2-21-128521/115 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Anna Liiv ja Kairi Piirisild

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. märts 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-128521

Kohtuasi

Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS hagi X vastu võla

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 7. detsembri 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1740,81 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS (registrikood

10089395), lepinguline esindaja ET

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Mark Obolenski

Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel Y (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 12. märtsi 2024. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS hagist osaline loobumine 548,48

euro suuruselt põhinõudelt arvestatud viivise saamiseks ning lõpetada selles osas

menetlus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 7. detsembri 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-128521

osas, millega maakohus jättis maakohtus kantud X menetluskulud tema enda kanda

ning mõistis Xlt Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS kasuks välja menetluskulude

hüvitisena 412,50 eurot ja sellelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivise. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta maakohtus

kantud X menetluskuludest 25% Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS kanda. Muus

osas jätta maakohtu otsus muutmata.

3. Harju Maakohtu 7. detsembri 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-128521 on jõustunud

osas, millega maakohus võttis vastu Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS hagist

osalise loobumise 548,48 euro suuruse põhinõude saamiseks ja lõpetas selles osas

menetluse.

4. Rahuldada X apellatsioonkaebus osaliselt.

5. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

5.1. Võtta vastu Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS hagist osaline loobumine 548,48

euro suuruse põhinõude ja sellelt arvestatud viivise saamiseks ning lõpetada

selles osas menetlus.

5.2. Hagi rahuldada.

5.3. Mõista Xlt Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS kasuks välja põhinõue

1451,52 eurot, 26. oktoobri 2021. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

173,17 eurot ja alates 27. oktoobrist 2021 viivis põhinõudelt (1451,52 eurot)

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

5.4. Jätta maakohtus kantud Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS menetluskuludest

75% X kanda ning X menetluskuludest 25% Aktsiaseltsi INGES

KINDLUSTUS kanda.

5.5. Jätta

ringkonnakohtus

kantud

Aktsiaseltsi

INGES

KINDLUSTUS

menetluskuludest 40% X kanda, X menetluskuludest 30% Aktsiaseltsi INGES

KINDLUSTUS kanda ning Y menetluskuludest 40% X kanda. Menetluskulude

kindlaksmääramise

vaidlustamisel

tekkinud

kulusid,

s.o

30%

menetluskuludest, ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS (hageja) esitas 10. septembril 2021 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu 2218,44 euro saamiseks. Seoses kostja

vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 26. oktoobril 2021 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt

välja mõista põhinõue 2000 eurot, 26. oktoobri 2021. a seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise 238,61 eurot ja seadusjärgses määras viivise põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest

kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2.1. Hagiavalduse kohaselt toimus 23. veebruaril 2020 Põhja-Tallinnas Kari tänaval

liiklusõnnetus, milles osales kostja juhitud Toyota RAV 4 (registreerimismärgiga XXXXXX)

ja Honda CR-V (registreerimismärgiga YYYYYY). Liiklusõnnetuse põhjustas kostja ning

selles sai kahjustada sõiduk Honda CR-V (sõiduk). Kostja sõiduki liikluskindlustuse leping oli

sõlmitud hagejaga ning hageja hüvitas sõiduki omanik Yle (kolmas isik) kahju. Kostja lahkus

süüliselt sündmuskohalt, jättes liiklusõnnetuse kannatanuga kirjalikult fikseerimata

(liiklusseaduse § 169 lg 5). Seega on hagejal liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 2

alusel tagasinõude õigus kostja vastu.

2.2. Hageja nõue 2000 eurot on sõiduki liiklusõnnetuse eelse ning õnnetuse järgse väärtuse

vahe (LKindlS § 26 lg 8). Kuna sõiduki remonttööde maksumus oli ArtAuto Keretööd OÜ

kalkulatsiooni järgi 2382,56 eurot, ei olnud sõiduki remontimine majanduslikult põhjendatud.

3. Hageja vähendas 18. jaanuaril 2023 nõuet, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista

põhinõue 1451,52 eurot, 30. aprillist 2020 kuni 26. oktoobrini 2021 sissenõutavaks muutunud

viivise 173,17 eurot ja alates 27. oktoobrist 2021 viivise seadusjärgses määras kuni põhinõude

tasumiseni. Hageja vähendas põhinõuet seetõttu, et kolmas isik oli selle hagejale tagastanud.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4.1. Hageja nõude suurus on põhjendamatult kõrge. Seejuures teostas sõiduki ülevaatuse ja

remonttööde kalkulatsiooni vaid ArtAuto Keretööd OÜ. Ka ei võimaldanud hageja enne

2. märtsi 2020. a kahju hüvitamise otsust kostjal remonttööde kalkulatsiooniga tutvuda ega

esitada täiendavaid arvamusi ja hinnapakkumisi. Kostja hinnangul ei selgitanud hageja välja

sõiduki tegelikku remonttööde maksumust, sest ArtAuto Keretööd OÜ 26. veebruari 2020. a

kalkulatsiooni küsis kolmas isik, rikkudes sellega LKindlS § 26 lg-t 2. Lisaks tõi kostja esile,

et liiklusõnnetuse hetkel puudus sõidukil kehtiv liikluskindlustus.

4.2. Sõiduki omanikule kahju hüvitamisel ei arvestatud LKindlS § 26 lg-ga 8, mille kohaselt on

kindlustusandjal

õigus

vähendada

väljamakstavat

kindlustushüvitist

hüvitatud

asja

kindlustusjuhtumijärgse väärtuse võrra, kui kahjustatud isik asja valdust kindlustusandjale üle

ei anna. Ka on kostja veendunud, et sõiduki kindlustusjuhtumi järgne väärtus ei saanud olla

vaid 800 eurot, sest sõidukil sai kahjustusi vaid kolm keredetaili. Seega oli tegemist

taastamisväärse sõidukiga. Seejuures sõiduki realiseerimisel varuosadena oleks saanud 1500–

2000 eurot.

4.3. Sõiduk on praeguse ajani registris, sellel on kehtiv liikluskindlustus ning sõidukit kasutakse

igapäevases liikluses. Eeltoodu viitab asjaolule, et sõiduki kahjustused ei olnud

märkimisväärsed ning sõidukit ei saanud lugeda hävinenuks. Seejuures nähtub Brisko

Autoteenindus OÜ 11. augusti 2021. a vastusest, et sõiduki oleks saanud taastada 785 euro eest.

Menetluse edasine käik

5. Maakohus kaasas hageja taotluse alusel 7. septembri 2022. a määrusega menetlusse iseseisva

nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel Y (kolmas isik).

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus rahuldas 7. detsembri 2023. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ning

mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 1451,52 eurot, viivise 173,17 eurot ja viivise

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27. oktoobrist 2021

kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus võttis vastu hageja loobumise 548,48 euro suurusest

põhinõudest ning lõpetas selles osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 ja

§ 429 lg 1 alusel menetluse. Maakohus jättis hageja menetluskulud 75% ulatuses kostja kanda

ja kostja menetluskulud tema enda kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulude hüvitise 412,50 eurot ning sellelt viivise seadusjärgses määras.

6.1. Maakohtu põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas kindlustusandjal on õigus

esitada kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi vastu LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel

kahjustatud isikule makstud hüvitise tagasinõue (regressinõue). Maakohus leidis, et

LKindlS § 53 lg 1 p-s 2 sätestatud nõude eeldused on täidetud.

6.2. Pooled vaidlevad ka kahju suuruse üle. Kohtu määratud eksperdi arvamuse kohaselt oli

25. veebruaril 2020 sõiduki kordategemise kulu 1451,52 eurot. Maakohus nõustus eksperdi

järeldusega, et mõistliku turuhinna määramisel saab arvestada turu keskmist situatsiooni. Ka on

eksperdiarvamus põhistatud ja usaldusväärne. Kostja tõendeid eksperdiarvamuses toodud

järelduse ümberlükkamiseks ei esitanud.

6.3. Maakohus asus seisukohale, et hagejale kui kindlustusandjale on seaduse alusel üle läinud

kahjuhüvitise nõue, mis algselt tekkis kahju kannatanud isikul ja mille kindlustusandja on

kannatanule tasunud. Kannatanul kahju tekitaja vastu tekkiv kahjuhüvitise nõue on oma

olemuselt küll õigusvastaselt kahju tekitamisest tulenev nõue, kuid regressinõude üle

otsustamisel lähtutakse kindlustussuhte kohta käivatest õigusnormidest ja lepingusätetest, mitte

VÕS 53. peatükist.

6.4. Lõpetuseks võttis maakohus seisukoha hageja põhinõudest osalise loobumise kohta. Kuna

kolmas isik on hagejale tagastanud 548,48 eurot, esitas hageja selles ulatuses nõudest

loobumise avalduse. Maakohus võttis hageja põhinõudest osalise loobumise vastu ning lõpetas

selles osas menetluse.

Apellatsioonkaebus

7. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub hagi rahuldatud osas, samuti menetluskulude

jaotuse ja kindlaksmääramise osas, maakohtu otsuse tühistamist. Tühistatud osas palus kostja

teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või hagi rahuldamise korral vähendada

väljamõistetavat kahjuhüvitist nullini või alternatiivselt vastavalt kohtu äranägemisele. Seoses

haginõudest osalise loobumisega palus kostja jätta menetluskulud 27,4% ulatuses hageja kanda,

ülejäänud hageja ja kolmanda isiku menetluskulud jätta nende endi kanda. Samuti palus kostja

jätta apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda ning hageja ja kolmanda isiku

menetluskulud nende endi kanda. Kostja taotles kostja menetluskulude hüvitise ja hageja nõude

tasaarvestamist.

7.1. Kostja vaidleb vastu kahjuhüvitise suurusele. Maakohus jättis välja selgitamata, kas

asjaolu, et liiklusõnnetuse toimumise hetkel puudus sõidukil kehtiv liikluskindlustus, omab

asjas tähtsust. Kostja hinnangul võib see anda aluse kahjuhüvitise vähendamiseks. Ka ei ole

maakohus arvestanud kostja väidet, et kui sõiduki omand jäi kolmandale isikule ja ta kasutab

seda tänaseni, on sõiduki jääkväärtuse valesti arvestamine mõjutanud hageja väljamakse

suurust.

7.2. Kostja hinnangul on maakohus vääralt tuvastanud kahjuhüvitise suuruse. Seejuures ei ole

maakohus hinnanud kostja väiteid ja tõendeid, rikkudes kohtuotsuse põhjendamiskohustust.

Maakohus

rikkus

tõendite

hindamisel

menetlusõiguse

norme.

Maakohus

tugines

eksperdiarvamusele, kuid ei arvestanud kostja vastuväitega, et ekspert ei selgitanud välja

sõiduki mõistlikku taastamisväärtust, vaid selgitas, mis hinnaga oleks eksperdiga seotud

äriühing (Osaühing Hitech Autoteenindus) sõiduki remontinud. Sõiduki tegelik remondikulu

saab olla 1240,27 eurot (= 1451,52 - 211,25).

7.3. Maakohus eksis ka menetluskulude jaotamisel. Kuna hageja loobus osaliselt hagist, tulnuks

selles osas hagejal igal juhul hüvitada kostja menetluskulud. Ka ei ole eksperdikulu kostjalt

väljamõistmine põhjendatud, sest selle tulemusena loobus hageja osaliselt oma nõudest.

Seejuures ei saavutatud ekspertiisiga soovitud tulemust, sest vaidlusaluse sõiduki mõistlik

remondikulu jäi välja selgitamata. Kostja leiab, et vaatamata asja lahendusele, tuleks kõik

menetluskulud jätta hageja kanda, sest kostja ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks.

Vastustaja ja kolmanda isiku seisukohad

8. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda. Kostja ei ole tänaseni midagi hagejale hüvitanud. Hageja tegi enne kohtusse

pöördumist kostjale mõistlikke pakkumisi. Maakohus ei ole tõendite hindamisel

menetlusõiguse norme rikkunud, otsus on seaduslik ja põhjendatud.

9. Kolmas isik toetab hageja seisukohta. Eksperdiarvamusest tulenevalt pidas ta õigeks

tagastada hagejale 548,48 eurot.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada osas,

millega maakohus jättis kostja menetluskulud tema enda kanda ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulude hüvitisena 412,50 eurot ja sellelt viivise. Ringkonnakohus saab

teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätab maakohtus kantud kostja menetluskuludest 25%

hageja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

11. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

vaidlustab maakohtu otsuse hagi rahuldamist ja menetluskulusid puudutavas osas. Maakohtu

otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus võttis vastu hageja loobumise põhinõude

548,48 eurot saamiseks ja lõpetas selles osas menetluse. Maakohtu otsus on TsMS § 456 lg 4

teise lause alusel eelnimetatud osas edasi kaebamata jõustunud.

12. Hageja 18. jaanuari 2023. a avaldusest ja 12. septembri 2023. a istungi protokollist

(ajamärk 00:17:22) nähtub, et hageja on põhinõuet vähendades ja sellest osaliselt loobudes

loobunud ka põhinõudelt arvestatud viivise nõudest. Maakohus ei ole selles osas oma otsuse

resolutsioonis seisukohta võtnud. Selliselt on maakohus rikkunud TsMS § 442 lg-t 5. Kuigi see

menetlusõiguse normi oluline rikkumine puudutab lahendi osa, mille peale ei ole kaevatud,

peab

ringkonnakohus

menetlusökonoomia

põhimõttest

lähtudes

võimalikuks

võtta

lahendamata nõude osas loobumine vastu ning lõpetada TsMS § 429 lg 1 teise lause kohaselt

menetlus (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad TsMS § 429 lg-s 4

sätestatud alused nõudest loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Seega võtab ringkonnakohus

vastu hageja hagist osalise loobumise 548,48 euro suuruselt põhinõudelt arvestatud viivise

saamiseks ning lõpetab selles osas menetluse. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.

13. Hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisest (TsMS § 486 lg 2). Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal kehtinud

TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole (lihtmenetlus). Alates

1. jaanuarist 2022 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatustega tõusid

lihtmenetluse piirmäärad vastavalt 3500 eurole ja 7000 eurole. Seega ei ületa hageja põhinõue

ega kõrvalnõuded ülal nimetatud piirmääru, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS §

405 lg 1 mõttes.

14. Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele märgib kolleegium, et maakohus ei pidanud

lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustunud poole mõne

väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo

04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kolleegiumi hinnangul on maakohtu lahend praegusel juhul

kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 2, mille järgi võib maakohus neil juhtudel, kui hagi menetletakse

lihtmenetluses, kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite,

millele otsus on rajatud, märkimisega.

15. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal on LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel tagasinõue kostja vastu.

Tegemist on nõude üleminekuga seaduse alusel (VÕS § 173 lg 3 p 4). Seega võib kostja esitada

hageja vastu kõik vastuväited, mis ta oleks saanud esitada ka kahju kannatanud isiku vastu.

Sealjuures võib kostja ka hageja vastu esitada vastuväited, et kahju suurus on tõendamata või

tekkinud kahju on väiksem (VÕS § 171).

15.1. LKindlS § 26 lg 2 kohaselt on sõiduki kahjustamise korral kahjustatud isikul õigus valida

talle sobiv sõiduki taastusremonti teostav remondiettevõtja. Sellisel juhul peab kahjustatud isik

esitama kindlustusandjale täitmise kohustuse ulatuse kindlakstegemiseks taastusremondi

teostaja koostatud kalkulatsiooni. Kindlustusandja hüvitamiskohustus piirdub mõistlike

kulutustega kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamiseks. Kahjustatud isiku nõudmisel

väljastab kindlustusandja taastusremondi teostajale garantiikirja taastusremondi maksumuse

tasumise kohta kahjustatud isiku eest garantiikirjas sätestatud ulatuses ja tingimustel.

Praegusel juhul on hageja ja kolmas isik vastavalt eeltoodud sättele toiminud (kd I, tl-d 13–16).

LKindlS § 26 lg 2 esimese lause kohaselt on kahjustatud isikul sõiduki kahjustamise korral

õigus valida talle sobiv sõiduki taastusremonti tegev remondiettevõtja. Kui hageja pidas

kolmanda isiku poolt taastusremondi teostaja koostatud kalkulatsiooni põhjendatuks, ei

pidanud ta täiendavaid pakkumisi kahju hüvitamise või hüvitamisest keeldumise otsuse

tegemiseks võtma. Ka ei tulene seadusest, et hageja pidi selles etapis andma kostjale võimaluse

seisukoha esitamiseks. Küll aga jääb see kindlustusandja riskiks, et VÕS § 171 lg-st 1

tulenevalt võib kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuht esitada tagasinõudele vastuväite, et

kahju suurus on tõendamata või tekkinud kahju on väiksem. Vaidluse korral peab

kindlustusandja tõendama, et välja makstud hüvitis asetab kahjustatud isiku olukorda, mis on

maksimaalselt lähedane olukorrale, milles kahjustatud isik oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse

aluseks

olevat

asjaolu

ei

oleks

esinenud

(VÕS § 127

lg 1),

s.o

kindlustusjuhtumieelsesse olukorda (LKindlS § 26 lg 2 kolmas lause).

15.2. Hageja maksis kolmandale isikule kindlustushüvitise rahas, sest sõidukile oli

taastusremondi tegemine ebamõistlik. See on LKindlS § 26 lg 4 kohaselt lubatud siis, kui

sõidukit ei ole võimalik taastada, sõidukile taastusremondi tegemine on ebamõistlik või kui

pooled on kokku leppinud, et kindlustushüvitis makstakse rahas. Kuigi esmalt nõudis hageja

kostjalt kahju hüvitamist, mis tulenes sõiduki esialgse väärtuse ja kindlustusjuhtumijärgse

väärtuse vahest (vt hagiavalduse p 19), siis menetluses asus hageja tõendama, mis on sõiduki

kordategemise mõistlikud kulutused. Seega ei oma vaidluse lahendamisel enam tähtsust, mis

oli sõiduki kindlustusjuhtumijärgne väärtus, sest pooled vaidlevad sõiduki kordategemise

kulude suuruse üle.

16. LKindlS § 26 lg 1 järgi kohaldatakse asja kahjustamise või hävimise korral VÕS § 132

lõigetes 1–3 sätestatut LKindlS §-st 26 tulenevate erisustega. Kolleegiumi hinnangul on

maakohus põhjendatult leidnud, et sõiduki kordategemise põhjendatud kulu on 1451,52 eurot.

Seda tõendab eksperdiarvamus ja eksperdi 12. septembri 2023. a kohtuistungil antud ütlused

(kd I, tl-d 164–168; kd II, tl-d 37–38). Maakohus on kohaldanud õigesti materiaalõigust. Kostja

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.

16.1. Kolleegiumi hinnangul ei sisalda eksperdiarvamus tarbetult kalleid kulukomponente ning

eksperdi märgitud summat ei saa vastavalt kostja soovile vähendada. Sõiduk tuleb parandada

mõistlikel tingimustel, kuid see ei tähenda seda, et VÕS § 132 lg 3 esimese lause alusel peab

nõuet esitades alati võtma aluseks kõige odavama remondivõimaluse. Kahju hüvitamise

eesmärgist (VÕS § 127 lg 1 ja § 132 lg 3 esimene lause) lähtudes peab remont tagama

kahjustatud asja kahjustamise eelse väärtuse maksimaalse taastamise (vt RKTKo 01.06.2023,

2-21-5187/14, p 17). Eeltoodu kehtib ka LKindlS § 26 kohaldamisel. Kostja ettepanek, et

eksperdiarvamuses märgitud summas tuleb üksikud kulukomponendid asendada teiste

pakkumiste odavamate hindadega, ei ole põhjendatud. Samuti ei saa eeldada, et sõiduk

remonditakse mitme erineva remondiettevõtja poolt.

16.2. TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt ning sama sätte lõike 2 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette

kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Maakohus pidas eksperdi

arvamust koos tema istungil antud ütlustega usaldusväärseks ning hinnangut kulude suuruse

kohta põhjendatuks. Kolleegium nõustub maakohtuga.

Sõiduki kordategemise kulude kindlaks tegemine nõuab eriteadmisi, mistõttu saab selle

tuvastamisel lähtuda eksperdi arvamusest (TsMS § 293 lg 1). Kolleegium ei nõustu kostja

etteheitega, et ekspert andis arvamuse selle kohta, millise tasu eest oleks Osaühing Hitech

Autoteenindus sõiduki korda teinud. Ekspert on maakohtu 12. septembri 2023. a istungil oma

uuringute kirjeldust ja nendest järelduste tegemist täiendavalt selgitanud ning eksperdi ütlustest

tulenevalt ei ole ta lähtunud üksnes konkreetse remondiettevõtja hindadest, vaid arvestanud turu

keskmist (vt ajamärk 00:08:46).

16.3. Kolleegiumi hinnangul ei saa eksperdiarvamuses märgitud remondikulu maksumusest

odavamate pakkumiste põhjal teha kostja soovitud järeldust, et sõiduki oleks saanud taastada

ka vähem kui 1451,52 euroga. Ekspert on neid pakkumisi ka hinnanud ning põhjendanud, miks

ei saa nendes sisalduvatest maksumustest lähtuda (vt eksperdiarvamuse, lk 4). Kolleegium

märgib, et erinevalt eksperdiarvamusest ei sisalda teised hinnapakkumised selgitusi ega

uuringuid, mis võimaldaksid kohtul nende põhjal kontrollida kulude vajalikkust ja

põhjendatust.

17. Kolleegiumi hinnangul ei esine aluseid kahju hüvitamise vähendamiseks (VÕS § 139).

VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 esimese lause kohaselt, kui asja on

kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku

väärtuse vähenemise. Kahju hüvitamise põhimõtetest (VÕS § 127) ega VÕS §-st 132 ei tulene,

et kahjustatud isik peab kindlustushüvitise saamiseks kindlustusobjekti taastama ning üldjuhul

ei saa kahjuhüvitise suurus sõltuda sellest, kuidas kindlustusvõtja hüvitist kasutab (vt RKTKo

13.11.2017, 2-16-5564/52, p 12). Eelnevast tulenevalt ei mõjuta asjaolu, et kolmas isik on

otsustanud sõiduki korda teha, vaidlusaluse tagasinõude suurust. Kui sõiduki parandamise

mõistlik kulu on 1451,52 eurot, siis võib hageja seda summat nõuda kostjalt sõltumata sellest,

kuidas kolmas isik on hüvitist kasutanud.

Samuti ei sõltu kahjuhüvitise suurus sellest, kas kahjustatud sõiduk oli kindlustusjuhtumi ajal

kindlustatud või mitte. Sellest sõltumata tuleb kahjustatud sõiduki omanikule hüvitada

VÕS § 132 lg 3 alusel sõiduki parandamise mõistlikud kulud ning võimalik väärtuse

vähenemine. Praegusel juhul ei saanud liikluskindlustuse puudumine kahjuhüvitise suurust

kuidagi mõjutada.

18. Kuna põhinõue kuulub rahuldamisele, on VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 teise lause ja

TsMS § 367 alusel põhjendatud ka sellelt arvestatud viivise nõue.

Menetluskulude jaotus

19. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsuses märgitud menetluskulude jaotust

ja kindlaksmääramist. Kuigi maakohus on hagi õigesti rahuldanud, tuleb maakohtu otsus

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue

menetluskulude jaotuse, kuid menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine jääb

TsMS § 177 lg 2 alusel maakohtu määrata.

20. Kolleegium nõustub kostja etteheitega, et menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel on

maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige menetluskulude

jaotuse.

20.1. Maakohus jaotas menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel. Praegusel juhul ei olnud

tegemist hagi osalise rahuldamisega, vaid hageja loobus osaliselt nõudest. Sellist olukorda

reguleerib TsMS § 168 lg 4. Nõudest loobumise põhjusest sõltub, kas loobutud ulatuses jäävad

menetluskulud kostja või hageja kanda. Hageja loobus põhinõude 548,48 eurot ja sellelt

arvestatud viivise saamiseks, sest kolmas isik maksis talle 548,48 eurot tagasi (vt hageja

18. jaanuaril 2023 kohtule esitatud avaldus; kd I, tl-d 175 ja pöördel). Seega, hageja ei loobunud

põhjusel, et kostja oleks 548,48 euro suuruse põhinõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

Kolleegium nõustub maakohtu arvutusega, mille kohaselt kuulub esialgsest kohtule esitatud

haginõudest rahuldamisele 75%. Selles ulatuses tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1

alusel kostja kanda.

20.2. Kolleegiumi hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid aluse TsMS § 162 lg 4

kohaldamiseks, et jätta hageja menetluskulud tema enda kanda. Hagi rahuldamise ulatuses

hageja menetluskulude kostja kanda jätmine ei ole kostja suhtes ebaõiglane. Kostja ei ole

hagejale tasunud ka seda osa tagasinõudest, mida ta pidi mõistlikuks sõiduki parandamise

kuluks, mistõttu ei saa nõustuda kostjaga, et tema ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi

esitamiseks.

20.3. Asja materjalidest nähtuvalt ei esine põhjuseid, miks peaks kostja menetluskuludest 25%

jääma kostja enda kanda. Eelnevat arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu

menetluskulude jaotuse osas, millega maakohus jättis kostja maakohtus kantud

menetluskuludest 25% tema enda kanda ja teeb selles osas uue otsuse, millega jätab kostja

menetluskuludest 25% TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda.

20.4. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtus kantud menetluskulude jaotust, tuleb

maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas. Kostja

on maakohtus esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tal tekkinud lepingulise

esindaja kulud. Seega tuleb hinnata menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust

diskretsiooniõiguse alusel (lepingulise esindaja kulu TsMS § 175 lg 1 alusel). Lähtudes

Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS §

177 lg-st 2, määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks

mõistliku aja jooksul alates lõppotsuse jõustumisest.

20.5. Kolleegium märgib siiski, et maakohus ei määranud eksperdikulu kindlaks TsMS § 159

kohaselt ega teinud vastavat määrust, samuti ei hinnanud maakohus eksperdikulu vajalikkust

ega põhjendatust, kui määras eksperdikulu kindlaks selliselt, et märkis eksperdi esitatud arve

peale „tasuda deposiidi summast“ (kd I, tl 171). Sellises olukorras, kui kohus on eksperdikulu

välja maksnud, aga ei ole teinud kindlaksmääramise kohta põhjendatud määrust, tuleb kohtul

hinnata eksperdikulude põhjendatust ja vajalikkust menetluskulude kindlaksmääramisel

TsMS § 174 lg 1 alusel (vt RKTKm 21.06.2021, 2-15-13627/151, p 21.1). Kolleegium leiab, et

sellest põhimõttest ei saa TsMS § 405 järgi lihtsustatud korras hagi menetlemisel kõrvale

kalduda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul hinnata

eksperdikulu vajalikkust ja põhjendatust.

20.6. Poolte vastastikused menetluskulude nõuded tuleb TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel

kohtulahendi resolutsioonis tasaarvestada. Vastuseks apellatsioonkaebuse taotlusele märgib

kolleegium, et hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulusid ei saa kohtulahendi

resolutsioonis tasaarvestada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud kahjuhüvitise ega sellelt

arvestatud viivise nõudega. Tegemist ei ole TsMS § 445 lg 1 teise lause mõtte kohaselt

teineteise vastu esitatavate tasaarvestatavate nõuetega.

21. Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulude

jaotuse.

21.1. Kostja

apellatsioonkaebus

rahuldatakse

osaliselt

menetluskulude

jaotust

ja

kindlaksmääramist puudutavas osas. Arvestades väidete mahtu, hindab kolleegium

menetluskulude jaotuse vaidlustamise ulatuseks 30% ja menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramise ulatuseks 30% kogu menetlusest. Kuna TsMS § 178 lg 4 järgi

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, jätab

ringkonnakohus menetluskuludest 30% poolte endi kanda. Põhiasja vaidlustamisega seotud

ulatus on kolleegiumi hinnangul 40%. Eelnevast tulenevalt jätab kolleegium ringkonnakohtus

kantud hageja menetluskuludest 40% kostja kanda ja kostja menetluskuludest 30% hageja

kanda.

21.2. Vaidlustatud otsuses ei ole iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulude jaotust

märgitud. Kui kohus ei ole otsustanud menetluskulude jaotust, menetlusosaline ei ole lahendi

täiendamist taotlenud ning ka kohus ei ole omal algatusel otsust täiendanud, puudub alus

menetluskulude kindlaksmääramiseks (TsMS § 448 lg-d 1 ja 2, § 174 lg 1, RKTKm

09.06.2009, 3-2-2-4-09, p 6). Ringkonnakohus määrab kindlaks iseseisva nõudeta kolmanda

isiku

menetluskulude

jaotuse

apellatsiooniastmes.

Kostja

peab

apellatsiooniastme

menetluskulude jaotuse kohaselt kandma hageja menetluskuludest 40%. Seega jäävad

TsMS § 167 lg 1 järgi kolmanda isiku menetluskuludest 40% kostja kanda.

22. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)