2-22-149997/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. märts 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-149997

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus R K (K) vastu raha

tasumise nõudes

Hagihind

1725,07 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, aadress A.

Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn)

Lepinguline esindaja S R

Kostja

R K (isikukood xxx, aadress xxx)

Lepinguline esindaja I V

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus osaliselt.

2. Välja mõista R Klt (K, isikukood xxx) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

kasuks 1023 (üks tuhat kakskümmend kolm) eurot ja 79 (seitsekümmend üheksa) senti.

3. Välja mõista R Klt (K, isikukood xxx) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

kasuks viivis põhinõude 907 (üheksasada seitse) eurot ja 77 (seitsekümmend seitse) senti

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte

suuremas ulatuses kui 34,9% (kolmkümmend neli koma üheksa protsenti) aastas, alates

12.07.2023.a (kaheteistkümnendast juulist kahe tuhande kahekümne kolmandal aastal) kuni

täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 831,75 (kaheksasada kolmkümmend üks) eurot ja 75

(seitsekümmend viis) senti.

4. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagiavaldus R K (K,

isikukood xxx) vastu laenusumma 52,23 eurot tagastamise, intressi 86,30 eurot, viivise 217,71

eurot ja sissenõudmiskulude 10 eurot tasumise nõuetes.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

6. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

2 (9)

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks.

Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada

apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot.

Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab

apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohtuotsuse kirjeldava

väljajätmine

TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on

varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha

asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus menetleb hagi selle hinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras

ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa.

Kohtuotsuse põhjendav osa

1. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse

põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma

järeldused.

2. Hageja põhjendas hagiavaldust väitega, et xxx OÜ (registrikood xxx) ja kostja sõlmisid

krediidikonto lepingu XXX. Hageja soovib lepingu sõlmimist tõendada lepingudokumendiga

12.01.2022 krediidikonto lepingu nr XXX põhitingimused (dtl-d 45-47). Kostja ei ole vastu vaielnud

lepingu sõlmimise väitele. Kohus leiab, et poolte vaidluse puudumise tõttu ei vaja lepingu sõlmimine

eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

Hageja põhjendas hagiavaldust väitega, et xxx OÜ ja kostja sõlmisid maksekaardi lepingu XXX.

Hageja soovib lepingu sõlmimist tõendada lepingudokumendiga 12.01.2022 maksekaardi leping nr

XXX-xxx (dtl-d 48-55). Kostja ei ole vastu vaielnud lepingu sõlmimise väitele. Kohus leiab, et poolte

vaidluse puudumise tõttu ei vaja lepingu sõlmimine eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p

1).

3. Krediidikonto lepingu lepingudokumendist nähtuvalt on lepinguga võimaldatud kostjale

krediiti 1000 eurot intressimääraga 34,9%, krediidi kulukuse aastamääraga 41,27% ja põhiosa

osamakse suurusega 2% krediidilimiidi summast, minimaalselt 20 eurot (dtl 45). Kohus leiab, et

pooltevahelisel lepingul on tarbijakrediidilepingu tunnused võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1

mõistes, sest leping on sõlmitud majandus- või kutsetegevuses tegutseva xxx OÜ ja tarbijast kostja

3 (9)

vahel ning xxx OÜ on lepinguga võtnud endale kohustuse anda kostjale krediiti 1000 eurot. Kohus

kohaldab pooltevahelisele lepingule seaduses tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut.

4. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra

enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud

tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks

korraldab Eesti Pank oma veebilehel. VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on

käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise

tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi

maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta

intressi käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Tähtajatu tarbijakrediidilepingu alusel

saadu tagasimaksmise tingimuste määratlemisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 4061 sätestatud

eeldusi. Krediidiandja peab tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Kohus on kohustatud kontrollima tarbijakrediidilepingu kehtivuse eeldusi, sh krediidi kulukuse määra

märkimist lepingus ja kulukuse määra õigsust. Krediidikonto lepingu lepingudokumendist nähtuvalt

on lepinguga võimaldatud kostjale krediiti 1000 eurot intressimääraga 34,90%, krediidi kulukuse

aastamääraga 41,27% ja põhiosa osamakse suurusega 2% krediidilimiidi summast, minimaalselt 20

eurot (dtl 45). Leping on sõlmitud tähtajatuna. Lepingudokumendi kohaselt on kulukuse määr

arvutatud eeldusel, et krediidilimiit 1000 eurot võetakse kasutusele viivitamata ja täies ulatuses

lepingus kokkulepitud tingimustel (dtl 46). Placet Group OÜ üldtingimuste (Krediidikonto leping)

punkti 3.4 kohaselt on laen laenulimiidi ulatuses korduvkasutatav, st kasutusele võetud laenulimiidi

saab pärast laenu laenuandjale tagasi maksmist vajadusel uuesti kasutusele võtta (dtl 62). Kohus on

eeltoodut arvestades seisukohal, et krediidi kulukuse määra arvutamisel kohaldub VÕS § 4061 lg 4.

Kohus võtab tarbijakrediidi kulukuse määra baasvõrrandit rakendades arvesse, et tagastatava krediidi

summa on 1000 eurot, lisakulud puuduvad, krediit tuleb tagastada 12 võrdse osamaksega ühe aasta

jooksul ning kohalduvaks intressimääraks on 34,9% aastas. Kohtu hinnangul on eeltoodut arvestades

krediidi kulukuse määraks 41,06% aastas. VÕS § 4062 lg-s 1 nimetatud Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

kolmekordne määr krediidi andmise ajal oli 50,85%. Seega ei ületa kostjale antud krediidi kulukuse

määr VÕS § 4062 lg-s 1 nimetatud kolmekordset määra ning tarbijakrediidileping ei ole VÕS § 4062

lg 1 järgi tühine.

5. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt on krediidiandja rikkunud kostjale krediidi

andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja on kohustatud järgima vastutustundliku

laenamise põhimõtet tarbijakrediidilepingu sõlmimisel (VÕS § 4034 lg 1). Krediidiandja peab tarbija

kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: (a) tarbija varaline

seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud

füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning

sissetuleku regulaarsus (krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); (b)

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka

nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d

2 ja 4); (c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1

p 3); (d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); (e)

krediidiandjal tuleb KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto

väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud

4 (9)

muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt ka RKTKm 24.11.2023 2-21-13098,

p 18).

Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et krediidivõimelisuse hindamisel võttis krediidiandja arvesse

kostja laenutaotluses esitatud teavet sissetulekute ja väljaminekute suuruse kohta, kostja xxx AS-is

avatud pangakonto väljavõttest ajavahemiku 14.06.2021-11.12.2021 kohta nähtuvaid andmeid ning

maksehäirete registri andmeid (dtl 181). Laenutaotlusest nähtuvalt on kostja avaldanud oma

sissetuleku suuruseks 1284 eurot ja väljaminekute suuruseks 794,17 eurot (dtl 73). Krediidiandja on

omandanud kostja xxx AS-i pangakonto, millele laekub kostja töötasu, väljavõtte ajavahemiku

14.06.2021-25.09.2021 kohta (dtl-d 828-834). Krediidiandja on analüüsinud nii pangakonto

väljavõttest nähtuvaid andmeid kui ka andmeid pärast 25.09.2021 (dtl-d 191-192, 435-825). Kohus

leiab, et hageja on tõendanud kostja xxx AS-i pangakonto väljavõtte omandamise ajavahemiku

14.06.2021-25.09.2021 kohta.

Krediidiandja on omandanud kostja xxx avatud pangakonto väljavõtte ajavahemiku 21.07.2021-

11.01.2022 kohta (dtl-d 189-190). Pangakonto väljavõttest ei nähtu kostja töötasu või muu sarnase

sissetuleku laekumine xxx. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja on omandanud

kostja pangakonto, millele laekub kostja töötasu või muu sarnane sissetulek, väljavõtte ajavahemiku

kohta alates 26.09.2021 kuni lepingu sõlmimiseni 12.01.2022. Kostja pangakonto väljavõtte, millele

laekub kostja töötasu või muu sarnane sissetulek, ajavahemiku 26.09.2021 kuni 12.01.2022 kohta

omandamata jätmisega on krediidiandja rikkunud kohustusi omandada andmed tarbija

krediidivõimelisuse kohta ning neid kontrollida.

Kohus leiab, et krediidiandja ei ole piisava põhjalikkuse hinnanud, kas ja millised olid kostja

finantskohustused tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal ning milline on nende kohustuste täitmise

mõju kostja krediidivõimelisusele. Laenutaotlusest nähtuvalt on kostja tarbijakrediidilepingutest

tulenevate igakuiste maksekohustuste suurus kokku 794,17 eurot. Laenutaotluse järgi tulenevad

kohustused kuuest tarbijakrediidilepingust (dtl 73). Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuvalt

on krediidiandja omandanud andmed kostja sõlmitud tarbijakrediidilepingutest tulenevate

finantskohustuste kohta, sh selle kohta, milline on igakuiselt sissenõutavaks muutuvate osamaksete

koosseis (st palju moodustavad igakuisest osamaksest põhiosa ja intress), milline on tarbijakrediitide

lõpptähtaeg ja põhiosa jääkide suurused. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et krediidiandja oleks

kontrollinud finantskohustuste täitmist kostja poolt.

Kostja pangakontode väljavõtetest nähtub neljalt tarbijakrediite andvalt isikult krediitide laekumine.

xxx AS on 13.07.2021 tasunud kostja xxx AS-is avatud pangakontole 6500 eurot selgitusega „R K

Xxx AS Loan XXX“ (dtl 830). xxx AS on 20.07.2021 tasunud kostja xxx AS-is avatud pangakontole

1350 eurot selgitusega „xxx krediidikonto xxx“ (dtl 831). AS xxx on 02.08.2021 tasunud kostja xxx

avatud pangakontole 1934,50 eurot selgitusega „XXX konto xxx väljamakse nr xxx“ (dtl 189). xxx

xxx OÜ on 28.09.2021 tasunud kostja xxx avatud pangakontole 475 eurot selgitusega „Laen xxx“ (dtl

190). Kostja xxxangakonto väljavõttest nähtuvad kostja tagasimaksed xxx AS-ile ja xxx

krediidilepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks. Krediidiandja omandatud kostja xxx AS-i

pangakonto väljavõttest ajavahemiku 14.06.2021-25.09.2021 kohta ja xxx pangakonto väljavõttest

ajavahemiku 21.07.2021-11.01.2022 kohta ei nähtu ühtegi kostja makset muudele tarbijakrediiti

andvatele isikutele, sh Xxx AS-ile, xxx AS-ile, AS-ile XXX ja xxx OÜ.

Kui tarbija on avaldanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate kohustuste olemasolu ning krediidi

saamine nähtub tarbija pangakonto väljavõttest, kuid pangakonto väljavõttest nähtuvalt ei ole

tarbijakrediiti tagastatud, on krediidiandjal kohustus täiendavalt kontrollida tarbija võetud

finantskohustuste täitmist. Vastasel juhul tuleb eeldada, et tarbija ei täida temaga sõlmitud

tarbijakrediidilepingutest tulenevaid kohustusi. Krediidiandja ei ole seda nähtuvalt hageja esitatud

tõenditest teinud.

Kohus leiab eeltoodu põhjal, et krediidiandja ei ole küsinud kostjalt tema arvelduskonto, millele

laekub kostja sissetulek, väljavõtet tarbijakrediidilepingu sõlmimisele eelneva ajavahemiku

26.09.2021 kuni 12.01.2022 kohta, mis on oluline teabeallikas hindamaks tarbija väidete õigsust tema

sissetulekute suuruse ja regulaarsuse ning vältimatute püsikulude ja finantskohustuste suuruse kohta.

Krediidiandja ei ole välja selgitanud, milline on kostja regulaarsete finantskohustuste kestus (st

kohustuse täieliku täitmise tähtaeg) ja kohustuste koosseis (millise osa moodustavad

5 (9)

finantskohustustest põhinõuded ning millise osa kõrvalkohustused, nt intress). Eeltoodut arvestades

ei saanud krediidiandja enda kogutud andmete põhjal hinnata kostja finantskohustuste mõju tema

krediidivõimelisusele,

sh

olemasolevate

finantskohustuste

suurenemise

(nt

intressimäära

suurenemisest tingituna) võimalikkust. Krediidiandja ei ole kontrollinud, kas ja millisel viisil täidab

kostja võetud finantskohustusi. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et krediidiandja on

rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p 1 sätestatud teabe omandamise kohustust ning VÕS § 4034 lg-s 6

sätestatud lepingu sõlmimise keeldu. Krediidiandja ei ole järginud nõuetekohast hoolsust kostja

krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumisel ning krediidivõimelisuse hindamisel.

Krediidiandja on seega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

6. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata,

kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või

võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

Hageja ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtuvalt on kostja tahtlikult jätnud krediidiandjale teabe

esitamata või on seda võltsinud. Hagejal on tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 koormis tõendada VÕS §

4034 lg 7 lauses 4 sätestatud eeldused VÕS § 4034 lg 7 lausetes 1-3 kohaldamata jätmiseks. Kohtu

hinnangul ei ole hageja kirjeldanud, millist teavet krediidiandja kostjalt küsis ning mille kostja jättis

tahtlikult krediidiandjale esitamata. Hageja ei ole kostjalt teabe küsimise ja kostja poolt vastamata

jätmise kohta tõendeid esitanud. Samuti ei ole hageja kirjeldanud, millist teavet kostja võltsis ning

krediidiandjale esitas. Kohus leiab seetõttu, et pooltevahelisele võlasuhtele kohaldatakse VÕS § 4034

lg 7 lausetes 1-3 sätestatut.

7. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt võimaldati kostjale krediiti kuni 1000

eurot, mille kostja 1000 euro ulatuses 12.01.2022 kasutusse võttis (dtl 431). Kohus leiab, et poolte

vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolu, et kostja võttis krediidi kasutusse, eraldi tõendamist (TsMS

§ 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

Kohus on tuvastanud krediidiandja ja kostja vahel tarbijakrediidilepingu sõlmimise ning

krediidisumma kasutusse võtmise kostja poolt. VÕS § 4034 lg 7 lausetest 1 ja 2 tulenevalt oli

krediidiandjal õigus nõuda kostjalt krediidi tagastamist ning VÕS §-s 94 sätestatud ulatuses intressi

tasumist. Muid kulusid krediidiandjal kostjalt õigus nõuda ei ole. Tarbijakrediidilepingu sõlmimise

ajal 12.01.2022 oli VÕS §-s 94 nimetatud intressimäära suuruseks 0% aastas. Pooltevahelisele

võlasuhtele kohaldub seega intressimäär 0% aastas. Eeltoodut arvestades puudus krediidiandjal õigus

nõuda kostjalt intressi tasumist.

8. Krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud 12.01.2022 krediidikonto lepingust nr XXX nähtuvalt

leppisid pooled kokku, et leping on tähtajatu. Krediidi tagasimaksete kuupäevaks leppisid pooled

kokku 10. kuupäeva. Krediidi tagastamise tingimuseks leppisid pooled kokku, et minimaalse põhiosa

makse suurus on 2% krediidilimiidi summast, minimaalselt 20 eurot (dtl 45). Krediidiandja ja kostja

vahel sõlmitud maksekaardi lepingu XXX punkt 6.1 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „6.1.

Iga kuu esimesel tööpäeval fikseerib Laenuandja eelneva kuu viimase päeva seisuga arvestatud Laenu

põhiosa jäägi ja muud lepingu alusel tasumisele kuuluvad summad. Maksete tegemiseks (Rahaliste

kohustuste tasumiseks) edastab Laenuandja Laenusaajale igakuiselt maksekorralduse, milles nähtub

kasutusse võetud Laenu põhiosa, lepingu vaba laenulimiit ja Laenusaaja poolt tasumisele kuuluvad

summad. Eelneva kuu jooksul tehtud tehingute väljavõte on Laenusaajale kättesaadav

Iseteenindussüsteemis. Hiljemalt maksepäeval tasub Laenusaaja kas kogu Laenu, osa sellest või

vähemalt maksekorraldusel näidatud kohustusliku minimaalse osamakse. Minimaalne osamakse

koosneb krediidijäägi tagasimaksest, intressist ja muudest lepingu alusel arvestatud summadest.

Minimaalse osamakse suurus on määratud Põhitingimustes“ (dtl 63).

Kohtu hinnangul ei leppinud pooled kokku maksegraafikus. Pooltevahelisest kokkuleppest nähtub

tagastatava krediidi põhiosa igakuise minimaalse osamakse suurus, milleks on 20 eurot. Eeltoodut

arvestades ei pea krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama ning neid tarbijale teatavaks tegema.

6 (9)

Pooltevaheline kokkulepe krediidi tagastamise kohta vähemalt 20 euro suuruste igakuiste

osamaksetega on kehtiv ning kostja oli kohustatud tasuma krediidiandjale igakuiselt vähemalt 20

eurot.

9. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või

osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud

tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja

nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

Krediidiandja ütles tarbijakrediidilepingu üles põhjendusel, et kostjal oli 10.08.2022 seisuga

laenusumma 60 eurot tasumise võlgnevus, intressi 86,30 eurot tasumise võlgnevus, viivisevõlgnevus

0,97 eurot, sissenõudmiskulude võlgnevus 10 eurot. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja ei võlgnenud

krediidiandjale intressi, sest VÕS §-s 94 nimetatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0% aastas.

Seetõttu ei ole intressi, viivise ja sissenõudmiskulude võlgnevus lepingu ülesütlemise eelduseks VÕS

§ 416 lg 1 järgi.

Kohus kontrollib, kas kostjal oli 10.08.2022 seisuga laenusumma 60 eurot tagastamise võlgnevus, mis

võrdub kolme kuu laenusumma põhiosa maksete summaga. Kostja pidi krediidiandjale ajavahemikus

lepingu sõlmimisest 12.01.2022 kuni 10.08.2022 tegema seitse laenu põhiosa tagasimakset

kogusummas 140 eurot (7x20=140). Hageja on põhjendanud oma nõuet asjaoluga, et kostja tasus

krediidiandjale 01.04.2022 38,42 eurot ja 04.06.2022 53,81 eurot. Seega oli 10.08.2022 seisuga

sissenõutavaks muutunud laenu põhiosamaksete võlg 47,77 eurot (140-38,42-53,81=47,77).

Eeltoodust tulenevalt oli kostja 10.08.2022 seisuga viivituses täielikult kahe üksteisele järgneva

tagasimaksega ning osaliselt neile kahele tagasimaksele järgneva tagasimaksega. Seega esines

10.08.2022 seisuga alus VÕS § 416 lg 1 järgi lepingu ülesütlemiseks.

10. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole kostja saanud lepingu ülesütlemisavaldust.

Kohus leiab, et krediidiandja ja kostja vahelisele võlasuhtele kohalduvad Placet Group OÜ

üldtingimused, mille punkt 14.2 sisaldab järgmist tingimust: „Kõik Lepingupoolte vahelised

Lepinguga seotud teated edastatakse eesti keeles Laenutaotluses märgitud postiaadressil, e-posti

aadressil või muudel aadressidel, mille Lepingupool on kirjalikult teisele Lepingupoolele teatavaks

teinud. Kui Lepingust ei tulene teisiti, tuleb postiaadressi või e-posti aadressi muutusest teist

Lepingupoolt teavitada kirjalikult 3 kalendripäeva jooksul arvates nimetatud aadressi muutumisest.“

Üldtingimuste punkt 14.3 sisaldab järgmist tingimust: „14.3. Teade loetakse kätte antuks: 14.3.1 teate

kätteandmisel allkirja vastu; 14.3.2 teate saatmisel lihtkirjaga, kui teate postitamisest on möödunud 5

kalendripäeva; 14.3.3 teate saatmisel e-postiga, kui teate saatmisest on möödunud 1 kalendripäev (dtl

64).

Hageja on esitanud tõendina 10.08.2022 04:08 e-kirja, mis on e-postiaadressilt xxx saadetud e-

postiaadressile xxx ja mille manuses on teade lepingu ülesütlemise kohta alates 25.08.2022, kui kostja

ei tasu võlgnevust hiljemalt 24.08.2022 (dtl-d 826-827). Krediidiandja on saatnud e-kirja

elektronpostiaadressile, mille kostja on märkinud laenutaotluses (dtl 69). Kohus on eeltoodut

arvestades seisukohal, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemisavaldus tuleb lugeda kostjale

kättetoimetatuks vastavalt üldtingimuste punktidele 14.2 ja 14.3.3. Kohus leiab eeltoodut arvestades,

et täidetud olid tarbijakrediidilepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused ning

krediidiandja ja kostja vaheline 12.01.2022 sõlmitud tarbijakrediidileping on 25.08.2022 üles öeldud

ning krediidiandjal tekkis õigus nõuda kostjalt krediidi kohest tagastamist.

11. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et krediidiandja loovutas kostjaga sõlmitud

tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded 26.08.2022 hagejale. Kostja on esitanud vastuväite VÕS §

168 lg 2 ja § 172 nimetatud dokumendi kehtivusele ning keeldus oma kohustuste täitmisest (dtl 173).

Kohus leidis eelmenetluses ekslikult, et kostja esitas vastuväited krediidiandja ja hageja vahel

sõlmitud nõude loovutamise lepingu kehtivusele (dtl 200). Selliseid vastuväiteid kostja hageja

nõudele siiski ei esitanud ning kohus kontrollib üksnes seda, kas kostjal on õigus keelduda VÕS §

172 alusel hageja nõude täitmisest.

7 (9)

VÕS § 172 sätestab, et võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei

anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul,

kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Hageja põhjendab

hagiavaldust väitega, et krediidiandja teavitas kostjat 26.08.2022 teatisega nõude loovutamisest

hagejale (dtl 66). Nõude loovutamisest teatamine VÕS § 170 mõistes kujutab endast võlausaldaja

poolt tahteavalduse tegemist, mis muutub kehtivaks selle kättesaamisega võlgniku poolt (TsÜS § 69

lg 1). Hageja ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtub 26.08.2022 teatise kättesaamine kostja poolt.

Seega ei ole krediidiandja VÕS § 170 mõistes kostjale nõude loovutamisest teatanud.

Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et krediidiandja on väljastanud nõude loovutamise kohta

dokumendi VÕS § 172 mõistes. Krediidiandja 24.08.2023 kinnituskirjast nähtub Placet Group OÜ

kinnitus hagi aluseks olevast lepingust tulenevate nõuete hagejale loovutamise kohta (dtl 185).

Kinnituskiri on allkirjastatud krediidiandja lepingulise esindaja poolt ning sellele on lisatud

lepingulise esindaja esindusõigust tõendav volikiri. Kostja lepinguline esindaja on saanud

kinnituskirja kätte avaliku e-toimiku vahendusel 27.08.2023. Kohus leiab, et hageja on tõendanud

nõude omandamist krediidiandjalt. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjal õigust keelduda kohustuse

täitmisest hagejale.

12. Hageja on põhjendanud oma nõuet asjaoluga, et kostja sai krediidiandjalt krediiti 1000 eurot

ning tasus krediidiandjale 01.04.2022 38,42 eurot ja 04.06.2022 53,81 eurot. Eeltoodust tulenevalt on

hagejal õigus nõuda kostjalt krediidisumma 907,77 eurot tagastamist. Kohus rahuldab hagiavalduse

krediidisumma 907,77 eurot tagastamise nõudes. Kohus jätab hagiavalduse krediidi 52,23 eurot

tagastamise nõudes rahuldamata.

Hageja nõudis kostjalt intressi 86,30 eurot tasumist. Kohus tuvastas eelnevalt, et krediidiandjal ei

olnud õigust nõuda kostjalt intressi tasumist. Kohus jätab seetõttu hagiavalduse intressi tasumise

nõudes rahuldamata.

13. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 293,73 eurot tasumist, mis on

arvestatud põhinõudelt 960 eurot ulatuses 34,9% aastas ajavahemiku 26.08.2022 kuni 11.07.2023

eest. Hageja nõuab TsMS § 367 alusel kostjalt põhinõudelt 960 eurot viivise tasumist alates

12.07.2023 ulatuses 34,9% aastas.

Hageja põhjendab viivisenõuet sellega, et tarbijakrediidilepingus sätestati intressimäär 34,9% ning

Placet Group OÜ üldtingimuste p 5.1 näeb ette viivise tasumise kohustuse intressimääraga võrdses

määras. Kohus leiab, et pooled on kokku leppinud intressimääras 34,9% (dtl 45). Placet Group OÜ

üldtingimuste p 5.1 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „5.1. Kui Laenusaaja ei täida Rahalisi

kohustusi (välja arvatud intressi tasumise kohustus) Lepingus ettenähtud tähtajaks, on Laenusaaja

kohustatud tasuma Laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetelt iga viivitatud päeva eest viivist.

Viivise määraks on Lepingus kokkulepitud intressimäär, kuid mitte vähem kui seadusjärgne

viivisemäär“ (dtl-d 62-63).

VÕS § 408 lg 10 sätestab, et kui viivis ei ole väljendatud aasta- ja päevamäärana, on krediidiandjal

õigus nõuda tarbijalt viivist üksnes käesoleva seaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivise

määras. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus on seisukohal, et

tarbijakrediidilepingus ei ole viivist väljendatud aasta- ja päevamäärana VÕS § 408 lg 10 mõistes.

Seetõttu kohaldub pooltevahelisele võlasuhtele VÕS § 113 lg 1 ls 2.

Hagejal on õigus põhinõudelt 907,77 eurot nõuda kostjalt viivise tasumist vähemalt VÕS § 113 lg 1

ls 2 sätestatud ulatuses. Põhinõudelt 907,77 eurot VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses arvestatud

viivis ajavahemiku 26.08.2022 kuni 11.07.2023 eest on 76,02 eurot. Kohus rahuldab seetõttu hageja

nõude viivise tasumiseks osaliselt ning mõistab kostjalt viivise 76,02 eurot ning jätab hagiavalduse

rahuldamata viivise 217,71 eurot tasumise nõudes (293,73-76,02=217,71).

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

8 (9)

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja on taotlenud kostjalt protsendina viivise väljamõistmist rahuldatud põhinõuete summalt alates

12.07.2023 kuni põhinõuete täieliku tasumiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise

põhinõude 907,77 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses, kuid mitte suuremas

ulatuses kui 34,9% aastas, alates 12.07.2023 kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 831,75 eurot

(põhinõue 907,77 eurot-sissenõutavaks muutunud viivis 76,02 eurot = 831,75 eurot). Kohus ei mõista

viivist välja põhinõuet ületavas osas, sest hageja ei ole tõendanud hagejale kahju tekkimist põhinõude

summat ületavas osas. Kohus arvestab sellega, et VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud viivisemäär on

muutuv. Hageja on nõudnud kostjalt viivise tasumist määraga 34,9% aastas. Kohus piirab hageja

viivisenõuet selliselt, et kui VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud viivisemäär muutub suuremaks kui 34,9%

aastas, kohaldub viivisemäär 34,9% aastas, sest vastasel juhul väljub kohus hagi lahendamisel hagis

esitatud nõude piiridest (TsMS § 439).

14. VÕS § 1132 lg 2 p 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku

või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib

esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. VÕS

1132 lg 2 p 2 saab võlausaldaja pärast lepingu lõppemist sissenõudmiskulude hüvitist maksimaalselt

40 euro ulatuses. VÕS 1132 lg 2 ei anna võlausaldajale erinevalt VÕS 1132 lg-st 1 õigust nõuda

sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse sissenõudmise eest, vaid

kõigi lõppenud lepingust tulenevate kohustuste sissenõudmise eest. Seejuures sätestab VÕS 1132 lg

2 p 2 sissenõudmiskulude ülempiiri lepingu kohta.

Hageja on esitanud käesolevas asjas sissenõudmiskulude 50 eurot hüvitamise nõude. Hageja on hagi

põhjendanud väitega, et kostjale on saadetud 26.08.2022 nõude loovutamise teatis (dtl-d 193-194),

26.08.2022 meeldetuletus (dtl-d 148-149), 29.08.2022 meeldetuletus (dtl-d 142-145), 02.09.2022

meeldetuletus (dtl-d 195, 150-151), 06.09.2022 meeldetuletus (dtl-d 136-138), 09.09.2022

meeldetuletus (dtl-d 135-138), 21.09.2022 meeldetuletus (dtl-d 129-130), 21.09.2022 meeldetuletus

(dtl-d 129-130), 14.10.2022 meeldetuletus (dtl-d 122-123), 17.10.2022 meeldetuletus (dtl-d 120-121),

19.10.2022 meeldetuletus (dtl-d 115-116), 20.10.2022 meeldetuletus (dtl-d 112-113), 27.10.2022

meeldetuletus (dtl-d 104-105), 07.11.2022 meeldetuletus (dtl-d 98-99), 08.11.2022 meeldetuletus

(dtl-d 95-96), 28.11.2022 meeldetuletus (dtl-d 87-88), 07.12.2022 meeldetuletus (dtl-d 82-83). Kostja

on esitanud nõudele vastuväite, mille kohaselt ei ole hagejal õigust nõuda meeldetuletuskirjade eest

tasu. Kohus leiab, et poolte vaidluse puudumise tõttu ei vaja eraldi tõendamist asjaolu, et hageja

osundatud e-kirjad on kostjale saadetud (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kohtu hinnangul nähtub

e-kirjadest, et need on saadetud hageja esindaja poolt ning nendes on võlausaldajaks märgitud hageja.

Hagejal on võimalik VÕS 1132 lg 2 p 3 järgi nõuda sissenõudmiskulude hüvitist maksimaalset 40

eurot. Hageja nõue sissenõudekulude 50 eurot ületab seaduses sätestatud piirmäära 10 euro võrra.

Kohus rahuldab hagiavalduse sissenõudmiskulude 40 eurot tasumise nõudes ja jätab hagiavalduse

sissenõudmiskulude 10 eurot tasumise nõudes rahuldamata.

15. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS §

238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.

16. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagihind oli 1725,07 eurot. Kohus rahuldas

hagiavalduse nõuetes, millele vastab hagihind 1096,41 eurot. Seega rahuldas kohus hagiavalduse

osaliselt 63,56% ulatuses (1096,41 1725,07-st on 63,56%). Kohus leiab, et vaidluse iseloomu

(tarbijakrediidilepingust tulenev vaidlus) arvestades ei ole põhjendatud menetluskulude jaotamine

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus arvestab seejuures, et hagiavaldus jäi rahuldamata

olulises ulatuses. Kohus jätab seetõttu poolte menetluskulud nende endi kanda.

9 (9)

17. Kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda. Seetõttu jätab kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik