2-23-117850/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedAktsiaselts PlusPlus Capital esitas 06.10.2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse Sxxxxxx Mxxxxxx vastu võla väljamõistmiseks. Hagi aluseks on kostja ja Tele2 Eesti AS vahel
Legislator headnote
AI generatedArt. 17 lg, Art. 18 lg, Art. 62 lg; 2-23-117850/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Hagi aluseks on kostja ja Tele2 Eesti AS vahel
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Kohtujurist
Gerty Pau
Katre Kolk
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
26. märts 2024, Tartu kohtumaja
2-23-117850
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Sxxxxxx Mxxxxxx
vastu võla väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (rk 11919806),
lepinguline esindaja Marjana Šestel
Kostja Sxxxxxx Mxxxxxx (ik xxxxxxxxxxx)
RESOLUTSIOON
1. Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi SxxxxxxxMxxxxxx vastu võla väljamõistmiseks
menetlusse võtmata.
2. Jätta menetluskulud hageja kanda.
3. Määrus toimetada kätte hageja esindajale.
4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu
Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse
esitajale kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 06.10.2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse Sxxxxxx
Mxxxxxx vastu võla väljamõistmiseks. Hagi aluseks on kostja ja Tele2 Eesti AS vahel
12.04.2022 sõlmitud liitumisleping.
2. Tartu Maakohus jättis 29.12.2023 hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja
kohtualluvuse põhjendamiseks. Kohus märkis, et kui poolte vahel kehtivat kohtualluvuse
kokkulepet ei ole ning hageja soovib tugineda kostja elukohajärgsele kohtualluvusele, tuleb
hagejal selgitada, miks hageja leiab, et kostja elukoht on Eesti Vabariigis, mitte Lätis.
Hageja teatas 08.01.2024 kohtule, et tal ei ole võimalik saada kostja elukoha andmeid Läti
rahvastikuregistrist. Muid selgitusi hageja kohtualluvuse kohta ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib kohus, kas
rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel
kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kohus ei võta TsMS § 371 lg 1
p 2 alusel hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.
5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012,
kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades
(edaspidi: määrus nr 1215/2012) art 17 lg 1 näeb ette, et asjades, mis puudutavad lepinguid,
mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul
eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks määruse neljanda jao alusel, kui tegemist on:
• järelmaksuga kaupade müügilepinguga,
• osamaksetena tasutava laenulepinguga või muud liiki krediidilepinguga, mis sõlmiti
kaupade müügi rahastamiseks, või
• muudel juhtudel lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha
liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega
suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki,
ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse.
6. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel
12.04.2022 sõlmitud Tele2 liitumislepingust nr 854276909 (edaspidi: leping), mille alusel
Tele2 osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust. Kuna kostja on füüsiline isik, võib
eeldada, et kostja sõlmis lepingu isikliku eratarbimise vajaduse rahuldamiseks. Kohus leiab
seega, et kostja sõlmis lepingu tarbijana oma majandus- ja kutsetegevusest sõltumatul
eesmärgil. Leping sõlmiti Eestis tegutseva äriühinguga kostjale teenuse osutamiseks.
Tsiviilasja kohtualluvus tuleb määruse nr 1215/2012 art 17 lg 1 punkti c järgi seega määrata
määruse nr 1215/2012 II peatüki neljanda jao alusel.
Teine lepingupool võib määruse nr 1215/2012 neljanda jao art 18 lg 2 kohaselt algatada
menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.
Sellest sättest võib kõrvale kalduda üksnes määruse nr 1215/2012 art 19 sätestatud nõuetele
vastava kohtualluvuse kokkuleppe alusel.
Hageja ei ole praegusel juhul tuginenud sellele, et lepingust tulenevate vaidluste
lahendamiseks on sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe. Tuvastamaks, kas poole alaline
elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab kohus
määruse nr 1215/2012 art 62 lg 1 järgi enda siseriiklikku materiaalõigust. Kui poole alaline
elukoht ei ole liikmesriigis, kelle kohtutele on asja kohta hagi esitatud, kohaldab kohus teise
liikmesriigi õigust, et selgitada, kas nimetatud poole alaline elukoht on selles liikmesriigis
(määruse nr 1215/2012 art 62 lg 2).
Hageja märkis hagiavalduses kostja aadressiks xxxxxxxxxxxxxxx, xxxxx linn. Nimetatud
aadressi nimetas kostja enda elukoha aadressina ka 12.04.2022 lepingus. Maksekäsu
kiirmenetluses on kohus välja selgitanud, et kostja ei ela nimetatud aadressil.
Rahvastikuregistris puudub kostjal kehtiv elukoha aadress, viimane kehtiv aadress on olnud
“Eesti” kuni 03.12.2022. Rahvastikuregistri andmetel on tegemist Läti Vabariigi
kodanikuga, kes on sündinud Lätis ja kelle emakeel on läti keel. Töötamise registris
puuduvad isikul aktiivsed kanded. Kostja andmed Eesti rahvastikuregistris on praegu
märgitud arhiivis olevaks. Kostja profiiliandmetest sotsiaalmeediaplatvormil Facebook
nähtub, et tema elukoht on Riia, Läti Vabariik.
Arvestades kostja seotust Läti riigiga ning kostja kohta kogutud ülal kirjeldatud teavet, on
kohtu hinnangul alust arvata, et kostja elukoht ei ole Eestis.
Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kostjal puudub tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg
1 tähenduses Eesti Vabariigis elukoht. Läti tsiviilkoodeksi (Civillikums) § 7 lg 1 järgi on
isiku elukoht koht, kus isik vabatahtlikult viibib otsese või kaudse sooviga seal alaliselt elada
või tegutseda. Kohtul on eeltoodu põhjal alust arvata, et kostja kasutas Eesti elukohta ajutiselt
ning on naasnud Lätti.
Arvestades, et pooled ei ole sõlminud kehtivat kohtualluvuse kokkulepet Eesti kohtu kasuks
ning kostja elukoht on Läti Vabariigis, on Läti kohtud määruse (EL) nr 1215/2012 art 18 lg
2 alusel pädevad käesolevat tsiviilasja lahendama. Kuna hagi ei allu Eesti kohtule, tuleb see
jätta TsMS § 371 lg 1 p 2 ja § 75 lg 2 alusel menetlusse võtmata.
7. TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda.
allkirjastatud digitaalselt/
Gerty Pau
Kohtunik