3-24-270/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 27.03.2024, Tartu Haldusasja number 3-24-270 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses helistamise piiramise ja läbiotsimisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 20.03.2024. a määruse resolutsiooni p 1 Menetluse alus ringkonnakohtus X määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X RESOLUTSIOON Tagastada X määruskaebus Tartu Halduskohtu 20.03.2024. a määruse resolutsiooni p 1 peale. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 29.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis anti 30.01.2024. a määrusega kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. Kaebusest nähtuvalt nõudis X Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest 1500 euro suurust hüvitist. Väidetav kahju tekitati kaebajale Tallinna Vanglas, kus tal ei lastud piisaval määral helistada. Samuti viitas kaebaja enda õiguste rikkumisele seoses läbiotsimisega, tema telefonikaardi kasutamisega ning e-toimikus kohtukutse vastuvõtmisega. Kaebaja märkis, et Tallinna Vangla jättis tema kahju hüvitamise taotluse otsusega nr 5‑37/24/93-6 rahuldamata. Kaebuses sisaldus ka taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

2. Halduskohus tagastas 22.02.2024. a määrusega X kaebuse osaliselt, jättis rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks (resolutsiooni p 3) ning jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks summas

45 eurot.

3. Kaebaja vaidlustas halduskohtu 22.02.2024. a määruse resolutsiooni p-i 3 Tartu Ringkonnakohtus. Tartu Ringkonnakohus tagastas 23.02.2024. a määrusega X

2 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 22.02.2024. a määruse resolutsiooni p 3 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel. Ringkonnakohtu määrus oli lõplik (HKMS § 119 lg 1) ning kaebaja sai selle kätte samal päeval, st 23.02.2024. Riigikohus tagastas 19.03.2024. a määrusega kaebaja 23.02.2024 Riigikohtule esitatud avalduse, mida Riigikohus käsitles määruskaebusena. Riigikohus selgitas, et kaebajal puudub seadusest tulenev alus vaidlustada Tartu Ringkonnakohtu 23.02.2024. a määrust.

4. Tartu Halduskohus tagastas 20.03.2024. a määrusega esitatud kaebuse (resolutsiooni p 1). Halduskohus märkis, et HKMS § 104 lg 2 teise lause kohaselt riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Arvestades, et halduskohus kohustas teda 22.02.2024. a määruses tasuma kaebuselt riigilõivu 45 eurot ning see määrus jõustus ringkonnakohtu 23.02.2024. a määrusega, mis ei olnud enam edasikaevatav ning kaebaja sai ringkonnakohtu määruse kätte 23.02.2024, siis tuli kaebajal tasuda riigilõiv 7 päeva jooksul, mida ta aga ei teinud. Riigilõiv oli tasumata ka 20.03.2024. a seisuga ning kaebaja ei ole halduskohtult taotlenud täiendavat tähtaega selle tasumiseks. Ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebuselt oleks riigilõiv tasutud. Riigilõivu tasumine või selle tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise üheks eelduseks. Seega ei ole kaebus ilma riigilõivu tasumata sisuliselt menetletav ja see tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kaebaja esitas 26.03.2024 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 20.03.2024. a määruse resolutsiooni p 1 peale. Kaebaja märgib, et halduskohus tagastas kaebuse riigilõivu tasumata jätmise tõttu. Samas pole tal seda võimalik tasuda, kuna vanglas viibimisega kaasnevad samuti kulud täiendavale toidule, ravimitele ja muudele teenustele ning ei ole ka kedagi väljaspool vanglat, kes tasuks riigilõivu kaebaja eest. Kaebaja taotleb, et halduskohtu määrus tühistataks ja tema esitatud kaebus võetaks menetlusse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu Halduskohus tagastas 20.03.2024. a määruse kohaselt kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebuse esitamise eest on tasumata riigilõiv. Ringkonnakohus selgitab kaebajale, et kui nõutavat riigilõivu ei ole tasutud, on asja menetlusse võtmine ja selles sisulise otsustuse saamine välistatud. Kaebaja ei väida määruskaebuses, et ta on nõutud riigilõivu käesolevas haldusasjas tasunud. Eelnevat ja ka seda asjaolu arvestades, et halduskohtu varasem määrus kaebaja riigilõivu tasumiseks kohustamise kohta on jõustunud, on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas haldusasjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene. Seetõttu kuulub kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 20.03.2024. a määruse resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel tagastamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)