2-22-5526/60 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-22-5526

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. märts 2024. a, Tallinn

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Helina Luksepp

Kohtuasi

DIAMEETER OÜ hagi X vastu võlgnevuse ja

viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.03.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

DIAMEETER OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1702,31 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): DIAMEETER OÜ (registrikood

10875969), lepinguline esindaja Erki Casar

Kostja

(vastustaja):

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Gerda Grauberg

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 16.02.2024

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 20.03.2023 otsus ja teha uus otsus, millega

DIAMEETER OÜ hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevus 1530 eurot, 14.04.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 49,91

eurot ning viivis alates 15.04.2022 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2. Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:

2.1. Rahuldada hagi.

2.2. Mõista Xlt välja DIAMEETER OÜ kasuks põhivõlgnevus 1530 eurot, sellelt

seisuga 14.04.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 49,91 eurot ja alates

15.04.2022 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2.3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.

3. Hageja apellatsioonkaebus rahuldada.

2-22-5526

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. DIAMEETER OÜ esitas 14.04.2022 Harju Maakohtule hagi X vastu, milles palub välja

mõista põhivõlgnevuse 1530 eurot, 14.04.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 49,91

eurot ning viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1, teises

lauses sätestatud määras.

2. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 08.10.2021 töövõtuleping, mille kohaselt kohustus hageja

teostama korteris asukohaga Tööstuse 95-29, Tallinn järgnevaid töid: ava 900 x 2100

lõikamine, 260 eurot; ava 1140 x 2100 lõikamine, 305 eurot; metall, krunditud + paigaldus,

kinnitusvahendid, 560 eurot; tükkide allavedu + utiliseerimine, 150 eurot, s.o kokku summas

1275 eurot, millele lisandub käibemaks.

3. Hageja teostas kokkulepitud tööd. 25.10.2021 teatas kostja, et aknad ja radiaator on

betoonitolmuga kaetud. Samuti soovis kostja paigaldada veel ühe posti. Projekteerija vea tõttu

paigaldas 26.10.2021 hageja kostja korterisse puuduoleva posti, puhastas aknad ja radiaatori

ning teatas sellest 27.10.2021 kostja esindajale.

4. Hageja koostas ja edastas kostjale 26.10.2021 arve nr 21216, summas 1530 eurot, s.o 1275

eurot + käibemaks 255 eurot. Arve maksetähtajaks oli 02.11.2021. Kostja arvet ei tasunud, vaid

pöördus Tarbijavaidluste komisjoni, kes tegi otsuse, millega kohustas hagejat hüvitama kostjale

objekti koristamise eest 230,40 eurot ja 20,20 eurot eksperdikulu, millega hageja ei nõustu, sest

nimetatud nõuete rahuldamiseks puudub igasugune alus. Kostja vastuväited ei anna alust jätta

tasumata hageja tehtud tööde eest, sest kostja vastuväited ei ole kas asjakohased või on

tõendamata. Kostja vastuväideteks on objekti puhastamata jätmine, mis on lükatud ümber

hageja poolt tehtud fotodega, ning korteri akende kahjustamine, mis on aga tõendamata. Ka

väidetava eksperditasu eest ei saa vastutada hageja, sest hageja ei ole kohustusi rikkunud.

5. Vaidlust ei ole, et hageja poolt teostatud tööd on tehtud, need on antud üle kostjale ning tööd

on vähemalt keskmise kvaliteediga. Hageja on seisukohal, et tema tasunõue on muutunud

sissenõutavaks 02.11.2022, mis on arvel märgitud maksetähtaeg.

2-22-5526

Kostja vastuväited

6. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

7. Kostja nõustus hageja pakkumisega 12.10.2021. Kostja korter oli heas korras, paar kuud enne

tööde teostamist olid vahetatud kõik korteri aknad. Hageja pidi teostama siseseinte lõiketöid ja

paigaldama kolm posti. Kostja soovis täisteenust, sh jäätmete äravedu. 18.10.2021 sai hageja

enda kätte võtmed, et korteris töid teha. Lõiketöid ja postide paigaldust teostati vahemikus

18.10.2021 – 19.10.2021.

8. Kostja esindaja Q sõitis Tartust töid üle vaatama tööde lõpetamise päeval ning jõudis

objektile 19.10.2021 pärastlõunal. Ta leidis ees betoonitükke ja paksult lõiketolmu täis korteri,

kus maskita viibimine oli seetõttu pea võimatu. Kostja esindaja nägi, et lõiketööde käigus ei

olnud kaetud kahjustuste vältimiseks kinni ühtegi pinda, sest lõiketolmu ja paksu happelise

betooni ning metallipuru mördi kihiga olid kaetud nii aknad, põrand, seinad, uksed kui ka

köögimööbel, paigaldamata oli ka üks metallpost. Kostja esindaja saatis 20.10.2021

varahommikul hagejale kirja koos olukorra kirjelduse ja pildimaterjaliga. Lisaks väljendas ta

oma arvamust, et tehtud tööd ei vasta projektile. 20.10.2021 hommikul teatas hageja, et

koristustööd on teostatud ning puuduolev metallpost paigaldatakse esimesel võimalusel.

9. 25.10.2021 saatis kostja esindaja hagejale kirja, kus informeeris teda, et nädalavahetusel

korterit üle vaadates sai kinnitust kostja arvamus, et aknad polnud lihtsalt mustad, vaid seal olid

olemas ka jäädavad kahjustused, mida pesemine ei eemalda. Hageja lubas 26.10.2021

puuduoleva posti paigaldada. Lisaks väitis hageja, et aknad ei ole kahjustatud, vaid lihtsalt

mustad ja lubas teha veel korra korteris puhastustöid ehk eemaldada seintelt, akendelt ja

radiaatoritelt betoonimördi. 27.10.2021 andis hageja teada puuduoleva posti paigalduse

lõpetamisest ning kinnitas taaskord, et korter sai puhastatud. Hageja luges tööd lõpetatuks,

tagastas võtme ja esitas arve.

10. 30.10.2021 läks kostja esindaja uuesti töid üle vaatama. Korterisse sisenedes selgus, et

hageja lubatud tööd polnud endiselt korralikult tehtud. Postide paigaldus ei vastanud endiselt

projektile. Ka polnud lubatud koristustöid taas korralikult tehtud. Akendel olid endiselt olemas

kahjustused.

11. 03.11.2021 e-kirjas esitas kostja esindaja hagejale selge nõude akende osas, s.o kas hageja

soovib ise aknaid vahetada või teeb seda kostja ning sel juhul hageja kompenseerib kulud.

Kostja esindaja kordas oma 09.11.2021 e-kirjas küsimust akende vahetuse kohta, millele hageja

ei vastanud. Objekti ülevaatamine toimus 10.11.2021 pärastlõunal, kus olid nii töid teostanud

mehed, kostja esindaja, ekspert kui ka hageja esindaja. Hageja kinnitas kohapeal, et aknaid

tööde ajaks kinni ei kaetud. 11.11.2022 saatis hageja kostjale kirja, kus väitis, et parandustööd

on lõpetatud.

12. Kostja soovis hagejalt täisteenust, k.a jäätmete koristust. Hageja ei informeerinud kostjat

ega ka kostja esindajat, et ta ei kavatse enne tööde algust pindasid kinni katta. Hageja ettevõtte

kodulehel on pindade kiletamine, toetuste paigaldamine ja saeteede märkimine arvestatud

ajatöö kategooria sisse. Kostja esindaja konsulteeris eksperdiga ja ekspert pidas tõenäoliseks,

et aknad said kahjustatud neile suurel kiirusel paisatud happelisest betooni ja metallipurust,

mida pesemine ei paranda.

13. Kuna hageja oma tegevusega akendele tekitatud kahju, koristustööde ega eksperdi kulu

hüvitama ei nõustunud, pöördus kostja lahenduse leidmiseks Tarbijavaidluste komisjoni poole.

2-22-5526

17.03.2022 tegi Tarbijavaidluste komisjon otsuse, milles nõustus, et hageja on kohustatud

tasuma korteri koristuskulu summas 230,40 eurot. Tööde käigus tekkinud kahjustuste

hüvitamise otsust Tarbijavaidluste komisjon ei teinud ja soovitas pöörduda kohtu poole. Kuna

Tarbijavaidluste komisjon ei saanud hagejalt välja mõista kogu summat, siis rahuldas ta kostja

nõude eksperdi kulu hüvitamise nõude osas osaliselt, s.o kohustas hagejat tasuma kostjale

eksperdikulu summas 20,20 eurot.

14. Kostja kahju tuleneb hageja poolt akende kahjustamisest. Kahju suuruseks on kulutused,

mis tuleb teha akende väljavahetamiseks. Kostja on küsinud selleks hinnapakkumise

aknafirmalt Aknaproff, kogukulu akende vahetusele ja viimistlusele on 1420,56 (s.o akende

maksumus 651,91 + paigaldus jm seotud kulud 768,65), millele lisandub käibemaks, s.o kokku

1704,67 eurot. Kostja kahjuks on ka koristuse kulu 230,40 eurot, mille kohta on esitatud

hinnapakkumine ja mille on põhjendatuks tunnistanud Tarbijavaidluste komisjon, samuti

eksperditasu T-arts Stuudio OÜ-le 150 eurot.

15. Kokku on seega kostja nõue hageja vastu summas 2085,72 eurot. Hageja on hagis esitanud

põhinõude summas 1530 eurot, millele lisanduvad viivised. Käesolevaga tasaarvestab kostja

oma nõude summas 2085,72 eurot vastavas osas hageja nõudega 1530 eurot (alternatiivselt

hageja põhinõudega koos viivisenõudega, juhuks, kui kohus peaks viivisenõuet aktsepteerima),

mistõttu hageja nõue on sellega lõppenud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

16. Maakohus jättis hagi rahuldamata tulenevalt kostja tasaarvestuse vastuväitest.

Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

17. Pooled ei vaidle, et töövõtuleping sõlmiti 12.10.2021, s.o siis, kui kostja nõustus hageja

pakkumusega. Samuti ei vaidle pooled, et töid teostas hageja vahemikus 18.10.2021 –

19.10.2021. Puudub vaidlus ka selles, et hageja esitas kostjale teostatud tööde eest 26.10.2021

arve nr 21216, summas 1 530 eurot ning et see on kostja poolt tasumata.

18. Kostja on 02.02.2023 kohtuistungil teatanud, et postide paigalduse ega kvaliteedi osas

vaidlust enam ei ole, vaidluse all on ainult kahjustada saanud aknad. Sellega saab kohtu

hinnangul lugeda tuvastatuks, et kostja on hageja tehtud tööd vastu võtnud.

19. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja korteri aknad said hageja teostatud tööde tõttu

kahjustada ning kas kostjal on rahaline nõue hageja vastu kahju hüvitamiseks, mille kostja saab

tasaarvestada hageja tasunõudega. Kostja nõude aluseks saab olla VÕS § 115 lg 1.

20. Esitatud tõenditest nähtub, et kostja korterisse olid mõned kuud enne ehitustööde algust,

s.o 12.07.2021, paigaldatud uued aknad. Ka hageja seaduslik esindaja teatas 02.02.2023

istungil, et korteriühistult saadud info kohaselt olid kostja korterisse kaks-kolm kuud enne tööde

algust paigaldatud uued aknad, samas enne tööde algust ta aknaid ei vaadanud, kuna teadis, et

korteris tuleb täisremont. Kohtu hinnangul sai kostja hagejaga lepingu sõlmimisel lähtuda

õigustatult eeldusest, et hageja töödega ei satu korteris olemasolev vara, sh ka äsja paigaldatud

akende säilimine, ohtu. Tõendatud on, et korterit enne tööde alustamist ei kiletatud ega olnud

rakendatud ka muid abinõusid vara säilitamiseks. Esitatud tõenditest ei nähtu ka, et kostjal oli

soov või et ta oleks hagejale teatanud, et plaanib pärast tööde tegemist aknaid taas vahetada.

21. Esitatud tõenditest nähtub, et kostja korterisse mõned kuud enne tööde algust paigaldatud

uued aknad on kahjustada saanud. Nimetatud asjaolu on leidnud tõendamist nii esitatud fotode,

2-22-5526

poolte e-kirjavahetuse, arhitekti arvamuse, Aknaproff OÜ asjatundja vaatluse ning 02.02.2023

istungil antud tunnistajate Q ja E ütlustega. Tunnistaja Q ütlustega on muuhulgas tõendatud, et

kostja kutsus kohapeale Aknaproff OÜ esindaja, kes hindas akende olukorda ja teatas, et akende

poleerimisega ei saa täkkeid ja kriime välja ja seetõttu tuleb aknad koos aknaraamidega välja

vahetada. Lisaks selgitas asjatundja, et kahjustada on saanud ka aknaraamid, mitte ainult aknad.

Asjatundja selgitas ka, et kuna söövitava toimega betoonimört jäi akendele kauemaks kui 12

tunniks, siis tekkisid aknaraamidel veel täiendavad muutused. Nimetatud tõenditest nähtub ka,

et korrektselt ja asjakohaselt teostatud aknapesu võib küll eemaldada happelise betoonisegu ja

paljud keemilised jäljed, kuid söövitatud või mehaaniliselt tekitatud kriime ja täkkeid ei ole

võimalik pesuga olematuks teha, aknad tuleb koos aknaraamidega vahetada.

22. Hageja on menetluse käigus väitnud, et samaaegselt temaga teostasid korteris ka

kolmandad isikud remonditöid, kuivõrd korteris oli üles võetud põrand ja aknalaud.

Tunnistajate F ja Q ütlustest nähtub aga, et samal ajal ei tehtud korteris teisi töid ja seal ei

viibinud teisi töömehi. Arvestades hageja tehtud töö iseloomu ja sellest tulenevat paksu tolmu

pidas kohus sellist tunnistajate väidet ka eluliselt usutavaks. Kohus pidas eluliselt usutavaks, et

põrandalaudade ülesvõtmisega ei saanud kuidagi kostja korteri aknad kahjustada (võisid küll

tolmuseks minna), samas akendele ja aknaraamidele tekkinud kriimud ja täkked said tekkida

hageja tööde käigus akendele suurel kiirusel paisatud happelisest betooni ja metallipurust.

23. Kostja on seega tõendanud, et hageja mittekohase töö tõttu said kostja korterisse

paigaldatud uued aknad kahjustada ning et hageja vastutab kostjale tekitatud kahju eest. Kostja

on tõendanud, et endise olukorra taastamiseks tuleb aknad koos aknaraamidega välja vahetada.

Hageja lepingurikkumise ja kostjale tekitatud kahju vahel on põhjuslik seos. Kostja esitatud

tõenditest nähtub, et kogukulu akende vahetusele ja viimistlusele on 1420,56 (s.o akende

maksumus 651,91 + paigaldus jm seotud kulud 768,65), millele lisandub käibemaks, s.o kokku

1704,67 eurot. Hageja väide, et juhul, kui aknad ongi tööde käigus kahjustada saanud, ei ole

need kahjustatud sellises mahus, et aknad vajaksid väljavahetamist, on jäänud paljasõnaliseks

ja tõendamata. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et aknaid oleks saanud

vaid nt pesuga korda või vahetada odavamalt.

24. Kostja ei ole hageja tasu nõuet vaidlustanud. Kostja on tõendanud, et tulenevalt hageja

lepingu rikkumisest tuleb tal kanda vähemalt seoses akende vahetamisega kulutusi summas

1704,67 eurot. Kohus lähtus tasaarvestuse õiguse tekkimisest alates kostja poolt 03.05.2022

tasaarvestuse avalduse hageja esindajale kättetoimetamisest 05.05.2022.

25. Kohus ei pidanud vajalikuks hinnata, kas kostja koristustööde ja ekspertvaatluse kulud on

põhjendatud, kuivõrd kostja ei ole kohtule esitanud vastuhagi kahju hüvitamise nõudes ning

kostja tasaarvestatava nõude suurus ainuüksi akende vahetamise kuluna (s.o summas 1704,67

eurot) ületab hageja nõuet.

Hageja apellatsioonkaebus

26. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada või alternatiivselt, juhul kui ringkonnakohus leiab, et asjas ei ole

võimalik teha uut otsust, siis saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

27. Maakohus on otsuse tegemisel selgelt rikkunud menetlusõiguse normi ja on ebaõigesti

hinnanud tõendeid ning see võis oluliselt mõjutada lahendit.

2-22-5526

28. Kohus on õigesti tuvastanud, et hageja töötasu nõue on muutunud sissenõutavaks ja et

poolte vahel on vaidlus, kas kostja korteri aknad said hageja teostatud tööde tõttu kahjustada

ning kas kostjal on rahaline nõue hageja vastu kahju hüvitamiseks, mille kostja saab

tasaarvestada hageja tasunõudega.

29. Kostja ei ole tõendanud hageja kohustuse rikkumist, kahju tekkimist ega põhjuslikku seost.

Mõlemad menetlusosalised on esitanud fotod akna klaasidest. Kohtuotsusest ei selgu, mis alusel

kohus leiab, et kostja fotod tõendavad, et aknad said kahjustada, aga miks hageja fotod ei

tõenda, et aknad ei saanud kahjustada. Samuti ei ole kohus põhjendanud, miks hageja töötaja

ütlused, et aknad ei saanud kahjustada, jäetakse tähelepanuta, aga kostja kahe tunnistaja ütlusi

arvestatakse.

30. Kostja esitatud fotode põhjal ei ole võimalik aru saada kahjustuse sisu või mahtu, mh millal

ja millistest akendest on need pildid tehtud. Otsusest ei selgu, milline konkreetne kiri poolte

kirjavahetusest tõendab kahju tekkimist. Kostja esitatud arhitekti arvamus on allkirjastamata ja

ei sisalda ühtegi põhistust või fotot või muud tõendit, millele tuginedes on arhitekt oma

arvamuse koostanud. Aknaproff OÜ asjatundja vaatlust ei ole kunagi keegi esitanud, on üksnes

Aknaproff OÜ hinnapakkumine. Seega on kohus teinud otsuse, tuginedes tõendile, mida ei ole

olemas. Maakohus on tuginenud Q ja E ütlustele, kuid kumbki neist ei oma teadmisi

aknaklaaside osas. Alusetu on kohtu tuginemine ka tunnistaja Q ütlustele, et kostja kutsus

kohapeale Aknaproff OÜ esindaja, kes hindas akende olukorda ja teatas, et akende

poleerimisega ei saa täkkeid ja kriime välja ja seetõttu tuleb aknad koos aknaraamidega välja

vahetada. Tunnistaja ei saa tõendada, mida ütles Aknaproff OÜ esindaja. Kostjal oli võimalus

küsida sellekohane kirjalik tõend Aknaproff OÜ-lt või kuulata selle esindaja üle tunnistajana,

mida aga tehtud ei ole.

31. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta peab eluliselt usutavaks, et põrandalaudade

ülesvõtmisega, mida teostas kostja sõber ja tunnistaja E 17.10.2021, ei saanud kuidagi kostja

korteri aknad kahjustada.

32. Kohus ei ole arvestanud, et kostja tunnistajate poolt antud ütlused olid teineteisega

vastuolus, millele juhtis tähelepanu ka hageja oma lõppsõnas, aga mida kohus ei ole arvestanud.

Nimelt ütles tunnistaja Q, et kui hageja asus oma tööd tegema, siis korteris ei olnud veel remont

alanud, ehk et hageja oli esimene. Samas tunnistas E, et tema oli enne hageja tulemist alustanud

lammutustöödega.

33. Kohus jättis vande all üle kuulamata hageja seadusliku esindaja, luues sellega ebaõiglase

olukorra, kus kostja esindaja, kes suhtles hageja esindajaga sai anda tunnistajana ütlusi, aga

hageja esindaja ei saanud.

34. Lisaks on kohus rikkunud VÕS § 127 lg 5 põhimõtet, mille kohaselt tuleb kahjuhüvitisest

maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema

poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju

hüvitamise eesmärgiga. Isegi olukorras, kus töövõtja oleks vastutanud tekitatud kahju eest,

oleks kahju hüvitisest tulnud arvestada maha kahjustatud akende väärtus, mida aga ei tehtud.

Vastustaja seisukoht

35. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

2-22-5526

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

36. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja teha tuleb uus otsus, millega hagi rahuldada ning mõista kostjalt

hageja kasuks välja põhivõlg 1530 eurot, 14.04.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

49,91 eurot ning viivis alates 15.04.2022 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva

resolutsiooni terviklikus sõnastuses. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

37. Pooled ei vaidle, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 12.10.2021 töövõtuleping, mille kohaselt

kohustus hageja teostama korteris asukohaga Tööstuse 95-29, Tallinn järgnevaid töid: ava 900

x 2100 lõikamine, 260 eurot; ava 1140 x 2100 lõikamine, 305 eurot; metall, krunditud +

paigaldus, kinnitusvahendid, 560 eurot; tükkide allavedu + utiliseerimine, 150 eurot, s.o kokku

summas 1275 eurot, millele lisandub käibemaks. Pooled ei vaidle enam selle üle, et hageja

teostas kokkulepitud tööd ja kostja võttis need vastu. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle,

et hageja esitas kostjale 26.10.2021 arve nr 21216, summas 1530 eurot (s.o 1275 eurot +

käibemaks 255 eurot), mille maksetähtajaks oli 02.11.2021 ning mida kostja ei tasunud.

38. Pooled vaidlevad endiselt selle üle, kas kostjal on kahjunõue hageja vastu ja kas hageja

nõue on seega kostja poolt tehtud tasaarvestuse tõttu lõppenud. Maakohus leidis, et hageja

rikkus lepingut, jättes enne tööde teostamist aknad kinni katmata ning kostjale tekkis selle tõttu

kahju. Maakohus pidas tõendatuks kostjale kahju tekkimist aknaklaaside kahjustumise näol ja

leidis, et tõendatud on ka kahju suurus, mis seisneb akende väljavahetamise maksumuses.

Hageja on vaidlustanud maakohtu poolse tõendite hindamise ja leiab, et kostja esitatud

tõenditega ei saa tõendatuks lugeda kahju tekkimist ja kahju suurust. Ringkonnakohus nõustub

hagejaga, et maakohus on selles osas tõendeid ebaõigesti hinnanud.

39. Kostja on soovinud tasaarvestada enda nõude hageja nõudega. Kostja hinnangul on talle

hageja poolse lepingu rikkumisega tekitatud kahju ning kahju suuruseks on kulutused, mis tuleb

teha akende väljavahetamiseks (kokku 1704,67 eurot). Samuti on kostja väitel talle tekitatud

kahjuks ka objekti koristuse kulu 230,40 eurot ning eksperditasu T-arts Stuudio OÜ-le 150

eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna tasaarvestuse vastuväited alust hagi rahuldamata

jätmiseks ja hagi tuleb rahuldada.

40. Maakohus leidis õigesti, et kostja nõude õiguslikuks aluseks saab olla VÕS § 115 lg 1.

Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad VÕS §-de

115, 127 ja 128 alusel olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: töövõtja on lepingut

rikkunud (VÕS § 115 lg 1); töövõtja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1);

töövõtjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise

rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude

kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik (VÕS § 115 lg-d 2 ja 3); tellijale on

tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise

kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena

töövõtjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse

tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Seega

saab kostja nõude esmaseks eelduseks olla lepingu rikkumine.

41. Maakohus leidis, et hageja on rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingut sellega, et jättis

enne tööde teostamist kinni katmata aknad. Hageja on ka selle maakohtu järelduse vaidlustanud.

Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli töövõtjana kohustus enne korteris oleva seina sisse

ava lõikamist katta kinni (kiletada) korteri aknad. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas

2-22-5526

õigesti, et hagejal selline kohustus oli. 08.11.2021 kostjale saadetud e-kirjas väidab hageja

esindaja, et hagejal puudus teadmine, et tegemist on uute akendega ja kostja oleks pidanud

tellima nende katmise (tl 21). Kostja vend tunnistaja Q andis ütluseid, et tema teada oli tegemist

täisteenusega ja talle hageja vastas, et ettevalmistustöid teeb hageja (tl 119-121). 20.10.2021

hagejale saadetud e-kirjas märgib Q, et tema sai aru, et akende kiletamine on tööjuhises sees (tl

11). Hageja töötaja F kinnitab ütlustes, et aknad ja kogu korter põhimõtteliselt kiletati ja eeldas,

et tegemist oli korraldusega (tl 117-119). Ringkonnakohus järeldab nimetatud tõenditest, et

poolte kokkulepe tööde teostamiseks hõlmas ka hageja poolt kostja vara kaitseks

ettevalmistustööde tegemist, milleks oli akende kinni katmine. Ehkki hageja esindaja on kostja

esindajaga peetud e-kirjavahetuses vastu vaielnud sellele, et aknad oli vajalik kiletada, nähtub

hageja enda töötaja ütlustest, et aknad kiletati korralduse alusel. Seega saab sellisest tööjuhisest

järeldada, et ka hageja mõistis poolte kokkulepet sellisena, et aknad tuleb enne tööde teostamist

kinni katta.

42. Tunnistaja Q andis ütluseid selle kohta, et kui ta 19.10.2021 korterisse tuli, siis akendel

kilet ees ei olnud, terve korter oli prahti täis ja aknad betoonimördiga koos (tl 119-121). Ka

hagejale saadetud 20.10.2021 e-kirjas märgib Q, et akende peale on suurel kiirusel paiskunud

vesilõikurist betooni ja metalli tolm/tükid (tl 11). Kostja esindaja korduvatele pöördumistele

vastas 05.11.2021 e-kirjas hageja esindaja, et aknad on puhastatud (tl 19). Seejuures ei vaielnud

hageja esindaja kostja esindaja poolt e-kirjades väidetule vastu. Samuti on hageja töötaja F

andnud ütluseid selle kohta, et ehkki aknad kiletati, võis kile tööde lõpus olla alla langenud (tl

117-119). Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad eeltoodud tõendid seda, et hageja oma

kohustust aknad kiletada ja seega tagada korteri akende kaitse, rikkus. Hageja esindaja e-kirjast

ja hageja töötaja ütlustest nähtub, et tegelikult kilet akende ees kogu tööde teostamise aja vältel

ei olnud.

43. Maakohus on aga tõendeid ebaõigesti hinnates jõudnud ebaõigele järeldusele, et tõendatud

on ka kahju tekkimine akende kahjustumise näol. Maakohtu hinnangul on nimetatud asjaolu

leidnud tõendamist nii esitatud fotode (tl 29-34, dtl 49-54), poolte e-kirjavahetuse, arhitekti

arvamuse (tl 35), Aknaproff OÜ asjatundja vaatluse ning 02.02.2023 istungil antud tunnistajate

Q ja E ütlustega. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et sellist tõendit nagu Aknaproff OÜ

asjatundja vaatlus toimikus ei ole. Aknaproff OÜ esitas hinnapakkumise kahe akna

vahetamiseks (tl 42-44), kuid see pole käsitletav vaatlusena. Samuti ei selgu maakohtu otsusest,

millistest e-kirjadest saab teha järelduse selle kohta, et aknad on kahjustada saanud.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ühestki hageja esindaja ja Q vahel toimunud kirjavahetusest

teha järeldust selle kohta, et aknad oleksid kahjustatud. Q on e-kirjades väitnud, et akendel on

kriimud peal, kuid hageja esindaja ei ole seda kinnitanud (tl 11-28).

44. Kostja on akendel olevate kahjustuste kohta esitanud fotod (tl 29-34). Lisaks on kostja

tuginenud tunnistaja Q ütlustele, kes ütleb, et ta käis korteris ja nägi, et aknal on täkked ning

kellele Aknaproff OÜ esindaja ütles, et aknad vajavad väljavahetamist (tl 119-121). Samuti on

kostja tuginenud tunnistaja Ei ütlustele, kes ütleb, et käis pärast hageja poolt tööde teostamist

korteris ja uuris aknaid ning nägi, et mikrokriimud on akendel peal (tl 121-122).

Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kostja esitatud fotod tõendaksid akende kahjustumist.

Fotol tl 29 nähtub üksnes üks väike must täpp. Fotol tl 30 on nähtav üks valge väike täpp. Fotol

tl 31 on nähtav paar valget väikest täppi. Fotodel tl 32 ja tl 33 ei nähtu ühtegi täppi ega

kriimustust. Fotol tl 34 nähtuvad väikesed valged täpid ja üks kriips, mille kohta kostja esindaja

selgitas ringkonnakohtu istungil, et täppide puhul on tegemist tolmuga (ringkonnakohtu

16.02.2024 istungi protokoll, ajamärk 00:28:50). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa esitatud

fotodelt teha järeldust selle kohta, et aknaklaasid oleks kahjustatud. Veel vähem on võimalik

teha nendelt fotodelt järeldust selle kohta, et nendel klaasidel nähtuvad täpid on tekitatud hageja

2-22-5526

poolt tööde teostamise käigus. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et tl 29-31 asuvatel fotodel

võivad klaasidel nähtuvad täpid olla samuti klaasile jäänud puru või tolm (nii nagu seda on

tunnistanud kostja esindaja tl 34 asuval fotol nähtuva valgete täppide osas).

45. Kostja leiab, et tema esitatud fotosid tuleb hinnata koosmõjus teiste tõenditega –

tunnistajate ütluste ja asjatundja arvamusega. Ringkonnakohus ei nõustu, et ka tõendeid

kogumis hinnates oleks võimalik teha järeldust selle kohta, et aknad on kahjustada saanud.

45.1. Kostja esitatud arhitekt Q arvamusest ei nähtu seda, et arhitekt oleks tuvastanud

aknaklaasidel kahjustuste esinemise. Arhitekt Q on märkinud selles dokumendis, et

fotomaterjaliga on tõendatud, et aknad ja raamid on kaetud tiheda betooni, metallist

armatuuri puru ja vee seguga ning on teinud järelduse, et „Kui tellija väidab, et aknad on

saanud kahjustatud viimaste tööde teostamise käigus ja tööde teostaja nõustub, et akende

kaitseks polnud rakendatud mingeid abinõusid, siis võib lugeda, et tööde teostaja on

vastutav tellijale kahju tekitamises /…/ „ (tl 35). Seega ei ole arhitekt teinud järeldust selle

kohta, et aknad oleks kahjustatud, vaid tema arvamus tugineb üksnes oletusele. Kohus ei

saa oma järeldusi rajada oletustele.

45.2. Tunnistaja Q ütluste kohaselt oli akendel palju tolmu ja tunnistaja sõnul „talle tundus,

et seal on kahjud nähtavad akende peal, vähemalt üks täke paistis mulle silma ja

aknaraamid paistsid olevat ka veidi viga saanud.“. Järgnevalt andis tunnistaja ütlusi selle

kohta, et üks spetsialist käis aknaid üle vaatamas ja järeldas, et aknaklaasid ja aknaraamid

on kahjustada saanud ning need tuleb välja vahetada (tl 119-121). Ringkonnakohus märgib

siinkohal kõigepealt, et õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et Eesti õigus ei nõua

tunnistajalt tõendatava faktilise asjaolu kohta vahetut teadmist, st tunnistaja võib ütlusi

anda ka selliste asjaolude kohta, millest ta sai teadlikuks teise isiku vahendusel (kuuldus)

(vt TsMS I komm, § 251, p 3.2.1). Küll aga on sellise vahendliku teadmise (kuulduse)

tõendamisväärtus oluliselt madalam, kui tunnistaja poolt otse oma meelte läbi kogetud ja

tajutud asjaolude kohta antud ütlused. Seda, millised on konkreetsed kahjustused ja miks

on selle tõttu vajalik aknad välja vahetada, ei ole sellise vahendliku teadmise puhul

võimalik järeldada. Tunnistaja Q enda poolt tajutu on aga oletuslik. Nimelt on tunnistajale

üksnes tundunud, et kahjud on nähtavad ning et vähemalt üks täke on klaasi peal (tl 120,

ajamärk 01:02:23). Aknaraamide osas on tunnistaja öelnud, et seal on värvimuutused ja

kahjustused (tl 121, ajamärk 01:09:26), kuid konkreetselt, kus need paiknevad ja millised

need on, ei ole tunnistaja selgitanud. Samuti ei ole kostja esitanud aknaraamide kahjustuste

kohta muid tõendeid (sealhulgas fotosid).

45.3. Tunnistaja E sõnul olid klaasidel peal mikrokriimud ning need ei olnud kindlasti enam

uued klaasid. Samas selgitas E, et mikrokriim võib tekkida ka tolmulapiga tõmbamisest

ning kinnitab, et tema on tegelenud pleksiklaasidega ja klaasiekspert ta ei ole (tl 122

pöördel, ajamärk 01:21:11). Seega ei saa ka E ütlustest teha tõsikindlat järeldust, et korteris

olevad aknad on kahjustada saanud.

45.4. Tunnistajate Q ja E ütlustest ei saa ringkonnakohtu hinnangul ka koosmõjus kostja

esitatud fotodega teha järeldust selle kohta, et korteris olevad aknad on saanud kahjustada.

Tunnistaja Q märkas enda arvates ühte täket ja tunnistaja E mikrokriime. Fotodelt nähtuv

neid ütluseid ei kinnita. Nimelt, nii nagu ringkonnakohus eelnevalt leidis, ei saa tõsikindlalt

järeldada, et fotodelt tl 29-31 nähtuv oleks üldse akna kahjustus. Fotolt tl 34 nähtuv kriips

võiks olla kahjustusena käsitletav, kuid seda ei kinnita ükski teine tõend – Ei ütlustest pole

võimalik järeldada, et see kriips oleks tema poolt väidetud klaasi sisse jäänud mikrokriim.

2-22-5526

45.5. Samuti märgib ringkonnakohus kostja esitatud tõendite kohta järgmist. TsMS § 232 lg

2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab

TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 kohaselt tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt kogumis

ning kujundab vastuolu korral enda seisukoha siseveendumuse alusel (RKTKo 11.11.2020,

2-15-9117, p 15). Kostja asjatundja Q ja kostja tunnistaja Q on kostja sugulased ning kostja

tunnistaja E on kostja lapsepõlvesõber. Tegemist on seega vähemal või suuremal määral

kostjaga seotud isikutega. Ehkki selliseid tõendeid ei saa kohus a priori lugeda

ebausaldusväärseteks, on tegemist tõenditega, mille tõendamisväärtus on põhjusel, et

tegemist on kostjaga lähedalt seotud isikutega, madalam.

45.6. Isegi, kui lugeda tõendatuks, et kostja korteri aknaklaasidele on tekkinud mõni üksik

täke, ei saa sellest ringkonnakohtu hinnangul tõendatuks lugeda, et ainus viis kahju

kõrvaldamiseks on aken uue akna vastu välja vahetada. Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt

märkis, et saa ringkonnakohus akende väljavahetamise vajadust järeldada tunnistaja Q

ütlustest. Aknaproff OÜ ega ühegi teise asjatundja seisukohta selles osas ei ole kohtule

esitatud ja arhitekt Q arvamusest akende välja vahetamise vajadust tõendatuks lugeda ei

saa.

46. Eeltoodust tulenevalt ei pea ringkonnakohus tõendatuks, et kostjale on tekkinud kahju

seoses akende väljavahetamise vajadusega summas 1704,67 eurot, mistõttu ei pea

ringkonnakohus vajalikuks käsitleda ülejäänud hageja vastutuse eelduseid (VÕS § 127 lg 2, lg

3 ja lg 4).

47. Kostja palus tasaarvestada hageja nõudega ka kostja kahju hüvitamise nõue seoses

koristustööde tellimisega summas 230,4 eurot ja asjatundja arvamuse maksumuses summas 150

eurot.

47.1. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja lepingujärgseks kohustuseks oli objekti tööde järgne

koristamine. Kostja hinnangul on kostjale tekkinud kahju täiendavate koristustööde kulu

ulatuses summas 192 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja väitel tõendab

koristustööde osas kahju tekkimist SPS Grupp OÜ hinnapakkumine summas 192 eurot (+

käibemaks) ja Tarbijavaidluste komisjoni 17.03.2022 otsus.

47.2. Hageja vaidles kostja tasaarvestuse vastuväitele vastu, väites, et teostas objekti

koristamise. Seega tuli kostjal tõendada, et hageja on enda lepingulist kohustust rikkunud.

Ringkonnakohtu hinnangul kostja seda tõendanud ei ole. Kohtule esitatud hageja ja Q e-

kirjavahetusest nähtub, et Q on kostja esindajana heitnud hagejale ette ka objekti

koristamata jätmist (tl 11-24). Viimases, 09.11.2021 kirjas vastas hageja Qle, et aknalauad

on pestud ja radiaator puhas ning hageja poolt on töö lõpetatud (tl 25). Kohtule ei ole

esitatud tõendeid, et pärast viimast hageja kirja oleks kostja teinud hagejale mingeid

etteheiteid objekti koristamise osas. Tunnistaja Q ütluste kohaselt oli 19.10.2021 korteri

põrand kaetud betoonitükkide ja tolmuga (tl 120, ajamärk 01:00:13). Seda, et pärast

09.11.2021 kuupäeva oleks objekt koristamata, Q ütlustest ei nähtu. Lisaks ei ole kostja

poolt esitatud SPS Grupp OÜ hinnapakkumisest nähtav, milliste tööde eest

hinnapakkumine on esitatud. Selles on märgitud üksnes, et „Sellise töö maksumuseks oleks

192 eurot.“ (tl 41). Ka Tarbijavaidluste komisjoni otsus ei ole selliseks tõendiks, millest

kohus saaks teha järelduse hageja kohustuse rikkumise kohta. Tegemist on komisjoni

subjektiivse arvamusega ja pealegi ei nähtu otsusest, millest tulenevalt komisjon leidis, et

koristustööde osas on kostja nõue põhjendatud (tl 37-40). Seega eeltoodust tulenevalt ei

ole kostja nõue koristustööde kulu osas põhjendatud.

2-22-5526

47.3. T-arts Stuudio OÜ on esitanud kostjale 07.01.2022 arve nr TS-22-02 summas 150 eurot

arhitektuurse konsultatsiooni eest objektil Tööstuse 95-29 (tl 36). Samuti esitas kostja T-

arts Stuudio OÜ arhitekti Q arvamuse (tl 35). Kostja soovis asjatundja arvamusega

tõendada kahju tekkimist seoses sellega, et kostja pidi hageja kohustuste rikkumise tõttu

aknad välja vahetama. VÕS § 128 lg-s 3 sätestatud mõistlikud kulud kahju

kindlakstegemiseks kuuluvad hüvitamisele juhul, kui need kulutused on kantud seoses

tekitatud kahjuga (vt nt RKKKo 15.03.2010, 3-1-1-11-10, p 8.1). Kuna ringkonnakohus

eelnevalt leidis, et kostja ei ole tõendanud kahju tekkimist akende väljavahetamisega

seoses, ei ole põhjendatud kostja nõue ka asjatundja arvamuse kulu hüvitamiseks.

48. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS

§ 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline,

muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.

Kuna hageja on töö teinud ja kostja on selle vastu võtnud, on hageja tasunõue muutunud sisse

nõutavaks ja hageja põhinõue kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Samuti on tuleb rahuldada

ka hageja viivisenõue. Hageja esitas kostjale 26.10.2021 arve nr 21216 summas 1530 eurot ja

arve maksetähtajaks oli 02.11.2021. Hageja nõue summas 1530 eurot muutus sissenõutavaks

alates 03.11.2021 ja hagiavalduse esitamise seisuga moodustab sissenõutavaks muutunud viivis

49,91 eurot. Samuti on põhjendatud hageja nõue TsMS § 367 alusel viivise välja mõistmiseks

alates 15.04.2022 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

49. Eeltoodust tulenevalt mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse

1530 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 49,91 eurot ja viivise välja mõistmiseks alates

15.04.2022 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

50. Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi, tuleb muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust

(TsMS § 173 lg 3). Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta

kostja kanda. Kuna hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse, tuleb ka apellatsioonimenetluse

kulud jätta kostja kanda.

51. Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata

hageja apellatsioonkaebuse väidetele, mis puudutavad hageja seadusliku esindaja üle

kuulamata jätmist ja kostja kasu maha arvamata jätmist. Samuti ei ole vajalik käsitleda hageja

väidet seoses võimaliku akende kahjustumisega teiste objektil olnud tööliste (E) poolt.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Helina Luksepp