2-23-8305/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-23-8305

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Leanika Tamm

Kohtujurist

Triin Tiisler

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. märts 2024.a., Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-8305

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi R. V. vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

7576,06 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital, rg-kood 11919806,

asukoht XXX

lepinguline esindaja Jekaterina Morozova, PlusPlus Legal

OÜ, e-post: XXX

Kostja R. V. , XXX, elukoht XXX, e-post XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi R. V. vastu võlgnevuse nõudes.

2. Jätta menetluskulud Aktsiaselts PlusPlus Capital kanda ning määrata, et rahaliselt

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 07.06.2023 Pärnu Maakohtule hagi, milles taotles hageja

PlusPlus Capital AS kasuks välja mõista Bigbank AS ja kostja R. V. vahel 11.10.2021

sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr. XXX tulenev põhivõlgnevus 5272,91 eurot, intressid

360,32 eurot, lepingu haldustasu 10,42 eurot, viivised 848,07 eurot, sissenõudekulud 35

eurot. Samuti taotles hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks veel mitte

sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 5272,91 eurolt alates 08.06.2023 kuni

põhinõude täitmiseni 19,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega

mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hageja taotles jätta ka hageja menetluskulud kostja

kanda.

2. Pärnu Maakohus võttis hagi 03.10.2023 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat 14 päeva

jooksul materjalide kättetoimetamisest hagile vastama. 03.10.2023 määrusega kohustas

kohus hagejat 14 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest esitama kohtule detailsed

andmed selle kohta, et tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on järgitud vastutustundliku

laenamise põhimõtet vastavalt VÕS §-le 4034. Kohus juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et

hageja on oma väidete tõendamiskohustus tulenevalt TsMS § 230 lg 1. Tulenevalt TsMS §

230 lg 2, esitavad tõendeid menetlusosalised ning kohus võib teha menetlusosalistele

ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kohus selgitas, et selleks, et kohus saaks hinnata,

kas hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tegi kohus tulenevalt TsMS §

230 lg 2 ettepaneku esitada kohtule kõik asjaolud ja tõendid, mis võimaldavad hinnata

krediidiandja poolt VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist. Kohus selgitas, et nõutud

andmete esitamata jätmise korral võib kohus jõuda järeldusele, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet ei ole järgitud.

3. Hageja kohtunõudele vastust ei esitanud, haginõuet ei täpsustanud ning vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise kohta täiendavaid selgitusi ei andnud ega esitanud mistahes

täiendavaid tõendeid.

4. Hageja nõue tuleneb Bigbank AS ja kostja vahel

11.10.2021

sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr XXX, mille alusel on kostjale väljastatud krediit summas 5

620,00 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena

alates 10.11.2021 summas 151,93 eurot kuni viimase osamakseni 12.10.2026 summas

151,88 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär

19,90% aastas, s.o 0,0553% päevas. Intressi arvestamisel lähtus pank tegelikust päevade

arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevast

alates. Lisaks leppisid pooled kokku igakuises lepingu haldustasus 2,50 eurot kuus, lepingu

sõlmimise tasu oli 84,30 eurot. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr on 23,99% aastas ja

krediidi kogukulu 9115,75 eurot. Hagiavalduse kohaselt tasus kostja osamakseid kuni

11.04.2022, mida Bigbank AS arvestas maksegraafikujärgsete osamaksete katteks. Kostja

rikkus lepingutingimusi ning ei tasunud osamakseid alates 10.05.2022 osamaksest. Bigbank

AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 16.08.2022, andes kostjale eelnevalt 14-päevase

täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks.

5.

22.08.2022 loovutas Bigbank AS oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest

teavitati kostjat kirjalikult.

6. Kostjale R. V. olid hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud

kostja poolt kohtule avaldatud e-posti aadressile XXX TsMS § 3141 lg 2 alusel 23.10.2023.

Kohus märkis nimetatud e-kirjas, et menetlusdokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks

27.10.2023, millest alates arvestab kohus 03.10.2023 kohtumäärusega määratud toimingute

tegemise tähtaja algust. Kostja kohustus kohtule vastama hiljemalt 10.11.2023, kuid kostja

hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud.

7. Hagiavalduse punktis 2.4 on hageja esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega, kui

kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

9. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele,

mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata.

10. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa

Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on

Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Kuna tegemist on

tarbijakrediidilepinguga, siis on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist.

11. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15

Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata

tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse

küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete

kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa

Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate

nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte

kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

12. Euroopa Kohus on 05.03.2020 otsuses kohtuasjas nr C-679/18 asunud seisukohale, et

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23.04.2008 direktiivi 2008/48EÜ artikleid 8 ja 23 tuleb

tõlgendada nii, et need kohustavad liikmesriigi kohut analüüsima omal algatusel, kas on

rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust, mis on ette

nähtud selle direktiivi artiklis 8. Nimetatud direktiivi art 8 sätestab, et liikmesriigid tagavad,

et enne krediidilepingu sõlmimist hindab krediidiandja tarbija krediidivõimelisust vajaduse

korral tarbijalt saadud piisava teabe alusel ja kasutades vajadusel asjakohaseid andmebaase.

Liikmesriigid, kelle õigusaktid sätestavad krediidiandjale kohustuse hinnata tarbija

krediidivõimelisust asjakohaseid andmebaase kasutades, võivad selle nõude säilitada.

Liikmesriigid tagavad, et kui lepingupooled lepivad kokku krediidi kogusumma muutmises

pärast krediidilepingu sõlmimist, ajakohastab krediidiandja tema käsutuses oleva tarbijat

käsitleva finantsteabe ning hindab tarbija krediidivõimelisust enne krediidi kogusumma mis

tahes märkimisväärset suurendamist.

13. Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja kohtunõuet ei täitnud ning ei esitanud

mistahes lisaselgitusi või tõendeid. Kohtu käsutuses ei ole kostja kontoväljavõtet ega muid

tõendeid, mis kinnitaksid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kohus märgib

vaid, et hagiavaldusele lisatud tarbijakrediidilepingust (dtl 11) nähtub, et lepingu sõlmimisel

on kostja teinud krediidiandjale korralduse teha ülekande väljastatud krediidisummast (5620

eurot) kolmandale isikule TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kontole summas 1539,49 eurot

selgitusega laenulepingu nr 8772600 lõpetamine. Eeltoodust nähtub kohtule, et kostja

kasutas uut krediidisummat osaliselt (ca enam kui kolmandiku võrra) mh varem sõlmitud

laenulepingulise kohustuse tasumise katteks. Kohus märgib, et juba nimetatud asjaolu võib

viidata sellele, et kostja ei pruugi tegelikult olla krediidivõimeline VÕS § 4034 lg 6

tähenduses. Kohtul hageja esitatud materjalide ja tõendite pinnalt eelviidatud veendumust ei

ole tekkinud.

14. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu

hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis hagejale 03.10.2023 kohtunõudega võimaluse

täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise kohta. Hageja haginõuet ei täpsustanud. Samuti ei esitanud hageja kohtule teavet

krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7

sätestatuga.

15. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab.

16. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt

infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

17. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

18. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

19. Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku

laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas

olevat tagasimaksete uuesti määramist, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole

õiguslikult põhjendatud. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

20. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS §

162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel

ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

21. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka

kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas

menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

22. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

(TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Leanika Tamm

Otsus jõustus osaliselt 11.04.2025 Tln Rkk otsuse jõustumisega järgmiselt:

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 26.03.2024 otsus osas, millega maakohus jättis välja

mõistmata põhivõlgnevuse 4624,12 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt alates 08.06.2023 19,90%

aastas. Saata asi vaidlustatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

2. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus rahuldada.