2-23-144106/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 26. märts 2024

Tsiviilasja number

2-23-144106

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi K. B. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Revensen OÜ (registrikood 16625699;

asukoht Tartu mnt 13, Tallinn), lepinguline esindaja

Irina Vassiljeva (e-post: irina@revonum.ee)

Kostja: K. B. (isikukood xxxxxxxxxx; tegelik elukoht

teadmata)

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Revensen OÜ hagi K. B. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks menetlusse

võtmisest ja lugeda hagi koos lisadega Revensen OÜ-le tagastatuks.

2. Jätta menetluskulud Revensen OÜ kanda. K. B. hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

3. Määrus toimetada kätte Revensen OÜ-le.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5

kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Revensen OÜ (hageja) esitas 1. novembril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse K. B. (kostja) vastu 1160 euro 63 sendi väljamõistmiseks. Pärnu

Maakohtu 24. novembri 2023. a määrusega anti tsiviilasi üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses, kuivõrd kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte

toimetada.

2. Tartu Maakohus jättis 14. detsembri 2023. a määrusega hagi käiguta ning andis hagejale

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas 17. jaanuaril 2024 täiendatud hagiavalduse.

Kohus jättis hagi 20. veebruari 2024. a määrusega teistkordselt käiguta ning andis hagejale

tähtaja 14 päeva nimetatud määruse kättesaamisest alates nõude aluseks olevate asjaolude

täpsustamiseks ning kostja andmete esitamiseks. Kohus hoiatas, et kui kohtu määratud

tähtajaks hagis esinevaid puudusi ei kõrvaldata, võib kohus keelduda hagi menetlusse

võtmisest või hagi sisulisel lahendamisel jätta hagi põhjendamata osas rahuldamata.

Hageja lepinguline esindaja sai kohtu 20. veebruari 2024. a määruse kätte

kättetoimetamisportaali vahendusel 11. märtsil 2024, seega oli puuduste kõrvaldamise

viimaseks päevaks 25. märts 2024. Hageja tähtaegselt hagiavalduses esinenud puudusi ei

kõrvaldanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 1 p 2 alusel, sest hagi ei allu Eesti kohtule ning TsMS § 371 lg 1 p 9, lg 2 p

2 ja § 3401 lg 2 alusel, sest hageja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud.

4. TsMS § 75 lg 1 järgi kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse

sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub

kohtule, kuhu avaldus esitati.

TsMS § 79 lg 1 kohaselt võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi. Sama sätte

lg 2 järgi kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib tema vastu hagi esitada tema viimase

teadaoleva elukoha järgi.

Hageja hinnangul allub asi Eesti kohtule, sest kostja viimane elukoht oli aadressil Uus 57-49,

Tartu. Kohtul on alust arvata, et tegemist võib olla rahvusvahelise kohtualluvusega.

Kohus selgitas 20. veebruari 2024. a määruses, et TsMS § 338 lg 3 näeb ette, et kui

menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb

menetlusdokumendis märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud. Hageja poolt

esitatud päringust Läti Vabariigi ametiasutusele ei nähtu, et selles olnuks toodud kostja kohta

muid andmeid kui nimi (kusjuures eesnimi oli märgitud kujul Kristine, kuigi teadaolevalt on

kostja eesnimi Kristīne) ning Eesti isikukood. Ei ole mõistlik arvata, et Läti Vabariigi

ametiasutus on võimeline tuvastama isiku Eesti isikukoodi alusel. Esitatust ei nähtu, et hageja

oleks eraldi välja toonud kostja sünniaja. Samuti nähtub kohtule, et Läti ametiasutusele tehtud

päring ja vastus sellele on enam kui aasta aega vana (välja antud vastavalt 4. ja 25. jaanuaril

2023). Kohus märkis, et hagejal tuleb teha Läti ametiasutusele korrektne ja võimalikult selgelt

isiku

tuvastamist

võimaldavate

andmetega

päring

ning

esitada

saadud

vastus

kohtule. Rahvastikuregistri andmetel on kostjal Läti Vabariigi pass nr LV5095863 (välja

antud 2. mail 2015, kehtiv kuni 1. maini 2025).

5. TsMS § 70 lg 4 p 1 järgi kohaldatakse TsMS-s rahvusvahelise kohtualluvuse kohta

sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruses (EL) nr 1215/2012 (12. detsembri 2012 määrus kohtualluvuse ning kohtuotsuste

tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud)) (nn Brüsseli I

(uuesti sõnastatud) määrus).

Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 4 lg 1 kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle

alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest

ning art 5 lg 1 järgi võib isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, hagi esitada teise

liikmesriigi kohtusse üksnes määruse II peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras.

Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 17 lg 1 sätestab, et asjades, mis puudutavad

lepinguid, mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul

eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks II peatüki 4. jao alusel, ilma et see piiraks artikli

6 ja artikli 7 punkti 5 kohaldamist, kui tegemist on: a) järelmaksuga kaupade müügilepinguga,

b) osamaksetena tasutava laenulepinguga või muud liiki krediidilepinguga, mis sõlmiti

kaupade müügi rahastamiseks, või c) muudel juhtudel lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes

tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle selline tegevus

on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka

nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse.

Arvestades Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 17 lg 1 viidet art-le 6, saab artiklit 17

üldjuhul kohaldada kostja suhtes, kelle alaline elukoht on mõnes liikmesriigis.

6. Hageja nõuded tulenevad TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel 25. veebruaril

2022 sõlmitud krediidikontolepingust ja kostja on tarbija. Kostja elukoht on liikmesriigis,

ilmselt Lätis. Seega tuleb Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 17 lg 1 alusel määrata

käesolevas asjas kohtualluvus kindlaks määruse II peatüki 4. jao alusel.

Kohus märgib, et hageja on samast lepingust tuleneva nõudega juba varem kohtu poole

pöördunud ning kohus keeldus hagi menetlusse võtmisest põhjusel, et asi ei allu Eesti kohtule

(tsiviilasi nr 2-22-133544). Kohus jätkuvalt leiab, et hagi ei allu Eesti kohtule.

7. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 18 lg 2 järgi võib teine lepingupool algatada

menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.

Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 62 lg 1 kohaselt, et teha kindlaks, kas poole alaline

elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus

siseriiklikku materiaalõigust.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 alusel on isiku elukoht koht, kus isik

alaliselt või peamiselt elab.

Hageja märkis kostja viimaseks elukohaks Uus 57-49, Tartu. 25. veebruari 2022. a lepingus

on kostja aadress Kalda tee 40 5, Tartu. Käesolevas tsiviilasjas ega ka tsiviilasjades

nr 2-22-117811, 2-22-129408 ja 2-22-133544 ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente

kätte toimetada.

Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja isiku olek „andmed puuduvad“, kirje olek

„arhiivis“. Kostja sündis Lätis, Riias, tal on Läti kodakondsus ning ta emakeel on läti keel.

Kostjal on kehtiv välisriigi pass nr LV5095863. Kostja kanded Eesti rahvastikuregistrisse tehti

esmakordselt alles 7. veebruaril 2022, andmed vanemate ja lisa-aadresside kohta puuduvad.

Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukoha aadress Uus 57-49 alates 13. juunist 2022

kehtetu ning kehtiv elukoha aadress puudub.

Töötamise registri andmetel ei ole kostja Eestis töötanud. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei

ole kostjale Eestis väljamakseid kunagi tehtud. Kostjale ei kuulu Eestis kinnistusraamatu

andmetel kinnisasju ega liiklusregistri andmetel sõidukeid. Politsei- ja Piirivalveamet teatas

kohtule 9. veebruaril 2023 tsiviilasjas nr 2-22-144917, et neil puuduvad andmed kostja

asukoha kohta ning isikuga ei ole seotud ühtegi juhtumit. Tartu Maakohus jättis juba 8. mai

2023. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-133544 hageja hagi kosta vastu menetlusse võtmata,

sest kostja elukoht ei ole Eestis ja hagi ei allu Eesti kohtule. Kohus rõhutab, et viimati

nimetatud tsiviilasjas tugines hageja nõue samale lepingule, millele tugineb hageja nõue

käesolevas tsiviilasjas. Käesolevas asjas ei ole hageja esitanud uusi andmeid selle kohta, et

kostja elukoht oleks Eestis.

Arvestades, et kostja on tarbija ning tema alaline elukoht ei ole Eestis, ei allu käesolev vaidlus

Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 18 lg 2 järgi Eesti kohtule.

8. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 19 järgi võib II peatüki 4. jao sätetest kõrvale

kalduda üksnes kokkuleppe alusel: 1) mis on sõlmitud pärast vaidluse teket, 2) mis võimaldab

tarbijal algatada menetluse II peatüki 4. jaos nimetamata kohtutes, või 3) mille on sõlminud

tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe

sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad

kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase

liikmesriigi õigusega.

Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et esineks Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art

19 märgitud asjaolusid, mis võimaldaksid kõrvale kalduda II peatüki 4. jao sätetest.

Poolte vahel ei ole sõlmitud ka kehtivat kohtualluvuse kokkulepet. Krediidikonto

üldtingimuste p 10.3 näeb ette, et kokkuleppe mittesaavutamise korral lahendatakse vaidlus

Eesti Vabariigi kohtutes, esimese astme kohus on Harju Maakohus, kui imperatiivsest

kohtualluvuse regulatsioonist ei tulene teisiti. Nimetatud kohtualluvuse kokkulepe on TsMS

§ 106 lg 1 p 1 ja § 104 lg 1 alusel tühine, sest käesolev vaidlus ei ole seotud kostja majandus-

või kutsetegevusega ja kostja ei ole ka riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-

õiguslik juriidiline isik. Samuti ei esine TsMS § 104 lg-s 3 nimetatud juhtumeid, kui

kohtualluvuse kokkulepe kehtib TsMS § 104 lg-s 1 sätestatust sõltumata. Üldtingimuste

p 10.3 ei ole sõlmitud pärast vaidluse tekkimist ning sellest ei tulene, et kohtualluvus oleks

kokku lepitud konkreetselt juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama

välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või

asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada (TsMS § 104 lg 3 p-d 1 ja 2).

Arvestades, et pooled ei ole sõlminud kehtivat kohtualluvuse kokkulepet Eesti kohtu kasuks

ning kostja elukoht ei ole Eestis, ei ole Tartu Maakohus Brüsseli I (uuesti sõnastatud) art 18

lg 2 alusel pädev käesolevat tsiviilasja lahendama. Kuna hagi ei allu Eesti kohtule, tuleb see

jätta TsMS § 371 lg 1 p 2 ja § 75 lg 2 alusel menetlusse võtmata.

TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele

kohtule. TsMS § 75 lg 2 näeb ette, et kui kohus leiab, et asi ei allu sellele kohtule, saadab

kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei

allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.

Kuna hagi ei allu Eesti kohtule, tuleb see jätta menetlusse võtmata ja lugeda TsMS § 372 lg 4

alusel tagastatuks.

9. TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei

ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid.

TsMS § 363 lg 1 märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele;

1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi

alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist

asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 5) hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla

rahasumma maksmisele.

TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi

ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada.

TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või

kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu

hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab

menetlusdokumendi seniks käiguta. TsMS § 3401 lg 2 näeb ette, et kui kohtu määratud

tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja

tagastatakse.

Kohus selgitas 20. veebruari 2024. a määruses, et hagejal tuleb välja tuua asjaolud, millest

nähtuks, et kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel järgiti vastutustundliku laenamise

põhimõtet, et võlausaldaja omandas enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist teabe, mis

võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline lepingut kokkulepitud tingimustel täitma. Kohus

kohustas hagejat esitama nende asjaolude tõendamiseks tõendid.

Hageja sai kohtu 20. veebruari 2024. a määruse kätte 11. märtsil 2024. Hageja ei ole

tähtaegselt osundatud puudusi kõrvaldanud. Lähtudes TsMS § 62 lg-st 1 ja tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg-st 1, algas kohtu 20. veebruari 2024. a määruses puuduste

kõrvaldamiseks antud tähtaeg 12. märtsil 2024 ja 14 päeva möödus TsÜS § 135 lg 2 ja § 136

lg-te 6 ja 8 järgi 25. märtsil 2024.

Hageja kohtu määratud tähtpäevaks hagis esinevaid puudusi ei kõrvaldanud, mistõttu tuleb

hagi jätta ka TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmata, sest

hagiavaldus ei vasta vorminõuetele, hageja nõue on ebaselge ja seetõttu perspektiivitu. Kohus

ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks võtta perspektiivitut hagi menetlusse.

10. TsMS § 372 lg 4 teise lause järgi kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest,

ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse

võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kuna hageja esitas hagi elektrooniliselt, ei ole vaja

seda tagastada.

TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast ja tagastab

selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

11. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest

ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid. Kostja tsiviilasja nr 2-23-144106

menetluses ei osalenud.

12. Tulenevalt TsMS § 3401 lg-st 2 ja § 372 lg 5 esimesest lausest võib hagiavaldusse

menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik