2-24-3717/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-3717

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

25. märts 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-3717

Tsiviilasi

T. R. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

avaldaja/võlgnik T. R. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht

xxxx xx-xxxxxxxxxxxxxxx;

telefon

xxxx xxxx;

e-post

xxxxxxxxxx@xxxxxxxxxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

13. märts 2024

RESOLUTSIOON

1. Võtta T. R. maksejõuetusavaldus menetlusse.

2. Kuulutada välja T. R. (isikukood xxxxxxxxxx) pankrot kell 17.00 ja algatada T. R.

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Sirje Tael (Jaama 76 D-korpus, 50605

Tartu; telefon 740 7611, 5650 3342; e-post sirje@stael.ee).

4. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 12. aprillil 2024 kell 09.45 J. Liivi 4 Tartus Tartu

kohtumaja saalis nr 105.

5. Kohustada T. R. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta

üksnes haldur.

7. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

8. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 25. märtsil 2025.

9. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49

lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

10. Jätta menetluskulud T. R. kanda.

11. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Asjaolud

1. T. R. (avaldaja/võlgnik) esitas 06.03.2024 Tartu Maakohtule füüsilise isiku

maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-24-3717).

Avalduse kohaselt on võlgnik vabaabielus. Võlgnikul on üks ülalpeetav: tütar T. R. (sünd

xxxxxxxxxx), kes elab koos võlgnikuga. Võlgniku peres kasvab ka kasutütar M. J. (sünd

xxxxxxxxxx). Võlgnik käesoleval ajal ei tööta ning sissetulekut tal ei ole. Viimane töötutoetus

84 eurot laekus 17.01.2024. Võlgniku pere igakuised väljaminekud on 1110 eurot: eluasemekulud

360 eurot, kulutused toidule 400 eurot (2 täiskasvanut ja 2 last), kulutused (laste) riietele ja

jalanõudele 100 eurot, sidekulud 40 eurot, kulutused laste koolikohustuse täitmisele või

lasteaiatasud 150 eurot, kulutused tervishoiule ja hügieenitarvetele 30 eurot ning muud igakuised

kulud 30 eurot (jõusaal). Võlgnikule ei kuulu realiseeritavat vara. Võlgniku kohustuste suurus on

16 215 eurot.

Võlgniku selgituse kohaselt said kiirlaenud võetud järelmaksude tasumiseks. Makseraskused

tekkisid peale töö kaotamist.

Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Kohtu põhjendused

2. Kohus leiab, et T. R. maksejõuetusavaldus vastab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS)

§-s 11 sätestatud nõuetele ning avaldus tuleb menetlusse võtta. FIMS § 14 lg-s 1 sätestatud

avalduse menetlusse võtmise keeldumise aluseid ei esine.

3. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu

poolt avalikest registritest kogutud andmetest nähtub, et võlgniku kohustused (16 215 eurot)

ületavad tema võime oma vara arvel võlausaldajate nõuete proportsionaalseks mõistliku aja

jooksul rahuldamiseks.

Võlgnik avaldas 13.03.2024 kohtuistungil, et elab käesoleval ajal perega üürikorteris. Varasemalt

töötas võlgnik xxxxxxxxxxxxxxx-s toodete värvijana ning vahepeal käis katseajaga tööl

osaühingus xxxxxxxxxxxxxx. Peale töö kaotust on võlad nii suureks kasvanud, et enam ise

hakkama ei saa. Isa annab võlgnikule iga kuu 300-400 eurot. Tööd võlgnik otsinud ei ole, kuna

leiab, et kogu raha võetakse käest ära. Osa rahast peaks kätte jääma, aga ei ole selge, kui palju

täpselt. Siiani on väga palju ära võetud. Võlgnikule teadaolevalt on tal võlad ESTO AS,

Bondora AS ja Omaraha OÜ ees. Lisaks on võlgnikul kohustus tasuda kohtukulud 156 eurot aasta

aja peale ajatatuna. Võlgniku hinnangul ei oleks laenuandjad pidanud neid laene talle andma.

Võlgnikul on kontod Eestis (AS LHV Pank, Coop Pank AS ja Swedbank AS) ja välismaal

(Paysera, WISE, Revolut). Võlgnik on kunagi mänginud ka hasartmänge, kuid see oli aasta või

rohkem tagasi. Praegu on võlgnikul kõik ära blokeeritud ja ta ei mängi enam juba ammu.

Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt ei ole võlgniku suhtes pooleli olevaid kohtumenetlusi.

Samuti ei ole täitemenetluse registri andmetel võlgniku suhtes täitmisel olevaid täiteasju.

Võlgnik on märkinud võlanimekirjas nõudeid 16 215 euro ulatuses järgmiselt:

1. ESTO AS nõue 2049 eurot;

2. Bondora AS nõue 13 566 eurot;

3. Omaraha OÜ nõue 600 eurot.

4. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga,

mistõttu ei ole võimalik tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine. Võlgniku

maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on eeskätt oma krediidivõimekust arvestamata kergekäeline

laenude võtmine, so muu asjaolu PankrS mõttes. Pankrotihaldur on nõuete kaitsmisel kohustatud

kontrollima krediidiandjate nõuete suurust, kujunemist ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, kusjuures VÕS § 4034 lg 13

kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

tõendada krediidiandjal. Arvestades asjaolu, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on

nii avalduses kui 13.03.2024 kohtuistungil taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti

välja ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS

§-s 45 sätestatule (FIMS § 15 lg 9). Kohus selgitas 13.03.2024 kohtuistungil võlgnikule

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse olemust. Pankroti väljakuulutamise

tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel

täitemenetlus.

5. Kohus nimetab pankrotihalduriks Sirje Taela, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab T. R. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

6. FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks

ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti

välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).

FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811

nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku

nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke

andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku

omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne

aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise;

4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku

või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse

võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske

hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja

sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske

hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

7. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse

lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja

kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui

pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata

usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku

ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Sirje

Tael on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete

täitmiseks. FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest

isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta,

tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 25.03.2025.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik