nõutav. Võistlevuse põhimõttega ei ole vastuolus, kui kohus kontrollib tõendi lubatavust

olukorras, kus hinnang võib olla süüdistatavale soodne. ANOM-vestluste kogumise

seaduslikkusega seotud probleemidele viitasid kaitsjad juba alates eelistungist. Maakohus

oleks pidanud pärast kohtumenetluse poolte esitatud tõendite uurimist määrama kooskõlas

KrMS § 297 lg 1 omal algatusel täiendavate tõendite kogumise. Lisaks oleks maakohus

võinud KrMS § 307 alusel nõupidamistoas kohtuliku uurimise uuendada. Viidatud võimalusi

maakohus ei kasutanud, kohtulik uurimine oli seega puudulik ning see viis lubamatu tõendi

vastuvõtmiseni. Lahendades küsimuse tõendi kogumise seaduslikkusest tõdemusega, et kohtul

selleks vajalikke teadmisi ei ole, rikkus kohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust.

18. Välisriigis kogutud tõendite korral ei saa tugineda vaikimisi eeldusele, et need on saadud

seaduslikult. Sellisele eeldusele saaks kohus tugineda üksnes juhul, kui kaitsja ei tõstata

kohtumenetluses vastavaid kahtlusi (TlnRngko 1-15-6690 p 14).

19. Maakohus ei saanud tugineda USA prokuröri 19.07.2022. a blanketsele kinnitusele, et

tõend on kogutud seaduslikult. Ameerika Ühendriikides kriminaalasja juhtiv prokurör on

huvitatud samalaadsete tõendite kasutamisest (või kasutatavusest) ei ole USA õiguse

asjatundja või isik, kes saaks hinnata tõendite kogumise seaduslikkust. Nii näiteks ei saa

kohus tugineda prokurör V. Verte suusõnalisele kinnitusele, et kõik oli seaduslik. Asjaolu, kas

tõendi kogumine toimus kooskõlas kogujariigi õigusega, peab kaitsjal ja kohtul olema

võimalik kontrollida mingisuguste reaalsete tõendite (nt uurimistoimingu protokoll, määrus

jms) põhjal.

20. Olukorras, kus maakohus aktsepteeris USA prokuröri kirjalikku kinnitust kui asjatundja

arvamust, millega prokuratuur soovis tõendada ANOM-vestluste kogumise vastavust

Ameerika Ühendriikide seadustele, koheldi pooli ebavõrdselt. Maakohus tunnistas

lubamatuks kaitsja kirjaliku tõendi (USA advokaadi kirjalik arvamus), millega sooviti

tõendada vastupidist. Maakohtu seisukoht, et tõend oli vastuolus KrMS § 63 lg 1, mille järgi

saavad tõendiks olla ainult asjatundja ütlused, ei ole õige. KrMS ei sätesta tõendi vormi, mille

abil kontrollida tõendi kogumise vastavust välisriigi õigusele. Tallinna Ringkonnakohus on

lahendis nr 1-15-11024 leidnud, et välisriigi õiguse sisu tuvastamiseks on lubatavad kõik

KrMS § 63 lg 1 loetletud tõendid. Tegemist on asjaoluga, mille tõendamisel võib tugineda ka

nn vabatõenditele (RKKKo 3-1-1-89-13 p 12). Järelikult pidi maakohus pärast seda, kui

leidis, et kaitsja tõend ei vasta asjatundja ütlustele kui tõendi formaalsetele tingimustele,

käsitlema USA advokaadi kirjalikku arvamust lubatava vabatõendina või dokumentaalse

tõendina.

21. Maakohus kontrollis väga pealiskaudselt, kas tõendi kogumine oli kooskõlas Eesti

kriminaalmenetluse põhimõtetega. Senises kohtupraktikas on leitud, et KrMS § 65 mõttes on

tõendi lubatavust välistava kriminaalmenetluse põhimõtetena käsitatavad eelkõige PS §-d 22-

24. Konkreetsemad tõendite kogumise põhimõtted on sätestatud KrMS § 64, eriti selle

paragrahvi esimeses lõikes (RKKKo 3-1-1-84-09 p 10.1). Ringkonnakohtute praktikas

peetakse KrMS § 65 mõttes kriminaalmenetluse põhimõtetega vastuolus olevaks ka KrMS §-

des 63 lg 2 ja 64 sätestatud rikkumisi (TlnRnKo 1-21-1410 p 82). Lisaks on selgitatud, et

KrMS § 65 mõte on tagada, et Eesti menetlusse ei toodaks n.ö tagaukse kaudu sisse meie

õiguskorras vastuvõetamatut tõendite kogumise praktikat (TrtRnKo 1-18-3710 p 106).

Maakohus analüüsis kaitsja kohtukõnes esitatud argumentidest (kohtuvaidluste teesid p-d

152-162) ainult EIK praktikat, mis on seotud Ameerika Ühendriikide poolse inimõiguste

järgimisega ning PS § 43 ja EIÕK art 8 lg 1 rikkumistega.

22. Üksikute maakohtu poolt käsitletud küsimuste puhul ei ole kohus arusaadavalt oma

seisukohti selgitanud. Nii näiteks väidab maakohus, et juba kogutud sõnumite vaatlemine

kuulub perekonna- ja eraelu, mitte PS § 43 kaitse alla. Maakohus ei käsitle ega vastusta

kaitsja väidet, et Ameerika Ühendriigid ja kolmas riik töötlesid serveris olevaid sõnumeid, s.o

teostasid Riigikohtu praktika järgi asja varjatud läbivaatust, mis on jälitustoiming ja seega PS

§ 43 kaitsealas.

23. Maakohus tugines tõendi kogumist õigustades oletustele ning see on

kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 2 mõttes. Maakohtu väide, et

ANOM telefoni kasutasid kurjategijad, ei ole seotud Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega,

lisaks ei ole see asjaolu KrMS § 60 lg 1 ja 3 mõttes üldtuntud. Mitte ükski uuritud tõend ei

näita, kui paljud ANOM-seadmeid kasutanud isikutest tegelesid kuritegevusega. Kaitsjate

esitatud USA advokaadi arvamus kinnitab vastupidist: ANOM seadmete kogukasutajate arvu

silmas pidades vahistati väga vähe isikuid. Maakohtu väide, et krüpteeritud suhtlusvahendite

kasutamine on tarvilik kuritegude toimepanemiseks, ei ole õige. Nii näiteks toetatakse EL

Nõukogu 24.11.2020 resolutsiooni järgi tugeva krüpteerimise kui põhiõiguste ning kodanike,

valitsuste, tööstuse ja ühiskonna digitaalse turvalisuse kaitsmiseks vajaliku vahendi

arendamist, rakendamist ja kasutamist.

24. Maakohus jättis tõendi lubatavuse hindamisel käsitlemata kaitsja väite, et ANOM-

vestlused on jälitustoimingutega kogutud tõend (kohtuvaidluste teeside p-d 25-47). Maakohus

pole analüüsinud, millise menetlustoimingu abil toimus ANOM-vestluste kogumine ning kas

on tegemist jälitustoimingutega saadud tõendiga või mitte. Seisukoht, kas ANOM-vestluste

kogumine toimus jälitustoimingutega, on oluline hindamaks, milliste seadustega pidi toiming

andmeid kogunud riigis kooskõlas olema ja millised tagatised pidid vastava toimingu puhul

subjektidele (mh EIK-i praktikast) tulenema. ANOM-vestlusi koguti sihistamata

massjälitusega, mille puhul ei esinenud subjektiks sattunud inimeste suhtes põhjendatud

kuriteokahtlust.

25. Maakohus jättis tõendi lubatavuse hindamisel käsitlemata kaitsja väite, et ANOM-

vestluste kogumine ei vastanud EIK praktikast tulenevatele kriteeriumitele. EIK on

sõnastanud rea reegleid hindamaks, kas riigid järgivad EIÕK art 8 sätestatut. Kuivõrd

menetlusosalistele ei teatatud, kes oli ANOM-vestlusi kogunud ja töödelnud kolmas riik, ei

ole võimalik kontrollida vähemalt järgmisi EIK praktikas kinnistunud kriteeriume: 1)

riigisisene alus jälitustoimingute läbiviimiseks (antud juhul puudub info isegi selle kohta,

millise riigi õigusest lähtuti); 2) riigisisese aluse kättesaadavus, ettenähtavus, selgus; 3)

kriteeriumid selle kohta, milliste rikkumiste puhul, keda ja kui kaua võib jälitada; 4)

jälitustoiminguteks loa andmise (kohtuliku) eelkontrolli olemasolu; 5) põhjendatud

kuriteokahtlus; 6) ultima ratio põhimõte (nn vajalikkuse nõue demokraatlikus ühiskonnas).

Olukorras, kus puudub teadmine rakendatud õiguse kohta, ei saa väita, et see vastas EIÕK art

8 nõuetele.

26. Maakohus ei analüüsinud kaitsja väidet, et riikide-ülese jälituse teostamise ja jälitusteabe

vahetamise tingimused ei olnud täidetud. Eesti Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide vahel ei

ole lepingut, mis lubaks pealtkuulamisoperatsioonide materjalide vahetamist. Järelikult ei

olnud sellisel tegevusel seaduslikku alust, toimingute läbiviimine ei olnud andmesubjektidele

ettenähtav ning tõendi kogumisel rikuti konventsiooni art 8.

27. Maakohus ei analüüsinud kaitsja väidet, et kaitsjate eest teabe varjamise ning EIÕK art 8

rikkumiste läbi rikuti EIÕK art 6 lg 1 sätestatud ausa kohtumenetluse põhimõtet. ANOM-

vestlused on ainuke (M. Reidolfi) või valdavas osas (G. Raal) süüdistatavaid süüstav tõend,

mida kaitsjal pole võimalik sisuliselt vaidlustada.

28. Kuigi Riigikohus on asunud seisukohale, et tõendi kogumist reguleerivate

menetlusõiguslike sätete rikkumine ei tähenda automaatselt tõendi lubamatust (RKKKo 3-1-

1-72-07 p 8 ja 3-1-1-52-09 p 11.1), tunnistab kehtiv kohtupraktika arvestatavat hulka

erandeid. Esiteks ei ole kohtul kaalutlusõigust juhul, kui menetlusõigust rikuti

jälitustoimingute käigus (RKKKo 3-1-1-31-11 p 16). Lisaks on tõend lubamatu, kui pole

võimalik kontrollida tõendi kogumise seaduslikkust; kui rikuti tahtlikult menetlusõigust; kui

see ei vasta välisriigis kogutud tõendi kasutamise eeltingimustele või kui puuduvad

algandmed. Tõendi lubatavust hindav kohus peab veenduma, et selle kogumisel järgiti

kehtivat õigust (RKKKo 1-16-6179 p 54) ning KrMS § 64 mõtte kohaselt ei saa käsitada

lubatavana tõendit, mille seaduslikkust ei saa hinnata (RKKKo 3-1-1-21-09 p 9.4).

29. Maakohus jättis analüüsimata kaitsja väite, et ei kaitsjatel ega kohtul ei olnud võimalik

kontrollida tõendi kogumise seaduslikkust. Kriminaalasja materjalide järgi olid olemas: 1)

Ameerika Ühendriikide kohtumäärused, mis lubasid ANOM-seadmete väljatöötamise; 2)

tundmatu kolmanda riigi kohtumäärused, mis andsid loa paigaldada riiki ANOM-vestlusi

koguv (kopeeriv) server; 3) Ameerika Ühendriikide õigusabipalve kolmandale riigile, millega

edastati ANOM-seadmetega kogutud teave; 4) Europoli operatiivse töörühma (OFT)

töökorraldus ja suhtlus, mis kätkes ANOM-seadmetega kogutud teabe töötlemist koos FBI-ga;

5) riikidevaheline politseilt-politseile suhtlus, mille käigus vahetati ja analüüsiti kolmandas

riigis kogutud teavet ning tuvastati võimalikke kahtlustatavaid. Kohtule ei esitatud mitte

ühtegi nimetatud määrust, dokumenti või suhtluse talletust. Järelikult pole võimalik hinnata

kas menetlus oli korrektne. Kaitseõiguse tagamata jätmine viis EIÕK art 6 rikkumiseni.

30. Maakohus ei analüüsinud kaitseväidet, et tõendi kogumise seaduslikkust tuleb tõendada

selle esitajal ehk prokuratuuril. Maakohus nõustus prokuröri seisukohaga, et tõendite

kogumise ebaseaduslikkust tuleks tõendada kaitsjatel. Käsitlusega pole võimalik nõustuda,

sest kaitsjatel ei ole võimalik tõendada negatiivseid asjaolusid, mille tõendamist ei saa

kohtumenetluse poolelt selle ebaproportsionaalsuse või võimatuse tõttu nõuda (RKKKo 3-1-

1-58-16 p 43 või 3-1-1-46-10 p 8.4), sh 1) jälitustoiminguid väidetavalt lubanud Ameerika

Ühendriikide ja kolmanda riigi kohtumääruste puudumist või kohtumäärustes vajalike

põhjenduste puudumist; 2) fakti, et prokuratuur pole jälituslubade olemasolu või nende sisu

iseseisvalt kontrollinud ja nende seaduslikkuses veendunud.

31. Maakohus ei analüüsinud kaitsja väidet, et materjalide puudumisega kaasnevaid kahtlusi

ei kõrvalda prokuratuuri ja USA ametivõimude kinnitused. Õiguspoliitiliselt ei saa

aktsepteerida seda, et täitevvõimu esindajad otsustavad keelduda tõendi kogumisega seotud

teabe edastamisest kohtule ja otsustavad teadlikult vältida kohtulikku kontrolli tõendi

kogumise seaduslikkuse üle.

32. ANOM-operatsioon ehitati üles viisil, mis võimaldas minna mööda isikute õigustest ja

ausa kohtumenetluse põhimõttest. Kaitsja ja kohtu õigus tutvuda tõendi kogumise aluseks

olnud asjaoludega on elementaarne ja fundamentaalne osa EIÕK art 6 lg 1 sätestatud ausast

menetlusest ning art 6 lg 3 (c) sätestatud õigusest efektiivsele kaitsele. EIK on rõhutanud, et

kaitsjal peab olema juurdepääs teabele, mis puudutab tõendi lubatavust, usaldusväärsust ja

terviklikkust (EIKo 11.12.2008 6293/04 Mirilashvili vs Venemaa, §-d 200 jj). Olukorras, kus

sellist juurdepääsu ei saa tagada (nt julgeolekukaalutlus) peavad olema tasakaalustavad

menetluslikud õigusvahendid (vt eelmine viide, kuid § 203). Kehtiva kohtupraktika järgi on

tõend lubamatu, kui algusest peale oli toimingu eesmärgiks minna mööda puudutatud isiku

õigustest (RKKKo 1-20-1208 p 32, 3-1-1-77-15 p 13). ANOM-operatsioonis jäeti puudutatud

isikute kaitsjad ja kohtud ilma võimalusest kontrollida tõendite kogumise seaduslikkust. Eesti

õigusabitaotluse järgi käivitati ANOM-operatsioon selleks, et koguda võimalikult suure hulga

määratlemata isikute kohta teavet, mida oleks hiljem võimalik kasutada kriminaalmenetluses.

ANOM-operatsioon nägi ette, et server, kuhu ANOM-seadmete vahel edastatavad sõnumid

kogutakse, pidi asuma kolmandas riigis. Üks osa USA ja kolmanda riigi vahelisest

kokkuleppest nägi ette, et kolmanda riigi identiteet ja tõendite kogumise asjaolud jäävad

varjatuks. Järelikult viidi operatsioon „Greenlight“ juba algusest peale läbi eesmärgiga varjata

kaitsjate ja kohtute eest tõendite kogumise asjaolusid.

33. Tahtlikku menetlusõiguse rikkumist kinnitab tõsiasi, et operatsioon oli USA kodanike

suhtes ebaseaduslik. See asjaolu nähtus nii kaitsja esitatud USA advokaadi kui ka

prokuratuuri esitatud USA prokuröri kirjalikust arvamusest. Lisaks võib senise praktika

pinnalt öelda, et USA poolt läbi viidavate operatsioonidega võivad kaasneda inimõiguste

rasked rikkumised.

34. Maakohus ei analüüsinud kaitsja väidet, et Eesti osales operatiivses töörühmas ning seoses

sellega oli menetlejal operatsiooni kohta rohkem materjale, kui kaitsjatele avaldati.

35. Maakohus ei analüüsinud kaitsja väidet, et 22.07.2021. a vaatlusprotokollis sisalduva

teabe õigsust pole võimalik kontrollida. Vaatlusprotokolli lisaks olevad Exceli tabelid koostas

menetleja M. Eha. Järelikult on see koostatud mingisuguse informatsiooni põhjal, mis juba

iseenesest on olemuslikult vaatlus. Hiljutises praktikas rõhutas EIK kaitsja õigust tutvuda

(krüpteeritud) andmete vaatluse aluseks olnud algandmetega (EIKo 26.09.2023. a 15669/20

Yüksel Yalcinkaya vs Türgi p 327).

36. Kriminaalasjas viidi jälitustoiminguid läbi tuvastamata Euroopa Liidu riigis ja sellega

kogutud andmeid soovitakse kasutada teises ehk Eestis, kuid andmed ei jõudnud Eestisse

Euroopa Liidu sisese koostöö kaudu, vaid operatsiooni korraldaja ja tuvastamata EL riigi

kaasaja Ameerika Ühendriikide kaudu. Kriminaalasjas ei esitatud uurimismäärust, sest

väidetavalt ei tea Eesti õiguskaitseorganid, milline EL riik jälitustoiminguid läbi viis ja

ANOM-vestlusi kogunud serverit majutas. Õigusabipalvete segane ahel (esimene palve USA-

lt tuvastamata kolmandale riigile seal majutatud serverisse kogutud ANOM-andmete välja

andmiseks USA-le ja teine palve Eestilt USA-le kolmandast riigist saadud andmete välja

andmiseks Eestile) ei takista väita, et üks EL liikmesriik teostas intensiivseid ja kohtu luba

nõudnud jälitustoiminguid Eesti kodanike suhtes Eesti territooriumil. 16.10.2023 esitas

Euroopa Kohtu kohtujurist kohtuasjas nr C-670/22 (Staatsanwaltschaft Berlin vs M.N)

ettepaneku Berliini esimese astme kohtu eelotsustustaotlusele, mis puudutab Saksamaal

toimuva menetluse raames koostatud uurimismäärusi, millega taotleti Prantsusmaa ja

Madalmaade

ühise

kriminaaluurimise

käigus

kogutud

krüpteeritud

telekommunikatsioonivõrgu EncoChat vestluste üleandmist. Kohtujuristi ettepanekus rõhutati

järgmisi aspekte: 1) tõendite, sh side pealtkuulamise teel kogutud tõendite üleandmine kahe

kriminaalmenetluse vahel peab olema uurimismääruse esitajariigi õiguse kohaselt võimalik,

sealjuures ei saa taotlev riik hinnata tõendite algse kogumise õiguspärasust uurimismääruse

täitjariigis; 2) uurimismäärust on pädev koostama asutus või ametiisik, kes oleks pädev

riigisiseses õiguses sarnases riigisiseses asjas; 3) taotlev asutus või ametiisik peab olema

veendunud, et Euroopa uurimismäärus on asjaolusid arvestades vajalik ja proportsionaalne; 4)

liikmesriik, kes oma ühepoolse kriminaaluurimise või -menetluse käigus kuulab pealt

elektroonilist sidet teise liikmesriigi territooriumil, peab teist riiki pealtkuulamisest teavitama

– Euroopa uurimismääruse direktiivi art 31 eesmärk on kaitsta ühtaegu asjaomaseid

elektroonilise side individuaalkasutajaid ja teavitatud liikmesriigi suveräänsust; 5) tõendite

üleandmist taotlev riik või ametiisik ei saa seada kahtluse alla algse toimingu tarbeks antud

teise riigi loa kvaliteeti, kuid tuleb kontrollida, kas algse toimingu jaoks on saadud kohtult

luba.

Margus Reidolfi kaitsja taotlus ja argumendid, mis puudutavad süüdistatava suhtes

teostatud jälitustoiminguid:

37. Maakohtu seisukoht, mis puudutab M. Reidolfi suhtes teostatud jälitustoimingute

seaduslikkust, on deklaratiivne. Sel põhjusel tuleks ringkonnakohtul kontrollida, kas M.

Reidolfi suhtes läbi viidud jälitustoimingute aluseks olnud lubade, määrust ja taotluste kinni

katmiseks esines KrMS § 12614 lg 1 p-des 1-7 sätestatud aluseid ning kontrollida

jälitustoimingute seaduslikkust. Väärib märkimist, et õigustades jälitustoimingute

seaduslikkuse kontrolli napisõnalisust, on maakohus viidanud osaliselt kustumata

riigisaladusele. Samas pälvis kohtu tähelepanu prokuratuuri 08.04.2021 koostatud luba

jälitustoiminguks nr PL11179/2021, mis oli kokku 7 lk pikk. Loa erinevatel lehekülgedel on

kokku kaetud 26 tekstirida. Pole usutav, et kinnikaetud osa kummutab kaitsja tõstatatud

küsimused, mis puudutavad M. Reidolfi kuriteokahtluse põhjendatust ja ultima ratio printsiibi

järgimist. Kaitsjale nähtavaks tehtud osas loa kvaliteet seadusega ettenähtud nõuetele ei vasta.

Gert Raali kaitsja taotlus ja argumendid, mis puudutavad süüdistatava suhtes teostatud

jälitustoiminguid:

38. Maakohus leidis, et G. Raali suhtes lubati teha jälitustoiminguid seaduslikul alusel ning

load on nõuetekohaselt põhjendatud. Maakohtu seisukohaga pole võimalik nõustuda eelkõige

põhjusel, et see on väga deklaratiivne. Kaitsja palub ringkonnakohtul kontrollida: 1) kas G.

Raali suhtes läbi viidud jälitustoimingute aluseks olnud lubade, määruste ja taotluste osaliseks

kinni katmiseks esines KrMS § 12614 lg 1 p-des 1-7 sätestatud aluseid; 2) jälitustoimingute

seaduslikkust ning tuvastada jälitustoiminguteks antud lubade õigusvastasus, millega anti luba

jälitustoimingute tegemiseks G. Raali suhtes.

Menetluse edasine käik.

39. Ringkonnakohus tegi kaitsjate apellatsioonkaebused nähtavaks süüdistatavatele ja

prokuratuurile. KrMS § 322 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul vastuväiteid ja kirjalikke selgitusi

ei laekunud. Kohus määras 30.01.2024. a, et asi lahendatakse kirjalikus menetluses ning

määras apellatsioonimenetluse pooltele tähtaja taotluste, kirjalike seisukohtade ning

prokuratuurile jälitustoimiku esitamiseks.

Prokuratuuri kirjalik seisukoht.

40. Prokurör on seisukohal, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonides

esitatud etteheited on alusetud ega anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks.

Prokurör palub jätta kaitsjate apellatsioonid rahuldamata ning Harju Maakohtu Tallinna

kohtumaja 01.11.2023. a otsus muutmata. Oma taotlust põhjendab prokurör nii.

41. Kriminaalasjas uuriti vaatlusprotokolle, milles vaadeldud andmed saadi Ameerika

Ühendriikidelt riikidevahelise koostöö raames (s.o vastused 24.05.2021. a ja 04.06.2021. a

Eesti Vabariigi õigusabitaotlustele). Apellantide tõstatatud keskne küsimus puudutab seda,

kas ja millises ulatuses on siseriiklik kohus pädev ja kohustatud hindama rahvusvahelise

koostöö raames välisriigist saadud tõendite kogumise seaduslikkust.

42. Maakohus on seda teemat lahanud otsuse p-des 7-19 ning jõudnud järeldustele, mis on

seaduslikud ja kooskõlas valitseva arvamusega. Kehtiva kohtupraktika järgi (RKKKo 3-1-1-

89-12 p 11) peab kohus välisriigist saadud tõendi lubatavuse hindamisel kontrollima, kas

tõendi saamiseks esitati välisriiki nõuetekohane õigusabipalve ja kas välisriik edastas

taotletava tõendi vastusena õigusabitaotlusele. Täiendavat kontrolli välisriigis kogutud tõendi

kogumise seaduslikkuse kohta rahvusvahelise koostöö raames kogutud tõendite puhul ei

teostata. Välisriigi puhul eeldatakse, et nende edastatud tõend koguti selles riigis kehtivate

seaduste alusel ning mingit täiendavat erikontrolli igakordselt Eesti kohtutes täiendavalt läbi

ei viida. Täiendav kontroll võiks kõne alla tulla üksnes siis, kui on konkreetsed viited, et

tõendi kogumisel rikkus riik oma seadusi. Käsiloleval juhul on Ameerika Ühendriigid

kinnitanud, et varem Eesti Vabariigiga jagatud teave koguti seaduslikult ja kooskõlas

Ameerika Ühendriikide seadustega.

43. Maakohus rõhutas vaidlustatud lahendis õigesti, et siseriiklikul kohtul puudub tulenevalt

KrMS § 2 voli Ameerika Ühendriikide kriminaalmenetlusnormide või relevantse

kohtupraktika kohaldamiseks. Juhul, kui kohus asuks hindama, kas Ameerika Ühendriikide

ametivõimud kogusid süüdistatavate ANOM telefonide vahel edastatud ja vastu võetud teavet

kooskõlas Ameerika Ühendriikide siseriikliku õigusega, eeldaks see ka selle kohaldamist

Eesti Vabariigi kohtus. Sellist pädevust KrMS § 2 alusel siseriiklikul kohtul ei ole.

Siseriikliku kohtu pädevuse kontekstis viitas maakohus otsuse p-s 12 põhjendatult, et

vastastikust abistamist kriminaalasjades reguleerib KrMS 19. ptk 3. jagu, täpsemalt KrMS §

464. Lisaks on Eesti Vabariik ja Ameerika Ühendriigis alla kirjutanud vastastikusest

õigusabist kriminaalasjades käsitlevale kokkuleppele, mis sätestab muuhulgas, et taotlused

täidetakse taotluse saanud riigi seadustega sätestatud korras. Isegi juhul, kui Ameerika

Ühendriigid kogusid tõendeid õigusabitaotluse alusel, tehti seda Ameerika Ühendriikides

kehtiva seaduse järgi, s.o ka seal on võimalik tõendeid koguda õigusabitaotluse alusel.

44. Välisriigis kogutud tõendite lubatavuse vaidlused vaieldakse vajadusel läbi enne tõendi

väljastamist täitvas riigis. Osundatud põhimõttele viitab ka KrMS § 48948 lg 2, mis küll

reguleerib Euroopa uurimismääruse alusel tõendite üleandmist, ent sätte järgi antakse tõend

taotlevale riigile üle alles pärast seda, kui täitvas riigis on tõendi kogumise seaduslikkuse

küsimused lahenduse saanud.

45. Maakohus sedastas õigesti, et KrMS-is ja kohtupraktikas omaksvõetud arusaamade järgi

on siseriiklikul kohtul kohustus üksnes hinnata seda, kas välisriigist õigusabitaotluse alusel

edastatud tõendid võivad olla saadud menetlustoimingust puudutatud isiku põhiõiguste olulise

rikkumisega (nt piinamise tulemusena) või tuvastamist on leidnud kriminaalmenetluse

aluspõhimõtete rikkumine. Käsilolevas asjas tuvastas maakohus õigesti, et mitte mingisugust

vastuolu Eesti kriminaalmenetluse aluspõhimõtetega ei ole.

46. Maakohus jättis õigesti tähelepanuta asjatundja PR kirjaliku arvamuse. Esiteks ei saa PR

olla asjatundja KrMS mõttes, sest kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi peavad

sarnaselt eksperdile ka asjatundja eriteadmised olema mitteõiguslikku laadi (vt RKKKo 1-20-

5071 p 16). Kaitsja O. Nääsi apellatsioonis tõmmatud paralleel nn Kenderi kaasusega

(TlnRKo 1-15-11024) ei ole kohane, sest selles asjas oli küsimus identses normis, mis on

KarS § 7 lg 1 järgi tuvastamist vajav koosseisuelement ning seega materiaalõiguslik, mitte

menetluslik küsimus. Käsilolevas asjas seadsid kaitsjad kahtluse alla menetlusliku küsimuse

(kuidas Ameerika Ühendriikides teavet koguti) ning järelikult ei ole PR kirjalikule

seisukohale tuginemine lubatav.

47. Maakohus eiras põhjendatult kaitsjate paljasõnalisi väiteid, mis ei põhinenud kohtus

uuritud tõenditel ning sel põhjusel on alusetud apellantide etteheited, mis puudutavad

kaitseväite – tegemist oli jälitustoimingutega - käsitlemata jätmist. Apellatsioonides on

kaitsjad jätkuvalt seisukohal, et kriminaalasjas koguti andmeid jälitustoimingutega. See ei ole

õige. Prokuratuur esitas Lõuna-Austraalia osariigi ülemkohtu 05.04.2023. a otsuse, milles

kirjeldatakse üksikasjalikult, kuidas õiguskaitseasutused said juurdepääsu ANOM-sõnumitele.

Otsuses sisalduva tehnilise kirjelduse valguses on oluline Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-93-15

rõhutatu, et jälitustoiminguga on tegu ainult siis, kui jälgitakse reaalajas edastatavat teavet.

Kaitsjate kirjalik seisukoht (kattuv).

48. Kaitsjad jäid apellatsioonides väljendatud seisukohtade ja taotluste juurde ning esitasid

menetluskulude hüvitamise taotlused. Apellandid märkisid täiendavalt, et 13.02.2024. a tegi

EIÕK otsuse asjas Podchasov vs Venemaa. Kohus rõhutas lahendis, et vajadus EIÕK

konventsiooniga sätestatud õiguste kaitsemeetmete järele on selle võrra suurem, kui

isikuandmete töötlemine toimub automaatselt, eelkõige siis, kui andmeid kasutatakse

politseilistel eesmärkidel (sh massjälituses) ning eriti kui tehnoloogilised võimalused

muutuvad aina keerukamaks. „Konventsiooni artikliga 8 tagatud kaitse oleks lubamatult

nõrgendatud, kui kaasaegse tehnoloogia kasutamine kriminaalõigussüsteemis oleks lubatud

ükskõik, mis hinnaga, kaalumata selliste vahendite ulatusliku kasutamisega kaasnevat kasu

inimeste eraeluliste huvidega“.

49. Lisaks märkisid kaitsjad, et kuigi ringkonnakohus arutab KrMS § 331 lg 2 järgi

tavapäraselt kriminaalasja esitatud apellatsiooni piirides, võib ringkonnakohus tulenevalt

KrMS § 340 lg 1 sõltumata apellatsioonides esitatud väidetest tuvastada ka omal algatusel

minetused, mis seavad kahtluse alla ANOM-tõendite seaduslikkuse.

Ringkonnakohtu seisukoht.

50. Kolleegiumi hinnangul tuleb enne apellatsioonide lahendamist fikseerida

ringkonnakohtule teadaolevad faktid nn ANOM-operatsiooni, kogutud andmete ja käsilolevas

menetluses saadud andmete mahu, ulatuse ja kasutamise kohta. Ühtlasi annab ringkonnakohus

vastuse küsimusele, kas Ameerika Ühendriikide advokaadi PR kirjalikku arvamust saab asja

lahendamisel kasutada või mitte (kohtuotsuse osa I). Järgnevalt peatub ringkonnakohus

apellatsioonides tõstatatud probleemidel, mis kolleegiumi arvates pikemat käsitlust ei vaja

(kohtuotsuse osa II). Seejärel tuleb vaagida apellatsioonimenetluse keskset küsimust: kas

vaidlusaluste ANOM-vestluste puhul on täidetud KrMS § 65 lg 1 sisalduvad kriteeriumid

(kohtuotsuse osa III). Viimaks võtab ringkonnakohus seisukoha, kas ANOM-vestlused on

lubatav tõend, vaatab üle G. Raalile mõistetud karistuse, lahendab apellantide taotlused

süüdistatavatele alusetu vabaduse võtmisega põhjustatud kahju hüvitamiseks (kohtuotsuse osa

IV), lahendab menetluskulud ja võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse (kohtuotsuse

osa V).

I

51. Eesti Vabariigi käsutuses olev teave Ameerika Ühendriikide (FBI) poolt läbi viidud nn

ANOM-operatsiooni üksikasjade kohta on lünklik. Riigiprokurör selgitas kriminaalasjas 6.

detsembril 2021. a toimunud eelistungil (kd I tlk 73-96), et prokuratuuri teadmine selle kohta,

kuidas ANOM-operatsiooni läbi viidi, ei ole väga põhjalik: kõik andmed pärinevad avalikest

allikatest, eeskätt meediast.

52. Maakohtule esitati viis dokumenti, mis avavad veidi ANOM-operatsiooni olemust: Eesti

Vabariigi 24. mail 2021. a esitatud õigusabitaotlus Ameerika Ühendriikidele (kd VI tlk 89-

138) koos vastusega (kd VI tlk 119-137), Eesti Vabariigi 15. juulil 2022. a esitatud täiendav

õigusabitaotlus Ameerika Ühendriikidele (kd VIII tlk 179-182) koos vastusega (kd VIII tlk

188), AFP (Australian Federal Police) kodulehele 21. detsembril 2021. a riputatud

pressiteade koos tõlkega (kd VIII tlk 43-47), Lõuna-Austraalia osariigi ülemkohtu otsus (kd X

tlk 97-113) ja Ameerika Ühendriikide advokaadi PR kirjalik arvamus (kd VIII tlk 121-130

pö). Loetletud dokumentidest viimast pidas maakohus lubamatuks põhjusel, et KrMS § 63 lg

1 järgi on tõendiks asjatundja ütlus, mitte kirjalik arvamus. Apellandid maakohtu järeldusega

ei nõustunud. Ringkonnakohus leiab, et vaidlusalune tõend on osaliselt lubatav järgmistel

põhjustel.

53. Esmalt ei saa kolleegium jätta märkimata, et prokuröri märkus, mille kohaselt peavad

asjatundja eriteadmised olema mitteõiguslikku laadi, põhineb küll kehtival Riigikohtu

praktikal, kuid viidatud kaasuses (RKKKo 1-20-5071 p 16) lahendatav küsimuste ring ei

puudutanud välisriigi õigust. Kolleegium leiab, et välisriigi õigusnormide sisu

väljaselgitamisel võib tugineda asjatundjate ning ekspertide arvamustele. Ringkonnakohus

jääb selles küsimuses oma varasema, 1-15-11024 lahendis sisalduva seisukoha juurde (vt

viidatud lahendi p 17.1).

54. Kui tulla tagasi apellatsioonides tõstatatud küsimuse juurde, siis maakohtu järeldus PR

arvamuse lubatavuse kohta ühtib üldjoontes Tallinna Ringkonnakohtu varasema praktikaga

(vt siinkohal 1-15-9051 p 6), kuid kolleegiumi hinnangul tuleb tõendi täieliku või osalise

lubatavuse üle otsustamiseks vaadata, mida arvamus sisaldab. Juhul, kui asjatundja kirjalik

arvamus sisaldab avalike allikate abil kontrollitavaid fakte, ei ole tegelikult adekvaatset

põhjust nende kõrvale jätmiseks. Tegemist on asjaoludega, mida on võimalik tunnistada

KrMS § 60 lg 3 alusel üldtuntuks. Näiteks on vaidlusaluses arvamuses tuginetud artiklitele,

kohtuasjadele jpm, mille tekstidega või nendest tehtud kokkuvõtetega on kõikidel huvilistel

võimalik internetis tutvuda. Lisaks on vajadusel kontrollitavad õigusaktidele (näiteks

Ameerika Ühendriikide põhiseaduse neljas parandus) tehtud viited. Eeltoodu tõttu on PR

arvamusest avalikest allikatest kontrollitavad andmed teave, mis tuleb tunnistada üldtuntuks.

Asja lahendamisel ei saa arvestada seda osa PR kirjalikust arvamusest, milles konstrueeritakse

teabe, andmete ja faktide põhjal järeldusi. Maakohtul on õigus, et nende kohta pidanuks PR

andma kohtus asjatundjana ütlusi. Kui füüsilisel isikul on teadmised mingisuguse spetsiifilise

valdkonna kohta, mis on menetlusosaliste ja kohus jaoks tundmatu, siis on ta asjatundja, kes

saab kooskõlas KrMS § 63 lg 1 oma teadmisi vahendada ütluste vormis. Kuigi vabatõendiks

loetakse tõendit, mis ei ole KrMS § 63 lg 1 nn rangete tõendite loetelus, pole võimalik ütlusi

kirjaliku arvamusega asendada. Asjatundja vahetu küsitlemise poolt räägib juba kasvõi seegi,

et vastaspoolel on õigus õõnestada asjatundja pädevust, esitades talle esmalt küsimusi tausta

ja teadmiste kohta.

55. Mis puudutab apellatsioonide lahendamiseks vajalikke fakte, siis on maakohtule esitatud

tõendite põhjal võimalik välja sõeluda 1) asjaolud, mis on kindlalt teada; 2) asjaolud, mis ei

ole täie kindlusega teada ja 3) asjaolud, mis ei ole teada. Lisaks on olemasoleva tõendusteabe

põhjal võimalik öelda seda, milliseid andmeid ANOM-kasutajate kohta koguti ja edastati (sh

käsilolevas kriminaalasjas).

56. Ringkonnakohtule on ANOM-operatsiooni kohta kindlalt teada järgmised asjaolud:

-

ANOM oli krüpteeritud seadmete platvorm, mida arendas ja haldas FBI (kd VI tlk 89-

138, kd VIII tlk 121-130 pö);

-

ANOM-seadmeid turustati kuritegelikele ühendustele kui seadmeid, mille kaudu

toimuvale suhtlusele õiguskaitseorganid ligi ei pääse (kd VI tlk 89-138, kd VIII tlk 43-

47, kd VIII tlk 121-130 pö);

-

kõikidele ANOM-seadme kasutajatele omistati unikaalne identifikaator (JID), mida ei

saanud muuta (kd VI tlk 89-138, kd VIII tlk 121-130 pö);

-

FBI jälgis ANOM-seadmete kasutajate omavahelist suhtlust. Kui kasutaja A koostas

ANOM-rakenduses sõnumi ja vajutas saatmisnupule, kavatsusega saata sõnum

kasutajale B, siis saadeti sõnum B-le. Enne, kui A sõnum rakendusest väljus, loodi

sõnumist pimekoopia, mis edastati serverisse (kd VI tlk 89-138, kd VIII tlk 121-130

pö, kd X tlk 97-113);

-

server, kuhu ANOM-seadmete kasutajate vahelisest sõnumisuhtlusest tehtud

pimekoopiad edastati, ei asunud Ameerika Ühendriikides, vaid kolmandas riigis, mis

on Euroopa Liidu liikmesriik (kd VI tlk 89-138, kd VIII tlk 121-130 pö, kd VIII tlk

188);

-

kolmas riik, kus ANOM-server asus, kasutas oma kohtumenetlust, saamaks

kohtumäärus, millega lubati serverisse edastatud sõnumite kopeerimist. Serverisse

laekunud sõnumid edastati Ameerika Ühendriikidele rahvusvahelise koostöö ehk

vastastikuse õigusabilepingu alusel. Kolmas riik sõnumite sisuga ei tutvunud, vaid

saatis FBI-le serveri koopia. Serveri sisu ehk sinna laekunud ANOM-seadmete kaudu

saadetud sõnumite pimekoopiad vaatas läbi FBI (kd VIII tlk 121-130 pö, kd VIII tlk

188);

-

osana oma läbivaatusprotsessist kehtestas FBI Ameerika Ühendriikide geopiirded,

millest

lähtuvalt

Ameerika

Ühendriikide

mobiilse

riigikoodi

identifitseerimistunnustega seadmetest väljuvate sõnumite puhul ei kasutataks

mistahes FBI iBoti serveri vahendusel toimuvat sidet. Valdav osa ANOM-seadmeid

kasutanud isikutest ei olnud Ameerika Ühendriikide kodanikud ega asunud Ameerika

Ühendriikides. Nende isikute suhtes ei kohaldu Ameerika Ühendriikide põhiseaduse

neljas muudatus. Mitte ükski ainult välismaiste kasutajate vahel vahetatud sõnumites

ei läbinud Ameerika Ühendriikide infrastruktuuri, nii et need ei olnud seotud

Pealtkuulamisseadusega, USA seadustiku 18. jaotise § 2510 (kd VIII tlk 121-130 pö,

kd VIII tlk 188);

-

FBI alustas ANOM-seadmete kaudu saadetud sõnumisuhtluse läbi vaatamist alates

oktoobrist 2019. a (kd VI tlk 89-138, kd VIII tlk 121-130 pö);

-

ANOM-operatsioon avalikustati juunis 2021. a (kd VIII tlk 121-130 pö).

57. Ringkonnakohtule ei ole täie kindlusega teada järgmised asjaolud:

-

riigid, mille kodanikud või residendid kasutasid ANOM-seadmeid. Teada on üksnes

see, et kasutajaid oli üle maailma (kd VI tlk 89-138, kd VIII tlk 43-47, kd VIII tlk

121-130 pö);

-

ANOM-seadmete kasutajate arv. Teada on üksnes see, et neid võis olla tuhandetest

kümnete tuhandeteni (kd VIII tk 43-47, kd VIII tlk 121-130 pö);

-

kas ANOM-seadmete kasutajate vahelist sõnumisuhtlust oli võimalik reaalajas pealt

kuulata või mitte või oli see tehniliselt võimalik, kuid seda ei tehtud andmemassiivi

mahu tõttu (viide reaalajas jälgimise võimekusele vt kd VIII tlk 43-47, muus osas vt

uuesti kd VI tlk 89-138, kd VIII tlk 121-130 pö);

-

kas ANOM-seadmeid kasutasid ainult kurjategijad kuritegelikel eesmärkidel. Teada

on üksnes see, et see võis tõenäoliselt nii olla (vt kategooriline väide kd VIII tlk 43-47,

kuid pehmem käsitlus – eelkõige – kd VI tlk VI 89-138)

58. Ringkonnakohus ei tea (kohtuotsuse kuulutamise seisuga) järgmist:

-

millises kolmandas (Euroopa Liidu liikmesriigis) asus server, kuhu edastati ANOM-

seadmete kasutajate vahelisest sõnumisuhtlusest tehtud pimekoopiad.

59. ANOM-seadmete kasutajate kohta koguti ja edastati järgmisi andmeid (kd VI tlk 89-138,

kd X tlk 97-113):

-

ANOM-seadmete kasutajate vaheliste sõnumite sisu (nii tekstisõnumid, häälsõnumid

kui ka kujutised, s.o fotod) koos JID-identifikaatoriga;

-

kõik sõnumitega seotud metaandmed (sh GPS-andmed, UTC/GMT andmed, ANOM-

seadme JIT andmed, s.o IMEI - https://www.telia.ee/abi/juhend/54/imei-kood, ICCID

- vt https://akit.cyber.ee/term/5670-iccid, IMSI – vt https://akit.cyber.ee/term/2017);

-

ANOM-seadmete paroolid.

60. Käsilolevas kriminaalasjas on tõendatud järgmised faktid, mida apellandid ei vaidlusta (kd

V tlk 72-79, tlk 113-119, tlk 120-123, tlk 152-153; kd VI tlk 89-138; kd VI tlk 139-178, kd

VII tlk 1-10, tlk 11-17, tlk 18-29, tlk 30-35, tlk 36-40, tlk 41-57, tlk 58-63, tlk 64-72, tlk 73-

78, tlk 133-137):

-

G. Raal ja M. Reidolf kasutasid suhtlemiseks (sh süüdistust läbiva AFga, kelle

kriminaalasi on eraldatud) ANOM-seadmeid;

-

G. Raali kasutajanimed olid Mendoza ja simpleuntil ning JID’id olid Mlf3a ja

simpleuntil. M. Reidolfi kasutajanimi oli Asus ja JID 8e8952;

-

Ameerika Ühendriigid edastasid Eesti Vabariigile 24. mail 2021. a õigusabitaotluse

täitmiseks G. Raali ja M. Reidolfi ANOM-seadmete kaudu toimunud suhtluse ning

sõnumitega seotud metaandmed;

-

õigusabitaotluse abil saadud M. Reidolfi teabevahetus hõlmas ajavahemikku 26.

detsembrist 2020. a – 7. juunini 2021. a ehk veidi rohkem kui viis kuud. Saadud

sõnumisuhtlusest esitati kriminaalasjas tõendina (ehk omas eelduslikult tõenduslikku

väärtust) järgmistel ajavahemikel toimunud sõnumivahetus: 19. märtsist 2021. a-22.

märtsini 2021.a (s.o 4 päeva), 26. märts 2021. a ja 31. märts 2021. a (s.o 2 päeva), 5.

aprillist 2021.a-13. aprillini 2021. a (s.o 9 päeva), 16. aprillist 2021. a – 27.aprillini

2021. a (s.o 12 päeva), 29. aprillist 2021. a-7. maini 2021. a (s.o 9 päeva), 9. maist

2021. a-10. maini 2021. a (s.o 2 päeva) ja 8. maist 2021. a-27. maini 2021. a (s.o 20

päeva);

-

G. Raali teabevahetus hõlmas ajavahemikke 31. augustist 2020. a–14. maini 2021. a

(kasutajanimi „Mendoza“) ning 29. aprillist 2021. a–14. maini 2021. a (kasutajanimi

„simpleuntil“) ehk kahe kasutaja peale kokku ca kaheksa ja pool kuud. Saadud

sõnumisuhtlusest esitati kriminaalasjas tõendina (ehk omas eelduslikult tõenduslikku

väärtust) järgmistel ajavahemikel toimunud sõnumivahetus: 22. veebruarist 2021. a–

28. veebruarini 2021. a (s.o 7 päeva), 19. märtsist 2021. a-22. märtsini 2021.a (s.o 4

päeva), 26. märtsist 2021. a-29. märtsini 2021. a (s.o 4 päeva), 26. märts 2021. a ja 31.

märts 2021. a (s.o 2 päeva) ja 12. aprillist 2021. a-13. aprillini 2021. a (s.o 2 päeva).

II

61. Järgnevalt märgib kolleegium, et ringkonnakohus ei nõustu maakohtu aadressil tehtud

etteheidetega, mis puudutavad kohtuliku uurimise ühekülgsust ja puudulikkust.

62. Apellandid pole rahul, et maakohus ei kaasanud KrMS § 297 lg 1 alusel omal algatusel

asjatundjat ja/või eksperti. Kolleegium ei jaga kaitsjate seisukohta, et kohtutel on teatud

juhtudel suisa kohustus ise tõendeid koguda, sest olukorras, kus tulem võib olla süüdistatavale

soodne, ei irdu kohus KrMS § 14 lg 1 sätestatud võistlevuse põhimõttest. Vastust selle kohta,

kuidas peaks kohus käituma siis, kui resultaat süüdistatava kasuks ei räägi, esitatud

apellatsioonidest ei leia. Samaväärselt võiks väita, et kohus võib võistlevuse põhimõtte

tahaplaanile jätta juhul, kui mõne tõendi lubatavus on süüküsimuse lahendamisel kaalukeeleks

ning nii isiklik kui ka ühiskondlik õiglustunne nõuab teo toimepanija süüdi tunnistamist.

Käsiloleval juhul soovisid kaitsjad selgitada välisriigi õigust Ameerika Ühendriikide

advokaadi PR ütluste abil, kuid otsustasid tema kirjaliku arvamuse esitamise kasuks (kd I tlk

42, 59-60, kd IX tlk 15-16). Asjatundja ristküsitlemisest loobumine on võistlevas menetluses

poole enda risk, kui ta leiab, et sama asjaolu tõendav teiseliigiline tõend on kindlasti lubatav

ja piisav. Mis puudutab küsimust, kas Eesti Vabariigi 15. juuli 2022. a õigusabitaotluse

vastuses (kd VIII tlk 188) sisalduvat Ameerika Ühendriikide prokuröri selgitust ANOM-

operatsiooni seaduslikkuse kohta saab asja lahendamisel arvesse võtta, siis ringkonnakohus

leiab, et seda võib kasutada. Esiteks ei loe ringkonnakohus sellise vastuse kasutamise keeldu

välja Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelisest lepingust, mis

käsitleb vastastikust õigusabi kriminaalasjades (vt siinkohal viidatud lepingu art 1 p 2 h).

Teiseks pole tegu lakoonilise kinnitusega, et kõik on seaduslik. Vastus sisaldab fakte, mis

üldjoontes haakuvad nende asjaoludega, mis on ära toodud ka PR arvamuses.

63. Apellandid heidavad maakohtule ette seda, et too jättis analüüsimata kaitsjate väite, mille

järgi osales Eesti Vabariik operatiivses töörühmas ning sellega seoses oli menetlejal rohkem

materjale, kui kaitsjatele avaldati. Ringkonnakohus ei näe, et maakohus oleks saanud teha

enamat. Maakohus rahuldas kaitsjate taotluse ning koostas määruse täiendava teabe välja

nõudmiseks (kd X tlk 1-6). Vaatamata n-ö politseilt-politseile suhtlusega väidetavalt kursis

olnud tunnistaja M. Eha võimaliku ristküsitlemise ümber valitsenud pidevale segadusele (vt nt

eelistungi protokollid kd I tlk 73-96, 97-104, kohtuistungite protokollid kd II tlk 5-16, 221-

239, kd III tlk 127-146) olid kaitsjad need, kes deklareerisid 8. novembril 2022. a toimunud

kohtuistungil (ja hiljemgi) selgelt, et nemad tunnistaja kohtusse kutsumist ja küsitlemist

vajalikuks ei pea (kd VI tlk 61-76).

64. Kaitsjad on seisukohal, et Eesti Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide vahel ei ole lepingut,

mis võimaldaks n-ö pealtkuulamisoperatsioonide käigus saadud teabe vahetamist.

Ringkonnakohus kaitsjatega ei nõustu. Eesti Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide valitsuste

vaheline leping vastastikusest õigusabist kriminaalasjades seda ei välista (art 1 lg 2 p-d b ja

h). Leping võimaldab vahetada juba eelnevalt kogutud tõendeid, teavet jms, see ei piirdu

võimalusega esitada taotlus tõendite kogumiseks.

65. Apellandid viitasid, et ANOM-operatsioon tähendas sisuliselt seda, et välisriik allutas

Eesti Vabariigi kodanikud Eesti Vabariigi territooriumil intensiivsetele jälitustoimingutele.

Ringkonnakohus ei näe, et siin oleks mõni õiguslik takistus olukorras, kus seda võimalust

näeb ette välisriigi õigus. Kolleegiumi arvates on võimalikud üleskerkivad probleemid eeskätt

diplomaatilist, mitte õiguslikku laadi.

66. Apellantide hinnangul olid maakohtu põhjendused deklaratiivsed osas, mis puudutas G.

Raali ja M. Reidolfi suhtes teostatud jälitustoimingute seaduslikkuse kontrolli. Sel põhjusel

taotlesid kaitsjad, et ringkonnakohus 1) kontrolliks, kas neile tutvumiseks esitatud

prokuratuuri taotluste/lubade ning eeluurimiskohtunike lubade tekstide osaline tutvustamata

jätmine oli seaduslik ja põhjendatud; 2) kontrolliks, kas jälitustoimingute läbi viimine oli

põhjendatud ja seaduslik.

67. Riigiprokuratuur esitas ringkonnakohtule tutvumiseks jälitustoimiku nr 203000012 viies

köites. Kolleegiumil ei ole maakohtule (vt kohtuotsuse p-d 20-26 ja 01.03.2023. a määrused,

kd 133-135, 136-138) suurt midagi lisada. Põhjendused jäävadki paraku üldsõnaliseks

olukorras, kus kohtutel pole võimalik sisu detailsemalt avada. Ringkonnakohus märgib üksnes

seda, et taotlustes ning lubades kaeti prokuratuuri määruse alusel kinni lõigud, milles

sisalduvat teavet pole riik kohustatud kaitsjatele ja/või puudutatud isikutele tutvustama.

Valdavalt on tegu n-ö allikainfoga ning selle tutvustamise võimatuse osas jääb

ringkonnakohus oma varasema seisukoha juurde (vt TlnRngKm 14.06.2023 nr 1-23-2341).

Maakohus tuvastas õigesti, et põhjendatud kahtlustuse jaatamiseks vajalik tõendi- ja teabebaas

oli olemas ning jälitustoimingute vältimatut vajalikkust on vaidlusalustes taotlustes ja lubades

sisustatud vajalikul määral. Tuginemine kuriteoliigi eripärale on lubatav ning tõendite

kogumise keerukust hinnates võib tugineda ka kriminaalmenetluslikule kogemusele.

III

68. Kriminaalasjas on keskseks küsimuseks, kas G. Raali ja M. Reidolfi ANOM-seadmete

kaudu vahetatud sõnumid on kriminaalasjas lubatav tõend või mitte. Tõendi usaldusväärsust

ei vaidlustata. Selle üle, et G. Raal ja M. Reidolf ANOM-seadmeid kasutasid ning

kriminaalasjas tõendina esitatud vaatlusprotokollid kajastavad nende omavahelist ja suhtlust

AFiga, asjas ei vaielda. Tõendi lubatavus taandub selle kogumisega seotud asjaoludele ning

viimaks küsimusele, kas rikkumine on piisavalt oluline, et toob endaga kaasa tõendi

kõrvalejätmise.

69. KrMS § 65 lg 1 lubab kasutada välisriigis selle riigi seaduste kohaselt kogutud tõendeid,

kui tõendi saamiseks tehtud menetlustoiming ei ole vastuolus Eesti kriminaalmenetluse

põhimõtetega. Kolleegium jagab kohtupraktikas väljendatud seisukohta, mille kohaselt on

normi mõte tagada, et Eesti menetlusse ei toodaks n-ö tagaukse kaudu sisse meie õiguskorras

vastuvõetamatut tõendite kogumise praktikat (TrtRngKo 1-18-3710 p 106). Tõele vastab, et

rahvusvahelise koostöö üks aluspõhimõtetest on usaldus ning õigusabi taotlemisel lähtutakse

eeldusest, et välisriik kogub tõendeid kooskõlas kehtivate seadustega. Samas on viidatud

lahendis toodud kohane näide hüpoteetilisest olukorrast, kus välisriigist laekunud tõend koguti

kooskõlas seal kehtiva seadusega, kuid vaatamata sellele vastandub tõendi kogumise viis

täielikult Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetele. Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et

olukorras, kus tõstatatakse mõistlik ja põhjendatud kahtlus, et esitatud tõend ei vasta KrMS §

65 lg 1 nimetatud kriteeriumitele, on siseriiklik kohus pädev ja ka kohustatud hindama

rahvusvahelise koostöö raames välisriigist saadud tõendite seaduslikkust. Prokuratuuri

tõlgendus, et KrMS § 65 lg 1 kontekstis on vajalik täita ainult õigusabitaotluse esitamise

nõue, ei ole õige. Kui tunnustada pimesi õigusabitaotluste segasevõitu ahela kaudu saadud

tõendeid1, võibki tulemuseks olla TrtRngKo lahendis nr 1-18-3710 p 106 kirjeldatud olukord.

Eeltoodu valguses on apellantidel õigus, et maakohus jättis osa kaitsjate argumente

käsitlemata.

1 Antud juhul Ameerika Ühendriikide õigusabitaotlus kolmandale riigile seal kogutud andmete saamiseks ning

Eesti Vabariigi õigusabitaotlus Ameerika Ühendriikidele kolmandas riigis kogutud ja Ameerika Ühendriikidele

õigusabitaotluse alusel üle antud andmete saamiseks.

70. Niisiis on välisriigis kogutud tõendit võimalik Eesti kriminaalmenetluses kasutada juhul,

kui see koguti kooskõlas selle riigi seadustega. Ennekõike on tõenäoliselt silmas peetud

asjaolu, et tõendi kogujaks on selleks pädev (ameti)asutus või isik ning kogumisel järgiti

kehtivat õigusraamistikku. Käsiloleval juhul tõstatasid kaitsjad kahtluse, kas Ameerika

Ühendriigid said ja võisid nii kõikide isikute ANOM-sõnumisuhtluse sisu ning sõnumite

metaandmeid koguda. Kolleegium möönab, et esitatud tõendite põhjal on vastus eitav. Esiteks

eristasid Ameerika Ühendriigid väga suure tõenäosusega oma ning ülejäänud riikide

kodanikke, sest Ameerika Ühendriikide kodanike suhtes ei tarvitsenud sellisel moel andmete

kogumine olla lubatav.

71. Käsilolevas kriminaalasjas esitas Eesti Vabariik 15. juulil 2022. a Ameerika

Ühendriikidele täiendava õigusabitaotluse (kd VIII tlk 179-182), sest Riigiprokuratuur soovis

kinnitust selle kohta, et operatsioon Greenlight oli seaduslik. Õigusabitaotlusele laekunud

vastuse (kd VIII tlk 188) kohaselt võisid Ameerika Ühendriigid tugineda välismaa kasutajate

vahelisele suhtluse kohta saadud andmetele mh põhjusel, et nende isikute suhtes ei kohaldu

Ameerika Ühendriikide põhiseaduse neljas muudatus. Põhjusel, et mitte ükski ainult

välismaiste kasutajate vahel vahetatud sõnumitest ei läbinud Ameerika Ühendriikide

infrastruktuuri, ei olnud need seotud ka pealtkuulamisseaduse ja USA seadustiku 18. jaotise

§-ga 2510.

72. Tsiteeritud õigusabitaotluse vastusest järeldab ringkonnakohus, et server, kuhu ANOM-

seadmete kaudu peetud sõnumisuhtlusest automaatselt tehtud pimekoopiad vaikimisi edastati,

võidi väga suure tõenäosusega paigutada kolmandasse riiki kindlal eesmärgil: 1) välistada

andmete masskorje tõttu üles kerkida võivad vastuolud Ameerika Ühendriikides kehtivate

õigusaktidega; 2) luua Ameerika Ühendriikidele

võimalus andmete küsimiseks

õigusabitaotluse alusel.

73. Kui alustada viimasest, siis 15. juulil 2022. a esitatud õigusabitaotluse vastuse (uuesti kd

VIII tlk 188) järgi võisid Ameerika Ühendriigid tugineda välismaa kasutajate vahelise

suhtluse kohta saadud andmetele ehk see oli seaduslik, sest 1) server asus kolmandas riigis; 2)

kolmandas riigis oli serverisse edastatud sõnumite kopeerimiseks olemas kohtu luba; 3)

kolmas riik edastas kogutud andmed Ameerika Ühendriikidele vastastikuse õigusabilepingu

alusel esitatud õigusabitaotluse alusel. Eeltoodust saab teha üksnes järelduse, et andmete

saamine õigusabitaotluse alusel kolmandalt riigilt vabastas Ameerika Ühendriigid kohustusest

vaagida, kas sellisel viisil andmete kogumine vastab Ameerika Ühendriikide õigusaktidele või

mitte. Vajalike lähteandmete puudumise tõttu ei oska kolleegium täie kindlusega öelda, kas

õiguslik olukord olnuks teistsugune, kui ANOM-seadmete kasutajate sõnumisuhtlusest tehtud

pimekoopiad oleks edastatud otse Ameerika Ühendriikides asunud serverisse. Kahtlemata

nähti serveri paigutamises Ameerika Ühendriikidesse teatud riske, sest millegi muuga ei ole

kolmanda riigi ANOM-operatsiooni lülitamist võimalik mõistuspäraselt selgitada. Näiteks

Austraalias olemasolevate andmete põhjal kolmandat riiki ei kasutatud, seal paigutati server

Austraaliasse, New South Walesi osariiki (kd X tlk 97-113).

74. Ameerika Ühendriikide põhiseaduse neljas muudatus kõlab nii: „Keelatud on rikkuda

inimese õigust olla kaitstud iseenda ja oma kodu põhjendamatu läbiotsimise ning

dokumentide ja vara alusetu konfiskeerimise eest. Vastav määrus väljastatakse ainult

küllaldase aluse korral, mille koostanu on andnud vande või ametliku kinnituse ning milles on

kirjeldatud läbiotsitavat kohta, vahistatavat isikut või konfiskeeritavat eset“ (kd VIII tlk 124).

Viidatud norm ei erine Eestis kehtivast põhimõttest, mille järgi peab kriminaalmenetluses

põhiõiguste piiramiseks olema kohtu (teatud juhtudel prokuratuuri) luba ning piisavalt

konkreetsed andmed sekkumist õigustavate asjaolude kohta. Ameerika Ühendriikide

põhiseaduse neljas muudatus oli norm, mis Eesti Vabariigi 15. juuli 2022. a õigusabitaotlusele

laekunud vastuse järgi erinevalt USA kodanikest välisriikide kodanikele ei laienenud ja tegi

sellepärast võimalikuks nende suhtes andmete kogumise. Siinkohal on paslik viidata ka PR

kirjalikus arvamuses esitatud (ja avalikust allikast pärinevale) asjaolule, et lisaks rakendati nn

geopiirdeid sõelumaks välja Ameerika Ühendriikide mobiilse riigikoodi

identifitseerimistunnustega seadmetest väljuvad sõnumid. Õigusabitaotluse vastusest (vt

uuesti kd VIII tlk 188) nähtubki, et valdav enamus ANOM-i kasutanud isikutest ei olnud

Ameerika Ühendriikide kodanikud ega asunud Ameerika Ühendriikides. Väga lihtsustatult

jagasid Ameerika Ühendriigid ANOM-seadmeid kasutanud isikud kohe teadlikult kaheks:

need, kelle võimalikku privaatsfääri kaitsti (Ameerika Ühendriikide kodanikud) ja need, kelle

puhul seda ei tehtud (ülejäänud riikide kodanikud). Võimalust teha vahet oma kodanikel ja

välisriigi kodanikel viisil, et viimaste suhtes on võimalik koguda tõendeid (sh nt välisriigi

palvel) nende põhiõigustest kõrvale minnes, kolleegium Eesti õigusaktidest välja ei loe.

75. Apellandid viitasid, et maakohus pidas KrMS § 65 lg 1 mõttes automaatselt tõendi

kogujaks Ameerika Ühendriike, kuid ei kontrollinud selle järelduse vastavust kriminaalasja

tehioludele. Ringkonnakohus nendib, et olemasolevate andmete põhjal võisid selleks olla

mõlemad riigid. Esiteks on avalikest allikatest ja asjas esitatud tõenditest välja loetav, et nn

ANOM-operatsioon oli Ameerika Ühendriikide algatus ning kõik edasine Ameerika

Ühendriikide kontrolli all (sh kuni sinnamaani, millist infot operatsiooni kohta avalikustada ja

teistele riikidele anda). Tõendite ehk ANOM-vestluste kogujaks ja nende analüüsijaks olid

lõppastmes vaieldamatult Ameerika Ühendriigid. Samas ei saa mööda vaadata faktist, et

server, kuhu edastati automaatselt pimekoopiad ANOM-seadmete kaudu peetud suhtlusest,

asus kolmandas riigis, s.o tõendikorje toimus siiski seal. Väga lihtsustatult täitis tundmatu

kolmas riik Ameerika Ühendriikide tellimust koguda tõendeid. Kui vaadata Ameerika

Ühendriikide 19. juuli 2022. vastust Eesti Vabariigi 15. juuli 2022. a õigusabitaotlusele (kd

VIII tlk 188), siis võib eeldada, et Ameerika Ühendriigid käsitasid ka ise kolmandat riiki

tõendi kogujana ( vt siinkohal vastuses sisalduvat lauset: „Kolmas riik edastas sõnumid

Föderaalsele Juurdlusbüroole vastavalt taotlusele vastastikuse õigusabi lepingu järgi“).

76. Kaitsjad ei nõustunud maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei rikutud ANOM-seadmete

kaudu peetud sõnumisuhtluse masskorjega Eesti Vabariigi PS §-i 43 ja EIK art 8 lg 1.

Maakohus tugines oma järelduse tegemisel järgmistele asjaoludele: 1) ANOM-seadmed ei

töötanud üldkasutatavas võrgus; 2) PS § 43 kaitseb suhtluse jälgimist reaalajas ning 3)

seadmeid kasutasid kurjategijad kuritegude toime panemiseks.

77. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, et olemasolevate andmete põhjal töötasid

ANOM-seadmed eraldi võrgus, sest seadmete jaoks lõi FBI iseseisva platvormi. Õige on

maakohtu märkus, et seadmeid levitati otse- ja võrkturunduse abil. Tõendeid ja andmeid selle

kohta, et ANOM-i sideteenust pakuti üldistel alustel laiemale üldsusele, ei ole. Samas ei ole

kontrollitav väide, et ANOM-seadmeid kasutasid ainult kurjategijad üksnes kuritegelikel

eesmärkidel. Mitte mingisuguseid tõendeid selle kohta esitatud ei ole ning usaldusväärset

teavet pole võimalik saada ka kriminaalmenetluse välistest allikatest. Järelikult ei saa

tõsikindlalt väita, et kasutajad ANOM-seadmete kaudu privaatsetel teemadel sõnumeid ei

vahetanud või oli sellise suhtluse osakaal sisuliselt olematu või väga tühine. Isegi kui eeldada,

et ANOM-seadmeid kasutati valdavalt kuritegelikuks suhtluseks, ei kehti Eesti

kriminaalmenetluses põhimõte, mille järgi võib menetlejale teadaoleva n-ö töötelefoni või

sideseadme sõnumiseansse jälgida kas ilma loata või loa alusel, mille koostamisel ei pea

kohus või prokuratuur järgima seaduses ja kohtupraktikas kinnistunud põhimõtteid (s.o

põhjendatud kuriteokahtlus ja ultima ratio põhimõte). Lisaks eeltoodule kaitstakse ka muul

viisil, kui üldkasutatava tehnilise sidevahendi abil edastatava teabe pealtkuulamist ja -

vaatamist (vt KrMS § 1267).

78. Käsilolevas kriminaalasjas ei saa ringkonnakohtu arvates täie veendumusega öelda, et G.

Raal ja M. Reidolf kasutasid ANOM-seadmeid ainult selleks, et panna toime neile

etteheidetavaid kuritegusid. Ringkonnakohus tõi kohtuotsuse osas I välja selle, et

õigusabitaotluse kaudu saadud M. Reidolfi kasutuses olnud ANOM-seadme teabevahetus

hõlmas ajavahemikku 26. detsembrist 2020 – 7. juunini 2021. a (s.o veidi rohkem kui 5 kuud),

kuid tõendina kasutati suhtlust, mis toimus 58 päeva (s.o 2 kuu ja 8 päeva) jooksul ning G.

Raali kasutuses olnud ANOM-seadme teabevahetus hõlmas ajavahemikke 31. augustist 2020.

a–14. maini 2021. a ning 29. aprillist 2021. a–14. maini 2021. a (s.o kahe kasutaja peale

kokku ca 8,5 kuud), kuid tõendina kasutati suhtlust, mis toimus 19 päeva jooksul2. Maakohtus

ei uuritud tõendit selle kohta, et ülejäänud ajal (s.o ajal, mis jäi viidatud 58-st ja 19-st päevast

välja) M. Reidolf ja G. Raal ANOM-seadmeid omavaheliseks suhtluseks üldse ei kasutanud.

Olukorras, kus nad seda tegid ja see teave ei ole kriminaalmenetluse tõendamiseseme

asjaolusid silmas pidades oluline, ei ole põhjust väita, et võimalik suhtlus puudutas kas

toimepandavaid või kavandatavaid kuritegusid. Tõsikindlalt pole võimalik välistada seda, et

ANOM-seadmeid kasutati mh ka omavaheliseks eraviisiliseks suhtluseks.

79. Apellandid heidavad maakohtule ette, et too ei analüüsinud, millise menetlustoimingu

alusel toimus ANOM-vestluste kogumine ning kas tegu oli jälitustoiminguga või mitte.

80. Kolleegium asus kohtuotsuse I osas seisukohale, et pole ühtegi argumenti, mis võimaldaks

väita, et tehniliselt ei olnud ANOM-suhtluse reaalajas jälgimine võimalik. Samas andmeid, et

seda tehti, esitatud ei ole. Arvestades, et ANOM-seadmete kasutajaid oli erinevatel andmetel

(kümneid) tuhandeid, on mõistlik eeldada, et ressursse suhtluse reaalajas jälgimisele ei

kulutatud. Selle kasuks räägib ka teave, mille järgi said Ameerika Ühendriigid kolmandalt

riigilt õigusabitaotluse alusel korrapäraselt andmeid ning hakkasid neid alles pärast laekumist

läbi vaatama. Fakt on, et riik või riigid ei saanud ANOM-vestlusi oma valdusesse kasutajate

seadmetest. Esitatud andmete alusel oli kolmandas riigis asunud server lahutamatu osa FBI

initsiatiivil välja töötanud nn ANOM-platvormist. ANOM-seadmete kasutajad ei teadnud

sellest, et nendevahelisest sõnumisuhtlusest tehakse automaatselt pimekoopia, mis edastatakse

serverisse, kuhu laekunud sõnumite sisu ja sõnumite metaandmeid pidevalt monitooritakse,

midagi. Juurdepääs ANOM-vestlustele saadi selleks otstarbeks spetsiaalselt loodud serveri

kaudu, kuhu laekuva teabe (sõnumite sisu, asukohaandmed jpm) ulatust ja edasist saatust

ANOM-seadmete kasutajad kontrollida ei saanud. Kolleegiumi hinnangul vastab eeltoodu

olemuslikult asja ehk arvutisüsteemi varjatud läbivaatusele KrMS § 1265 lg 1 mõttes.

81. Olemasolevad lähteandmed võimaldavad järeldada, et Ameerika Ühendriikide

initsieeritud nn ANOM-operatsioonil on kõige rohkem ühist JAS-is sätestatud teabehankega

(vt JAS § 26 lg 2, § 26 lg 3 p-d 4 ja 5), mis võib riivata isiku era- ja perekonnaelu

2 vt kd VI tlk 139-178, kd VII tlk 1-10, 11-17, 18-29, 30-35, 36-40, 41-57, 58-63, 64-72, 73-78

vaatlusprotokollides sisalduv menetleja märge, et vaatluse eesmärgiks oli koondada kõik kriminaalasjas olulised

vestlused protokollidesse.

puutumatust. Teoreetiliselt ei välista JAS võimalust, et julgeolekuasutus taotleb ja

halduskohus annab loa vaadata varjatult läbi andmekandja, kuhu on talletatud mingisuguseid

kindlaid suhtlusseadmeid kasutavate isikute omavaheline suhtlus. Olukorras, kus on teada, et

neid seadmeid kasutatakse tõenäoliselt ainult kuritegelikel eesmärkidel ehk riive isikute

eraelule on eelduslikult minimaalne ja taotletav kasu riigile (nt põhiseadusliku korra

tagamine) maksimaalne, võiks jaatada võimalust, et luba antakse kindlaksmääramata ringi

tuvastamata isikute suhtes. Samas eeldaks loa taotlemine ja andmine ikkagi seda, et

julgeolekuasutusel on piisavaid andmeid konkreetse (kavandatava) kuriteo (ja seotud isikute

panuse) kohta, mida tõkestada soovitakse ning see kuritegu haakub julgeolekuasutusele

pandud ülesannete täitmisega (vt nt JAS §-d 6 ja 7 ning 25 lg 2). Kolleegium nendib, et need

nõuded nn ANOM-operatsiooni puhul ilmselt täidetud ei olnud. Antud juhul ANOM-

seadmete turustamisel küll eeldati, et kasutajad võivad osutuda kurjategijateks ning seadmete

kaudu vahetatud sõnumite jälgimine võimaldab õiguskaitseasutustel tõkestada ja tõendada

kasutajate poolt planeeritavaid ning toime pandavaid kuritegusid. Samas ei olnud teabe

kogumise ja talletamise põhjuseks piisavad andmed mingisuguse konkreetse kuriteo ja selle

võimaliku toimepanija kohta, vaid tõdemus, et kusagil paneb tuvastamata hulk inimesi

tõenäoliselt toime mingisuguseid kuritegusid, mis võivad olla ka rasked. Lähteandmete

puudumise tõttu pole võimalik öelda, mis asutus väljastas ja kuidas põhjendati tuvastamata

arvu isikute sõnumite sisu ja nende metaandmete masskorjet peaaegu kahe aasta (s.o

teadaolev ajavahemik on oktoober 2019. a – juuni 2021. a) vältel. Eeltoodud tingimustele

vastavat ja sisuliselt pikaajalist/tähtajatut teabe õngitsemisele suunatud luba Eesti Vabariigis

kehtiva JAS sätete alusel kolleegiumi arvates siiski võimalik väljastada ei ole.

82. Mis puudutab kolmandat riiki, kus asus server, siis siin võiks iseenesest riigi Euroopa

Liidu liikmelisuse tõttu eeldada, et kolmas riik toimetab Eesti Vabariigiga sarnaste

põhimõtete alusel vähemalt osas, mis puudutab põhiõigusi. Samas ei tea ringkonnakohus

seda, milleks ja millise loa kolmanda riigi kohus andis. Kui lähtuda eeldusest, et tegu võis olla

asja varjatud läbivaatusega KrMS § 1265 lg 1 tähenduses, siis ka siin tuleb loa väljastajal

eelduslikult lähtuda konkreetse kuriteo ja sellega seotud isikute kohta käivast teabest. Need

nõuded tõenäoliselt täidetud pole. Lisaks pole kolmanda riigi identiteeti otsuse allkirjastamise

seisuga ametlikult avalikustatud. Järelikult võib selleks riigiks teoreetiliselt olla ka Eesti

Vabariik ning kui andmete kogumiseks andis loa Eesti kohus, siis ei rakenduks ANOM-

sõnumite kogumisele norm, mis reguleerib tõendi saamist välisriigis.

83. Eesti Vabariigi PS ja KrMS erinevad sätted järgivad loogikat, et isiku õigust era- ja

perekonnaelule saab piirata, kuid selleks peab olema kohtu või teatud juhtudel ka prokuratuuri

luba. Sealjuures on näiteks jälitustoiminguteks antud loas esitatud põhjendusi kohtul

võimalik vajadusel kontrollida, sest isiku õigusi võib piirata ainult teatud eelduste (s.o

piisavad andmed kavandatava või toime pandava kuriteo ning sellega seotud isiku kohta või

põhjendatud kuriteokahtlus) olemasolul. Kolleegium möönab, et üldjuhul tuleks välisriiki

usaldada ning eeldada, et õigusabitaotluse alusel laekunud tõend koguti seaduslikult.

Kahtluste korral peaks aga Eesti Vabariigi kohus saama tõendi päritolu ja saamislugu

kontrollida. Käsiloleval juhul viitavad (puudulikud) andmed asjaolule, et ANOM-vestluste

kogumine ei tarvitsenud olla kooskõlas Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega ja

apellatsioonides viidatud EIK praktikaga. Paraku pole Eesti Vabariigi kohtutel võimalik seda

kontrollida. Ringkonnakohus ei tea kas üldse ning kui jah, siis milline ja millise pädeva

asutuse või isiku luba väljastati ANOM-operatsiooni läbi viimiseks Ameerika Ühendriikides.

Kolleegiumil pole aimu, milleks andis loa kolmas Euroopa Liidu liikmesriik, kus asus server,

kuhu andmeid koguti. Eeltoodud põhjusel pole võimalik KrMS § 65 lg 1 mõttes jaatada seda,

et ANOM-seadmete kaudu peetud sõnumisuhtluse ja sõnumite metaandmete kogumine oli

kooskõlas Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega.

IV

84. Riigikohus jäi asjas nr 1-16-6179 oma varasema praktika juurde selles, et tõendi

lubamatuks tunnistamisel tuleb lähtuda rikkumise olulisusest (p 69).

85. KrMS § 65 lg 1 seab välisriigis kogutud tõendi kasutamisele tingimuse: tõendi saamiseks

tehtud menetlustoiming ei tohi olla vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega.

Käsiloleval juhul asus kolleegium seisukohale, et nn ANOM-vestlused saadi

menetlustoimingutega, mille kooskõla Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega pole võimalik

kontrollida. Pigem viitavad olemasolevad andmed, et Eestis poleks nn ANOM-operatsioon

sellisel kujul tõenäoliselt lubatav ning sel viisil poleks riik järelikult valdavalt (G. Raal) või

ainukest (M. Reidolf) süüstavat tõendit saadud. Kolleegiumi käsutuses ei ole teavet, mis

viitaks võimalusele, et nn ANOM-operatsiooni ülesehitusel ja andmete kogumisel üritati

mingilgi moel puudutatud isikute õigustega arvestada. Vastupidi, Ameerika Ühendriikide

kodanike välja jätmine näitab, et ANOM-vestluste kogumisel peeti juba algusest peale

võimalikuks, et toiming võib rikkuda kasutajate õigusi. Eesti kohtupraktikas on

menetlusõiguse tahtlikku rikkumist tõendi kogumisel üldjuhul käsitatav olulise rikkumisena,

mis toob kaasa tõendi kasutamiskeelu (RKKKo 3-1-1-114-04, p 12).

86. Ringkonnakohus ei näe, et kirjeldatud olukorras (võimalik tahtlik rikkumine, võimalik

vastuolu Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega, võimatus kontrollida tõendi kogumisega

seotud asjaolusid, sh kolmanda riigi identiteedi varjamise tõttu jpm) on võimalik isikustamata

masskorje raames kogutud ANOM-vestlusi tõendina kasutada. Kolleegium nendib, et tõendi

lubatavust ei saa õigustada asjaoluga, et puudutatud isikud osutusidki narkokuritegusid toime

panevad kurjategijateks ning jääksid tõendi lubamatuks tunnistamisel karistuseta. Kuritegude

tõendamiseks peab riik koguma tõendeid seadusega ettenähtud korras, sealjuures on riigil

võimalik kasutada kõiki seaduses ette nähtud võimalusi.

87. Väga lihtsustatult on tõenduslik olukord vaidlustatud episoodides maakohtu otsuse

kohaselt järgmine:

1) G. Raal:

-

asjaolu, et G. Raal organiseeris veebruaris 2021. a koos AFga 4712g kokaiini

salakaubaveo Lätist Eestisse tõendavad ANOM-vestlused;

-

asjaolu, et tuvastamata ajal, kuid enne 28. märtsi 2021. a organiseeris AF G. Raali

palvel talle marihuaanat vähemalt 100g, mille RM toimetas 28. märtsil 2021.a AFlt

saadud juhiste järgi eeluurimisel täpselt tuvastamata kohta G. Raalile, kes tasus selle

eest 1200 eurot, tõendavad RM kohtueelses menetluses antud ütlused ja ANOM-

vestlused).

2) M. Reidolf:

-

asjaolu, et M. Reidolf organiseeris 49,72g kokaiini, mida G. Raal käitles 19. märtsil

2021.a, tõendavad ANOM-vestlused;

-

asjaolu, et M. Reidolf omandas koos AFiga enne 31. märtsi 2021. a RAlt ja RLlt ca

100g kokaiini, tõendavad ANOM-vestlused;

-

asjaolu, et M. Reidolf omandas koos AFiga enne 7. aprilli 2021. a RAlt ja RLlt ca

150g kokaiini, tõendavad ANOM-vestlused;

-

asjaolu, et M. Reidolf omandas koos AFiga enne 21. aprilli 2021. a RAlt ja RLlt ca

100g kokaiini, tõendavad ANOM-vestlused;

-

asjaolu, et M. Reidolf omandas koos AFiga enne 30. aprilli 2021. RAlt ja RLlt ca

100g kokaiini, tõendavad ANOM-vestlused;

-

asjaolu, et M. Reidolf korraldas koos AFiga ning RK ja JM abil 22. mail 2021. a

Hollandist Eesti kaudu Soome ca 1kg kokaiini salakaubavedu, tõendavad ANOM-

vestlused ja 17.09.2021. a jälitustoimingu protokoll (vt kd III tlk 156-158, tegemist on

varjatud jälgimise protokolliga, kus on fikseeritud üksnes fakt, et M. Reidolf jalutas

koos RL sarnase inimesega.

88. Eeltoodu tõttu on kaitsjatel õigus, et valdavalt on vaidlustatud episoodides ANOM-

vestlused ainukeseks G. Raali ja M. Reidolfi süüstavaks tõendiks. Ainuke erand puudutab G.

Raalile ette heidetud 100g marihuaana käitlemist, kuid seal pole võimalik teda RM ütluste

alusel süüdi mõista, sest see oleks vastuolus KrMS § 15 lg 3 sätestatuga.

89. Kuivõrd kolleegiumi hinnangul on ANOM-vestlused lubamatu tõend, tuleb G. Raal ja M.

Reidolf vaidlustatud episoodides süü tõendamatuse tõttu õigeks mõista. Kriminaalasjas

kohaldati M. Reidolfi suhtes tõkendina vahistamist, maakohus jättis kuni kohtuotsuse

jõustumiseni tõkendi muutmata (vt kohtuotsuse resolutiivosa p 7). M. Reidolfi õigeks

mõistmise tõttu tuleb tõkend vahistamine tühistada ning õigeksmõistetu tuleb viivitamatult

vabastada.

90. Ringkonnakohus nendib, et kui M. Reidolf tuleb talle esitatud süüdistuses täielikult õigeks

mõista3, siis G. Raali puhul see nii ei ole. Kaitsja ei vaidlustanud maakohtu otsust osas,

millega G. Raal mõisteti KarS § 184 lg 2 p 1 järgi süüdi 19. märtsil 2021. a 49,72g kokaiini

käitlemises ja tuvastamata ajal, kuid enne 13. aprilli 2021. a vähemalt 50g marihuaana

käitlemises. Eeltoodu tõttu tuleb ringkonnakohtul revideerida G. Raalile KarS § 184 lg 2 p 1

järgi mõistetud karistust.

91. KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemise eest on karistuseks ette

nähtud üksnes vangistus, mida võib mõista vahemikus 3-15 aastat. Sanktsiooni keskmine

määr on seega 8 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. G. Raal jäi süüdi 49,72g kokaiini (vt

siinkohal ka maakohtu otsuse p 54) ja vähemalt 50g marihuaana käitlemises. Maakohus

tuvastas (vt kohtuotsuse p 118) EKEI vastuse alusel, et suur kogus kokaiini puhul algab suur

kogus vähemalt 0,65 grammist ja marihuaana puhul vähemalt 7,5 grammist. Järelikult ületasid

ainete kogused suure koguse piirmäärasid märkimisväärselt ning seetõttu pole paslik rääkida

süüst, mille suurus jääb tunduvalt alla keskmise. Käideldud ainetest kokaiini puhul ei ole asjas

ühtegi viidet, et aine oli mõeldud enda tarbeks. See pole kogust ning käitlemise viisi

(metsapeidikusse viimine) silmas pidades tõendatud ja peale selle ka eluliselt usutav.

Kriminaalmenetluslik kogemus võimaldab väita, et suurem kogus ainet paigutatakse

peidikusse selleks, et see läheks edasi ringlusesse ja jõuaks nii igapäevatarvitajateni. Järelikult

ei olnud G. Raal tühipaljas n-ö tänavadiiler. Mis puudutab marihuaanat, siis see võis RM

ütlusi arvesse võttes olla G. Raali enda tarbeks. G. Raal oma süüd ei tunnistanud ega

kahetsenud. Karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ei ole. G. Raal on varem

3 Prokuratuur ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, millega kohus mõistis M. Reidolfi õigeks episoodis, mille

järgi omandas süüdistatav enne 10. maid 2021. a R. Arult ja R. Leedilt 99,33g kokaiini.

kriminaalkorras karistamata, kuid narkokuritegude puhul on kohtupraktikas läbivalt jaatatud

kõrget korduvriski. Liialt leebed karistused tähendaks seda, et aine käitlemisest saadav

võimalik hõlptulu kaalub üles aine käitlemisega seotud potentsiaalsed tagajärjed. Maakohus

on õigesti viidanud, et KarS §-ga 184 kaitstavaks hüveks on rahvatervis, ainete tarvitamise ja

nendest sõltuvusse jäämisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed nii tarvitajale, tema

lähedastele kui ka ühiskonnale tervikuna. Kõike eeltoodut arvesse võttes tuleb G. Raalile

KarS § 184 lg 2 p 1 järgi karistuseks mõista 7 aasta pikkune vangistus. G. Raali suhtes

kohaldatud tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata (vt maakohtu otsuse p 148) ning

karistuse kandmise alguseks tuleb KarS § 68 lg 1 alusel lugeda G. Raali kahtlustatavana kinni

pidamine alates 14. maist 2021. a.

92. Mis puudutab G. Raali kaitsja taotlust vahistamisega tekitatud kahju hüvitamiseks, siis see

tuleb jätta SHKS § 5 lg 1 alusel rahuldamata. Kahju hüvitamist saab nõuda juhul, kui isik

mõistetakse õigeks. G. Raal on ka pärast apellatsioonimenetlust süüdi- mitte õigeksmõistetu.

93. M. Reidolfi kaitsja taotlus (vt kd IX tlk 172-173 ja apellatsioon) M. Reidolfile

vahistamisega tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb rahuldada. Ringkonnakohus mõistis M.

Reidolfi talle esitatud süüdistuses täielikult õigeks. Kooskõlas SHKS § 5 lg 1 p 1 ja § 2 võib

õigeksmõistetu nõuda vahistamise ja kahtlustatavana kinnipidamisega tekitatud kahju

hüvitamist; SHKS § 11 lg 4 järgi hüvitatakse vabaduse võtmise korral mittevaraline kahju

päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. Päevamäära

suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud

kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga.

94. M. Reidolf vahistati Harju Maakohtu 9. juuni 2021. a määruse alusel (kd VII tlk 211-216).

Edasi pikendati tõkendi kestust ning maakohus märkis vaidlustatud kohtuotsuses, et tõkend

vahistamine tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel (vt maakohtu otsuse resolutiivosa p 7).

Kuivõrd ringkonnakohus määras, et M. Reidolfi õigeksmõistmise tõttu tuleb tõkend

vahistamine tühistada ja vahistatu viivitamata vabastada, siis peaks kõikide eelduste järgi M.

Reidolf vabanema otsuse kuulutamise päeval, mis on 27. märts 2024. a. Järelikult võeti M.

Reidolfilt alusetult vabadus ajavahemikul 9. juunist 2021. a – 27. märtsini 2024. a ehk 2

aastaks 9 kuuks ja 18 päevaks, mis on 1018 päeva. M. Reidolfi kaitsja kordas 1. detsembril

2023. a esitatud apellatsioonis taotlust hüvitada M. Reidolfile alusetu vahistamisega tekitatud

mittevaraline kahju. Järelikult tuleb päevamäära suurus arvutada detsembrikuule 2023. a

eelnenud viimase Statistikaameti avaldatud kvartali keskmise bruotokuupalga alusel, mis oli

1812 eurot (https://www.stat.ee/et/uudised/keskmine-brutokuupalk-oli-kolmandas-kvartalis-

1812-eurot-mediaanpalk-1500-eurot). Päevamäära suurus on 60,40 eurot. Eesti Vabariigilt

tuleb seega M. Reidolfi kasuks välja mõista alusetult vabaduse võtmisega tekitatud

mittevaraline kahju 61 487,20 eurot (1812 : 30 x 1018).

V

95. Maakohus jättis süüdistatavatel tekkinud menetluskulu kas täielikult (G. Raal) või

osaliselt (M. Reidolf) nende endi kanda ning mõistis nii G. Raalilt kui ka M. Reidolfilt välja

ekspertiisikulu ja sundraha (maakohtu otsuse p-d 161-163, 165-173). Mõlemad apellandid

taotlevad seda, et Eesti Vabariigilt mõistetaks süüdistatavate kasuks välja

kriminaalmenetlusega tekkinud ja valitud kaitsjatele makstud menetluskulu ning

apellatsioonimenetluse kulu. Kuivõrd esitatud apellatsioone kroonis edu, siis tuleb maakohtu

otsus tühistada ka osas, mis puudutab menetluskulude välja mõistmist. Menetluskulude

hüvitamise otsustust tehes hinnatakse taotlevate tasude põhjendatust ja hüvitamisväärsust

kohtupraktikas omaksvõetud pidepunkte (toimingute vajalikku, ajakulu põhjendatus, asja

mahukus ja keerukus, argumentide asjakohasus, õigusabiteenuse tunnihinna mõistlikkus jpm)

silmas pidades.

96. M. Reidolfi kaitsja esitas maakohtule taotluse mõista M. Reidolfi kasuks välja

menetluskulu 34 629,82 eurot, mis koosnes valitud kaitsjatele makstud tasust ning muust

menetlusega seotud kulust. Taotlusele laieneb ka adv O. Nääsi (170 eur/h, millele lisandub

käibemaks) ajakulu, mis on seotud M. Reidolfi esindamisega alates 22. maist 2023. a

toimuvatel kohtuistungitel (kd X tlk 225-228, lisad tlk 229-256).

97. Taotluse kohaselt oli kuni 22. maini 2023. a M. Reidolfi kaitsjate ajakulu 199,15 tundi (s.o

kui arvestada tööpäeva kestuseks 8h, siis on see 24,89 tööpäeva) ning edasi (s.o 22. mai 2023.

a, 24. mai 2023. a ja 1. juuni 2023. a kohtuistungid) 8 tundi ja 20 minutit. Järelikult kulutasid

kaitsjad maakohtu menetluses M. Reidolfi esindamisele (mis hõlmab menetlusdokumentide

koostamist, jooksvate küsimustega tegelemist, istungiteks ettevalmistamist, osavõttu

kohtuistungitest) kokku ca 26 tööpäeva. See ajakulu ei ole kolleegiumi arvates kriminaalasjas

tõstatatud küsimusi, peetud istungite arvu jpm silmas pidades ebamõistlik. Mis puudutab M.

Reidolfile osutatud õigusabiteenuse tunnihinda, siis on ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga

seda meelt, et õigusabiteenuse maksumus (kuni) 170 eur/h on mõistliku suurusega. Kaitsja

taotluses toodud muud kulud (tõlkekulud ja riigilõiv) on põhjendatud. Kokkuvõtlikult tuleb

M. Reidolfi kaitsja poolt maakohtule esitatud taotlus menetluskulu hüvitamiseks rahuldada.

Taotluses väljendatud summale tuleb liita kaitsjatasu, mis oli seotud süüdistatava

esindamisega kohtuistungitel alates 22. maist 2023. a. Kokku tuleb Eesti Vabariigil M.

Reidolfile hüvitada kriminaalmenetluse kulu 36 330,50 eurot (summa sisaldab käibemaksu).

Õigeksmõistmise tõttu ei pea M. Reidolf maksma temalt maakohtu otsusega välja mõistetud

sundraha ja ekspertiisikulu, viimane jääb riigi kanda.

98. G. Raali kaitsja esitas maakohtule taotluse mõista G. Raali kasuks välja menetluskulu (sh

kulu, mille G. Raali eest tasusid Bohemia Kristalli OY ja Dalmagest OÜ) 48 791,88 eurot,

mis koosnes valitud kaitsjale makstud tasust, asjatundja arvamusega seotud kuludest ning

tõlkekulust. Taotlusele laieneb ka adv S. Potisepa (160 eur/h, millele lisandub käibemaks)

ajakulule, mis on seotud G. Raali esindamisega alates 22. maist 2023. a toimuvatel

kohtuistungitel (kd X tlk 277-279, lisad tlk 280-347).

99. Taotluse kohaselt oli kuni 22. maini 2023. a G. Raali kaitsja ajakulu kokku 251,35 tundi

(s.o kui arvestada tööpäeva kestuseks 8h, siis 31,41 tööpäeva) ning edasi (s.o 22. mai 2023. a,

24. mai 2023. a ja 1. juuni 2023. a kohtuistungid) 8 tundi ja 20 minutit. Järelikult kulutas

kaitsja kriminaalmenetluses (sh kohtueelne- ja kohtumenetlus) G. Raali esindamisele (mis

hõlmab menetlusdokumentide koostamist, jooksvate küsimustega tegelemist, istungiteks

ettevalmistamist, osavõttu kohtuistungitest) kokku ca 32 tööpäeva (s.o 1 kuu ja 1 päev).

100. G. Raalile oli süüdistus esitatud neljas erinevas episoodis:

1) ta organiseeris veebruaris 2021. a koos AFiga 4712g kokaiini salakaubaveo Lätist

Eestisse;

2) 19. märtsil 2021. a 49,72g kokaiini käitlemine;

3) tuvastamata ajal, kuid enne 28. märtsi 2021. a organiseeris AF G. Raali palvel talle

marihuaanat vähemalt 100g, mille RM toimetas 28. märtsil 2021.a AFilt saadud

juhiste järgi eeluurimisel täpselt tuvastamata kohta G. Raalile, kes tasus selle eest

1200 eurot;

4) tuvastamata ajal, kuid enne 13. aprilli 2021. a vähemalt 50g marihuaana käitlemine.

101. Apellatsioonimenetluses ei vaidlustanud G. Raali kaitsja 19. märtsi 2021. a episoodi ning

enne 13. aprilli 2021. a toime pandud episoodi. Kuivõrd G. Raal mõisteti esitatud süüdistuses

osaliselt süüdi, siis tuleb talle kaitsjatasugi hüvitada üksnes osaliselt. Kolleegium nendib, et

iseenesest ei pruugi arvestuslik ajakulu (ca 32 tööpäeva) olla ebamõistlik olukorras, kus

õigusabiteenus hõlmab nii kohtueelset kui ka kohtumenetlust. Samas tuleb kohtueelse

menetluse puhul silmas pidada näiteks seda, et vahistati G. Raal kahtlustatuna 19. märtsi

2021. a episoodis (vt kd VII tlk 155-161), Ameerika Ühendriikide asjatundja arvamust

kaitsja(te) soovitud kujul ringkonnakohus ei aktsepteerinud (vt järgmine p). Arvestades

eeltoodut ja lisaks seda, et kaitsja kesksed argumendid olid kõikide episoodide puhul sarnased

ning paralleelselt ka M. Reidolfi kaitsjate ajakulu, leiab ringkonnakohus, et põhjendatud

ajakulu on samuti 199,15h (s.o 31 864 eurot) ning sellele tuleb liita ajakulu, mis oli seotud

süüdistatava esindamisega kohtuistungitel alates 22. maist 2023. a (s.o 8h ja 20min). G.

Raalile tuleb osalise õigeksmõistmise tõttu hüvitada ½ kaitsjatasust ehk 16 588 eurot (summa

on vastavalt taotlusele ilma käibemaksuta). Ülejäänud kulu jääb süüdistatava enda kanda.

102. Taotluse järgi maksti Ameerika Ühendriikide advokaadile PRle 7530,15 eurot. Seda kulu

kolleegium põhjendatuks ei pea: ringkonnakohus asus seisukohale, et arvamusest

kasutamiskõlblik on avalikest allikatest kättesaadav teave, mida oleks saanud hankida ka

muul moel ja eelduslikult väiksemate kuludega (tõlkekulud võõrkeelsete tekstide

tõlkimiseks). See kulu jääb süüdistatava enda kanda. Tõlkekulu kokku 968,53 eurot on

põhjendatud kulu ning sellest tuleb G. Raalile hüvitada ½ ehk 484,26 eurot. Ülejäänud

tõlkekulu jääb G. Raali enda kanda. Kokku tuleb Eesti Vabariigilt G. Raali kasuks välja

mõista menetluskulu 17 072,26 eurot.

103. Kuivõrd G. Raal on ka pärast apellatsioonimenetluses süüdimõistetu, kes pani toime I

astme kuriteo, siis peab ta jätkuvalt tasuma maakohtu otsusega välja mõistetud sundraha.

Maakohtu otsusega mõisteti G. Raalilt välja narkootilise aine ekspertiisikulu, mis oli seotud

ekspertiisiaktidega nr 21E-AN0416 (kd III tlk 77-83, ekspertiisiks esitati 49,72g kokaiini),

21E-AN0709 (kd V tlk 109-112, ekspertiisiks esitati G. Raali valdusest leitud kanep) ning

DNA-ekspertiisikulu, mis oli seotud ekspertiisiaktidega nr 21E-GE0297 ja 21E-GE0481 (kd

III tlk 88-107, G. Raali võrdlusmaterjali otsiti soonsulguriga kilepakendilt, mis oli seotud

49,72g kokaiini käitlemisega). Maakohtu otsust, mis puudutab ekspertiisikulu, pole põhjust

muuta, sest kulu on seotud nende episoodidega, milles G. Raal tunnistati süüdi.

104. Mõlemad apellandid esitasid taotluse Eesti Vabariigilt süüdistatavate kasuks

apellatsioonimenetluse kulude välja mõistmiseks. Käsiloleval juhul rahuldab ringkonnakohus

mõlemad apellatsioonid ja tühistab maakohtu otsuse vaidlustatud osas. Järelikult kannab

apellatsioonimenetluse kulud kooskõlas KrMS § 185 lg 1 Eesti Vabariik.

105. G. Raali kaitsja esitas taotluse 4557,40 euro (koos käibemaksuga 5474,28 eurot)

kaitsjatasu hüvitamiseks. Esitatud taotluse järgi osutasid G. Raalile apellatsioonimenetluses

õigusteenust advokaadid E. Altroff (hinnaga 180 eur/h, millele lisandub käibemaks), S.

Potisepp (hinnaga 180 eur/h, millele lisandub käibemaks) ja O. Nääs (hinnaga 220 eur/h,

millele lisandub käibemaks). Kokku osutati G. Raalile õigusteenust 23,93h. Advokaatide

poolt osutatud õigusabiteenuse tunnihinnad on ringkonnakohtu hinnangul üldise elukalliduse

tõusu silmas pidades mõistlik. Kolleegiumi hinnangul ei ole kindlasti põhjendatud järgmine

ajakulu:

ANOM-artiklitega

tutvumine

kestusega

0.33h

(puudub

seos

apellatsioonimenetlusega), Soome kohtuotsustega tutvumine, analüüs ja suhtlus Soome

advokaadiga kestusega 2h (ei näe seost apellatsioonimenetlusega) ja menetluskulude

nimekirja koostamine kestusega 0,5h (ei näe, et seda peaks tegema advokaat tunnihinnaga 180

eurot, millele lisandub käibemaks).

106. M. Reidolfi kaitsja esitas taotluse 3961,80 euro (summa koos käibemaksuga) kaitsjatasu

hüvitamiseks. Esitatud taotluse järgi osutasid M. Reidolfile apellatsioonimenetluses

õigusteenust advokaadid E. Altroff (hinnaga 130 eur/h, millele lisandub käibemaks) ja O.

Nääs (hinnaga 170 eur/h, millele lisandub käibemaks). Kokku osutati M. Reidolfile

õigusteenust 22,8h. Kolleegiumi hinnangul ei ole kindlasti põhjendatud järgmine ajakulu:

menetluskulude nimekirja koostamine kestusega 0,5h (ei näe, et seda peaks tegema advokaat

tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks).

107. Kolleegiumi hinnangul on mõlema süüdistatava puhul põhjendatud aeg, mis kulus enne

apellatsioonkaebuse koostamist kliendisuhtlusele. On mõistlik eeldada, et apellatsioonkaebuse

koostamisele eelnevalt tuleb kliendile selgitada maakohtu otsust, edasikaebamise perspektiive

jpm. Seejärel asub kaitsja koostama apellatsiooni ning edasine suhtlus pole otseselt

hädavajalik ja sellise suhtlusega kaasnevat kulu riik kolleegiumi arvates kandma ei pea. Mis

puudutab apellatsioonide koostamiseks kulunud aega, siis siin märgib ringkonnakohus

järgmist.

108. G. Raali ja M. Reidolfi kaitsjate apellatsioonid ning kirjalikud seisukohad on olulises

osas kattuvad. Esimestes korratakse paljuski väiteid, mis kõlasid maakohtus peetud

kohtuvaidluses. Kui vaadata G. Raali kaitsja taotlusele lisatud spetsifikatsiooni, siis nähtub

sellest apellatsiooni koostamise kohta järgnev:

Kuupäev

Töötaja

Tegevus

Kestus

Summa (EUR)

22.11.2023

E. Altroff

Apellatsiooni

koostamine

3,50

630,00

22.11.2023

O. Nääs

Apellatsiooni

koostamine

2,50

550,00

23.11.2023

E. Altroff

Apellatsiooni

koostamine

2,00

360,00

26.11.2023

E. Altroff

Apellatsiooni

koostamine

1,50

270,00

27.11.2023

E. Altroff

Apellatsiooni

koostamine,

suhtlus kliendiga

1,75

315,00

30.11.2023

E. Altroff

Apellatsiooni

täiendamine,

nõupidamine O.

Nääsiga

2,00

360,00

30.11.2023

O. Nääs

Apellatsiooni

koostamine

3,00

660,00

29.02.2024

E. Altroff

Seisukohtade

koostamine

ringkonnakohtule

1,00

180,00

109. Kui vaadata M. Reidolfi kaitsja taotlusele lisatud spetsifikatsiooni, siis nähtub sellest

apellatsiooni koostamise kohta järgnev:

Kuupäev

Töötaja

Tegevus

Kestus

Summa (EUR)

22.11.2023

E. Altroff

Apellatsiooni

koostamine

3,50

455,00

22.11.2023

O. Nääs

Apellatsiooni

koostamine

2,50

425,00

23.11.2023

E. Altroff

Apellatsiooni

koostamine

2,00

260,00

26.11.2023

E. Altroff

Apellatsiooni

koostamine

1,50

195,00

27.11.2023

E. Altroff

Apellatsiooni

koostamine,

suhtlus kliendiga

1,75

227,50

30.11.2023

E. Altroff

Apellatsiooni

täiendamine,

nõupidamine O.

Nääsiga

2,00

260,00

30.11.2023

O. Nääs

Apellatsiooni

koostamine

3,00

510,00

29.02.2024

E. Altroff

Seisukohtade

koostamine

ringkonnakohtule

1,00

130,00

01.03.2024

O. Nääs

Seisukohtade

koostamine

1,50

255,00

110. Kui kahte tabelit võrrelda, siis erineb ainult viimane lahter ja seda põhjusel, et G. Raalile

osutasid advokaadid õigusteenust mõnevõrra kõrgema tunnihinnaga kui M. Reidolfile (võrdle

taotlusi). Mõlemal juhul kattuvad nii apellatsioonide ja seisukohtade koostamisele kulunud

aeg (v.a M. Reidolfi puhul O. Nääsi poolt täiendavalt kulutatud 1,50h seisukoha

koostamiseks) kui ka menetlusdokumentide koostaja. Arvestades eeltoodut ja seda, et

menetlusdokumentides sisalduvad argumendidki kattuvad, leiab ringkonnakohus, et mõlema

süüdistatava puhul on põhjendatud hüvitada ½ taotletavast menetluskulust, mis on seotud

apellatsioonide ja kirjalike seisukohade koostamisega. M. Reidolfi kaitsja O. Nääsi täiendav

ajakulu 1,50h hüvitamisele ei kuulu: kui võrrelda G. Raali ja M. Reidolfi huvides esitatud

kirjalikke seisukohti, siis viimase sisu ei erine esimesest praktiliselt üldse.

111. Kokkuvõtvalt on G. Raali apellatsioonimenetluse kulust põhjendatud 2076,50 eurot. Kui

summale lisada käibemaks, siis tuleb Eesti Vabariigilt G. Raali kasuks välja mõista 2533,33

eurot. M. Reidolfi apellatsioonimenetluse kulust on põhjendatud 1367,75 eurot. Kui summale

lisada käibemaks, siis tuleb Eesti Vabariigilt M. Reidolfi kasuks välja mõista 1668,65 eurot.

Ülejäänud süüdistatavatel tekkinud kulu jääb nende endi kanda.

112. Kõike eeltoodut silmas pidades leiab ringkonnakohus, et kooskõlas KrMS § 337 lg 1 p 4

tuleb Harju Maakohtu 1. novembri 2023. a otsus osaliselt tühistada. Ringkonnakohus tühistab

maakohtu otsuse osas: 1) millega M. Reidolf tunnistati süüdi ja karistati KarS § 184 lg 2 p-de

1 ja 2 järgi, 2) millega M. Reidolfi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistatakse

kohtuotsuse jõustumisel; 3) millega M. Reidolfilt mõisteti välja sundraha ja ekspertiisitasu

ning kaitsjatasu jäeti osaliselt tema enda kanda; 4) millega G. Raal tunnistati süüdi KarS §

184 lg 2 p 1 järgi ja karistati 10 aasta pikkuse vangistusega; 5) millega G. Raali kaitsjatasu ja

tõlkekulu jäeti tema enda kanda.

113. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega 1) mõistab M. Reidolfi KarS §

184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi õigeks; 2) tühistab M. Reidolfi suhtes kohaldatud tõkendi ja määrab,

et vahistatu tuleb viivitamatult vabastada; 3) rahuldab M. Reidolfi kaitsja taotluse ja hüvitab

M. Reidolfile alusetu vahistamisega tekitatud mittevaralise kahju; 4) mõistab Eesti Vabariigilt

M. Reidolfi kasuks välja süüdistatava kantud kriminaalmenetluse kulu; 5) tunnistab G. Raali

süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja karistab vangistusega 7 aastat; 6) mõistab Eesti Vabariigilt

G. Raali kasuks välja osa süüdistatava kantud menetluskulust.

114. Kaitsjate apellatsioonid tuleb rahuldada. Apellatsioonimenetluse kulu jääb põhjendatud

osas Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud osas süüdistatavate endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 16.01.2025 otsusega

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. märtsi 2024. a otsus, välja arvatud osas,

millega jäeti osaliselt muutmata maakohtu otsus ning rahuldamata Gert Raali kaitsja

taotlus vahistamisega tekitatud kahju hüvitamiseks.

2. Jõustada Harju Maakohtu 1. novembri 2023. a otsus.

3. Jätta Gert Raalil ja Margus Reidolfil enne kassatsioonimenetlust tekkinud

menetluskulu süüdistatavate endi kanda.

4. Prokuratuuri kassatsioon rahuldada. Gert Raali kaitsja kassatsioon jätta

rahuldamata.

5. Mõista Eesti Vabariigilt Gert Raali kasuks välja 4758 eurot kassatsioonimenetluses

valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

6. Mõista Eesti Vabariigilt Margus Reidolfi kasuks välja 2403 eurot ja 40 senti

kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.