2-21-6939/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. märts 2024. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-6939

Kohtuasi

Varmela Investeeringute OÜ hagi Tulundusühistu

Laeva Piim (pankrotis) võlausaldajate 23.04.2021

üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.02.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Varmela Investeeringute OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(apellant):

Varmela

Investeeringute

OÜ

(registrikood

16057976),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Indrek Leppik

Kostja

(vastustaja):

Tulundusühistu

Laeva

Piim

(pankrotis) (registrikood 10766683), pankrotihaldur

Kristo Teder, pankrotitoimkonna esimees Sven Lass

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kostja 23.02.2024 taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks

ning jätta 23.02.2024 menetlusdokumendile lisatud tõendid vastu võtmata.

2. Jätta Harju Maakohtu 07.02.2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt

tuleb täiendada otsuse põhjendusi ning asendada maakohtu lahendi päises sõna

„Kohtumäärus“ sõnaga „Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel“ ja märkida

olemasoleva edasikaebamise korra asemel, et kohtuotsuse peale võib esitada

apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.

3. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

5. Kostjal menetluskulud puuduvad.

2-21-6939

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Varmela Investeeringute OÜ esitas 02.05.2021 hagi Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis)

vastu, milles palub tunnistada kehtetuks 23.04.2021 toimunud üldkoosolekul vastu võetud

otsused päevakorrapunktides nr III-VII ja IX.

2. Harju Maakohus kuulutas 11.01.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-16848 välja

Tulundusühistu Laeva Piim (võlgnik) pankroti ning määras võlgniku pankrotihalduriks

vandeadvokaadi Mari Männiko. Võlgniku pankrotimenetluses on esitanud nõude summas

109 939,30 eurot Fepower OÜ (edaspidi ka FP) ning nõude summas 137 348,51 eurot Dairy

Trading House OÜ (edaspidi ka DTH). Mõlemad isikud on seotud OKga ning eelduslikult

tegutsevad eesmärgil vähendada nõudeid OK ning temaga seotud isikute vastu. Samuti on

FP nõue selgelt aegunud.

3. 08.02.2021 toimus võlgniku võlausaldajate I üldkoosolek. Võlgniku pankrotihaldur andis

hagejale ning VAKLAK OÜ-le hääled vastavalt 1 348 866 ning 514 744 häält. FP ja DTH ei

olnud nõus häälte määramisega hagejale ja VAKLAK OÜ-le ning vaidlustasid koosolekul

antud hääled. Harju Maakohus määras 09.02.2021 hagejale ning VAKLAK OÜ-le vastavalt 1

348 866 häält ja 514 744 häält. Harju Maakohtu määrusele esitasid määruskaebuse nii FP kui

ka DTH. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 08.04.2021 määrusega maakohtu 09.02.2021

määruse osaliselt ja määras hagejale 86 820 häält ning VAKLAK OÜ-le jättis kohus hääled

määramata.

4. Haldur määras tuginedes Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2021 määrusele võlgniku

võlausaldajatele hääled järgnevalt: FP 109 939 häält; Põlva SEJ OÜ 3863 häält; DTH 137 349

häält; hageja 86 820 häält; VAKLAK OÜ 0 häält.

5. Hageja arvates määrati hääled ebaõigesti ning see mõjutas otsuste vastuvõtmist. 23.04.2021

toimunud üldkoosolekul ei oleks tohtinud FP-le hääli anda, kuivõrd tegemist oli selgelt aegunud

nõudega ning hoolimata Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2021 määrusest tulnuks üldkoosolekul

hagejale määrata 86 820 hääle asemel 1 348 866 häält.

6. Nii FP kui ka DTH tegutsevad võlgniku pankrotimenetluses OK huvides eesmärgiga

lõpetada menetlused OK ning temaga seotud isikute vastu. Võlgniku suurim vara seondub

nõudeõigustega OKga seotud füüsiliste ja juriidiliste isikute vastu. OK, AP ning JU otsustasid

luua Aktsiaseltsi TERE variühingu UP Varud OÜ (pankrotis) (edaspidi UP Varud), kuivõrd

põllumehi koondavad tulundusühistud olid keeldunud müümast piima OKga seotud

2-21-6939

Aktsiaseltsile TERE. UP Varud ostis põllumeestelt, kes olid koondunud kahte

tulundusühistusse (võlgnik ning Tulundusühistu Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit)

toorpiima ning müüs selle edasi Aktsiaseltsile TERE. UP Varud jättis põllumeestele nende

tarnitud piima eest tasumata. Võlgniku avalduse alusel kuulutas kohus välja UP Varud pankroti.

Võlgnik on esitanud UP Varud pankrotimenetlusse oma nõudeavalduse kogusummas 1 549

752,52 eurot. UP Varud pankrotimenetluses koostatud jaotusettepaneku kohaselt on seal kokku

viis võlausaldajat, kelle nõuete kogusumma on 2 131 417,53 eurot.

7. UP Varud on omakorda esitanud kahju hüvitamise nõuded Aktsiaseltsi TERE, OK ning

OKga seotud füüsiliste (AP ning JU) ja juriidiliste isikute vastu, nõudes ca 1,8 miljoni euro

suuruse kahju hüvitamist. UP Varud OÜ (pankrotis) hagisid menetleb Harju Maakohus

tsiviilasjas nr 2-17-9653. Lisaks on võlgnik kaasatud kannatanuna ka kriminaalasjas, kus UP

Varud endistele juhatuse liikmetele APle ja JUle on esitatud süüdistus UP Varud maksejõuetuse

põhjustamises ning OKle maksejõuetuse põhjustamisele kaasa aitamises.

8. Võlgniku pankrotimenetluses realiseerib OK oma huve enda usaldusisiku RL ning

elukaaslase RR kaudu ja vahendusel. Seejuures on DTH lõplikuks kasusaajaks tõenäoliselt OK

ise. OK seos ning huvi võlgniku pankrotimenetluses on ilmne ning seda tuleb otsuste

sisustamisel ning kontrolli haaramisel arvestada. Hageja palub tunnistada kehtetuks 23.04.2021

toimunud üldkoosolekul vastu võetud otsused päevakorrapunktides nr III-VII ja IX, kuna i)

otsused ei vasta seadusele, ii) otsuste tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda ning iii)

vastu võetud otsustega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.

Kostja vastuväited

9. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ja palub hagi rahuldamata jätta.

10. 23.04.2021

toimunud

võlgnike

võlausaldajate

üldkoosolekul

määrati

kõigile

võlausaldajatele hääled täpselt Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2021 määruse järgi, seega

hääled olid määratud vastavas osas jõustunud kohtulahendiga. Hagejal puudus alus nõuda

võlausaldajate 23.04.2021 üldkoosolekul, et haldur määraks FP-le häälte arvu erinevalt seni

määratust. FP-le antud hääli eelmisel, s.o 08.02.2021 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul

hageja ei vaidlustanud, seega ei saanud hageja juba varasemalt pankrotihalduri poolt FP-le

antud hääli 23.04.2020 toimunud üldkoosolekul enam vaidlustada, ega saa neid vaidlustada ka

käesoleva hagiga. Hageja nõustus 08.02.2021 toimunud üldkoosolekul tagasivõtmatult FP-le

määratud häältega ja on seega minetanud õiguse FP-le antud hääli vaidlustada. Võlausaldajate

üldkoosoleku otsused on tervikuna seaduslikud ja nende kehtetuks tunnistamiseks puudub

mistahes seaduslik alus.

Maakohtu otsus ja põhjendused

11. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja jättis menetluskulud hageja kanda.

12. Harju Maakohtu 11.01.2021 määrusega kuulutati välja Tulundusühistu Laeva Piim

(pankrotis) pankrot. Koosoleku protokolli kohaselt toimus 23.04.2021 võlausaldajate

üldkoosolek, kus päevakorrapunktides III-VII ja IX võeti vastu järgmised otsused: moodustada

Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotitoimkond (punkt III); et

väiksemate nõuetega võlausaldajateks loetakse võlausaldajad, kelle nõue on väiksem kui 5000

eurot ja suuremate nõuetega võlausaldajateks võlausaldajad, kelle nõue on 5000 eurot või

suurem (punkt IV); moodustada Tulundusühistu Laeva Piim OÜ (pankrotis) pankrotitoimkond

neljaliikmelisena (punkt V); valida Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) pankrotitoimkonda

2-21-6939

Sven Lass (suurte võlausaldajate esindaja), RL (väikeste võlausaldajate esindaja), Jaanus

Tehver ja Stella Veber (punkt VI); lõpetada Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) kui

juriidiline isik peale pankrotimenetluse lõppu (punkt VII) ning jätta kinnitamata kohtu määratud

pankrotihaldur vandeadvokaat Mari Männiko (punkt IX).

13. Kohus nõustus kostjaga, et vaidlus häälte määramise küsimuse üle on lõplikult lahendatud

Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-16848. Riigikohus ei

võtnud hageja määruskaebust menetlusse (hagejal puudus kaebeõigus) ja selle tagajärjel

Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2021 määrus jõustus 20.09.2021. Vaidlus puudub, et võrreldes

Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2021 tehtud lahendiga pole pooled uusi asjaolusid kohtule

esitanud, mis annaksid aluse muuta häälte arvu, seega puuduvad mistahes alused uuesti avada

ega uuesti läbi vaadata häälte arvu puudutav vaidlus selles tsiviilasjas.

14. Võlausaldajate üldkoosoleku otsused võetakse vastu hääletamise teel. Üldjuhul võetakse

need vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega (pankrotiseaduse

(PankrS) § 81 lg 1). Seejuures on iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude suurusega

(PankrS § 82 lg 1). Kohus ei leidnud rikkumisi 23.04.2021 toimunud võlausaldajate

üldkoosolekul otsuste vastuvõtmise korra osas ja seonduvalt võlausaldajatele antud häälte

arvuga. Vaidlust pole, et otsused III-VI ja IX on 23.04.2021 üldkoosolekul vastuvõetud

enamushäälte matemaatiliste liitmiste abil. Koosolekul on otsused vastuvõetud seaduses

märgitud üldkoosoleku pädevuse piires. Seega on koosolekul vastuvõetud otsused, lähtuvalt

võlausaldajatele ringkonnakohtu määratud häälte arvust, kehtivad.

15. Maakohus ei nõustunud, et üldkoosolekul vastuvõetud otsused rikuvad võlausaldajate

ühiseid huve. Ühised huvid võisid olla rikutud olukorras, kus koosolek toimub enne

võlausaldajate lõplike häälte määramist. Praegusel juhul on võlausaldajate ühised huvid ehk

proportsioonid määratud häälte kaudu ringkonnakohtu lõpliku kohtulahendiga määratud otsuste

vastuvõtmise hetkeks.

Apellatsioonkaebus

16. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Alternatiivselt palub hageja hagi

rahuldada.

17. Kohus on rikkunud menetlusõigust, lahendades asja määrusega. Kohus tegi 10.02.2023

lahendi, mis on pealkirjastatud määrusena. Samuti on kohus märkinud lahendile

edasikaebamise tähtajaks 15 päeva alates määruse kättetoimetamisest. Hagi ei saa jätta

rahuldamata määrusega – seaduses ei ole sellist võimalust ette nähtud.

18. Kohus asus ebaõigele järeldusele, et Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2021 määrusega

tsiviilasjas nr 2-20-16848 on vaidlus häälte määramise üle kohtus lõplikult ja ammendavalt

lahendatud (jõustus 20.09.2021). Tegelikult ei oma 08.04.2021 määrus praegusele vaidlusele

siduvat mõju. Häälte määramise vaidlus ei ole ammendavalt lahendatud, sest 08.04.2021

määrus on tehtud hagita menetluses kohtu järelevalvefunktsiooni teostamise korras võlgniku

pankrotimenetluses. Praegu on tegemist hageja esitatud hagi alusel toimuva menetlusega ning

sellise sisuga vaidlust ei ole varem toimunud. Eristada tuleb kohtu ülesannet

pankrotimenetluses haldusjärelevalve teostamise tagajärjel tehtud häälte määramisel ja

üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks esitatud hagi lahendamisel. 08.04.2021 määrusega on

lahendatud pankrotimenetluse toiming, kuid käesoleva vaidluse hagi eseme kohta kohus

08.04.2021 määruses seisukohta ei ole võtnud.

2-21-6939

19. Hageja kasutab endale seadusega tagatud õigust nõuda otsuste kehtetuks tunnistamist, kuna

otsused olid ebaseaduslikud häälte ebaõige jaotamise tõttu. Häälte ebaõige jaotus toobki kaasa

otsuste kehtetuks tunnistamise nõudmise õiguse. Seega oleks saanud maakohus praeguses

vaidluses hinnata, kas võlausaldajate hääled olid õigesti määratud ja kas otsuste tegemisel on

rikutud seadust, kuivõrd hääled olid otsuste tegemisel ebaõigesti jaotatud. Kohus ei pea vaatama

käesolevas menetluses uuesti ümber võlgniku pankrotimenetluses tehtud 08.04.2021 määrust.

Lihtsalt otsuste kehtetuks tunnistamine nõuab küsimuse hindamist, kas häälte jaotus on

seaduslik. Tegemist ei olnud hageja ja kostja vahelise tsiviilvaidlusega, vaid võlgniku

pankrotimenetluses kahe võlausaldaja esitatud määruskaebuse lahendamisega. Seega ei ole

hageja juba samas vaidluses sama kostja vastu nõuet esitanud ja vastavat vaidlust ei ole

lahendatud. Järelikult on kohus ebaõigesti järeldanud, justkui oleks häälte määramise vaidlus

hageja ja kostja vahel juba ammendavalt lahendatud ning kohtul puudub pädevus hinnata häälte

määramise õiguspärasust.

20. Lisaks ei ole praeguses menetluses nõutav uute asjaolude ilmnemine, et häälte arvuga

seotud küsimusi lahendada. Nagu hageja eelnevalt selgitas, ei ole hageja ja kostja vahel

toimunud vaidlust võlausaldajate üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamise

üle. Seega on alusetud mistahes viited uute asjaolude ilmnemise vajalikkusele, et kohus saaks

justkui uuesti häälte määramise vaidluses otsuse teha.

21. Hagejale määrati hääled PankrS § 82 lg 8 mõistes ebaõigesti ja see mõjutas otsuste

vastuvõtmist. Esiteks ei oleks PankrS § 82 lg-t 8 saanud ega tohtinud kohaldada menetluste

osas, mis olid alanud enne 01.02.2021. Teiseks on PankrS § 82 lg 8 kinnine säte, milles on

esitatud ammendavalt juhud, millal on võimalik hääleõigust piirata. Hageja hääleõigust ei oleks

saanud ega tohtinud PankrS § 82 lg 8 alusel üleüldse piirata või välistada. Kolmandaks ei oleks

PankrS § 82 lg-t 8 saanud ega tohtinud kohaldada tagasiulatuvalt nõuete suhtes, mis olid

omandatud enne 01.02.2021.

22. Kohus on ebaõigesti leidnud, et võlausaldajate ühiseid huvisid ei ole rikutud, kuna häälte

arvu ei ole pärast üldkoosoleku toimumist muudetud. Asjaolu, et häälte arvu ei muudetud

ringkonnakohtu 08.04.2021 määrusega, ei tähenda, et otsused tehti võlausaldajate ühistes

huvides. Hageja on selgitanud, et vaatamata 08.04.2021 määrusele on tegelikult olnud häälte

jaotus ebaõige ja kohtul on praeguses hagimenetluses pädevus tühistada üldkoosoleku otsused

häälte ebaõige jaotuse. Häälte ebaõige määramine on võimaldanud OKl enda usaldusisikute

kaudu haarata kontroll võlgniku pankrotimenetluses ja suunata enda huvides pankrotimenetluse

käiku. Kui suurimale võlausaldajale ehk hagejale jäetakse pankrotimenetluse algusfaasis, kus

tehakse kõige olulisemad otsused edasise menetluse suhtes, hääled ebaõigesti määramata,

mõjutab see kogu edasist pankrotimenetlust ja võlausaldajate ühiseid huve. Kohus ei ole aga

hagiavalduses toodud asjaolude pinnalt ühiste huvide rikkumist hinnanud. See tähendab samal

ajal ka olulist põhjendamiskohustuse rikkumist.

Vastustaja seisukoht

23. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, täiendades

kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse

2-21-6939

põhjendusi. Samuti tuleb asendada maakohtu lahendi päises sõna „Kohtumäärus“ sõnaga

„Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel“ ja asendada olemasolev määruse vaidlustamise kord otsuse

vaidlustamise korraga. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

25. Ringkonnakohus nõustub hageja etteheitega, et maakohus on ebaõigesti lahendanud hageja

hagi kohtumäärusega. TsMS § 434 kohaselt on kohtuotsus kohtumenetluse tulemusena Eesti

Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. TsMS § 463 lg 1

kohaselt lahendab kohus määrusega menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja

korraldab menetlust. Seaduses sätestatud juhul võib kohus asja lahendada määrusega.

Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamine on võimalik hagiavalduse alusel ja selle

lahendamine peab toimuma hagimenetluses ning päädima hagi rahuldamise või rahuldamata

jätmise puhul kohtuotsusega. Maakohus menetles hagi õigesti hagimenetluses, kuid lahendas

hagi (jättis hagi rahuldamata) kohtumäärusega. Seaduses ei ole ette nähtud sellise vaidluse

(võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise asja) lahendamist kohtumäärusega

olukorras, kus kohus hagi rahuldamata jätab. Maakohtu lahendi kirjeldavast ja põhjendavast

osast nähtub samuti, et ka maakohus ise pidas tegelikult lahendit kohtuotsuseks. Eelnevast

tulenevalt parandab ringkonnakohus maakohtu lahendi päises märgitud sõna „Kohtumäärus“

sõnaga „Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel“ ja asendab määruse vaidlustamise korra otsuse

vaidlustamise korraga. Ehkki hagejale antud maakohtu otsuse vaidlustamise tähtaega oli

maakohtu poolt menetlusõigust rikkudes piiratud 30-lt päevalt 15-le päevale, ei anna see

rikkumine alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Hageja on saanud oma seisukohad

ringkonnakohtule esitada ja ka vastaspool nendele vastata.

26. Järgnevalt lahendab ringkonnakohus kostja 23.02.2024 taotluse.

26.1. Kostja esitas 23.02.2024 taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks. Kostja palub vastu

võtta 18.01.2024 kohtuistungi protokolli tsiviilasjas nr 2-22-6977 ning Harju Maakohtu otsuse

samas

tsiviilasjas.

Mõlemad

dokumendid

on

kostja

väitel

koostatud

pärast

apellatsioonkaebusele vastuse koostamist (25.04.2023), mistõttu ei olnud neid võimalik tol

hetkel eelnimetatud menetlusdokumendi juurde lisada. Maakohus rahuldas tsiviilasjas nr 2-22-

6977 pankrotihalduri nõude ja tunnistas kehtetuks Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis)

18.11.2020 hagi õigeksvõtmise kui tahteavalduse tsiviilasjas nr 2-20-14862. Harju Maakohtu

poolt tsiviilasjas nr 2-22-6977 on tuvastatud, et Varmela Investeeringute OÜ poolt

pankrotihaldurile esitatud nõudeavaldus ning selles nimetatud nõue põhineb valeandmetel ja

pettusel ning selle suurus on selgelt olnud algusest peale vaieldav, mistõttu oli hagejale häälte

määramata jätmine võlausaldajate esimesel üldkoosolekul täiesti õiguspärane.

26.2. Hageja vaidleb tõendite vastuvõtmisele vastu, kuna need on asjakohatud. Tsiviilasjas nr

2-22-6977 tunnistas kohus kehtetuks hageja hagi omaksvõtu kostja poolt. Kohus ei andnud

hageja nõudele sisulist hinnangut.

26.3. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et tegemist on tõenditega, mida kostja poleks saanud

varem esitada ja seetõttu esineb TsMS § 652 lg 3 p 2 alus. Samas saab kohus vastu võtta tõendi,

millel on asja lahendamisel tähtsust. Asjaolu, kas teises tsiviilasjas anti hageja nõudele hinnang

või mitte, ei mõjuta käesoleva asja lahendust. Käesolevas asjas on vaidluse all, kas 23.04.2021

toimunud võlgnike võlausaldajate üldkoosolekul määrati kõigile võlausaldajatele hääled õigesti

ja kas sellest tulenevalt on antud üldkoosolekul vastuvõetud otsused kehtivad. Seetõttu jätab

ringkonnakohus kostja täiendavad tõendid vastu võtmata TsMS § 238 lg 1 alusel kui

asjakohatud tõendid.

2-21-6939

27. Maakohus jättis ringkonnakohtu hinnangul õigesti hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse

põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule, kuid täiendada tuleb maakohtu otsuse

põhjendusi sellega, et hageja on vaidlustanud ka 23.04.2021 üldkoosoleku otsuse

päevakorrapunktis VII ja ka selles osas on võlausaldajate 23.04.2021 üldkoosoleku otsus

kehtiv. Ehkki maakohus on ka otsuse resolutsioonist 23.04.2021 üldkoosoleku otsuse punkti

VII välja jätnud, on otsuse resolutsiooni võimalik mõista selliselt, et maakohus on tervikuna

jätnud hagi rahuldamata. Selliselt on maakohtu otsusest aru saanud ka menetlusosalised.

Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks otsuse resolutsiooni täiendada.

28. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6

sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

29. Pooled ei vaidle selle üle, et Tallinna Ringkonnakohus tühistas 08.04.2021 määrusega

tsiviilasjas nr 2-20-16848 Harju Maakohtu 09.02.2021 määruse osaliselt ja määras hagejale 86

820 häält ning VAKLAK OÜ-le jättis hääled määramata. Pankrotihaldur määras 23.04.2021

tuginedes Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2021 määrusele võlgniku võlausaldajatele hääled

järgnevalt: FP 109 939 häält; Põlva SEJ OÜ 3863 häält; DTH 137 349 häält; hageja 86 820

häält; VAKLAK 0 häält. Võlausaldajate üldkoosolek võttis 23.04.2021 päevakorrapunktides

III-VII ja IX vastu järgmised otsused: moodustada Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis)

pankrotimenetluses pankrotitoimkond (punkt III); et väiksemate nõuetega võlausaldajateks

loetakse võlausaldajad, kelle nõue on väiksem kui 5000 eurot ja suuremate nõuetega

võlausaldajateks võlausaldajad, kelle nõue on 5000 eurot või suurem (punkt IV); moodustada

Tulundusühistu Laeva Piim OÜ (pankrotis) pankrotitoimkond neljaliikmelisena (punkt V);

valida Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) pankrotitoimkonda Sven Lass (suurte

võlausaldajate esindaja), RL (väikeste võlausaldajate esindaja), Jaanus Tehver ja Stella Veber

(punkt VI); lõpetada Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) kui juriidiline isik peale

pankrotimenetluse lõppu (punkt VII) ning jätta kinnitamata kohtu määratud pankrotihaldur

vandeadvokaat Mari Männiko (punkt IX). Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2021 määrus jõustus

20.09.2021.

30. PankrS § 83 lg 1 kohaselt võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks

kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on

rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse

ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui

otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Hageja tugineb sellele, et võlausaldajate

23.04.2021 üldkoosolekul vastuvõetud otsused päevakorrapunktides III-VII ja IX rikuvad

võlausaldajate ühiseid huve.

31. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et võlausaldajate 23.04.2021

üldkoosoleku otsuse punktid III-VII ja IX vastavad seadusele ega riku võlausaldajate ühiseid

huve. Maakohus tugines oma järelduses sellele, et nimetatud otsused on võlausaldajate

üldkoosolek teinud oma pädevuse piires (PankrS § 77 p 1, § 78 lg 2, § 74 lg 2, § 77 p 9) ja

lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu poolt 08.04.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-16848

määratud häälte arvust. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega neid kordamata.

32. Hageja hinnangul ei takista ringkonnakohtu 08.04.2021 määruses otsustatud häälte jaotus

aga praeguses vaidluses hinnata, kas võlausaldajate hääled olid õigesti määratud ja kas otsuste

tegemisel on rikutud seadust, kuivõrd hääled olid otsuste tegemisel ebaõigesti jaotatud.

Kolleegium leiab, et maakohus ongi selliselt toiminud. Maakohus hindas häälte määramist

üldkoosolekul ja määratud häälte alusel vastu võetud otsuste seaduslikkust. Maakohus leidis, et

hääled määrati õigesti ringkonnakohtu 08.04.2021 lahendi alusel. Ringkonnakohtu hinnangul

2-21-6939

ei saanud maakohus teistsugusele seisukohale asuda. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et

eristada tuleb kohtu ülesannet pankrotimenetluses haldusjärelevalve teostamise tagajärjel

tehtud häälte määramisel ja üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks esitatud hagi lahendamisel,

kuid olukorras, kus häälte määramise aluseks on kohtulahend, oli võlausaldajate üldkoosolekul

põhjendatult alus selliselt hääled ka jaotada. Maakohus lähtus lisaks ka sellest, et

ringkonnakohtu lahend oli maakohtu otsuse tegemise ajaks jõustunud, mistõttu ei saanud

maakohus seda asjaolu eirata ja asuda seisukohale, et üldkoosolekul häälte jaotamine on

ebaõige. Hageja väited on apellatsioonkaebuses ka vastuolulised, kuna ühest küljest peab

hageja ringkonnakohtu 08.04.2021 häälte jaotust ebaseaduslikuks, kuid samas nõustub ka ise

sellega, et kohus ei pea vaatama käesolevas menetluses uuesti ümber võlgniku

pankrotimenetluses tehtud ringkonnakohtu 08.04.2021 määrust.

33. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et võlausaldajate ühiseid huve ei saa

vaidlustatud otsused kahjustada, kuna nende otsuste aluseks on häälte jaotus, mis vastab

jõustunud kohtumäärusele. Seejuures ei saa ka iga otsus eraldiseisvalt häälte jaotusest

võlausaldajate huve kahjustada. Asjaolud, et häälte määramine on võimaldanud OKl enda

usaldusisikute kaudu haarata kontroll võlgniku pankrotimenetluses ja suunata enda huvides

pankrotimenetluse käiku, ei ole selliseks, mis võimaldaks antud juhul häälte jaotust muuta.

33.1. PankrS § 82 lg 7 sätestab, et kui võlausaldaja häälte arv on määratud käesoleva paragrahvi

lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras, ei takista see uute asjaolude ilmnemisel teisel koosolekul

teistsuguse häälte arvu määramist. Uusi asjaolusid, mis annaks aluse senist häälte jaotust muuta,

ei ole esile toodud (seejuures kinnitab hageja, et see pole ka vajalik).

33.2. Riigikohus on juhtinud tähelepanu, et PankrS § 82 lg-tes 3 ja 4 sätestatud korras määratud

häälte arvu on hilisematel koosolekutel küll võimalik muuta, kuid üksnes juhul, kui ilmnevad

uued asjaolud, mis seda tingivad. Seejuures on PankrS § 103 lg-s 5 ja § 106 lg-s 2 sätestatut

arvestades nõuete kaitsmisel tunnustatud nõude alusel antud häälte arvu võimalik vaidlustada

üksnes juhul, kui ilmneb, et nõude tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete

kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust (RKTKo

15.04.2015, 3-2-1-27-15, p 12). Koosoleku kokkukutsumise ega koosoleku pidamise korra

rikkumist pole hageja poolt ette heidetud, samuti võltsitud andmetel põhinevat nõude

tunnustamist.

34. Hageja etteheited selle kohta, et hagejale määrati hääled PankrS § 82 lg 8 mõistes

ebaõigesti, ei too ringkonnakohtu hinnangul samuti kaasa maakohtu otsuse tühistamist.

Ringkonnakohus hindas tsiviilasjas nr 2-20-16848 tehtud 08.04.2021 määruses PankrS § 82 lg

8 kohaldamist ja leidis, et nimetatud säte kohaldub antud juhul (tl 62-66). Seega on häälte

määramise menetluses kohus antud sätte kohaldamist hinnanud ja otsus on jõustunud ning

praeguses menetluses selleks vajadus puudub.

35. Hageja esitas 02.05.2021 hagi kostja vastu, milles palub tunnistada kehtetuks 23.04.2021

toimunud üldkoosolekul vastu võetud otsused päevakorrapunktides nr III-VII ja IX. Maakohus

märkis otsuse põhjendavas osas, et hageja vaidlustab 23.04.2021 üldkoosoleku

päevakorrapunktide III-VI ja IX all vastu võetud otsused (p 22) ning punktis 32 asub maakohus

seisukohale, et 23.04.2021 üldkoosolekul vastuvõetud otsused päevakorrapunktides III-VI ja

IX on kehtivad. Sisuliselt on maakohus ringkonnakohtu hinnangul hinnanud kõikide

23.04.2021 üldkoosolekul vastu võetud hageja poolt viidatud otsuste kehtivust, mistõttu

ringkonnakohus täiendab seetõttu maakohtu otsuse põhjendusi selliselt, et hageja on

vaidlustanud ka 23.04.2021 üldkoosoleku otsuse päevakorrapunktis VII ja ka selles osas on

2-21-6939

maakohtu poolt esile toodud põhjendustel võlausaldajate 23.04.2021 üldkoosoleku otsus

kehtiv.

36. Maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus

kantud menetluskulude jaotust muuta.

37. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

38. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Samuti ei nähtu toimikust, et kostja oleks

menetluskulusid

kandnud.

Seetõttu

asub

ringkonnakohus

seisukohale,

et

kostjal

apellatsioonimenetluses menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg