2-23-117850/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Gerty Pau

Katre Kolk

Määruse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

26. märts 2024, Tartu kohtumaja

2-23-117850

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Sxxxxxx Mxxxxxx

vastu võla väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (rk 11919806),

lepinguline esindaja Marjana Šestel

Kostja Sxxxxxx Mxxxxxx (ik xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi SxxxxxxxMxxxxxx vastu võla väljamõistmiseks

menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Määrus toimetada kätte hageja esindajale.

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 06.10.2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse Sxxxxxx

Mxxxxxx vastu võla väljamõistmiseks. Hagi aluseks on kostja ja Tele2 Eesti AS vahel

12.04.2022 sõlmitud liitumisleping.

2. Tartu Maakohus jättis 29.12.2023 hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja

kohtualluvuse põhjendamiseks. Kohus märkis, et kui poolte vahel kehtivat kohtualluvuse

kokkulepet ei ole ning hageja soovib tugineda kostja elukohajärgsele kohtualluvusele, tuleb

hagejal selgitada, miks hageja leiab, et kostja elukoht on Eesti Vabariigis, mitte Lätis.

Hageja teatas 08.01.2024 kohtule, et tal ei ole võimalik saada kostja elukoha andmeid Läti

rahvastikuregistrist. Muid selgitusi hageja kohtualluvuse kohta ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib kohus, kas

rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel

kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kohus ei võta TsMS § 371 lg 1

p 2 alusel hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.

5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012,

kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades

(edaspidi: määrus nr 1215/2012) art 17 lg 1 näeb ette, et asjades, mis puudutavad lepinguid,

mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul

eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks määruse neljanda jao alusel, kui tegemist on:

• järelmaksuga kaupade müügilepinguga,

• osamaksetena tasutava laenulepinguga või muud liiki krediidilepinguga, mis sõlmiti

kaupade müügi rahastamiseks, või

• muudel juhtudel lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha

liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega

suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki,

ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse.

6. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel

12.04.2022 sõlmitud Tele2 liitumislepingust nr 854276909 (edaspidi: leping), mille alusel

Tele2 osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust. Kuna kostja on füüsiline isik, võib

eeldada, et kostja sõlmis lepingu isikliku eratarbimise vajaduse rahuldamiseks. Kohus leiab

seega, et kostja sõlmis lepingu tarbijana oma majandus- ja kutsetegevusest sõltumatul

eesmärgil. Leping sõlmiti Eestis tegutseva äriühinguga kostjale teenuse osutamiseks.

Tsiviilasja kohtualluvus tuleb määruse nr 1215/2012 art 17 lg 1 punkti c järgi seega määrata

määruse nr 1215/2012 II peatüki neljanda jao alusel.

Teine lepingupool võib määruse nr 1215/2012 neljanda jao art 18 lg 2 kohaselt algatada

menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.

Sellest sättest võib kõrvale kalduda üksnes määruse nr 1215/2012 art 19 sätestatud nõuetele

vastava kohtualluvuse kokkuleppe alusel.

Hageja ei ole praegusel juhul tuginenud sellele, et lepingust tulenevate vaidluste

lahendamiseks on sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe. Tuvastamaks, kas poole alaline

elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab kohus

määruse nr 1215/2012 art 62 lg 1 järgi enda siseriiklikku materiaalõigust. Kui poole alaline

elukoht ei ole liikmesriigis, kelle kohtutele on asja kohta hagi esitatud, kohaldab kohus teise

liikmesriigi õigust, et selgitada, kas nimetatud poole alaline elukoht on selles liikmesriigis

(määruse nr 1215/2012 art 62 lg 2).

Hageja märkis hagiavalduses kostja aadressiks xxxxxxxxxxxxxxx, xxxxx linn. Nimetatud

aadressi nimetas kostja enda elukoha aadressina ka 12.04.2022 lepingus. Maksekäsu

kiirmenetluses on kohus välja selgitanud, et kostja ei ela nimetatud aadressil.

Rahvastikuregistris puudub kostjal kehtiv elukoha aadress, viimane kehtiv aadress on olnud

“Eesti” kuni 03.12.2022. Rahvastikuregistri andmetel on tegemist Läti Vabariigi

kodanikuga, kes on sündinud Lätis ja kelle emakeel on läti keel. Töötamise registris

puuduvad isikul aktiivsed kanded. Kostja andmed Eesti rahvastikuregistris on praegu

märgitud arhiivis olevaks. Kostja profiiliandmetest sotsiaalmeediaplatvormil Facebook

nähtub, et tema elukoht on Riia, Läti Vabariik.

Arvestades kostja seotust Läti riigiga ning kostja kohta kogutud ülal kirjeldatud teavet, on

kohtu hinnangul alust arvata, et kostja elukoht ei ole Eestis.

Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kostjal puudub tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg

1 tähenduses Eesti Vabariigis elukoht. Läti tsiviilkoodeksi (Civillikums) § 7 lg 1 järgi on

isiku elukoht koht, kus isik vabatahtlikult viibib otsese või kaudse sooviga seal alaliselt elada

või tegutseda. Kohtul on eeltoodu põhjal alust arvata, et kostja kasutas Eesti elukohta ajutiselt

ning on naasnud Lätti.

Arvestades, et pooled ei ole sõlminud kehtivat kohtualluvuse kokkulepet Eesti kohtu kasuks

ning kostja elukoht on Läti Vabariigis, on Läti kohtud määruse (EL) nr 1215/2012 art 18 lg

2 alusel pädevad käesolevat tsiviilasja lahendama. Kuna hagi ei allu Eesti kohtule, tuleb see

jätta TsMS § 371 lg 1 p 2 ja § 75 lg 2 alusel menetlusse võtmata.

7. TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda.

allkirjastatud digitaalselt/

Gerty Pau

Kohtunik