2-22-5394/51 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.03.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-5394

Kohtuasi

Narva

linna

(Narva

Linnavalitsuse

Linnamajandusameti kaudu) hagi Osaühingu Aleana

Kinnisvara vastu leppetrahvi, sissenõudmiskulu ja

viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.05.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Narva linna apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

14 535,22 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

Narva

linn

(Narva

Linnavalitsuse

Linnamajandusameti kaudu) (registrikood 75039729),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev

Kostja

Osaühing

Aleana

Kinnisvara

(registrikood

11049375),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Martin Männik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 08.05.2023 otsus muutmata.

2. Jätta Narva linna apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Narva linna kanda.

4. Mõista Narva linnalt Osaühingu Aleana kasuks välja apellatsiooniastme

menetluskulude hüvitis 1007 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse

jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivist.

2-22-5394

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Narva linn (Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu) (hageja) esitas 12.04.2022

Harju Maakohtule hagi Osaühingu Aleana Kinnisvara (kostja) vastu 13 421,50 euro suuruse

leppetrahvi, viivise ja 40 euro suuruse sissenõudmiskulu saamiseks.

1.1. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel 12.08.2005 sõlmitud kinnistu

tagasiostuõigusega müügileping ja asjaõigusleping (leping), mida pooled muutsid 01.10.2015.

Hageja võõrandas kostjale lepingu alusel Narva linnas Puškini tn 64 asuva kinnisasja

(kinnisasi). Kostja kohustus tegema kinnisasjale investeeringuid 5 496 404 euro ulatuses

vastavalt kokkulepitud graafikule. Esimese osa investeeringust 134 215 eurot pidi kostja

tegema hiljemalt 12.08.2020. Kostja taotles hagejalt investeerimiskohustuse täitmise tähtaja

pikendamist, millega hageja ei nõustunud. Kostja ei teinud esimest osa investeeringust. Hageja

hinnangul on kostja lepingut rikkunud.

1.2. Lepingu p-s 5.1 on investeerimiskohustuse rikkumise eest ette nähtud leppetrahv 10%

tähtajaks tegemata investeeringute summalt. Trahvi tasumine ei vabasta kostjat kohustuse

täitmisest. Ka Narva Linnavolikogu 09.06.2005 määrusega nr 18 kehtestatud linnavara

võõrandamise korra § 77 järgi kohaldatakse ostja poolt investeerimiskohustuste mittekohase

või mitteõigeaegse täitmise puhul trahvi 10% ulatuses investeeringute summast.

1.3. Hageja teavitas kostjat Narva Linnavalitsuse linnavarakomisjoni 21.05.2020 otsusest

nõuda kostjalt leppetrahvi, paludes kostjal esitada otsuse kohta oma seisukoht. Kuna kostja

seisukohta ei esitanud, otsustas linnavarakomisjon 14.10.2020, et esitab kostjale leppetrahvi

nõude. Hageja saatis kostjale 13.01.2021 Narva Linnavalitsuse korralduse eelnõu, paludes

kostjal esitada selle kohta oma seisukoht. Kostja ei esitanud ka eelnõu kohta oma seisukohta,

kuid pöördus suuliselt Narva abilinnapea poole sooviga pidada läbirääkimisi. Läbirääkimiste

tulemusena esitas kostja 04.06.2021 hagejale kompromissiettepaneku, millega hageja ei

nõustunud. Hageja tegi kostjale enda kompromissiettepaneku, millele kostja ei vastanud.

Seejärel otsustas Narva Linnavalitsus 16.02.2022 korraldusega nr 121-5 nõuda kostjalt

leppetrahvi 13 421,50 eurot ja anda selle tasumiseks 30 päeva. Korraldus edastati kostjale, kuid

kostja ei ole leppetrahvi tasunud.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2-22-5394

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt ei teatanud hageja leppetrahvinõude esitamise kavatsusest

õigeaegselt ning on seetõttu kaotanud õiguse nõuda kostjalt leppetrahvi (võlaõigusseaduse

(VÕS) § 159 lg 2). Kuna rikutud kohustuse täitmise tähtaeg oli 12.08.2020, pidi hageja

avastama lepingu rikkumise hiljemalt 13.08.2020. Hagi kohaselt teavitas hageja kostjat

leppetrahvi nõude esitamisest alles 5,5 kuud pärast rikkumise avastamist. Kostja hinnangul on

mõistlik aeg leppetrahvi nõude esitamiseks maksimaalselt kolm kuud. Ka ei ole kostja hageja

13.01.2021 (hagi vastuses ekslikult märgitud 31.01.2021 – ringkonnakohtu märkus) teadet

leppetrahvi nõude esitamise kohta kätte saanud. Narva Linnavalitsuse linnavarakomisjoni

otsused ei olnud aga suunatud kostjale – need olid soovituslikud ja adresseeritud

linnavalitsusele,

kelle

pädevusse

kuulub

leppetrahvinõude

esitamise

otsustamine.

linnavarakomisjoni soovituslik otsus ei ole käsitatav leppetrahvi teatena. Lisaks ei võta kostja

omaks, nagu oleks hageja kostjale komisjoni otsused esitanud.

2.2. Kostja poolt lepingust tuleneva investeerimiskohustuse rikkumine on vabandatav

(VÕS § 160). Kostja oli valmis lepingust tulenevat investeerimiskohustust täitma, kuid see ei

olnud kostjast sõltumatutel objektiivsetel põhjustel mõistlikult võimalik, majanduslikult

otstarbekas ega teostatav. Narva linna kinnisvaraturg on madalseisus, jätkates progresseeruvalt

langustrendi. Uute rida-, individuaal- ja korruselamute ehitamine muudaks olukorra veelgi

trööstitumaks, olles ühtlasi sotsiaalselt ja majanduslikult kahjumlik. Samuti koondas

AS Eesti Energia vähemalt 6000 töötajat ja saatis 1300 töötajat sundpuhkusele, kes oleksid

võinud olla vaidlusaluse kinnisvaraprojekti raames ehitatavate individuaal- ja ridaelamute

potentsiaalsed ostjad. Lisaks lõpetas oma tegevuse Narvas tegutsev Modulehouse OÜ, kes

koondas samuti 109 töötajat. Töökohtade kadumine toob tõenäoliselt kaasa elanike lahkumise

ning mõjub laastavalt Narva kinnisvarahindadele. Samuti on vähenenud kinnisvara

ostutehingute arv venemaalastega.

2.3. Kostja palub VÕS § 162 lg 1 alusel vähendada leppetrahvi nullini. Eelnevalt esile toodud

asjaolusid arvestades on leppetrahv ebaproportsionaalne ja ebamõistlikult suur. Hagejal ei ole

kostja kohustuse rikkumise tõttu kahju tekkinud. Kuna hagejale ei ole kahju tekkinud, oleks

kostjalt leppetrahvi nõudmine vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejal puudub kaitsmisväärne

isiklik huvi kostjalt leppetrahvi nõudmiseks. Lisaks on kostja kandnud kinnisasjaga seoses

kulusid. Kostja on tellinud kinnisasja maa-ala detailplaneeringu maa-ala kruntideks jagamiseks

ja ehitusõiguse andmiseks korrus-, rida- ja individuaalelamute ehitamiseks, samuti

heakorrastuse,

haljastuse

ning

liikluskorralduse

lahendamiseks;

samuti

hoonestuse

eskiisprojekti ja katastrimõõdistamised ning korraldanud kinnisasja jagamise erinevateks

kinnistuteks; moodustanud elamukrundid ja tänavad; rajanud kogu kinnisasja ulatuses

ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrgu koos sademevee ärajuhtimise süsteemiga; ning loonud

kõikidele elamukruntidele liitumisvalmiduse tehnovõrkudega. Kostja on jätkuvalt huvitatud

kinnisasja arendamisest ja investeeringute tegemisest lepingus kokkulepitud summades.

2.4. Lisaks on hageja leppetrahvi nõude esitamisega liiga kaua viivitanud.

2.5. Hageja ei ole sissenõudmiskulu nõudmist hagis põhjendanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 08.05.2023 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda

ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse.

3.1. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid lepingu, millest tuleneb kostjale kohustus teha

investeeringuid vastavalt kokkulepitud graafikule ning selle täitmata jätmisel kohustus maksta

2-22-5394

hagejale leppetrahvi 10% tähtajaks tegemata investeeringute summalt. Esimese investeeringu

suuruseks oli 134 215 eurot ning täitmise tähtaeg hiljemalt 12.08.2020. Pooled ei vaidle selle

üle, et kostja jättis investeeringu tähtaegselt tegemata. Seega rikkus kostja lepingu p-s 5.1

toodud investeerimiskohustuse graafikut.

3.2. Kostja kohustuse rikkumine ei olnud vabandatav. Kostjale oli 12.08.2020 investeeringu

tegemiseks antud sisuliselt 15 aastat. Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, mis takistas tal

investeerimiskohustuse täitmist alates 12.08.2005 kuni lepingu muutmiseni 01.10.2015. Kostja

väited kinnisvaraturu madalseisu kohta alates 2015. aastast ei ole käsitatavad vääramatu jõuna

VÕS § 103 mõttes. Kostja ei toonud esile konkreetseid elulisi asjaolusid, mis takistasid temal

finantseerimiskohustuse täitmist (kostja finantsolukorra halvenemine vmt, mis on otseses

põhjuslikus seoses kinnisvaraturu madalseisuga). Samuti ei selgu, kuidas takistas kostja

kohustuste täitmist vähenenud kinnisvara ostutehingute arv venemaalastega, koondamised

Narvas või krediidiasutuste poolt lisatagatise või suurema sissemakse nõudmine.

Kinnisvaraturu madalseis ja majanduslik kahjumlikkus on seotud äririskiga, mida kannab

paratamatult iga turul tegutsev ettevõtja. Lepingu sõlmimisel pidi kostja arvestama, et niivõrd

pikaajaliste ja ulatuslike kohustuste võtmisel võib kinnisvaraturg, majanduslik ja poliitiline

olukord (sh Euroopa Liidu tasandil) muutuda. Kinnisvaraturu langust ühes riigi piirkonnas on

äristrateegiat planeerides võimalik ette arvestada ja riske ennetavalt maandada.

3.3. Hageja ei esitanud kostjale leppetrahvinõuet õigeaegselt (mõistliku aja jooksul). Samuti ei

ole hageja tõendanud, et kostja sai leppetrahvinõude kätte.

3.3.1. Kostja lepingu p-st 5.1 tulenev investeerimiskohustus muutus sissenõutavaks alates

13.08.2020 (VÕS § 82 lg 7). Hageja tõi esile, et alustas leppetrahvinõude esitamisega tegelemist

vähemalt alates 13.01.2021. Hageja saatis 13.01.2021 leppetrahvi korralduse eelnõu ja

19.08.2021 vastuse kostja kompromissiettepanekule (kus oli samuti viidatud leppetrahvi

nõudmisele) kostjale e-posti teel aadressile XXX. Hageja ei ole tõendanud, et kostja sai

leppetrahvinõude kätte ning et kostjal oli mõistlik võimalus hageja 13.01.2021 ja 19.08.2021

saadetud kirjadega tutvuda. Samuti ei ole tõendatud, et kostja pöördus Narva abilinnapea poole,

soovida pidada läbirääkimisi või et läbirääkimiste käigus oleks kostjat teavitatud

leppetrahvinõude esitamisest. Tõendeid ei ole ka selle kohta, et kostjale oleks

leppetrahvinõudest teatatud mingil muul moel peale e-kirjade saatmise või et kostja sai kätte

Narva Linnavalitsuse 16.02.2022 korralduse nr 121-k.

3.3.2. Igal juhul sai kostja leppetrahvinõudest teada praeguse menetluse raames hagimaterjalide

kättetoimetamisel kostja seaduslikule esindajale (kohtute infosüsteemi järgi 20.04.2022).

Kuivõrd investeerimiskohustus muutus sissenõutavaks 13.08.2020 ning puuduvad tõendid, et

kostja sai leppetrahvinõudest teada varem kui 20.04.2022, s.o ligikaudu 1 aasta ja 8 kuu

möödumisel, siis oli hageja hagi esitamise ajaks VÕS § 159 lg 2 alusel kaotanud õiguse

leppetrahvi nõuda. Võrreldes sellega, mida on kohtupraktikas tõlgendatud mõistliku ajana

(maksimaalselt 6 kuud), on enam kui 1,6 aasta pikkune tähtaeg ebamõistlikult pikk.

3.4. Kuna hageja põhinõue jääb rahuldamata, siis on alusetu ka edasiulatuva viivise nõue

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel. Kuivõrd hagejal puudub alus nõuda

kostjalt viivist, siis ei ole põhjendatud ka hageja sissenõudmiskulude nõue VÕS § 1131 alusel.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.

2-22-5394

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei säilitata andmeid e-kirja liikumise kohta serveri

kaudu piiramatu aja jooksul. Hageja püüdis selliseid andmeid saada, kuid see ei õnnestunud.

Kostja oli sellele vaatamata teadlik, et hageja kavatseb nõuda temalt leppetrahvi. Seda tõendab

kostja 03.06.2021 kompromissiettepanek, milles kostja tegi ettepaneku, et tasub hagejale

erinevad rahasummad. Iga summa kohta on kompromissiettepanekus tehtud märge, et pakutav

summa sisaldab leppetrahvi. Hageja ei olnud 03.06.2021 seisuga esitanud kostjale muid

leppetrahvinõudeid kui see, mille tasumist hageja siinses asjas kostjalt nõuab. Seega järeldub

kostja kompromissiettepanekust, et kostja sai hageja 13.01.2021 e-kirja ja sellele lisatud

linnavalitsuse korralduse eelnõu kätte.

4.2. Hageja leiab, et tema 13.01.2021 e-kirja kättesaamist kostja poolt tõendavad kaudsed

tõendid. Hageja viitas oma vastuses kostja kompromissiettepanekule, et on esitanud kostjale

kavandatava

haldusakti,

mille

kohaselt

hageja

kavatseb

kostjalt

mh

nõuda

investeerimiskohustuse rikkumise eest leppetrahvi. Kostja ei ole väitnud, et ta pole hageja

vastust kompromissiettepanekule kätte saanud. Samuti pole kostja väitnud, et ta ei ole Narva

Linnavalitsuse 16.02.2022 korraldust nr 121-k ja e-kirja, millega korraldus kostjale saadeti,

kätte saanud või saanud korraldusega tutvuda. Kostja ei ole korraldust halduskohtumenetluses

ka vaidlustanud ega esitanud korraldusele vastuväiteid. Korralduses on märgitud, et selle eelnõu

esitati kostjale 13.01.2021. Maakohus on jätnud eelnevalt toodud tõendid hindamata, mis tõi

kaasa ebaõige kohtuotsuse. Hageja ei nõustu, et kostjat teavitati leppetrahvi nõudest alles

hagiavalduse kättetoimetamisega.

4.3. Kostja oli teadlik, et tema investeeringu tegemise kohustuse täitmise tähtaeg läheneb ja

taotles hagejalt 12.05.2020 kohustuse täitmise tähtaja muutmist. Pooled ei vaidle selle üle, et

enne leppetrahvi rakendamist püüdsid nad leida olukorrale lahendust ja pidasid läbirääkimisi.

Poolte läbirääkimised lõppesid Narva Linnavalitsuse 16.02.2022 korralduse nr 121-k

tegemisega. Sama korraldusega lahendati mh kostja taotlus investeerimiskohustuse tähtaja

pikendamiseks (korralduse p. 3.1), mille rikkumise eest hageja kostjalt leppetrahvi nõuab.

Kuna pooled pidasid kostja kohustuste täitmise üle läbirääkimisi, ei olnud hagejal mõistlik

esitada läbirääkimiste ajal kostjale leppetrahvi nõuet. Mõistliku aja sisustamisel tuleks sellega

arvestada (VÕS § 159 lg 2). Analoogia korras saab kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 167 lg-t 1.

4.4. Kostja tegi 03.06.2021 kompromissiettepanekus (dtl 41) hagejale mh ettepaneku, et tasub

hagejale leppetrahvi tingimusel, et hageja tuleb kostjale muudes küsimustes vastu (nt vähendab

investeerimiskohustuse mahtu). Kostja on kompromissiettepanekuga tunnustanud hageja nõuet

(TsÜS § 158 lg 2 analoogia korras). Ka sellega tuleks mõistliku aja sisustamisel arvestada

(VÕS § 159 lg 2).

4.5. Kostja investeerimiskohustus tekkis 2005. aastal ja selle täitmise tähtaeg oli 10 aastat.

2015. aastal pikendati esimese osa investeerimiskohustuste täitmise tähtaega kuni 12.08.2020.

Seega oli kostjale antud investeerimiskohustuse täitmiseks 15 aastat. Seda arvestades ei ole

õiglane ja hea usu põhimõttega kooskõlas, et hageja peab leppetrahvi nõude esitama kolme kuu

jooksul.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja jäi

maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud palus kostja jätta hageja

kanda.

2-22-5394

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta

rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda

maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6

kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.

7. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt investeerimiskohustuse

rikkumise tõttu lepingu p 5.1 alusel leppetrahvi. Eelkõige on pooled eri meelt selles, kas hageja

teavitas kostjat mõistliku aja jooksul, et ta leppetrahvi nõuab. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja

on investeerimiskohustust rikkunud, ning et lepingu p 5.1 näeb ette kohustuse rikkumise korral

kostja kohustuse maksta hagejale leppetrahvi.

8. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et hageja ei teatanud kostjale leppetrahvi

nõudmisest mõistliku aja jooksul ning on seetõttu VÕS § 159 lg 2 järgi kaotanud õiguse kostjalt

leppetrahvi nõuda. Seejuures ei eksinud maakohus ka tõendite hindamisel.

9. Esmalt märgib ringkonnakohus, et hagejal oli võimalik tõendada leppetrahvi nõude või teate

kättesaamist kostja poolt mistahes tõendiga. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette

kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 232 lg 2).

Kolmandast isikust teenusepakkuja serveri väljavõte on ainult üks võimalik tõend, mis oleks

võinud usaldusväärselt tõendada, et e-kiri saabus teatatud ajal saaja serverisse. Kostja vaidles

juba hagile esitatud vastuses vastu asjaoludele, nagu oleks hageja kostjat teavitanud Narva

Linnavalitsuse linnavarakomisjoni otsusest rakendada leppetrahvi, Narva Linnavalitsuse

korralduse eelnõust või 16.02.2022 korraldusest nr 121-k, samuti sellele, nagu oleks kostja

pöördunud Narva abilinnapea poole läbirääkimiste pidamiseks ning et hageja andis kostjale

kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja (tl 54 pöördel–55, p 3.1). Kui saatja e-kirja kättesaamise

kinnitust ei nõudnud, peab saatja tõendama, et teade jõudis tähtaegselt saajani. E-kirja saajani

jõudmist ei saa saatja tõendada saadetud e-kirja väljavõttega, sest see ei tõenda e-kirja jõudmist

saajani (RKTKo 08.04.2015, 3-2-1-8-15, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika). Kuna hageja ei

nõudnud kostjalt e-kirjade kättesaamist (tl 20, 105 ja 111), tuli nende kättesaamist kostja poolt

hagejal tõendada. Sellele juhtis maakohus eraldi tähelepanu ka 03.05.2023 e-kirjas (tl 133) –

tegemist ei olnud siiski uue asjaoluga, nagu maakohus e-kirjas märkis (vrd tl 55, p 3.1 ja 3.1.3).

10. Kostja 03.06.2021 kompromissiettepanekust ei nähtu, et kostja on kätte saanud hageja teate

leppetrahvi kohta või et kostja on hageja leppetrahvinõuet tunnistanud (tl 24). Kostja on

märkinud, et teeb kompromissiettepaneku seetõttu, et temast sõltumatutel objektiivsetel

põhjustel ei ole praegu investeeringute tegemine mõistlikult võimalik, majanduslikult

otstarbekas ega teostatav, samuti seetõttu, et Narva linna kinnisvaraturg on jätkuvalt

madalseisus (tl 24, teine lõik). Vaatamata sellele, et kostja tegi ettepaneku tasuda hagejale

kompromisstasu, mis sisaldab kõike tasusid, sh leppetrahve jms (samas, p-d 1–3), ei nähtu

kompromissiettepanekust, et kostja lähtus ettepaneku tegemisel hageja leppetrahvi nõudest.

Kostja pakkus esimese alternatiivina, et hageja vabastab kostja kõikidest lepingus kokku lepitud

kohustustest, muu hulgas loobub kinnisasja tagasiostuõigusest ja vabastab kostja

investeerimiskohustusest. Lisaks oli kostja juba enne investeerimiskohustuse esimese osa

täitmise tähtaja saabumist (s.o 12.08.2020 – tl 14, p 5.1) proaktiivne ning taotles hagejalt

investeerimiskohustuse täitmise tähtaja muutmist (tl 18–19).

11. Kostja vaidles muu hulgas vastu asjaolule, et hageja on teda teavitanud Narva

Linnavalitsuse Linnavarakomisjoni otsusest (tl 55, p 3.1.1), samuti sellele, et kostjale on kätte

toimetatud Narva Linnavalitsuse 16.02.2022 korraldus nr 121-k (tl 55, p 3.1.6).

2-22-5394

Ringkonnakohtu

hinnangul

ei

tõenda

ka

hageja

19.08.2021

vastus

kostja

kompromissiettepanekule (tl 26–28), et kostja sai hageja 13.01.2021 e-kirja kätte. Samuti ei ole

hageja tõendanud, et kostja sai kätte hageja 19.08.2021 vastuse (tl 105). Sellel, kas kostja on

viidatud korralduse halduskohtumenetluses vaidlustanud, ei ole siinses asjas tähtsust. See, et

hageja väitel ei esitanud kostja korraldusele vastuväiteid, viitab pigem sellele, et kostja ei

saanud korraldust kätte – arvestades, et kostja vaidleb hageja leppetrahvinõudele vastu paljuski

samadel põhjendustel, millele tuginedes palus kostja hagejalt lepingu muutmist (vrd tl 18–19 ja

tl 57–58 pöördel).

12. Ringkonnakohtu hinnangul ei takistanud poolte läbirääkimised hagejal kostjale esitamast

VÕS § 159 lg 2 järgset teadet. Samuti ei ole alust TsÜS § 167 lg 1 analoogia korras

kohaldamiseks. Leppetrahvi nõudmisest teatamine ei eelda, et hageja edaspidi nõude ka esitab.

Hageja on ise toonud hagis esile, et Narva Linnavalitsuse linnavarakomisjon otsustas

leppetrahvi rakendada juba 14.10.2020 (tl 3, esimene lõik), s.o ajal, mil hageja

apellatsioonkaebuse väidete kohaselt poolte läbirääkimised veel kestsid. Leppetrahvinõude

esitamisest teatamine peab tagama selle, et võlausaldaja käitumine on võlgniku jaoks piisavalt

ettenähtav ja et võlgnik saab leppetrahvinõuet oma edasises käitumises arvestada (RKTKo

12.10.2023, 2-21-7989 p 19, teine lõik ja seal viidatud kohtupraktika).

13. Vastavalt VÕS § 159 lg-le 2 kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta

mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et

ta leppetrahvi nõuab. Hageja ei ole praegusel juhul tõendanud, et ta on leppetrahvi nõudmisest

kostjat VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul teavitanud. Täpsemalt ei ole hageja

tõendanud, et kostja on kätte saanud teate(d) leppetrahvi nõudmise kohta enne hagiavalduse

kättesaamist 22.04.2022 (tl 142 pöördel, p 61). Seetõttu nõustub ringkonnakohus maakohtuga,

et enam kui 1,6 aastat oma nõudest teatamiseks ja selle esitamiseks oli ebamõistlikult pikk aeg,

ning et mõistlikuks ajaks saab praegusel juhul pidada kuni kuus kuud. Leppetrahvi nõude

eeldused lepingu p 5.1 alusel olid hagejale teada alates 13.08.2020. VÕS § 159 lg 2 järgi tuleb

leppetrahvi teade (sh kohtusse esitatav leppetrahvi nõue) esitada mõistliku aja jooksul (RKTKo

29.04.2008, 3-2-1-28-08, p 14).

14. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

16. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS

§ 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

17. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud

menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 1007 eurot (ilma käibemaksuta). Nimekirja

kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku

5,3 tundi, sh maakohtu otsusega tutvumine, suhtlemine kliendiga, kompromissiläbirääkimiste

pidamine, apellatsioonkaebuse vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamine.

18. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu on kolleegiumi hinnangul

esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik.

2-22-5394

19. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 190 eurot (ilma käibemaksuta),

mis ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära.

20. Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku

1007 eurot (= 5,3 tundi × 190 eurot/tund), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)