2-21-15920/59 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 25.03.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-15920

Kohtuasi

OÜ

Rootsi

Mööbel

Investeeringud

(pankrotis)

pankrotimenetlus. Lõpparuande kinnitamine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.04.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ

Rootsi

Mööbel

Investeeringud

(pankrotis)

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik OÜ Rootsi Mööbel Investeeringud (pankrotis,

registrikood 11975532), seaduslik esindaja IP

Pankrotihaldur Maire Arm

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Rootsi Mööbel Investeeringud (pankrotis) määruskaebusega esitatud

tõendid (II kd, tl 86–92) tsiviilasja materjali juurde võtmata. Tagastada tõendid

OÜ-le Rootsi Mööbel Investeeringud (pankrotis).

2. Jätta Harju Maakohtu 17.04.2023 määrus muutmata.

3. Jätta OÜ Rootsi Mööbel Investeeringud (pankrotis) määruskaebus rahuldamata.

4. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-21-15920

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 25.01.2022 määrusega kuulutati välja OÜ Rootsi Mööbel Investeeringud

(võlgnik) pankrot.

2. Harju Maakohus vabastas 17.02.2022 määrusega võlgniku pankrotihalduri Terje Eipre

pankrotihalduri kohustustest, nimetas uueks pankrotihalduriks Martin Traadi, kinnitas võlgniku

võlausaldajate esimese üldkoosoleku 14.02.2022 otsuse juriidilisest isikust võlgniku lõpetamise

kohta ning kohustas pankrotihaldurit likvideerima võlgniku pankrotimenetluse lõppedes ja

kustutama registrist. Harju Maakohus nimetas 23.05.2022 määrusega uueks pankrotihalduriks

Maire Armi (pankrotihaldur). Harju Maakohus kinnitas 05.12.2022 määrusega võlausaldajate

nimekirja, mille kohaselt on võlgnikul üks võlausaldaja – AK (võlausaldaja), nõude suurus

688 607,82 eurot, jaotis 100%.

3. Pankrotihaldur esitas 05.04.2023 maakohtule lõpparuande, palus kohtul see kinnitada,

lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotiseaduse (PankrS) § 162 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel,

kustutada võlgnik äriregistrist ja vabastada pankrotihaldur kohustustest peale äriühingu

kustutamist. Pankrotihaldur palus määrata tema tasuks 3000 eurot.

Pankrotihaldur avaldas, et kuulutus lõpparuande koostamise kohta avaldati 21.03.2023

Ametlikes Teadaannetes ja võlausaldajate üldkoosolek lõpparuande kinnitamiseks toimus

27.03.2023. Võlgniku pankrotivarasse kuulunud kinnistu müüdi enampakkumisel hinnaga

28 500 eurot, mis laekus pankrotivarasse. Muud teadaolevat vara võlgnikul ei olnud. Vara

välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid, samuti ka elatise makseid

menetluses ei ole. Kohtukulusid (sh vastaspoole kohtukulusid) menetluses ei ole.

Pankrotihaldur palus kinnitada menetluses pankrotihalduri tasuks 3000 eurot, tasu sisaldab

käibemaksu ja kulusid (bürookulu, pangakulu jt). Vara müügist saadud rahast tehti

võlausaldajale väljamakse 25 500 eurot, mistõttu on saamata nõude jääk 663 107,82 eurot.

Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara menetluses ei ole. Pankrotihaldur ei

kavatse edaspidi esitada hagisid.

Maksejõuetuse põhjuste kohta märkis pankrotihaldur, et nõustub ajutise halduri aruandes välja

toodud

juhatuse

liikme

kohustuse

rikkumisega,

kuna

võlgniku

juhatus

rikkus

äriseadustiku § 180 lg-st 51 tulenevat kohustust esitada viivitamata, hiljemalt 20 päeva

möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest kohtule osaühingu pankrotiavaldus. Juhatuse liige

alustas selle asemel hoopis äriühingu likvideerimist, nimetades alates 24.08.2016. aastast

ametisse likvideerija, kelleks oli tookord PL ning alates 26.01.2021 IP. Pankrotihaldurile ei ole

mõistlikult arusaadav miks tuli äriühingut likvideerida. Likvideerimise perioodil ei ole

tuvastatav selle eesmärk ega võimalikud toimingud. Pangakontodel sisuliselt rahalisi liikumisi

ei olnud. Pankrotihalduri arvates vajas juhatuse liige seoses 2016. aastast toimunud

võlausaldajaga peetud kohtuvaidluse tõttu enda juhatuse liikme staatusest vabanemist, mida

likvideerimismenetlus ka võimaldas. Võlgnik oli maksejõuetu alates 2016. aasta suvest, mil

juhatuse liige teostas dividendide väljamaksed, mis moodustasid kogusummas üle poole miljoni

euro ning mille tagajärjel võlgnik ei suutnud enam oma kohustusi võlausaldaja ees täita.

Rahalised ülekanded toimusid perioodil, mil oma nõuded esitas ja pöördus kohtu poole

võlausaldaja. Dividendid on üle kantud juhatuse liikmega seotud Rootsi äriühingule. Kuna

pankrotimenetluse tagasivõitmisel viidatud tehingute osas perspektiivi ei ole aegumise tõttu,

siis pankrotihaldur ei pea võimalikuks seda kaaluda. Juhatuse liikme vastutuse osas

hagiavalduse esitamist ei ole võlausaldaja nõudnud ning ka selle hagi perspektiiv on pigem

küsitav. Samuti on mõistetav, et võlausaldaja ei soovi enam teha rohkem kulutusi küsitava

2-21-15920

perspektiiviga hagimenetlusse. Võlausaldajal on käimas paralleelselt kohtuvaidlus eelmise

juhatuse liikmega.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus kinnitas 17.04.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) lõpparuande ja

lõpetas pankrotimenetluse, määras võlgniku äriregistrist kustutamise ja märkis, et võlgniku

pankrotimenetluses on tunnustatud, kuid täitmata võlausaldaja nõue 663 107,82 eurot.

Maakohus vabastas pankrotihalduri võlgniku pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest

ja määras pankrotihalduri tasuks 3000 eurot ning mõistis selle võlgnikult OÜ Maria Mägi

Advokaadibüroo kasuks välja. Maakohus avaldas teate pankrotimenetluse lõpetamise kohta

väljaandes Ametlikud Teadaanded ja edastas määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale ning

Konkurentsiametile.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on pankrotihaldur esitanud kohtule pankrotimenetluse

lõpparuande ja taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega.

Pankrotimenetluse lõpparuande kohaselt müümata pankrotivara ega teistelt isikutelt

saadaolevat vara ei ole. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise

põhjuseks raske juhtimisviga. Haldur avaldas 21.03.2023 väljaandes Ametlikud Teadaanded

teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgituse vastuväite

esitamise kohta. Vastuväidete esitamise tähtaeg saabus 31.03.2023. Võlausaldajad ei ole

lõpparuandele tähtaegselt vastuväiteid esitanud. Võlausaldajate üldkoosolek lõpparuande

kinnitamiseks toimus 27.03.2023. Maakohus otsustas pankrotihalduri ettepanekul ja

PankrS § 163 alusel lõpetada võlgniku pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega.

Eeltooduga loetakse juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks ning registriosakonnal tuleb

kustutada võlgnik registrist. Kohus vabastab võlgniku pankrotimenetluses pankrotihalduri tema

kohustustest (PankrS § 165 lg 3). Kohus märgib määruse resolutsioonis millises ulatuses on

igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata ning milliste nõuete kohta

kehtib võlgniku vastuväide (PankrS § 163 lg 4). Määrus on selles osas täitedokumendiks

(PankrS § 168). Pankrotimenetluse lõppemisel on halduril õigus saada tasu oma ülesannete

täitmise eest (PankrS § 65 lg 1). Pankrotihaldur esitas taotluse määrata pankrotiseaduses

ettenähtud kohustuste täitmise eest haldurile tasu PankrS § 65¹ lg 1 alusel 2500 eurot, millele

lisandub käibemaks, kokku halduri tasu koos käibemaksuga 3000 eurot. Maakohus rahuldas

halduri tasutaotluse ning mõistab halduri tasu välja võlgnikult. Kohus avaldab teate

pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 163 lg 7).

Määruskaebus

5. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada, jätta

lõpparuanne kinnitamata ja tagastada see pankrotihaldurile.

Võlgnik leiab määruskaebuses, et lõpparuande esitamise ja kinnitamise menetluses ei ole

järgitud seaduses sätestatud nõudeid ja lõpparuandes sisalduvad pankrotihalduri järeldused

maksejõuetusetekkimise ajast ja põhjustest on oletuslikud ja väärad, mistõttu rikub lõpparuanne

nii võlgniku kui ka võlausaldaja õigusi. Võlgniku hinnangul ei vasta lõpparuanne PankrS § 162

lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Vaidlustatud määruses kajastatu kohaselt on pankrotihaldur

esmalt 21.03.2023 avaldanud väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus

ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgituse vastuväite esitamise kohta ning alles

05.04.2023 on haldur esitanud lõpparuande kohtule kinnitamiseks. Lõpparuandest nähtub, et

see on halduri poolt allkirjastatud samal päeval, s.o 05.04.2023. Lõpparuande kinnitamise

menetlus algab lõpparuande kohtule esitamisega. Seega jääb arusaamatuks, kuidas sai haldur

2-21-15920

21.03.2023 avaldada vastavasisulise teadaande väljaandes Ametlikud Teadaanded, kui

lõpparuanne on allkirjastatud ja kohtule esitatud alles 05.04.2023, s.o 15 päeva pärast teate

avaldamist. Võlausaldajate üldkoosolek lõpparuande kinnitamiseks toimus juba 27.03.2023, s.o

5 päeva enne 21.03.3023 avaldatud teates märgitud vastuväidete esitamise tähtaja saabumist.

Lisaks märgib võlgnik, et vaidlustatud määruse resolutsiooni p 2 kohaselt kuulub võlgnik

äriregistrist kustutamisele. PankrS § 162 lg 4 järgi kui juriidilisest isikust võlgnik

likvideeritakse, lisatakse lõpparuandele lõppbilanss.

Halduri

05.04.2023 koostatud

lõpparuandele ei ole võlgniku lõppbilanssi lisatud.

Pankrotihaldur on eksinud maksejõuetuse põhjuste märkimisel. Vaidlustatud määrusest ei

nähtu, kuidas jõudis pankrotihaldur järeldusele, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks

oli raske juhtimisviga. Halduri esitatud lõpparuanne ei sisalda halduri selgesõnalist järeldust, et

võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks raske juhtimisviga. Pankrotihaldur ei ole esitanud

hagi raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu. Haldur on jätnud välja selgitamata lisaks

võlausaldaja antud informatsioonile muud maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste kindlaks

tegemiseks olulised asjaolud, haldur ei ole võlgniku poole pöördunud. Pankrotihaldur on

maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste väljaselgitamisel jätnud tähelepanuta, et võlausaldaja

kasuks tehtud kohtulahend tsiviilasjas 2-16-12615, millest tema nõue võlgniku vastu tuleneb,

jõustus alles 13.09.2021, mistõttu ei saanud maksejõuetus tekkida enne seda kuupäeva, sest

kuni kohtulahendi jõustumiseni oli võlausaldaja nõude olemasolu ebaselge ja vaieldav. Ka

ajutine haldur on oma aruandes RMI maksejõuetuse tekkimise ajale hinnangut andes leidnud,

et RMI püsiv maksejõuetus saabus 2021. aastal. Pankrotihaldur ei ole põhjendanud ajutisest

haldurist teistsuguste järelduste tegemist maksejõuetuse tekkimise aja kohta.

Pankrotihalduri seisukoht ja menetluse edasine käik

6. Pankrotihaldur vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

(koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

9. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha seni lahendamata taotluse osas. Võlgnik esitas koos

määruskaebusega tõendina võlgniku e-kirja pankrotihaldurile (lisa 1; II kd, tl 86) ja

kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-17-3279 (lisa 2; II kd, tl 87–92). TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab

kohus vastu ainult sellise tõendi ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on

asjas tähtsust. Kolleegiumi hinnangul ei ole alust võlgniku esitatud tõendeid asja materjalide

juurde võtta. Peale vaidlustatud määruse tegemist võlgniku saadetud e-kirjast pankrotihaldurile

(lisa 1) ja teises tsiviilasjas tehtud kohtumäärusest nõude ebaselguse kohta enne käesoleva

pankrotimenetluse algatamist (lisa 2) ei nähtu käesoleva asja lahendamise seisukohalt olulisi

asjaolusid (TsMS § 238 lg 1). Seetõttu jätab ringkonnakohus uued tõendid vastu võtmata ja

tagastab paberdokumendid võlgnikule.

10. Võlgnik leiab määruskaebuses, et lõpparuande kinnitamisel on rikutud nii võlgniku kui ka

võlausaldaja õigusi, kuna pankrotihaldur ei järginud seaduses sätestatud menetlust lõpparuande

2-21-15920

esitamiseks, pankrotihaldur ei ole lõpparuandele lisanud lõppbilanssi ning pankrotihaldur on

teinud ebaõiged järeldused võlgniku maksejõuetuse aja ja põhjuste kohta.

11. PankrS § 163 lg 6 sätestab, et kohus jätab lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle

määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandest ilmneb, et

pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi.

12. Ringkonnakohtu hinnangul ei ilmne praeguses asjas lõpparuandest, et pankrotimenetluses

oleks rikutud võlgniku või võlausaldaja õigusi. Võlgnik on teinud etteheiteid lõpparuande

esitamise menetluse kohta. PankrS § 162 lg 1 p 2 kohaselt esitab haldur pankrotitoimkonnale

ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud.

PankrS § 162 lg-s 2 on nimetatud andmed, mis peavad olema lõpparuandes märgitud. Praegusel

juhul ei ole vaidlust, et PankrS § 162 lg 1 p 2 eeldused lõpparuande esitamiseks on täidetud

ning lõpparuanne vastab sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud nõuetele. PankrS § 163 lg-d 1 ja 2

sätestavad, et haldur avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus

ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgitus, et lõpparuandele võivad võlausaldajad

vastuväite esitada kohtule 10 päeva jooksul eelnimetatud teate avaldamisest. PankrS § 163 lg 3

sätestab, et kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist otsustab

kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse.

Praegusel juhul on pankrotihaldur avaldanud 21.03.2023 teate lõpparuandega tutvumise ja

vastuväidete esitamise õiguse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (II kd, tl 76). Võlgniku

pankrotimenetluses ei ole pankrotitoimkonda moodustatud, võlgnikul on vaid üks võlausaldaja

(II kd, tl 2 pöördel, 72). PankrS § 74 lg 7 sätestab, et võlausaldajate üldkoosoleku otsusel võib

jätta pankrotitoimkonna moodustamata. Pankrotitoimkonna ülesandeid täidab sel juhul

võlausaldajate üldkoosolek. Pankrotihaldur avaldas 21.03.2023 väljaandes Ametlikud

Teadaanded teate, et võlausaldajate üldkoosolek toimub 27.03.2023 (II kd, tl 77).

Üldkoosolekul kiideti heaks lõpparuanne ja kinnitati selles sisalduv halduri tasu (II kd, tl 78).

Kuigi pankrotihaldur esitas lõpparuande kohtule alles peale teate avaldamist väljaandes

Ametlikud Teadaanded ja määras võlausaldajate üldkoosoleku varasemale ajale, kui on

PankrS § 163 lg-s 2 märgitud tähtaeg, ei ole praegusel juhul esitatud asjaolusid, mille kohaselt

oleks võlausaldajal jäänud seetõttu vastuväide tähtaegselt kohtule PankrS § 163 lg 1 ja 2 järgi

esitamata või et võlausaldaja oleks üldse vastuväidet esitada soovinud. Võlausaldaja ei esitanud

kohtule vastuväidet ka peale seda, kui pankrotihaldur lõpparuande kohtule 05.04.2023 esitas.

Kohus kinnitas lõpparuande 17.04.2023. Seetõttu ei ole alust arvata, et võlausaldaja õigusi oleks

lõpparuande esitamisel ja kinnitamisel rikutud. Kolleegium ei pea põhjendatuks

määruskaebuses väljendatud soovi tagastada lõpparuanne pankrotihaldurile pelgalt selleks, et

ta esitaks kohtule uuesti sama lõpparuande, kuid tulemus oleks lõppastmes sama. Eeltoodut ei

väära ka võlgniku tähelepanek, et lõpparuandele ei ole lisatud lõppbilanssi, mida nõuab PankrS

§ 162 lg 4. Võlgnik ei ole toonud esile, kuidas lõppbilansi esitamata jätmine piirab tema või

võlausaldaja õigusi. Arvestades, et praeguses asjas on kogu pankrotivara müüdud ja jaotiste

alusel välja makstud ning vaidlustatud määrusest nähtub, et võlgnikul jäi täitmata võlausaldaja

ees kohustus 663 107,82 eurot, ei ole põhjust leida, et lõppbilansi puudumine lõpparuande

juurest rikuks võlgniku või võlausaldaja õigusi. Võlgnik ei ole toonud esile, millised andmed

võlgniku varade ja kohustuste kohta, miks peaksid lõppbilansist nähtuma, on talle ebaselged

ning kuidas see tema või võlausaldaja õigusi rikub.

Kolleegiumi hinnangul ei järeldu võlausaldaja või võlgniku õiguste rikkumine praegusel juhul

ka pankrotihalduri või kohtu seisukohast, et maksejõuetuse põhjuseks oli raske juhtimisviga.

Kuigi juhtimisveaga põhjustatud maksejõuetus on aluseks võlgniku suhtes vastutuse

kohaldamisele, millele viitab ka PankrS § 163 lg 5 viimane lause, sest halduril tuleb sel juhul

esitada kahju hüvitamise nõue juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, on pankrotihaldur nii

2-21-15920

lõpparuandes kui ka vastuses määruskaebusele märkinud, et sellist hagi käesoleval juhul ei

esitata, kuivõrd võlausaldaja ei soovi teha kulutusi küsitava perspektiiviga hagimenetlusse. Ka

Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 2-17-18069 järeldub, et hagi esitamine, mis jääks

tõenäoliselt rahuldamata, kahjustab võlausaldajate huve ja tekitaks võlgnikule üksnes rohkem

menetluskulusid (RKTKm 29.01.2020, 2-17-18069, p 22.2). Seega ei saa praegusel juhul

pidada maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisvea märkimist, kuid kahju hüvitamise nõudes

hagi esitamata jätmist, mis on nii võlausaldaja kui ka pankrotihalduri hinnangul perspektiivitu,

võlausaldaja või võlgniku õigusi rikkuvaks. Lisaks on ka olukorras, kus kohus on märkinud

maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisvea, võimalik vastava hagi esitamise korral vaielda

kahju hüvitamise nõude üle peetavas vaidluses vastu raske juhtimisvea etteheitele (vt RKTKm

10.12.2008, 3-2-1-112-08, p 13).

13. Kuigi võlgnik on palunud tühistada maakohtu määruse terves ulatuses, ei ole ta

põhjendanud, miks või kuidas tuleks muuta haldurile väljamõistetud tasu. Ringkonnakohtul ei

ole alust selles osas vaidlustatud määrust muuta. Maakohus on mõistnud vastavalt

pankrotihalduri taotlusele tasu välja alla alammäära (PankrS § 65 lg 5, § 651 lg 1).

14. Menetluskulude

jaotuse

määramisele

kohaldatakse

PankrS § 3

lg 2

järgi

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti.

Ringkonnakohus märgib, et vaidlustatud määruses puudub menetluskulude jaotus (TsMS § 173

lg-d 1 ja 2). Võlgnik ei tuginenud määruskaebuses menetluskulude jaotuse puudumisele

vaidlustatud määruses. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse lõpparuande kinnitamise ja

sellega seonduvate otsustuste osas muutmata. Seetõttu ei pea ringkonnakohus võimalikuks

määrata kindlaks maakohtu menetluskulude jaotust.

15. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses

kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda

jätmine, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kolleegium leiab, et lõpparuande kinnitamine

on toimunud kõigi menetlusosaliste huvides, mistõttu on õiglane jätta määruskaebuse

menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda.

Menetluskulude jaotusest tulenevalt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

16. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse

peale saab kaevata PankrS § 164 lg 3 alusel. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)