2-23-16596/22 · 2-23-16596/22 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

VIRU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 2-23-16596 Määruse tegemise aeg ja koht 27. märts 2024, Jõhvi Kohtunik Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming

RESOLUTSIOON Heleen Jääger X hagi Y vastu elatise väljamõistmiseks 2342,97 eurot Hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja seaduslik esindaja XXX linn (registrikood xxxxxxxx), lepinguline esindaja C Kostja Y (isikukood xxxxxxxxxxx) Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine 1. Kinnitada X ja Y vahel sõlmitud kompromiss, mille tingimused on järgmised. 1.1. Y maksab X ülalpidamiseks elatist 50 eurot kuus alates 1. detsembrist 2023 kuni X täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx. 1.2. Elatis tuleb tasuda iga kuu 5. kuupäevaks järgmise kuu eest ette X pangakontole XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s, märkides selgitusse „X elatis“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. 1.3. Elatis ajavahemiku detsember 2023 kuni märts 2024 eest tasutakse ühe maksena koos aprill 2024 elatisega kokku 250 eurot 5. aprilliks 2024. 2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-23-16596 menetlus. 3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 433 lg 1, § 660 lg 1 ja § 661 lg-d 1 ja 2). Määrus toimetatakse kätte pooltele.

2-23-16596

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. X (hageja) esitas 23. novembril 2023 Viru Maakohtule hagi Y (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatud summas alates 1. detsembrist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostjalt on hageja hooldusõigus ära võetud ning tema eestkostja on XXX linn. Hageja viibib asenduskodus. Kostja märkis kirjalikus vastuses hagile, et on nõus maksma hagejale elatist 50 eurot kuus, sest tal on veel viis last, keda tal tuleb ülal pidada, ning sissetulek ei ole nõutud elatise tasumiseks piisav. Hageja oli 50 euro suuruse elatise kuumaksega nõus. Asjas toimus 26. märtsil 2024 kohtuistung, kus pooled sõlmisid kompromissi. 2. X ja Y on Venemaa Föderatsiooni kodanikud (vt rahvastikuregistri väljavõtted). Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades art 30 lg 1 ja art 32 järgi kohaldatakse hagi lahendamisel Eesti õigust ning hagi on pädev lahendama Eesti kohus. 3. Kohus kinnitab menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 4. TsMS § 430 lg 1 järgi võivad pooled lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse otsust tegemata. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 5. Kohtu hinnangul ei ole menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromiss vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Lapse huvid ei jää kaitseta. Linnal lapse eestkostjana tuleb tagada tema ülalpidamine ning puudub kahtlus, et selleks on võimalus olemas. Linn ei ole leidnud, et kompromiss oleks vastuolus avaliku huviga. Kompromissi on võimalik täita. Seega puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus selgitas istungil kompromissi kinnitamise tagajärgi. Kohus kinnitab seega kompromissi ja lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tsiviilasja menetluse. 6. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama võlgniku vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (vt TsMS § 432). 7. Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole menetluskulude jaotuses kokku leppinud, mistõttu jäävad need poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heleen Jääger kohtunik 2(2)