2-23-102829/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Määruse tegemise aeg ja koht 26. märts 2024. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-23-102829

Kohtuasi OÜ Tammiku Maja avaldus V. B.i vastu võlgnevuse euro nõudes

Menetlusosalised Avaldaja: OÜ Tammiku Maja (registrikood 10317790, epost: svetlanakanina@mail.ru)

Avaldaja seaduslik esindaja: S. K. Avaldaja lepinguline esindaja: R. T.

Puudutatud isik: V. B. (ik XXX, elukoht: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tammiku Maja OÜ avaldus.

2. Välja mõista V. B.ilt Tammiku Maja OÜ kasuks võlgnevus 1409 (üks tuhat nelisada üheksa) eurot 76 senti (sellest põhivõlgnevus 1301,71 eurot ja viivis p108,05 eurot).

3. Jätta menetluskulud V. B.i kanda. Välja mõista V. B.ilt Tammiku Maja OÜ kasuks avaldaja menetluskulude katteks 50 (viiskümmend) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Tammiku Maja esitas Viru Maakohtule avalduse V. B.i vastu võlgnevuse nõudes. Kohus saatis 06.06.2023 menetlusse võtmise määrusega V.

B.ile avalduse koos lisadega. Materjalid tagastati kohtule kuna ei olnud V. B.ile võimalik kätte

2

toimetada. 16.08.2023.a, teatas avaldaja esindaja, et avaldus koos lisadega toimetati V. B.ile kätte OÜ X hooldekodus xxx.

2. 31.10.2023.a määrusega algatas kohus hagita menetluse V. B.i eestkostevajaduse kontrollimiseks (tsiviilasi nr 2-23-15455) ja peatas tsiviilasja nr 2-23-102829 (OÜ Tammiku Maja võla nõue V. B.i vastu) menetluse kuni lahendi jõustumiseni V. B.i eestkosteasjas. 19.01.2024.a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-25455 jättis kohus V. B.ile eestkoste määramata; kohtumäärus jõustus 07.02.2024.a. Viru Maakohus uuendas 04.03.2024 määrusega menetluse ning kohustas V.B.it esitama omapoolse seisukoha avaldusele.

3. Tammiku Maja OÜ avalduse kohaselt teostab avaldaja korterelamu xxx haldamist, majandamist ja hooldust Tammiku Maja OÜ ja KÜ X vahel 01.02.2009.a. sõlmitud hoolduslepingu (teenindamisleping) alusel. Nimetatud lepinguga on korteriühistu loovutanud õiguse korteriomanikelt - võlglastelt sisse nõuda hooldustasu, kommunaalteenuste (soojuse ja vee tarbimine) võlad (p 3.1.2-3.1.6) koos viivistega. V. B. on xxx korteri nr X omanik. Korteriomandil nr X lasub seisuga 01.05.2023. a hooldustasu ja kommunaalteenuste võlgnevus koos viivistega summas 1409,76 eurot (põhivõlg 1301,70 eurot ja viivised 108,05 eurot). V. B. ei ole talle esitatud arveid tasunud. Avaldaja palub V. B.ilt võlgnevus 1409, 76 eurot välja mõista ning menetluskulud (riigilõiv 65 eurot) jätta puudutatud isiku kanda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandija korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.

Avaldaja tugineb nõudes asjaolule, et korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud hageja liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et asjast puudutatud isikul oleks kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine avaldaja liikmete hulka. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on V. B. xxx – x korteri omanik (registriosa 2221707). X Korteriühistu põhikirja p 3.1 kohaselt on ühistu liikmeskond piiratud Jaaniku 26 elamu korteriomanike ringiga. X Korteriühistu ja OÜ Tammiku Maja 01.02.2009.a. sõlmitud teenindamislepingu nr 75 p 3.1.4 kohaselt loovutab korteriühistu teenindajale (Tammiku Maja OÜ-le) õiguse sisse nõuda korteriomanikelt võlgnevused koos viivistega kommunaalmaksete ja hooldustasu eest (dtl 24-25).

5. Korteriomandija korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva KrtsS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et

3

tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1).

6. Avaldaja nõuab puudutatud isikult võlga perioodi eest 01.05.2021-01.05.2023.a. 1 409,76 eurot, millest põhivõlg 1301,71 eurot ja viivis 108,05 eurot (võlaarvestus dtl 28-29; dtl 30 ja dtl 31-33). Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriomanikule esitatud arved (dtl 34-42), OÜ Järve Biopuhastus arved korteriühistule (dtl 43-52), VKG Soojus AS arved korteriühistule (dtl 53-58), Gren Viru AS arved korteriühistule (dtl 59-60), võlateated V. B.ile (dtl 61-62), võlaarvestuse (dtl 28-33).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1). V. B. ei ole oma kohustusi täitnud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et tal on kohustus täidetud või puuduks kohustus täita. V. B. ei ole kohtu määratud tähtajaks avalduses esitatud nõudele (sh nõude suurusele) omapoolset vastust ega vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et V. B. on avalduses esitatud faktilised väited omaks võtnud.

7. Kohus rahuldab avalduse ja mõistab V. B.ilt välja 1409,76 eurot.

Menetluskulude jaotus

8. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

9. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse mõistes puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et põhjendatud on jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista menetluskulu 65 eurot (riigilõiv). Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on tasunud kokku riigilõivu 65 eurot. Kohus jätab puudutatud isiku kanda riigilõivu põhjendatud ulatuses ehk 50 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Piret Raik Kohtunik