3-22-901/36 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja

Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.03.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-901

Haldusasi

Headco OÜ kaebus Tori Vallavolikogu 06.01.2022

otsuse nr 42 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Headco OÜ, esindaja vandeadvokaat Margo

Põbo

Vastustaja – Tori vald, esindaja SJ

Kolmandad isikud – Y, X, C

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18.11.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Headco OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta Headco OÜ 07.03.2024 menetlusdokumendile lisatud tõendid asja materjalide

juurde.

2. Jätta Headco OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

18.11.2022 otsus haldusasjas nr 3-22-901 muutmata.

3. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.04.2024, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib

Riigikohus

3-22-901

2(9)

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tori Vallavalitsuse 17.11.2021 korraldusega nr 854 väljastati projekteerimistingimused

Tori vallas Sauga alevikus Keskuse tänava ja Eametsa külas Allika tee äärde jalg- ja

jalgrattatee rajamiseks ning selleks vajaliku ehitusprojekti koostamiseks.

2. Tori Vallavolikogu 06.01.2022 otsusega nr 42 seati tähtajatu sundvaldus Tori valla

kasuks Pärnu maakonnas Tori vallas Eametsa külas asuva ja Headco OÜ-le, Yle ja Xle

kuuluva kinnistu nr 15013250 (Väike-Vilja katastriüksus, katastritunnus 80901:001:0140,

pindala 11618 m2, sihtotstarve elamumaa 100%) ligikaudu 72 m2 suurusele maa-alale. Otsuse

kohaselt on Tori vald õigustatud sundvalduse alale rajama avalikult kasutatava kergliiklustee

ja tegema kõiki töid, mis on vajalikud tee ehitamise, remontimise, hooldamise ja

kasutamisega. Otsusega määrati Väike-Vilja kinnistu omanikele makstava ühekordse

sundvalduse tasu suuruseks 252 eurot.

3. Headco OÜ esitas otsusele nr 42 vaide, mille Tori Vallavolikogu jättis 17.03.2022

otsusega nr 53 rahuldamata.

4. Headco OÜ esitas 21.04.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 04.11.2022)

Tori Vallavolikogu 06.01.2022 otsuse nr 42 tühistamiseks.

Sundvalduse seadmise otsus ei ole kooskõlas kehtiva õigusega ning haldusakti menetlemisel

on jäetud menetlusosalised ära kuulamata. Lõpule on viimata vabatahtlik kokkuleppemenetlus

kinnisasja omandamiseks, vallavolikogule on otsustamisel jäetud oluline informatsioon

andmata ning haldusakt on kaalutlusvigadega ja põhjendamispuudusega.

Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) kohaselt peab esmalt toimuma

vabatahtlik kokkuleppemenetlus kinnisasja omanikuga. Pärast kinnisasja avalikes huvides

omandamise menetluse algatamist ja pärast isiku ärakuulamise õiguse realiseerimist selgub,

kas menetlus saab jätkuda sundvõõrandamisega või eraõiguslike tehingute sõlmimisega. On

arusaamatu, miks toimusid vabatahtlik kokkuleppemenetlus ja sundvõõrandamise menetlus

sisuliselt paralleelselt.

Kaebaja ei olnud tee ja trasside rajamisele vastu, kuid talle ei antud võimalust kasutusõiguse

tingimuste osas kokkulepet sõlmida. Tori vald lõpetas ühepoolselt läbirääkimised, kuigi

sisuline kokkulepe vabatahtliku nõusoleku andmiseks oli olemas. Valla käitumine (juba

järgmisel päeval pärast läbirääkimiste lõpetamist toimus sundvalduse seadmine) näitab

üheselt, et vallavalitsusel puudus tegelikkuses igasugune huvi maaomanikuga kokkuleppele

jõuda.

Kaebaja esitas vallavolikogu otsusele vaide, mille arutelu toimus 02.03.2022. Kaebajale

arusaamatul põhjusel viis arutelu läbi vallavanem, kes teatas, et kaebajale pakkumise teinud

vallavalitsuse liikmetel ei olnud pädevust kaebajale kokkulepet pakkuda. Kuna kaebajaga

rääkisid läbi isikud, kellel polnud selleks volitusi, tuleb asuda seisukohale, et kaebajaga ei ole

3-22-901

3(9)

kokkuleppemenetlust läbi viidud ja teda ei ole menetluse käigus ära kuulatud. Arusaamatu on,

miks vaatas vaide läbi vallavalitsus.

Haldusorgan peab enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib

kahjustada tema õigusi, andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks

(haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 2). Käesolevas asjas ei esine HMS § 40 lg-s 3

kirjeldatud asjaolusid, mis võimaldaksid menetluse läbi viia arvamust ja vastuväiteid ära

kuulamata. Kaebajat ära ei kuulatud. Selline rikkumine on sedavõrd oluline, et toob iseseisvalt

kaasa haldusakti tühistamise.

Avalikes huvides omandiõiguse piiramine on oluline piirang, mistõttu on õigusaktides

(eelkõige KAHOS-ses) toodud detailne reeglistik, mida järgida. Kohalikul omavalitsusel on

sundvalduse seadmisel kohustus enda kaalutlusi (sh avaliku huvi olemasolu, sundvalduse

ulatust, viisi ja tasu) põhjendada. Vaidlustatavas otsuses põhjendused sisuliselt puuduvad.

Juhul kui asuda seisukohale, et sundvalduse seadmine oli õiguspärane (millega kaebaja ei

nõustu), on sundvalduse tasu 252 eurot ilmselgelt ebaõiglane ja põhjendamatu ega vasta maa

väärtusele. Vallavalitsuse väitel on neil olemas maa hindamisakt (kaebajale ei ole seda

tutvustatud), mille kohaselt on maa väärtuseks 252 eurot, kuna tegemist on teemaaga.

Tegelikkuses on maa sihtotstarbeks elamumaa ning väärtused tuleb koostada sihtotstarbe

järgi. Tori Vallas oli elamumaa mediaanhind 2020. a-l 14,9 eurot/m2 kohta, kaebuse esitamise

ajaks on hind tõusnud 23‒30 euroni ruutmeetri kohta, mis teeb vaidlusaluse maatüki (pindala

72 m2) väärtuseks 1100‒2000 eurot.

Tori valla väljastatud ehitusloale ning selle lisaks olevale projektile on kommunikatsioonid

projekteeritud selliselt, et need ei läbi kaebaja kinnistut. Seega on sundvalduse seadmise

vajadus ära langenud.

5. Tori vald palus 02.06.2022 ja 08.11.2022 vastustes jätta kaebus rahuldamata.

Kaebaja juhatuse liiget teavitati 20.12.2021 e-kirjaga sundvalduse seadmise vajadusest ja tehti

ettepanek sundvalduse seadmiseks 252 euro eest. E-kirjale on lisatud ka eksperdihinnang.

21.12.2021 on kaebaja esindaja vastanud kirjale järgmiselt: „Peale tänast sisutühja kohtumist

ja saadud informatsiooni, olen jätkuvalt seisukohale, et ei ole nõus kergliiklustee ja trasside

rajamisega.“ Lisaks kirjalikule ettepanekule toimus kaebajaga isiklik kohtumine asjaolude

selgitamiseks. Seega on kaebajale antud nõuetekohaselt erinevaid võimalusi sisulise arvamuse

avaldamiseks ja olukorras tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks. Seega on kaebaja ära

kuulatud. Vastavalt KAHOS §-le 39 järgneb ärakuulamisele otsuse tegemine.

Kaebuses esitatud selgitus puudutab kinnisasja omandamist, mitte aga sundvalduse seadmist.

Kaebaja väide läbirääkimiste lõpetamise ning kokkuleppemenetluse lõpule viimata jätmise

kohta ei ole asjakohane. Sundvalduse seadmine ja sundvõõrandamine on õiguslikult erinevad

olukorrad, mille menetlustele kehtivad erisused. Sundvõõrandamise puhul kaotab isik

omandiõiguse, sundvalduse seadmise puhul aga mitte. Seadus ei nõua, et menetluse läbiviija

peaks menetlusosalisega pikki läbirääkimisi piiratud asjaõiguse seadmiseks. Kaebaja soovis

ainsa lahendusena tasuta ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumist oma tulevasele

elamuarendusele. Arutelu tulemusena aga sellist kokkulepet mõistlikuks ei peetud.

Sundvalduse tasu asendamine muu hüvega saab toimuda vastastikusel kokkuleppel, mida

antud juhul ei saavutatud. Kaebaja ei väljendanud muid soove, mida oleks saanud kaaluda (nt

suurem sundvalduse tasu). Sellega sai läbirääkimised lõppenuks lugeda ning menetlusega

jätkamiseks oli vajalik otsuse langetamine.

3-22-901

4(9)

Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja üksnes näiliselt avaldas soovi jõuda

kokkuleppele ning tegemist oli kaebaja tahtliku eksitamisega. Vastustajal oli reaalne soov

kokkuleppele jõuda juba seetõttu, et maakasutusõiguste saamine rahastuse taotlemiseks oli

aegkriitiline ning kõikvõimalikud vaidlused tekitanuks täiendavaid probleeme.

Abivallavanem ei ole volikogu istungil volikogule ebaõiget teavet andnud. Istungi salvestusest

(vaidlusaluse otsuse eelnõu arutelu salvestis algab 3:45:40) nähtub, et abivallavanem selgitas

asjaolusid, sh kaebaja soovi tasuta liitumiseks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga ning seda, et

kaebaja on olnud vastu sundvalduse seadmisele. Kaebaja vastuseis nähtub ka kaebaja

21.12.2021 e-kirjast vallale.

Kaebaja etteheide, et otsus on täielikult kaalutlemata ja sisuliselt põhjendamata, on alusetu.

Ükski kaebaja välja toodud rikkumine ei ole leidnud kinnitust. Vastustaja on otsuses loetlenud

rida kaalutlusi, millest on sundvalduse seadmisel lähtutud. Kaebaja ei ole nende kohta

esitanud ühtegi vastuväidet. Otsuses on piisavalt kaalutud mõju kaebaja õigustele ning jõutud

õigele järeldusele, et sundvalduse seadmise eesmärk kaalub üles kaebaja õiguste riive.

HMS ei sätesta, kes haldusorganisiseselt vaidemenetlust läbi viib. Tori Vallavolikogu esimees

selgitas kaebajale oma 17.03.2022 e-kirjas vaidemenetluse läbiviimise korda, sh seda, et

vallavalitsus on see organ, kelle ülesandeks oli vaidemenetluse läbiviimine.

Väärad ja kohut eksitavad on väited, justkui poleks kaebajale sundvalduse tasu arvestamise

aluseks olevat hindamisakti tutvustatud ning tänaseks on vaidlusalase maa-ala väärtus

vähemalt 1100‒2000 eurot. Vastustaja saatis kaebajale 20.12.2022 e-kirja, mille juurde on

lisatud eksperdihinnang. Hindamisakt vastab KAHOS § 39 lg 5 ning § 12 lg 2 tingimustele

ning kaebajal oli võimalik sellega tutvuda. KAHOS § 11 lg 5 sätestab, et tasu määratakse selle

kuupäeva seisuga, millal kutseline hindaja või menetluse läbiviija määras menetluses esimest

korda kinnisasja väärtuse. Seega ei oma tähtsust, kui suur on kaebaja arvates kinnistu osa

praegune väärtus. Lisaks ei ole põhjendatud nõuda 72 m2 suuruse kinnistu osa eest, mida

kasutatakse nii praegu kui ka pärast sundvalduse seadmist teena, mitmeid tuhandeid eurosid.

Sundvalduse seadmise menetluses ega vaidemenetluses ei ole kaebaja kordagi väljendanud

rahulolematust sundvalduse tasu suuruse või selle aluseks oleva hindamisakti osas.

Kaebaja 04.11.2022 esitatud plaan/projekt ei ole asjakohane. Vaidlusaluse haldusakti

resolutsiooni p-st 2.1. järeldub, et see ei puuduta torustiku rajamist, vaid üksnes

kergliiklusteed. Torustikku on võimalik rajada ka ümber Väike-Vilja kinnistu, kuivõrd

tegemist on maa-aluse rajatisega ning selleks, et vältida torustiku osas vaidlusi

omandiküsimustes, projekteeriti torustikud ümber antud kinnistu.

6. Y, X ja C vastust kaebusele ei esitanud.

7. Tallinna

Halduskohus

jättis

18.11.2022

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Vaidlustatud korraldusega seati Väike-Vilja kinnistu ligikaudu 72 m2 suurusele maa-alale

tähtajatu sundvaldus, et rajada sinna avalikult kasutatav kergliiklustee. Vastustaja on

sundvalduse seadmisel lähtunud asjakohastest ja lubatavatest kaalutlustest, on järginud

kaalutlusõiguse piire ning muid asjaomaseid reegleid. Otsusest nähtuvalt on vastustaja

kaalunud nii sundvalduse seadmise vajalikkust, selle mõju kaebaja õigustele kui ka

võimalikke alternatiive. Kohus ei pea kõikide kaalutluste ja põhjenduste üksikasjalikku

taasesitamist vajalikuks.

Alusetud on kaebaja viited kokkuleppemenetluse lõpule viimata jätmisest. Vastustaja on

õigesti selgitanud, et kokkuleppemenetlus puudutab kinnisasja omandamist. Sundvaldus on

3-22-901

5(9)

võimalik seada nii maaomanikuga kokkuleppel kui ka temaga kokkulepet saavutamata.

Sundvalduse seadmisele ei pea eelnema läbirääkimisi piiratud asjaõiguse seadmiseks.

Vastustaja on selgitanud ja tõendanud, et kaebajale oli tagatud võimalus eri vormides

arvamuse avaldamiseks. Kaebaja kaasati jalg- ja jalgrattatee rajamiseks alustatud

projekteerimistingimuste menetlusse ning tal oli võimalus selle raames oma seisukohta

väljendada. Samuti edastati kaebajale ettepanek sundvalduse seadmiseks koos makstava

hüvitise suurusega. Seega oli kaebajale tagatud võimalus olla ära kuulatud.

Sundvalduse seadmisel on määrav, et see ei piiraks kinnisasja omaniku õigusi ülemääraselt, st

viisil, et pärast sundvalduse seadmist ei ole võimalik kinnisasja eesmärgipäraselt kasutada.

Piirang peab olema proportsionaalne. Eesmärki arendada mööda Allika teed kulgevat

kergliiklusteed on vastustaja väljendanud juba Sauga valla üldplaneeringus (vt kaarti

„Transport ja teed“). Linnalähedaste asulate ühendamine jalg- ja jalgrattateedega ühtseks

võrgustikuks on avalikust huvist kantud eesmärk. Mõistlikku vaidlust ei saa olla, et jalg- ja

jalgrattatee rajamine sõidutee äärde on avalikes huvides ning teenib lisaks inimeste liiklemise

ja liikumise mugavamaks muutmisele suurel määral liiklusohutuse tagamise ja suurendamise

eesmärki. Samuti on avalikes huvides eesmärk edendada rekreatsiooni ja rahvatervist.

Arvestades avalikku huvi ning kaebajale kaasneva riive vähest intensiivust, on vaidlusalusele

alale sundvalduse seadmine proportsionaalne. Kaebajal on võimalik sundvalduse ala senisel

otstarbel (s.t juurdepääsu- või sissesõiduteena) edasi kasutada. Pidades silmas Väike-Vilja

maaüksuse kuju ning paiknemist avalikult kasutava tee (s.o Allika tee) suhtes ja vajadust

tagada juurdepääs kinnistul asuvale hoonele, ei nähtu, et sundvaldust seadmata saaks kaebaja

üksnes 72 m2 suurust sundvalduse ala kasutada mõnel teisel otstarbel kui juurdepääsuteena.

Kujunenud olukord on pigem kaebajat soosiv, sest kaebajal säilib võimalus kasutada

juurdepääsuteed, kuid ta vabaneb teeomaniku kohustusest ja vastutusest (ehitusseadustiku §

94 lg 3, vaidlustatud otsuse resolutsiooni p 2.5.4.). Kaebaja saab jätkata ala senise kasutusega,

kuid sundvalduse ala võrra väheneb tal vajadus teelõiku korras hoida (puhastada, remontida

jne). Lisaks võib pidada tõenäoliseks, et heas korras ning valla muude teedega ühise

võrgustiku moodustavad kergliiklusteed tõstavad nendega külgnevate kinnisasjade väärtust.

Vaidlustatud otsuses on piisava põhjalikkusega analüüsitud mõistlike alternatiivide puudumist

(otsuse põhjendava osa p 7). Need kaalutlused on asjakohased. Nn kõrvalepõike tegemine

sõiduteele ei oleks faktilist olukorda arvestades mõistlik ega otstarbekas. Lisaks võib selline

lahendus tekitada täiendavaid liiklusohtlikke olukordi.

KAHOS § 39 lg 5 sätestab, et sundvalduse seadmise eest tuleb maksta kinnisasja omanikule

sundvalduse tasu, kui ei lepita kokku teisiti. Sundvalduse seadmise korral ei maksta KAHOS

§-des 15‒17 nimetatud täiendavaid hüvitisi. KAHOS § 12 lg 2 järgi tellitakse vajaduse korral

väärtuse määramiseks hindamine kutsetunnistusega hindajalt, kellel on kutseseaduse kohane

kehtiv 7. taseme vara hindaja kutse. KAHOS § 39 lg 6 kohaselt tuleb kinnisasja omanikule

hüvitada varaline kahju, mis tekib sundvalduse seadmise tõttu. KAHOS § 39 lg 7 p-de 3 ja 4

järgi peab sundvalduse seadmise otsus sisaldama muu hulgas andmeid sundvalduse tasu ja

selle maksmise korra kohta ning põhjendatud juhul infot varalise kahju hüvitamise kohta.

Sundvalduse tasu määramisel lähtus vastustaja OÜ Kinnisvaraekspert kutselise hindaja Aivar

Tomsoni 14.12.2021 eksperdihinnangust nr 2111-9153-04/AT, mille järgi oleks sundvalduse

aluse maa turuväärtuseks 252 eurot.

KAHOS § 12 lg 2 ning § 39 lg-d 5 ja 6 ei sätesta täpselt, kuidas määrata tasu sundvalduse

eest. Vastustaja otsus maksta sundvalduse tasu ühekordse maksena selliselt, et

kompenseeritakse sundvalduse ala alla jääva maa maksumus (s.t hüvitusväärtus on pindalal

põhinev proportsionaalne osa kinnistu kui terviku turuväärtusest), ei ole õigusvastane. Samuti

3-22-901

6(9)

ei esitanud kaebaja haldusmenetluses sisulisi vastuväiteid või tõendeid, mille pinnalt oleks

vastustaja pidanud kaaluma sundvalduse tasu määramist mingi teise metoodika põhjal.

Kaebuses esitatud väited maa väärtuse kohta on üksnes oletuslikud. Seoses väidetava

turuväärtuse muutumisega on vastustaja õigesti viidanud KAHOS § 11 lg-le 5, mille kohaselt

määratakse tasu selle kuupäeva seisuga, millal kutseline hindaja või menetluse läbiviija

määras menetluses esimest korda kinnisasja väärtuse. Eksperdihinnangus on kutseline hindaja

lähtunud turuväärtuse väljaselgitamisel Tori valla elamumaa hindadest. Kuivõrd kaebaja ei

kaota sundvaldusega hõlmatud maa-ala omandiõigust ning saab seda ala jätkuvalt

juurdepääsuteena kasutada, ei pidanud vastustaja eeldama, et kaebajale võiks sundvalduse

seadmisega tekkida täiendavat kahju.

Vaide lahendamist puudutavad väited ega ka väited volikogule olulise informatsiooni andmata

jätmise kohta ei ole põhjendatud. Kohus nõustub vastustaja selgitustega ega pea nende

kordamist vajalikuks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. Headco OÜ palub 19.12.2022 apellatsioonkaebuses (täiendatud 07.03.2024 ja

15.03.2024) tühistada Tallinna Halduskohtu 18.11.2022 otsus ning rahuldada uue otsusega

kaebus ja jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Asjaolu, et normi iseloom ei ole vastustaja jaoks kohustuslik, ei saa olla piisavaks

põhjenduseks kokkuleppemenetluse katkestamiseks. Pooled (sh Tori abivallavanem ja Sindi

Vesi OÜ esindaja) pidasid 05.01.2022 läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks, mille käigus

lepiti kokku, et Tori Vallavalitsus koostab lepingu, mille pooled üle vaatavad ja allkirjastavad.

Tori vald koostas lepingu projekti ja küsis täienduste kohta, aga kui kaebaja soovis teha

lepingus täiendusi, katkestas vald ootamatult läbirääkimised. Vastustaja rikkus kokkuleppe

sõlmimise ootamatu katkestamisega kaebaja õiguspärast ootust. Vastustaja on käitunud

pahatahtlikult, lõpetades ühepoolselt läbirääkimised ja seades sundvalduse juba järgneval

päeval.

Vastustaja ei ole taganud ärakuulamisõigust. KAHOS-e kohaselt peab kinnisasja

sundvõõrandamise

korral

esmalt

toimuma

kinnisasja

omandamiseks

vabatahtlik

kokkuleppemenetlus omanikuga. Vastustaja jättis kaebaja ettepanekud tähelepanuta.

Vastustaja tegevus kokkuleppemenetluse läbiviimisel oli näilik. Sellest annab tunnistust ka

vallavanema 02.03.2022 kohtumisel esitatud väide, et 05.01.2022 koosolekul osalenud isikutel

puudus pädevus ja volitus kokkuleppemenetlust läbi viia.

Halduskohus ei ole piisava põhjalikkusega kontrollinud kaalutlusreeglite järgimist

haldusorgani poolt ning on eiranud kaebaja esitatud tõendeid. Vastustaja ei ole järginud

kaalutlusõiguse reegleid. Põhjendused sundvalduse seadmiseks on puudulikud ja otsus

sisaldab ebaõiget informatsiooni. Kaebaja ei ole kunagi olnud vastu tee ja trasside rajamisele.

Kui sundvalduse seadmine oli õiguspärane (millega kaebaja ei nõustu), on sundvalduse tasu

252 eurot ilmselgelt ebaõiglane ja põhjendamatu. Õige ei ole halduskohtu seisukoht, et

hindaja on lähtunud hindamisakti koostamisel elamumaa hindadest. Elamumaa mediaanhind

oli Tori vallas 2020. a-l 14,9 eurot/m2 kohta. Kuna sundvaldusega koormatav maa-ala on 72

m2, oleks õiglaselt arvestatud talumistasu 1072,80 eurot. Seega ei saa õigeks lugeda tasu

ruutmeetrihinnaga 3,50 eurot, mis on kordades väiksem kui kinnisasja tegelik ruutmeetri

väärtus.

3-22-901

7(9)

Käesolevaks ajaks on arendus- ja ehitustööd lõpule viidud ning kommunikatsioonid on

rajatud selliselt, et need ei läbi kaebajale kuuluvat Väike-Vilja kinnistut. Seega on faktiline

olukord oluliselt erinev sellest, mida nägi ette vaidlustatud otsus. Seda kinnitavad ka tegelikku

olukorda kajastavad fotod (lisad 5‒7). Isegi juhul, kui vastustaja ei oleks rikkunud teisi

kaebaja viidatud nõudeid, kuuluks haldusakt jätkuvalt tühistamisele, kuna see näeb ette

kaebajale kuuluva kinnisasja koormamise olukorras, kus selleks tegelik vajadus puudus.

Proportsionaalne ei ole riive, mille puhul vastustaja küll seab sundvalduse, kuid faktiliselt

kasutab alternatiivset lahendust. Ebausutav on vastustaja väide, et kui praegune vaidlus

lahendatakse selliselt, et sundvalduse otsus jääb kehtima, plaanib vastustaja nimetatud

teelõiku muuta ja suunata seda otse üle Väike-Vilja kinnistu, nagu projekt algselt ette nägi.

9. Tori vald palub 23.01.2024 ja 11.03.2024 vastustes jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Vastustaja ei ole ärakuulamisõigust rikkunud. Kaebaja on olnud igas etapis kaasatud ja saanud

esitada seisukoha. Vastustaja viitab KAHOS-e seletuskirjale (lk 37), mille kohaselt

teavitatakse kinnisasja omanikku sundvalduse seadmise menetlusest ja sellega täidetakse

HMS-st tulenevat puudutatud isiku kaasamise kohustust. Seega sundvalduse seadmise

menetluse teatega täitis vastustaja kaasamise kohustuse. Kaebaja on asjakohatult seostanud

ärakuulamisõiguse rikkumist kokkuleppemenetluse katkestamisega. Tegemist on erinevate

menetluslike toimingutega, mis ei ole omavahel olemuslikult seotud.

Kaebaja tõlgenduse kohaselt lähtus vastustaja sundvalduse seadmisel KAHOS-es

sundvõõrandamise kohta käivatest sätetest ning alustas kokkuleppemenetlusega. Kaebaja

väited ei ole asjakohased ega õiguslikult korrektsed. Sundvalduse seadmisel ei ole vastustajal

kohustust alustada või läbi viia kokkuleppemenetlust. Vastustaja ei teinud dokumentides

ühtegi viidet seadusest tulenevale kokkuleppemenetlusele. Vastustaja soovis üksnes välistada

otsuse vaidlustamise, kuna soovis jõuda kõiki osapooli rahuldava tulemuseni.

Kaebaja 21.12.2021 e-kirja, kus ta sõnaselgelt ütleb, et „ei saa tee ja trasside rajamisega

nõustuda“, ei saa tõlgendada teisiti kui vastuseisuna. Kirja saatmise hetkel ei toimunud poolte

vahel läbirääkimisi. Toimusid küll vestlused, kuid konkreetset kokkulepet arutati alles

05.01.2022. Kuna läbirääkimised tulemust ei toonud, ei oma selle fakti esitamise otsuses

sisulist tähtsust. Kokkuleppele jõudmise katsetest sai vallavolinikke suuliselt istungil

teavitatud ja see on istungi salvestuselt kontrollitav.

Vastustaja nõustub kohtuotsuses sundvalduse tasu kohta tooduga. Tasu suuruse aluseks on

hindamisakt, kaebaja ei ole omapoolsete väärtuste tõendamiseks esitanud ühtegi dokumenti.

Kaebaja argumendid kommunikatsioonide rajamise ja paiknemise osas tuleb jätta

tähelepanuta ning tõendid (lisad 1‒4) arvestamata. Vaidlustatud otsusega seati sundvaldus

kergliiklustee

rajamiseks,

mitte

kommunikatsioonidele.

Seega

vaidlus

ei

käi

kommunikatsioonide paiknemise üle. Kaebajale kuuluva omandi kasutamise vajadus ei ole ära

langenud ka seetõttu, et tänaseks on kergliiklustee kulgemiseks leitud teine alternatiivne

lahendus. Alternatiivne lahendus loodi pelgalt selleks, et realiseerida projektile saadud

rahaline toetus ja vastavalt toetusmeetmele ehitada tee esialgu välja sellise lahendusega,

kuniks lahendatakse praegune vaidlus.

10. Y, X ja C apellatsioonkaebuse vastust ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-22-901

8(9)

11. Kaebaja on koos 07.03.2024 menetlusdokumendiga esitanud apellatsioonimenetluses

uued tõendid (dtl 320 jj), mis puudutavad asjaolu, et vaidlusalune kergliiklustee lõik on

praeguseks valminud viisil, mis kaebaja väidetel välistab sundvalduse seadmise vajaduse.

Ringkonnakohus võtab esitatud tõendid asja materjalide juurde, sest need on asjakohased

(HKMS § 62 lg 2) ja vajalikud asja õigemaks lahendamiseks (HKMS § 198 lg 3). Tõendid on

vastustajale teada ja vastustajal on olnud võimalik nende suhtes arvamust avaldada.

12. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

otsuse põhjendustega neid kõiki üle kordamata (HKMS § 201 lg 4).

13. Asja materjalidest nähtuvalt üritati sundvalduse seadmise menetluses jõuda kokkuleppele,

kuid läbirääkimised nurjusid. Kaebaja esitas 05.01.2022 vallale uusi tingimusi (dtl 18

kirjavahetus), millega vastustaja ei nõustunud. 02.03.2022 vaide arutelu protokollist (dtl 186)

nähtuvalt leidis kohalik omavalitsus, et kaebaja seatud tingimused kokkuleppe sõlmimiseks ei

olnud valla jaoks ratsionaalsed, olles 10 kuni 20 korda kallimad kui ühekordselt makstav

sundvalduse tasu. Lisaks oli takistuseks piiratud menetlusaeg – kergliiklustee jaoks taotletava

toetusmeetme („Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- ja/või jalgteedesse“)

taotlemise tähtaeg oli saabumas märtsis 2022. a-l ja vastustaja ei pidanud edasisi läbirääkimisi

otstarbekaks (vt ka 17.03.2022 vaideotsus, dtl 14 jj). Kokkuleppele jõudmise üritusest ei

tekkinud kaebajale õiguspärast ootust, et sundvalduse seadmise menetlus ka lõppeb

kokkuleppega, ja vastustajal puudus seadusest tulenev kohustus menetluse lõpetamiseks

kokkuleppega.

14. Kaebaja ärakuulamisõigust ei rikutud. Vastustaja teavitas 20.12.2021 e-kirjaga kaebajat

(dtl 52), et alustab sundvalduse seadmise menetlusega ja küsis selleks kaebaja nõusolekut.

Kaebaja 21.12.2021 e-kirjast (dtl 83) nähtub, et 21.12.2021 toimus kaebaja ja vastustaja vahel

kohtumine, kus küsimust arutati, mille tulemusel teavitas kaebaja valda, et ta ei ole nõus

kergliiklustee ja trasside rajamisega. Järelikult oli kaebajal võimalus oma seisukohtade

esitamiseks. Kokkuleppemenetlus ja ärakuulamisõigus on erinevad õiguslikud kategooriad.

See, et sundvalduse seadmise osas ei jõutud kokkuleppele, ei tähenda, et kaebaja

ärakuulamisõigust oleks rikutud.

15. Põhjendamiskohustust ei ole rikutud. Tori Vallavolikogu 06.01.2022 otsus nr 42 (dtl 8 jj)

on piisavalt põhjendatud. Otsusest nähtuvalt on põhjendatud avaliku huvi olulisust ja hinnatud

riivet kaebaja subjektiivsetele õigustele. Otsuse kaalutlused on asjakohased ja olulisi

asjaolusid pole tähelepanuta jäetud.

16. Sundvalduse tasu suurus on kindlaks määratud eksperthinnangule (dtl 53) tuginedes.

Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et see oleks määratud ekslikult. Kaebaja väited on täielikult

tõendamata.

17. Kaebaja väide sellest, et kergliiklustee on praeguseks välja ehitatud nii, et sundvalduse

seadmine ei olegi enam vajalik, ei ole asjakohane. Esiteks hindab halduskohus haldusakti

õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Vaidlustatud haldusakti andmise

ajal oli sundvalduse seadmine vajalik ja põhjendatud. Teiseks nähtub asjas esitatud fotodelt

(dtl 322 jj), et tee välja ehitatud lahendus on ilmselgelt ebaratsionaalne ja isegi ohtlik

liiklejatele, kes on kaebajale kuuluvast teeotsast möödumiseks sunnitud põikama sõiduteele.

See muudab usutavaks vastustaja väite, et selline lahendus oli pelgalt ajutine (et realiseerida

projektile saadud rahaline meede), kuniks praegune vaidlus on lahenduse leidnud. Seega ei ole

kaebaja kinnisasja koormamise vajadus ära langenud. Kommunikatsioonide rajamisega

seonduvad väited pole aga asjakohased seetõttu, et nende rajamiseks pole sundvaldust

seatudki.

3-22-901

9(9)

18. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata

(HKMS § 200 p 1). Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jäävad vastavalt

HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 1 nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)