2-24-469/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

26.03.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-469

Tsiviilasi

X hagi Aktsiaseltsi Eesti Post vastu mittevaralise

ja varalise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.01.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja X (isikukood XXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 12.01.2024 määrus muutmata ja X määruskaebus

rahuldamata.

2. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud X kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Hagi aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 10.01.2024 maakohtule hagi Aktsiaseltsi Eesti Post (kostja) vastu varalise

ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt osutas kostja ebakvaliteetset postiteenust. Hageja ootas alates 2018.

aastast maksikirja, mida ta ei olnud hagiavalduse esitamise seisuga kätte saanud. Samuti tuli

2024. aastal ette juhtumeid, kus kiri või saadetis jõudis hagejani hilinemisega või ei jõudnud

üldse. Hagejale saadeti iga kuu 5-ndal kuupäeval maksikirjaga postmarke, kirjaümbrikuid,

kristlikku kirjandust ja raseerija vahetatava teraga terasid, mida ta kätte ei saanud. Eeltoodust

tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 2000 eurot või alternatiivselt õiglase

hüvitise kohtu äranägemisel.

Maakohtu määrus

3. Maakohus jättis hagiavalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel

menetlusse võtmata, kuivõrd hagiga ei olnud võimalik taotletavat eesmärki saavutada.

Menetluskulud jäid hageja kanda.

Hageja ei toonud välja, milles talle tekkinud moraalne ja varaline kahju seisnes. Ainuüksi

asjaolu, et hageja ei saanud talle saadetud postisaadetisi kätte, ei saanud tekitada talle varalist

kahju. Samuti oli küsitav moraalse kahju tekkimine, kuivõrd hagiavaldusest ei nähtunud, milles

hagejale tekkinud moraalne kahju seisnes. Hageja ei toonud esile, millised konkreetsed

saadetised jäid tal kätte saamata ning et need saadetised oleks teele pandud. Isegi kui asuda

seisukohale, et hageja kannatas hingelist valu seoses postisaadetiste mitte kättesaamisega, ei

saanud kohtu hinnangul esitatud asjaolude pinnalt asuda seisukohale, et hagejale tekkis kahju

kostja tegevuse tõttu. Eeltoodust tulenevalt puudus hagil perspektiiv.

Hageja määruskaebus

4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus,

millega võtta hagiavaldus menetlusse ja see rahuldada.

Maakohtu määrus oli ebaloogiline ja hageja põhiõiguste vastane. Kohus jättis tähelepanuta, et

hagiavalduses toodi välja kõik asjaolud, millele kohus tähelepanu juhtis. Hageja märkis, et Eesti

Vabariigi ametlik keel on eesti keel ning tegi etteheiteid kohtuametnike eesti keele oskuse ja

juriidiliste teadmiste osas. Kostja käitus oma kohustusi täites lohakalt, kuivõrd tema tegevuse

tõttu läksid kaduma mitmed hageja saadetised. Eelnevast tulenevalt tekkis hagejale nii varaline

kui ka mittevaraline kahju.

Menetluse edasine käik

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663

lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Vaidlustatud määrus on

seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

7. Maakohus lähtus hagiavalduse menetlusse võtmata jätmisel TsMS § 371 lg 2 p-st 2.

Eelviidatud paragrahvi kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldus ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset, või kui hagiavaldusega ei ole hageja taotletavat eesmärgi võimalik

saavutada.

8. Ringkonnakohus märgib, et kohtule esitatav avaldus peab vastama TsMS §-s 363 sätestatud

sisunõuetele. TsMS § 363 lg 1 p 1 ja p 2 kohaselt märgitakse hagiavalduses hageja selgelt

väljendatud nõue (hagi ese) ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus).

Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus antud juhul põhjendatult, et esitatud hagiavaldus

on menetlusse võtmist takistavate ulatuslike puudustega, mis välistavad hagi menetlusse

võtmise. Kohus ei saa hakata menetlusosalise nõuet sisustama või otsustada kohtuotsuses

selliste nõuete üle, mida menetlusosaline ei esitanud. Kohus saab lähtuda üksnes

menetlusosalise poolt välja toodust.

9. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt 2000 euro kahju hüvitamist. Samuti võib

hagiavaldusest aru saada, et hagejale tekkis kahju seoses kostjapoolse ebakvaliteetse

postiteenuse osutamisega, kuivõrd hagejale saadetud kirjad jõudsid temani hilinemisega või ei

jõudnud üldse. Hageja nõuab nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamist.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hageja ei toonud piisavalt selgelt välja nõude

aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Hageja ei selgitanud, millised konkreetsed kirjad või

saadetised jäid kostjal hagejani toimetamata. Selleks, et kohus saaks hinnata hageja kahju

hüvitamise nõude perspektiivikust ja nõude rahuldada, tuleb hagejal täpselt ja selgelt välja tuua,

milline kahju on hagejale tekkinud ja kuidas ta põhjendab, seostab ja tõendab kostjapoolse

kohustuse rikkumist, rikkumise tagajärjel hagejale tekkinud kahju ja põhjuslikku seost

rikkumise ja kahju vahel. Hagiavaldusest jäi ebaselgeks, kuidas või millistele asjaoludele

tuginedes hagejale kahju tekkis, kuidas see kujunes ja millega seondus.

10. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et hagiavaldust ei ole võimalik

menetleda, kuivõrd see ei vasta TsMS §-s 363 menetlusdokumendile sätestatud sisunõuetele.

Hagiavalduse pinnalt jäid ebaselgeks hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Samuti ei ole

kostjal mõistlikult võimalik end ebaselge nõude vastu kaitsta. Hageja peab hagiavalduses

suutma selgelt ja konkreetselt esile tuua hagi aluseks olevad asjaolud ja oma nõudeid põhistama

sellisel määral, mis võimaldaks nende menetlemist.

11. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise korral on hagejal võimalik pöörduda samade

nõuetega uuesti kohtusse. Uuesti kohtusse pöördumisel tuleb hagejal asja edukaks

menetlemiseks koostada uus nõuetekohane hagiavaldus.

12. Kuna maakohus on õigesti hagi menetlusse võtmisest keeldunud, ei muuda ringkonnakohus

maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu

tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja

määruskaebemenetluses ei osalenud, mistõttu ei ole tal sellega seoses ka menetluskulusid

tekkinud. Eelnevast tulenevalt puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud.

13. Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse TsMS § 372 lg 5 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)