3-24-889/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(2)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht

26. märts 2024. a, Tallinn Haldusasja number 3-24-889 Haldusasi

X. X. (X.) kaebus Tartu Maakohtu 26.03.2021 kohtuotsuse nr X-XX-XXXX tühistamiseks ja kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1. X. X. esitas 24.03.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 26.03.2021 kohtuotsuse nr X-XX-XXXX tühistamist või tühisuse tuvastamist ning süüteomenetlusega tekitatud mittevaralise (sh psüühilise) kahju hüvitamist summas 100 eurot ööpäeva kohta alates 18.11.2018 kuni halduskohtu otsuse jõustumiseni.

Tartu Maakohtu otsusega tunnistati kaebaja süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 (kelmus varem sarnase teo toime pannud isiku poolt); § 213 lg 2 p 1 (arvutikelmus varem sarnase teo toime pannud isiku poolt); § 349 (tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamine); § 201 lg 2 p 1 (omastamine varem sarnase teo toime pannud isiku poolt); § 344 lg 1 (dokumendi, pitsati ja plangi võltsimine); ja § 345 lg 1 (võltsitud dokumendi, pitsati ja plangi kasutamine) järgi ning mõisteti lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust tingimisi ning rahaline karistus 1500 eurot. Kohtute infosüsteemi kohaselt jõustus kohtuotsus 19.04.2021.

Kaebaja leiab, et kannatanu Swedbank esindaja ei nõustunud kokkuleppemenetlusega ja soovis osaleda üldmenetluses. Seega ei olnud kokkuleppemenetlus aus ega õiglane. Kaitseaktis toodud kirjeldused kirjeldavad, et kaebaja mõisteti süüdi tegude eest, mis ei olnud kuriteod. Väljavõte kinnistusraamatust tõendab, et kinnistuga tehti tehingud ajal, kui kaebaja suhtes toimus kriminaalmenetlus. Kaebaja sai ebaseaduslikust kokkuleppest teada 05.03.2024, kui tutvus kriminaalasja toimikuga.

2. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kuigi tegemist on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega, näeb seadus ette teistsuguse menetluskorra (HKMS § 4 lg 1).

3. Halduskohtu pädevuses ei ole jõustunud kohtuotsuste muutmine, tühistamine ega tühisuse tuvastamine. Ainult Riigikohtul on teistmismenetluses pädevus tühistada jõustunud kohtuotsus ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks tühistatud kohtulahendi teinud kohtule (KrMS § 365 lg 1 ja § 373 lg 2).

2(2) Teistmisavaldus tuleb süüdimõistetul KrMS § 367 lg 1 ja § 344 lg 3 p 2 kohaselt esitada advokaadist kaitsja vahendusel (vt Riigikohtu 11.05.2021 määrus nr X-XX-XXXX). Kui kaebajal puudub advokaadist esindaja, võib ta taotleda teistmismenetluseks riigi õigusabi. Teistmismenetluseks riigi õigusabi taotlus tuleb esitada Riigikohtule ning selle taotluse võib esitada ilma advokaadi vahenduseta (RÕS § 10 lg 51).

4. Kaebaja taotleb samuti süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamist. Sellise kahju hüvitamiseks on ette nähtud eraldi menetluskord süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusega (SKHS). Teistmisavaldusega koos on võimalik esitada Riigikohtule kahju hüvitamise taotlus, kui teistmise tõttu uuendatud kriminaalasja uue arutamise tulemusel mõistetakse isikule varasemaga võrreldes kergem karistus, isik mõistetakse õigeks või kriminaalmenetlus isiku suhtes lõpetatakse (SKHS § 6 lg 1, vrdl Riigikohtu 11.02.2022 kohtuotsuse nr 1-19-5808 p 13).

Kaebuse kohaselt on kaebajale kahju tekitamine seotud kaebaja süüdimõistmisega, st süüdimõistmise ja kahju vahel on kaebaja hinnangul põhjuslik seos. Kohus selgitab täiendavalt juurde, et juhul kui kaebaja tahe on suunatud kahju hüvitamisele süüasja lõpptulemusest sõltumata (SKHS § 7), tuleb vastav kahju hüvitamise taotlus esitada prokuratuurile (SKHS § 21 lg 4, samuti Riigikohtu erikogu 19.10.2023 määruse nr 3-23-1995 p-d 5 ja 6).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin