2-23-133318/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Bome Määruse tegemise aeg ja koht

26. märts 2024, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-133318 Tsiviilasi Kohtla-Järve linn, xx tn 3 korteriühistu avaldus S S vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Kohtla-Järve linn, xxx tn 3 korteriühistu (registrikood xxx; asukoht xxx), lepinguline esindaja A T (e-post xxx) Puudutatud isik: S S (isikukood xxx; elukoht xxx) Menetlustoiming Lõpplahend hagita asjas

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kohtla-Järve linn, xxx tn 3 korteriühistu avaldus.

2. Välja mõista puudutatud isikult S S avaldaja Kohtla-Järve linn, xxx tn 3 korteriühistu kasuks korteriomandi xxx perioodil september 2020 — september 2023 tekkinud majandamiskulude põhivõlgnevus 1813,93 eurot ja seisuga 07.11.2023.a sissenõutavaks muutunud seadusjärgsed viivised 236,87 eurot.

3. Välja mõista puudutatud isikult S S avaldaja Kohtla-Järve linn, xxx tn 3 korteriühistu kasuks viivis põhivõlgnevuselt 1813,93 eurot alates 08.11.2023.a. kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine

1. Jätta menetluskulud S Si kanda.

2. Mõista puudutatud isikult S S avaldaja Kohtla-Järve linn, xxx tn 3 korteriühistu kasuks välja menetluskulud kokku summas 350 eurot, mis koosneb riigilõivust 50 eurot ja õigusabikuludest 300 eurot (ilma käibemaksuta).

3. Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul S S tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (350 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud Kohtla-Järve linn, xxx tn 3 korteriühistu esitas 17.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2889,56 euro saamiseks. Kohus tegi 21.08.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 24.10.2023.a määrusega anti asi üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks. Avaldaja esitas nõuetekohase avalduse ja täpsustatud nõude 07.11.2023.a. Harju Maakohus võttis avalduse 05.01.2024.a määrusega menetlusse, edastas avalduse materjalid puudutatud isikule ja kohustas puudutatud isikut avaldusele kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Menetlusdokumendid toimetati puudutatud isikule kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisega. Puudutatud isik ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem avaldusele vastanud.

Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel menetleb kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandija korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS 477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks, kuid puudutatud isik kohtule ei vastanud. Tulenevalt TsMS § 477 lg 3 ei või hagita asja lahendada tagaseljamäärusega. Kohus leiab, et käesolev asi on võimalik toetudes avaldaja poolt esitatud asjaoludele lahendada sisuliselt. Kohus on seisukohal, et avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Avalduse kohaselt kuulub xxx asuv korteriomand, registriosa nr xxx S Sile. Nimetatut tõendab kinnistusraamatu väljavõte. Korteriomanikuna on puudutatud isikul kohustus tasuda korteriühistu esitatud arvete alusel igakuiseid makseid kommunaalja hooldusteenuste eest.

Puudutatud isik on korteriühistu liikmena jätnud täitmata korteriühistu põhikirjast ja seadusest tulenevad kohustused ning on avalduse esitamise seisuga jätnud tasumata nendele esitatud majandamiskulude arved alates 2020. aasta septembrist kuni 2023. aasta septembrini. Avaldaja nõue põhineb avaldusele lisatud nõuetekohaselt tasumata arvetel. Avaldaja palub ka sissenõutavaks muutunud viivise ja edasiulatuva viivise väljamõistmist. Korteriomandija korteriühistu seaduse (KrtS) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal.

KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 näeb ette, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette võib näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majanduskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve.

Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majanduskulud tasub korteriomanik pärast kulude selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et avaldusele lisatud tõenditega on tõendatud, et avaldajal on sissenõutavaks muutunud nõue oma kohustusi rikkunud puudutatud isiku vastu.

Vastavalt VÕS § 108 lg 1 on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult kohustuste täitmist ja KrtS § 42 lg 1 ning VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viiviste tasumist. Avaldaja nõuab puudutatud isikult perioodi september 2020 – september 2023 eest tekkinud 1813,93 euro suuruse võlgnevuse väljamõistmist. Puudutatud isik ei ole vastava kohustuse täitmata jätmisele ega võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud. Avaldaja nõue on avaldusele lisatud tõenditega tõendatud. Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevusena 1813,93 eurot.

Avaldaja on palunud välja mõista põhivõlgnevuselt ka sissenõutavaks muutunud viivise 236,87 eurot ning viivise alates 08.11.2023.a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Puudutatud isik ei ole vastu vaielnud sellele. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult viivist kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Puudutatud isikult tuleb seega välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 236,87 eurot ning edasiulatuv viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.11.2023.a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kokkuvõtlikult puudutatud isikult avaldaja kasuks välja: põhivõlgnevuse 1813,93 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 236,87 eurot ja viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.11.2023.a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kogu võlgnevuse, leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Avaldaja on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 50 eurot ja avaldaja õigusabikulud on 300 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on avaldaja tasutud riigilõiv 50 eurot ning õigusabikulud summas 300 eurot põhjendatud. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista menetluskulud summas

350 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 177 lg 3 järgi toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Viktor Bome Kohtunik