2-21-16086/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. märts 2024. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-16086

Kohtuasi

Karl Bilder OÜ hagi RUUTEX EHITUS OÜ vastu

võlgnevuse saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.02.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Karl Bilder OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

55 529,61 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): Karl Bilder OÜ (registrikood

10172647), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kerstin

Linnart-Herm

Kostja (vastustaja): RUUTEX EHITUS OÜ (registrikood

14511448), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erko-

Andreas Roosik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 28.02.2023 otsus ja saata asi samale maakohtule

arutamiseks eelmenetluse staadiumis.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada.

3. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-21-16086

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Karl Bilder OÜ esitas 14.10.2021 Harju Maakohtule hagi RUUTEX EHITUS OÜ vastu

võlgnevuse saamiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 30

961,46 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 1966,28 eurot ning edasiulatuva viivise

lepingujärgses määras 0,2% päevas alates 15.10.2021 kuni põhivõla tasumiseni.

2. Hageja müüs kostjale vastavalt 19.03.2021 sõlmitud müügilepingule nr 2021/15-1867

(edaspidi leping) kaupa. Vastavalt lepingu punktile 2.1.2 kohustus kostja kauba eest tasuma 60

päeva jooksul peale arve esitamist. Kostjale esitati kauba eest arveid kogusummas 30 961,46

eurot. Kostja ei ole tasunud ühtegi talle esitatud arvet.

3. Hageja ja kostja on omavahel koostööd teinud alates 2018. aastast. Poolte vahel oli

väljakujunenud usaldus ja sissetöötanud töövoog. Kostja esindajaks ja kauba tellijaks oli

enamus kordadel TP ja kaupa telliti kostja objektidele. Korduvatele meeldetuletustele

vaatamata aga volitust kostja juhatuse liikme poolt hagejani ei jõudnud, kuigi KP ja ka HT seda

korduvalt lubasid.

4. Kogu kaubavarustus toimus kostja juhtkonna täielikul teadmisel ja arusaamisel. Tarned

toimusid kostja objektidele erinevaid transpordilahendusi kasutades. Hagejale teadaolevalt on

kostja antud objektidelt tellijatelt tasu saanud.

5. Hageja ei nõustu kostja väitega, et kostja vastutab tellitud kauba eest üksnes 10 000 euro

osas. Vastavalt pooltevahelisele suulisele kokkuleppele suurendati koostöö käigus

krediidilimiiti. Lisaks on kostja käitunud sel juhul pahatahtlikult, kuna on teadlikult rikkunud

lepingut.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ja palub hagi rahuldamata jätta.

7. 19.01.2021 sõlmisid hageja ja kostja raamlepingu tulevikus poolte vahel sõlmitavate kaupade

müügilepingute osas. Lepingu punktis 7.1.1 olid pooled kokku leppinud, et üksnes HT oli

volitatud kostja nimel hagejalt kaupasid tellima ja neid vastu võtma. 25.01.2021 volitas kostja

lisaks järgmisi isikuid kostja nimel kaupu tellima ja vastu võtma: OB, KP, KT, HK, ER, MM,

JO ja MS. 01.07.2021 esitas kostja hagejale teavituse selle kohta, et üksnes HT on kostja

volitatud isikuks lepingu alusel hageja ladudest ja kauplustest kaupade tellimiseks, vastu

võtmiseks ja arvetele alla kirjutamiseks. Seega alates 01.07.2021 ei olnud kostja volitanud

hagejalt kaupa tellima kedagi teist peale HT. Hagis esitatud nõuded põhinevad kaupadel, millest

suure osa on tellinud TP, kes ei olnud selleks volitatud.

8. Hagiavalduse lisana esitatud saatelehed on allkirjastamata ning hageja ei ole tõendanud, et

saatelehtedel kajastatud kauba on tellinud selleks volitatud isikud. Saatelehtedes nr 3176315-

1V3 ja 3176415-1V3 sisalduv teave, et märgitud kauba on vastu võtnud HT, on ebaõige. HT ei

2-21-16086

ole saatelehes märgitud kaupa hagejalt tellinud ega vastu võtnud. Ühtlasi ei ole HT tellinud

kostjalt kaupa, mis on saatelehtedel välja toodud (välja arvatud saatelehed nr 2630315-1V3 ja

2702615-IV3). Seega tarnis hageja kaubad volitamata isikute tellimusel ning andis need

volitamata isikutele. Lepingu punktist 2.1.1 nähtub, et kaup loetakse kostjale üle antuks üksnes

olukorras, kus kaupade saatekirjad ka allkirjastatakse.

9. Lepingu punktis 2.2.4 leppisid pooled kokku krediidilimiidis 10 000 eurot. Hageja esitatud

saatelehtedest nähtuvalt ületasid arved lepingus kokku lepitud krediidilimiiti. Seejuures ületas

ainuüksi arve numbriga 3176315-1V3 lepingus kokku lepitud krediidilimiiti 7776,30 euro

võrra. Lepingu punkti 2.2.4 kohaselt oleks hageja pidanud kostjale krediidilimiidi muutmisest

teatama, esitades vastava teatise. Hageja vastavasisulist teatist kostjale ei esitanud. Pooled ei

ole krediidi suurendamises kokku leppinud. Hageja on rikkunud müügilepingut ning kostjal on

sellest tulenev kahjuhüvitise nõue hageja vastu, mille tasaarvestab hageja nõudega, kui kohus

hageja nõude rahuldab.

Maakohtu otsus ja põhjendused

10. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

11. Pooled ei vaidle, et kostjale esitati hageja poolt kauba eest arveid kogusummas 30 961,46

eurot ja kostja ei ole neid tasunud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on arvete nr 2626615-

1V3, 2630315-1V3, 2702215-1V3, 2702315-1V3, 2701515-1V3, 2702615-1V3, 2702715-

1V3, 2724315-1V3, 3175915-1V3, 3176315-1V3, 3176415-1V3, 3176515-1V3 JA 79631-KO

tasumise kohustus.

12. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust nr 2021/15-1867 nähtub, tegemist on

raamlepinguga hageja ja kostja vahel edaspidi sõlmitavatele üksikutele müügilepingutele.

Üksikute edaspidiste müügilepingute osas sätestab raamlepingu punkt 1.1 tellimuse esitamise

ja selle kinnitamise korra.

13. Hageja esitas kohtule hagejale esitatud tellimustega seonduva kirjavahetuse, kuid kõikidest

kirjavahetustest ei nähtu tellimust ja/või selle kinnitust, millest lähtuvalt ei ole tegemist

asjakohaste tõenditega. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud lepingukohast tellimuse

esitamist ja selle kinnitamist kirjavahetusega perioodist 08.06.2021-09.06.2021, mil TP on

09.06.2021 kirjaga palunud panna tellimuse töösse ja mille osas on hageja sõnaselgelt tellimuse

09.06.2021 kinnitanud. Tellimuse päises on viidatud hinnapakkumisele nr 172615-1V1.

Kirjavahetusest perioodil 16.06.2021-05.07.2021 nähtub TP poolt esitatud päringule vastus ja

sellest lähtuv tellimuskinnitus niiskustõkke osas (kirja päises viide hinnapakkumisele 180615-

1V1). 09.04.2021 on HT esitanud tellimuse plaatimissegule ja epo-vuugile ning hageja kinnitas

tellimuse 09.04.2021 plaatimissegu osas.

14. Eeltoodust lähtuvalt asus kohus seisukohale, et hageja on tõendanud müügilepingute

sõlmimist kolme tellimuse osas. Samas ei ole aga maakohtu hinnangul hageja sidunud

konkreetseid tellimusi konkreetsete arvetega. Kohtule esitatud kirjavahetustest ei nähtu

manuseid, st konkreetseid, täielikke tellimusi, mille kostja on hagejale esitanud ja mille hageja

on aktsepteerinud. Sellest lähtuvalt ei ole kohtul võimalik võtta seisukohta, millised

konkreetsed arved ja millises ulatuses on hageja poolt kinnitatud tellimuste osas tasumata.

15. Nimetatud kolme tellimuse osas, mille hageja on kinnitanud, on 2 tellimust esitatud TP

poolt ning 1 HT poolt. Puudub vaidlus, et tellimuse esitamise ajal oli HTl lepingujärgne õigus

tellimuse esitamiseks. Hageja poolt tõendina esitatud kirjavahetusega perioodist 09.09.2021 –

2-21-16086

15.09.2021 hageja esindaja ja HT vahel on tõendatud, et kostja seaduslik esindaja on kiitnud

heaks kostja töötajate TP ja KP poolt hagejale esitatud tellimused.

16. Kuna kohus ei pea otsima hagi alust hagiavalduse lisadest ega muudest dokumentidest, vaid

hageja peab ise tooma selgelt esile need asjaolud, ei ole kohtul võimalik rahuldada hagi

osaliselt, st 3 tellimuse osas, mille on hageja esindaja lepingutingimustele vastavalt kinnitanud.

17. Kuna kohus jättis hageja nõude rahuldamata, ei ole vajalik käsitleda kostja vastuväidet

krediidilimiidi ületamisega seonduvalt ja võimalikku alternatiivselt esitatud kostja

kahjuhüvitise nõuet hageja vastu, mille kostja soovis tasaarvestada hageja nõudega.

Apellatsioonkaebus

18. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule või alternatiivselt, teha asja

maakohtule tagasi saatmata uus otsus, millega rahuldada hagi. Hageja esitas taotluse tõendite

kogumiseks ning palub kohustada Eesti Maksu- ja Tolliametit esitama kohtule kostja

käibedeklaratsioonid juuni 2021 ja juuli 2021 kohta. Samuti palub hageja võtta tõenditena vastu

apellatsioonkaebusele lisatud Saint-Gobain Eesti AS-i saatelehed ja Transroof OÜ e-kiri.

19. Kohus ei täitnud selgitamiskohustust ega eelmenetluse ülesandeid ning see viis ebaõige

kohtuotsuseni. Hagejat ei esindanud esimese astme menetluses advokaadist esindaja. Kohus

leidis otsuses, et vähemalt osaliselt on lepingute sõlmimine tõendatud, kuid kuna kohus ei saa

aru, milliseid osasid arvetest vastavad lepingud puudutavad, ei saa hagi osaliselt rahuldada.

Tegemist on just sellise küsimusega, mille kohus oleks pidanud eelmenetluses

selgitamiskohustuse täitmise abil lahendama. Kohus ei selgitanud ja hageja ei saanud teada, et

kohus peab tõendatuks just mingite konkreetsete tellimuste tegemist ning tahab, et need

tellimused viidaks kokku konkreetsete arvete ja summadega. Kohus ei tohiks vaidlust sellisel

viisil lahendada. Tegemist ei ole olukorraga, kus hageja nõue on tõendamata, vaid olukorraga,

kus tõendid on olemas, aga kohus ei oska neid tõlgendada ega küsi selles osas ka hagejalt

selgitusi.

20. Lisaks käis vaidlus esimeses kohtuastmes poolte vahel eelkõige selle üle, kas kaupade

tellijatel ja vastuvõtjatel oli volitus kostja nimel vastavaid toiminguid teha, kas kohaldub

raamlepingust tulenev krediidilimiit, kas kostjal on õigus tasaarvestuseks. Maakohus leidis aga

hoopis, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna ei ole tõendatud vaidlusaluste kaupade osas

tellimuste esitamine. Tellimuste esitamine TP, KP ja HT poolt ja nende tellimuste sisu ei olnud

aga menetluse kestel poolte vahel vaidluse all. Vaidluse all oli eelkõige, kas kostjal tekkis

kohustus tasuda TP ja KP poolt tellitud kaupade eest. Kuna kohus ei täitnud

selgitamiskohustust, ei saanud hageja aru, milliseid asjaolusid peab kohus vaidluse all olevateks

ja milliste asjaolude tõendamiseks peab hageja esitama täiendavaid tõendeid.

21. Kohus rikkus põhjendamiskohustust seoses lepingutega, mille ta luges tõendatuks.

Hoolimata sellest, et kohus tõdes lepingute olemasolu ning et puudus vaidlus, et tarnitud

kaupade/osutatud teenuste eest ei ole makstud, jättis kohus hagejale tasu välja mõistmata. Kohtu

järeldus oli vastuoluline: tasunõude eeldused on täidetud, kuid see jäeti rahuldamata.

22. Kohus tuvastas kolme tellimuse tegemise e-kirja teel. Ülejäänud tellimuste ja arvete osa on

kohus jätnud täielikult käsitlemata. Hageja on tarninud kostjale kaupu ja osutanud teenuseid,

kostja on need kätte saanud ja enda kasuks pööranud. Arveid kaupade ja teenuste eest tasutud

2-21-16086

ei ole. Otsusest ei ole võimalik aru saada, milliste kaupade ja teenuste osas loeb kohus lepingud

sõlmituks ning mida kohus arvab ülejäänutest.

23. Isegi, kui oleks tõendamata lepingu sõlmimine e-kirja teel, tuleks hinnata lepingu sõlmimist

suuliselt või kaudsete tahteavaldustega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3

mõttes. Hageja hinnangul on olukorras, kus ostja saab müüjalt kauba ja kasutab selle enda

kasuks ära, ilmne, et poolte vahel on sõlmitud võõrandamisleping. Kui ka kohus oleks leidnud,

et raamlepingu kohaselt ei saanud tellimusi ja kinnitusi esitada suuliselt või kaudsete

tahteavaldustega (millega hageja ei nõustu), siis oleks vastavaid tellimusi tulnud käsitleda

eraldiseisvate müügilepingutena. Maakohus kohaldas eeltoodust tulenevalt materiaalõigust

ebaõigesti.

24. Kohtule esitatud e-kirjavahetusest nähtub järgmiste arvetelt nähtuvate kaupade tellimine

kostja töötajate poolt:

-

Arve-saatelehed nr 2626615-1v3, 3176315-1v3 ja 3176515-1v3 – kiri nimetusega

„Hinnapakkumine uus 133415-1V1 (1)“, kiri „Saueaugu 44/46“, kiri „Hinnapakkumine

(uus) 133415-1V1 (2). 07.06.2021 e-kirjas tellib TP eri suuruses armatuure B500B.

Järgnevad läbirääkimised ning vastava arve-saatelehega arveldatakse armatuurteras

koos transpordiga. Samal kuupäeval tellis hageja töötaja Saint-Gobain Eesti AS-lt kostja

tellitud tooteid. Tellimuses oli objektina märgitud kostja objekt Saueaugu 44/46. 28.06

TP täiendas tellimust ja kinnitas üle tarne Saueaugu tee 44 objektile;

-

Arve-saateleht nr 2702715-1v3 - hageja 23.11.2021 seisukoha lisa, kiri nimetusega

„Soojustus“. Toimub e-kirjavahetus Therma TP10 soojustusmaterjali hinna üle ning

kostja poolt KP kinnitab tellimuse;

-

Arve-saatelehed nr 2702515-1v3 ja nr 2724315-1v3 - hageja 23.11.2021 seisukoha lisa,

kiri nimetusega „Päikese pst 53 – Fassaaditööde materjalide hinnapäring“. Toimub e-

kirjavahetus kostja poolt KP ja hageja töötaja vahel, mille käigus räägitakse läbi ja

tellitakse erinevaid „Weber“ tooteid, mis tarniti arve-saatelehega nr 2702515-1v3;

-

Arve-saateleht nr 3176415-1v3 - hageja 23.11.2021 seisukoha lisa, kiri nimetusega

„Hinnapäring“ ja kiri „Hinnapakkumine (uus). Vastaval e-kirjal on vastav arve ka

manuses ning pooled vaidlevad lõpus arvel kajastuva transpordikulu arvutuskäigu üle.

Kostja ei esita ühtegi vastuväidet arvele seoses sellega, justkui ta ei oleks selliseid kaupu

üldse tellinud või kätte saanud.

25. Kostja ei ole väitnud, et arvetel näidatud kaupu ei oleks tema ehitusobjektidele toodud.

Maakohtu otsusest ei ole võimalik aru saada, kas kohus üldse on hinnanud kaupade kostjale

üleandmise fakti ja kas ta on pidanud seda vaidlusaluseks või mitte. Hageja lisas

apellatsioonkaebusele kirjalikud tõendid nende kaupade kostja objektidele viimise kohta, mis

transporditi koostööpartnerite poolt (lisad 1-4). Juhul kui kostja vaidlustab kaupade viimise

kostja objektidele (hageja ei ole aru saanud, kas selle väite üle on vaidlus või mitte), saab hageja

ülejäänud kaupade viimist kostja objektidele tõendada tunnistajate ütlustega.

26. Samuti puudub vaidlus, et kostja ei ole arvetelt nähtuvat kaupa tagasi saatnud ega teavitanud

hagejat, et ta sellist kaupa ei soovi. Kostja on kauba enda kasuks pööranud ja seda oma

objektidel kasutanud. Lisaks eelnevale soovib hageja tõendada kostja kaudseid tahteavaldusi

arvetelt nähtuv kaup vastu võtta ja mh ka aktsepteerida arvetest nähtuvat hinda, sellega, et kostja

on samad arved oma käibedeklaratsioonis deklareerinud.

2-21-16086

Vastustaja seisukoht

27. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

28. Kostja vaidleb tõenditele ja tõendite kogumisele vastu, kuna hageja oleks saanud esitada ka

maakohtus. Kostja nimel esitatud tellimused on tühised, kuna need ei ole esitatud volitatud

isikute poolt ja kostja ei ole neid hiljem heaks kiitnud. Kaupu ei ole üle antud, kuna

saatedokumendid on allkirjastamata (sellise nõude nägi leping ette). Kostja ei ole kursis, kas

väidetavalt kohale tarnitud kaubad on vastu võetud ja realiseeritud, kuna tellimused on esitatud

isikute poolt, kellel selleks volitus puudus. Seda teavad kaupade omavolilised tellijad, kelle

vastu oleks hageja pidanud oma nõude esitama. Kostja ei vastuta krediidilimiiti ületavas osas

esitatud arvete eest.

29. Maakohus ei ole selgitamiskohustust rikkunud. Maakohus ei saa menetluse kestel anda

tõenditele hinnangut. Hageja esitas hulga e-kirju, jättes need süstematiseerimata ja konkreetsete

väidetega sidumata. Maakohus andis hinnangu, et hageja esitatud kirjavahetusest ei nähtu

kehtivate tellimuste esitamist ja et arveid ei ole võimalik siduda tellimustega.

30. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kirjavahetusega perioodist 09.09.2021 –

15.09.2021 hageja esindaja ja HT vahel seoses tasumata arvetega, on tõendatud, et kostja

seaduslik esindaja on kiitnud heaks kostja töötajate TP ja KP poolt hagejale esitatud tellimused.

Sellest e-kirjast ei nähtu, et kostja võtaks endale mistahes kohustusi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

31. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja asi tuleb saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks

eelmenetluse staadiumis. Seoses sellega tuleb tühistada ka maakohtu määratud menetluskulude

jaotus. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel lahendamisel. Apellatsioonkaebus

kuulub rahuldamisele.

32. Maakohus ei viinud läbi eelmenetlust nii nagu selle näevad ette TsMS § 237 lg 1, TsMS §

329 lg-d 3 ja 4 ning TsMS § 392 ega täitnud piisavalt selgitamiskohustust. Need rikkumised on

olulised TsMS § 656 lg 1 p 1 mõttes. Kuigi ainuüksi eelmenetluse nõuete rikkumine ei ole

menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks TsMS § 656 lg 1 mõttes, saavad maakohtule ette

heidetavad rikkumised olla siiski kohtuotsuse tühistamise aluseks, kui rikkumine võis mõjutada

asja lahendamise tulemust ja seda ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 2,

vt ka RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 20). Praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud

rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust ja neid ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada

apellatsioonimenetluses.

33. Pooled ei vaidle, et 19.01.2021 sõlmisid hageja ja kostja raamlepingu (müügileping nr

2021/15-1867) tulevikus poolte vahel sõlmitavate kaupade müügilepingute osas. Nimetatud

lepingu p 1.1 nägi ette üksikute müügilepingute sõlmimise vastavalt ostja poolt esitatud ja

müüja poolt kinnitatud tellimusele. Tellimuses peab olema ära näidatud kauba nimetus, kogus,

maksumus /…/. Müüja poolt tellimuse kinnitamisega loetakse müügileping sõlmituks ning

ostjal tekib nimetatud hetkest kauba vastuvõtmise ja selle eest tasumise kohustus (tl 22-24).

Hageja tugines sellele, et kostja esitas tellimused kauba ostmiseks. Seega on hageja sisuliselt

asunud seisukohale, et pooled sõlmisid raamlepingu alusel iga konkreetse tellimuse osas

2-21-16086

eraldiseisvad müügilepingud. Hageja väitel ei ole kostja kauba eest tasumise kohustust täitnud.

Seetõttu nõuab hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ja VÕS § 208 lg 1 alusel kostjalt

müügilepingute täitmist ja tellitud kauba eest tasumist. Hageja nõue on lepingu täitmise nõue

VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 208 lg 1 järgi, millele maakohus ka õigesti viitas.

34. Hageja tõi hagiavalduses esile arved, mille tasumist hageja nõuab, ja esitas nimetatud

arvetel nähtuvate kaupade osas tellimuste esitamise (müügilepingute sõlmimise) tõendamiseks

hulga e-kirju. Maakohus leidis otsuses, et osaliselt on tegemist asjakohatute tõenditega ja

osaliselt e-kirjad küll tõendavad tellimuste esitamist, kuid hageja pole sidunud neid e-kirju

konkreetsete hageja poolt esitatud arvetega. Sellise põhjendusega jättis maakohus hagi (ka

osaliselt) rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et tegemist on küsimusega, mille

kohus oleks pidanud eelmenetluses selgitamiskohustuse täitmise abil lahendama. TsMS § 392

lg 1 p-de 3 ja 4 järgi peab kohus eelmenetluses välja selgitama muu hulgas poolte faktilised ja

õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad

oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta (RKTKo

20.12.2007, 3-2-1-121-07, p 15).

34.1. Kõigepealt pidi maakohus välja selgitama, millise sisuga konkreetsed müügilepingud

raamlepingu alusel poolte vahel sõlmiti. Hageja ei ole esile toonud, milles konkreetselt

igakordselt kokku lepiti, kes tellimuse kostja nimel esitas, kuhu konkreetse müügilepingu alusel

tellitud kaup toimetati ja kes selle vastu võttis. Maakohus pole nende asjaolude esile toomise ja

tõendamise vajadust hagejale selgitanud, jättes selliselt määratlemata selge vaidluseseme

(TsMS § 392 lg 1). Selgitamiskohustuse kõige olulisem eesmärk on seotud tsiviilasja keskse

ülesandega lahendada tsiviilasi õigesti. Selleks tuleb kohtul õigeaegselt välja selgitada poolte

seisukohad, väited ja tõendid kõigis asja lahendamisel tähtsust omavates õiguslikes ja faktilistes

küsimustes. Kohus peab selgitama välja menetlusosaliste seisukohad asjas tähtust omavate

asjaolude osas, vajadusel tuleb selleks esitada menetlusosalistele küsimusi ja seda arutada (vt

TsMS II komm, § 392, p 3.1.3.3.a). Riigikohus on rõhutanud, et kui pooled ei ole esitanud

asjaolusid selliselt, et need võimaldanuks hageja nõude korrektselt lahendada, pidanuks kohus

hageja nõude kvalifitseerimisel ise selgeks tegema, milliseid asjaolusid peavad pooled

tõendama, ja seda pooltele ka selgitama. Oluliste asjaolude eristamine ebaolulistest on üks

kohtu oluline ülesanne asja lahendamisel (TsMS § 348 lg 1, § 351) (RKTKo 02.03.2015, 3-2-

1-145-14, p 15).

34.2. Olles määratlenud selge vaidluseseme (s.o milliste tellimuste alusel müügilepingute

sõlmimise üle pooltel vaidlus on) ja olles selgitanud tõendamiskoormist, oleks maakohus

saanud hagejalt küsida, milliste konkreetsete müügilepingute sõlmimist ta kohtule esitatud e-

kirjadega tõendada soovib ja kas tegemist on asjakohaste tõenditega ning vajadusel andma

pooltele võimaluse esitada täiendavaid tõendeid. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et kohus peaks

juba eelmenetluse käigus võtma seisukoha, kas poolte esitatud tõenditega on võimalik lugeda

üks või teine asjaolu tõendatuks. Kohus peab eelmenetluses otsustama, kas esitatud tõendid on

asjakohased ja lubatavad (TsMS § 238 lg-d 1–4).

34.3. Maakohus ei ole tegelikult pooltele üldse selgitanud, mis asjaolusid on vajalik hageja

nõude rahuldamiseks esile tuua ja kuidas jaguneb tõendamiskoormis ega andnud sellest

tulenevalt võimalust tõendite esitamiseks. Menetlusse võtmise määruses üldiste sätete esile

toomine ei ole selgitamiskohustuse täitmiseks piisav. Pealegi ei ole selleks ajaks selgunud

kostja vastuväidete ulatus. Riigikohus on juhtinud tähelepanu, et selgitamiskohustuse ulatus

sõltub mh nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses

advokaadid, märkides, et juhul kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega

nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses

2-21-16086

tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole esitatud

tõenditest piisab nõude rahuldamiseks (vt RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 19). Käesolevas

asjas ei esindanud hagejat advokaat, mistõttu oleks maakohus pidanud selgitama ka

tõendamiskoormist ja samuti seda, kas hageja esitatud e-kirjad on asjakohased tõendid tema

nõude rahuldamiseks. Maakohus leidis alles otsuses, et suur hulk hageja esitatud tõendeid (e-

kirjad) ei ole asjakohased (otsuse p 13). Seega oleks maakohus pidanud pärast tõendamist

vajavate asjaolude selgitamist andma hagejale võimaluse esitada täiendavalt tõendeid. Selline

maakohtu

poolne

menetlusnormide

rikkumise

tagajärg

nähtub

ilmekalt

hageja

apellatsioonkaebusest, kuna alles ringkonnakohtus on hageja (advokaadist esindaja kaudu)

soovinud hakata koguma täiendavaid tõendeid (kirjalikud tõendid ja tunnistajate ütlused).

35. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et lisaks e-kirja teel lepingute sõlmimise tõendamisele

oleks tulnud hinnata lepingute sõlmimist suuliselt või kaudsete tahteavaldustega TsÜS § 68 lg

3 mõttes. Maakohus on selle võimaluse poolte vahel lepingute sõlmimiseks jätnud hindamata,

mis on toonud kaasa ka kohtuotsuse põhjendamiskohustuse rikkumise. Asja uuel arutamisel on

maakohtul võimalus hinnata lepingute sõlmimist suuliselt või kaudsete tahteavaldustega TsÜS

§ 68 lg 3 mõttes.

36. Pooled vaidlevad, kas kostja töötaja TP poolt esitatud tellimused on kostja hiljem heaks

kiitnud. Samas on hageja esile toonud veel selle, et poolte koostöö oli juba alates 2018. aastast

ja enamustel kordadel tellis kaupa TP ning kostja on sellega nõustunud. Seega, ehkki TP ei

olnud kostja poolt hagejale saadetud 25.01.2021 nimekirjas, võis TP volitus kostja

esindamiseks tulla TsÜS § 118 lõikest 2. Eelkõige nimetatud sätte esimesest alternatiivist, kuna

2021. a septembris aset leidnud kirjavahetusest nähtub, et kostja seaduslik esindaja teadis, et

TP tegeles osade objektidega ise (kostja 13.09.2021 e-kiri hagejale: Hetkel oleme jaotamas

omavahel kulusid. Ma loodan väga, et see nädal loksuvad asjad paika ja igaüks maksab enda

objektile tulnud materjalikulud kinni, kas siis omavahel tasaarveldamisega või muul viisil.

Kohe praegu ma veel ei oska öelda, millal maksed hakkavad tulema. Tegeleme asjaga, et asi

joonde ajada.“ Ning järgmises kirjas: „Kui kõik enda kulud oleksid ilusti mulle ära kandnud,

siis poleks ju üldse teematki. Kl kui ka Tl on Exceli tabelid olemas, kus on objektikulud kõik

olemas, seda siis objektipõhiselt. (tl 71-72). Maakohus ei ole pooltega eelnimetatud asjaolusid

ega TsÜS § 118 lõike 2 kohaldamist arutanud. Kohtu ülesanne on poolte esitatud asjaolude

kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) ja kohus ei ole seotud poolte antava

õigusliku hinnanguga (vt ka TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause) (vt RKTKo

15.06.2011, 3-2-1-51-11, p 27). Küll aga peab kohus menetluses juhtima poolte tähelepanu

õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust

(vt nt TsMS § 348 lg-d 1-3, § 351, § 392 lg 1 p-d 1 ja 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1, § 436 lg 4)

(RKTKo 29.04. 2015, 3-2-1-41-15, p 18).

37. Kostja väitis vastuses hagile, et kaupasid ei ole kostjale tarnitud (vt hagivastuse p 16.6).

Kostja väitel pole kostja hagiavalduses märgitud ja hagile lisatud arvetel märgitud kaupu kätte

saanud, kuna allkirja selle kohta pole kauba vastuvõtja andnud. Raamlepingu p 2.1.1 näeb ette,

et „Ostja ja müüja on kokku leppinud, et kauba üleandmisel isikule, kes on üleandmise kohas

valmis selle vastu võtma või saatedokumendi allkirjastama, loetakse kauba üleandmise

kohustus täidetuks õigele isikule.“ (tl 22-24). Kostja tõlgendab seda punkti selliselt, et kauba

saab üleantuks lugeda üksnes juhul, kui saatekirjal on kostja volitatud esindaja allkiri. Hageja

maakohtus enda seisukohta selle lepingu punkti tõlgenduse osas ei esitanud ega esitanud

tõendeid selle kohta, et kostja on arvetel märgitud kaubad kätte saanud. Samas, arvestades, et

maakohus pooltega ei arutanud, mida hageja peab esile tooma ja tõendama, võis

ringkonnakohtu hinnangul ka kauba saamise kohta tõendite esitamata jätmine olla puuduliku

eelmenetluse ja selgitamiskohustuse rikkumise tagajärg. Maakohtus hageja poolt esitatu pinnalt

2-21-16086

võis ringkonnakohtu hinnangul hagejal maakohtu selgitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu

tekkida arusaam, et hagi rahuldamise jaoks on piisav tõendada üksnes tellimuste esitamist

kostja poolt - seejuures esitades e-kirjad, mille konkreetsete tellimustega seostamise vajadusele

maakohus tähelepanu ei pööranud ega juhtinud tähelepanu, et osaliselt võib tegemist olla

asjakohatute tõenditega.

38. Kuna maakohus jättis asja sisuliselt lahendamata, ei pea ringkonnakohus puuduliku

eelmenetluse tõttu võimalikuks ja õigeks tõendamist vajavate asjaolude mahtu arvestades asja

ise sisuliselt lahendada, sest apellatsioonimenetluses esmakordselt asja lahendamiseks oluliste

faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise tuvastamisel

rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste

asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Asja uuel läbivaatamisel tuleb

maakohtul täita esmalt eelmenetluse ülesanded, mh määratleda selge vaidlusese, selgitada

pooltele tõendamiskoormist ning anda võimalus esitada vaidlusaluste asjaolude kohta

täiendavaid tõendeid.

39. Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja tagasi maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse

staadiumis, on hagejal võimalik esitada maakohtule ka muud praeguses apellatsioonkaebuses

esitatud taotlused. Kuna ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ei oleks maakohtule siduvad

(TsMS § 658 lg 2), ei anna ringkonnakohus hinnangut hageja apellatsioonkaebuse väidetele,

mis seonduvad asjaolude tuvastamisega.

40. Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus

asja uuel läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg