2-23-4167/19 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-23-4167

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.03.2024. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-234167

Tsiviilasi

T.L. hagi K.K. vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise

nõudes

Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: T.L.

(isikukood: xxxxxxxxxxxxxx; aadress:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx XXX; e-post:);

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Pilv

(Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid; e-post:);

Kostja: K.K. (isikukood: XXX; xxxxxxxxxxVallavalitsus

asukohaga xxxxxxxxxxx XXX-i, xxxxx XXX; e-post:

Kostja lepinguline esindaja: advokaat Kristjan Kers

(Advokaadibüroo EMERALDLEGAL; e-post).

Kohtuistungi toimumise aeg

Menetlustoiming

22.12.2023. a;

Lõpplahend

RESOLUTSIOON

1. Kostja taotlus jätta hagi läbi vaatamata jätta rahuldamata.

2. T.L.-i hagi K.K. vastu jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud hageja kanda.

4. Määrata kindlaks kostja K.K. menetluskulud summas 5374,20 eurot ja mõista

hagejalt T.L.-ilt välja kostja kasuks 5374,20 eurot kostja menetluskulude katteks.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

1 (16)

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T.L. esitas 16.03.2023. a Tartu Maakohtule hagi ebaõigete andmete ümberlükkamise

nõudes (tl 2-6). Hageja taotleb, et kohus kohustaks K.K. ümber lükkama 16.05.2022. a

ajalehes Tartu Postimees ilmunud K.K. artiklis „K.K.: demagoogia teeb relvituks ja tapab

aruka mõttevahetuse“ T.L.-i kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid

väärtushinnanguid. Kohustada K.K. tema poolt T.L.-i kohta avaldatud ebaõigete faktiväidete

ja ebakohaste väärtushinnangute ümberlükkamist samas kohas ja samal viisil nagu need

avaldatud olid.

Hagiavalduses on esitatud järgmised faktilised asjaolud. 09.05.2022. a ilmus ajalehes Tartu

Postimees hageja artikkel „T.L.: Exceli-valitsus eksleb täistuuril, inimesed hammasrataste

vahel“. 16.05.2022. a ilmus Tartu Postimehes kostja artikkel „K.K.: demagoogia teeb

relvituks ja tapab aruka mõttevahetuse“. Kostja artikkel oli koostatud vastusena hageja

artiklile. Kostja artikkel sisaldas erinevaid T.L.-i kohta käivaid väiteid, mida K.K. esitas ilma

faktilise aluseta. Kostja esitas tegelikkusele mittevastavaid väiteid ja ebakohaseid hinnanguid,

mis tänaseni teotavad hageja au avalikkuse ees ning rikuvad hageja mainet.

Kostja esitas hageja suhtes järgmised tõele mittevastavad ja halvustavad väited.

1) „Ta kasutab teravuste loomiseks ja valla maine kahjustamiseks oma positsiooni nii

vallavolikogus kui ka maakonnalehes Vooremaa, kus töötab reporterina“.

2) „Ajalooline tagasivaade lubab oletada, et pahasti ütlemise taga võivad olla mingid

isiklikud läbielamised ja luhtunud ambitsioonid“ ning „Varsti selgus, et tema

ambitsioon on suurem. Hinges tahtnuks ta olla vallavanem või siis vähemalt

haridusosakonna juhataja“.

3) „Kümmekond aastat tagasi oli T.L. (toona T.L. Sxxxxxx) Reformierakonna

sisehääletuse pettuse keskmes. Susservusser, milles ta osales, viis suurest poliitikast

endise välisministri ja europarlamendi saadiku Kristiina Ojulandi“.

4) „Mullu kandideeris T.L. sotsiaaldemokraatide ridades taas volikokku. Kampaania

ajal rahvale omanimelisi tikutopse jagades soovitas nendega uue koalitsiooni

moodustunud valimisjõudu põlema panna“.

Lisaks väitis kostja sisuliselt terve oma artikli ulatuses, et hageja esitas omapoolses artiklis

ebaõigeid väiteid valla tegevuse kohta, kuigi hageja tõi välja tõesed ning avalikkusele

teadaolevad lihtsalt kontrollitavad faktid.

Hageja pöördus 21.10.2022. a läbi oma lepingulise esindaja kostja poole ebaõigete andmete

ümberlükkamise nõudega. Hageja palus seda teha hiljemalt 03.11.2022. a ning samas kohas ja

samal viisil nagu need avaldatud olid. Kostja esitas vastus pöördumisele 02.11.2022. a. Kostja

leidis, et ta ei ole esitanud ühtegi alusetut ega põhjendamatut mõtteavaldust, mis võinuks

riivata hageja au või väärikust või põhjustada talle mistahes vaimseid üleelamisi. Kostja

vastuse kohaselt oli tegemist arvamuslooga. Kostja leidis, et sarnaselt hagejaga on ka temal

õigus oma arvamust avaldada. Kostja esitas hagejale ka vastuse 16.11.2022. a, milles jäi oma

varasemate seisukohtade juurde. Hageja hinnangul ei esitanud kostja ühtegi sisuliselt

põhjendatud vastuväidet, mis õigustaks tema poolt ebaõigete ja laimavate andmete

avaldamist. Hageja selgitas kostjale, et ta on sunnitud pöörduma kohtusse. Hageja palus

kostjal esitada põhjendatud vastus hiljemalt 18.11.2022. a hageja esmasele pöördumisele või

2 (16)

avaldama laimu ümberlükkava artikli. Kostja leidis, et on juba vastanud hagejale

nõuetekohaselt.

Hageja tugineb hagiavalduses VÕS § 1046 lg-le 1.

Eelpool punktis 1 toodud kostja väide hageja kohta on tegelikkusele mittevastav faktiväide,

mis jätab avalikkusele otseselt mulje, et hageja justkui kasutab enda töökohta valla maine

kahjustamiseks. Kostja pole viidanud ka tõenditele, mis tõendaks sellist väidet. Sellise väite

avaldamine on alandav ja solvav. Hageja ei saa mingil moel maakonnalehes ilmuvaid artikleid

enda kontrolli all hoida. Hageja rääkis omapoolses artiklis välja valla elanike poolt kogetud

probleem- ning murekohad. Hageja eesmärgiks oli tekitada avalik arutelu valla teenuste ja

toimimise käigus ilmnenud kitsaskohtade parandamiseks. Hagis märgitakse, et „Hageja tegi

vaid oma tööd kajastades reaalset olukorda…“

Järgmises väites (eelpool toodud punkt 2) on kostja nimetanud hagejat isiklike läbielamistega

ja luhtunud ambitsioonidega ja kibestunud isikuks. Kostja aga ei tunne hagejat isiklikult.

Hageja ei ole ka kellelegi (ka mitte kostjale) avaldanud oma ambitsioone ega ka seda, milles

ta ennast luhtunult või mitteluhtunult tunneb. Seega on tegemist üksnes kostja

väljamõeldisega ning hageja kohta valeväidete esitamisega. Väljendiga „luhtunud

ambitsioonid“ on kostja avaldanud hageja kohta emotsionaalselt negatiivset väärtushinnangut.

Hageja ambitsioonid on tema isikliku elu osa.

Kolmandas punktis toodud väljend susservusser omab selgelt negatiivset emotsiooni, mistõttu

avaldas kostja hageja kohta halvustava väärtushinnangu. Kostja ei ole tõendanud, et hageja

oleks mingiski pettuses osalenud. Kostja on hagejale etteheitnud seega ebaausust. Selline

kostja avaldus annab üldsusele signaali, et hageja on pettur ja mitteusaldusväärne. See

omakorda omab pikaajalist negatiivset mõju hageja eraelule kui ka tööle. Peale kostja artikli

avaldamist on hageja pidanud järjepidevalt inimestele selgitama, et ta ei ole ebaaus volikogu

liige ning et kostja ei ole rääkinud faktipõhiselt.

Neljandas punktis toodu kohta selgitab hageja, et kostja ei ole teadlik hageja korraldatud

kampaaniatega seonduvate asjaoludega. Tikutopside jagamist rikastas kostja omapoolse

fantaasiaga.

Eriti taunimisväärne on, et kostja ise on vallavanem ja omab seega jõupositsiooni. Selline

positsioon eeldab faktipõhise teabe edastamist. Kostja on oma positsiooni kasutades loonud

hagejast avalikkuse ees mulje kui ebaausast oportunistist.

2. Kohus võttis hagi 03.04.2023. a määrusega (tl 35-36) menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama.

3. Kostja esitas 08.05.2023. a vastuse hagiavaldusele (tl 44-47). Kostja leiab, et esitatud nõue

ei vasta kehtivale materiaalõigusele ning on ebaselge. Esmalt märgib kostja, et hagiavalduses

toodud nõude aluseks on VÕS § 1047 lg 4. Selle sätte kohaldamiseks on vaja selgelt eristada

faktiväiteid ja väärtushinnanguid, sest kannatanu au teotava väärtushinnangu avaldamise

korral ei saa ta nõuda selle ümberlükkamist või parandamist. Kostja viitab Riigikohtu

lahendile nr 3-2-1-161-05, p 10. Lisaks viitab kostja oma vastuses Riigikohtu lahendile nr

3-2-1-53-07, p 19. Nõude ebaselguse korral peab kohus laskma hagejal oma nõuet täpsustada

ning selgitada, mida hageja ise peab au teostavateks faktiväideteks ja mida

väärtushinnanguteks ning missuguste faktiväidete ümberlükkamist ta taotleb.

Kostja toob välja, et artiklis avaldatud väited vastavad tõele.

Väide: „Ta kasutab teravuste loomiseks ja valla maine kahjustamiseks oma positsiooni nii

vallavolikogus kui ka maakonnalehes Vooremaa, kus ta töötab reporterina“.

3 (16)

Hageja on alates 24.10.2022. a Põltsamaa Vallavolikogu liige. Seega oli ta vallavolikogu liige

enne kostja artikli avaldamist (s.o enne 16.05.2022. a). Seega vastab faktiväide tõele. Lisaks

töötas hageja artikli avaldamise ajal reporterina maakonnalehes Vooremaa. Seda tõendavad

hageja enda esitatud lisad (3, 4). Väide, et hageja on neid positsioone kasutanud teravuste

loomiseks ja valla maine kahjustamiseks, on väärtushinnang, mida ei saa ümber lükata.

Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mida on küll võimalik põhjendada, mitte

aga tõendada selle sisu tõesust või väärtust (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05, p 10).

Asjaolu, kas kellegi avaldused, seisukohad vms toimingud on loonud teravusi või kellegi

mainet kahjustanud, on ole võimalik tõsikindlalt tõendada, vaid see oli kostja hinnang hageja

tegevusele. Tegemist oli arvamuslooga, st kostja eesmärk oli algusest peale avaldada oma

arvamust/hinnangut.

Kui kohus peaks siiski käsitlema seda väidet faktiväitena, siis leiab kostja, et tal oli selliseks

väiteks alust. Kostja on enda sellesisulist väidet põhjendanud juba vaidlusaluses artiklis.

Sellest tulenevalt saab mõistlik kolmas isik aru, et kostja pidas teravuste loomise ja maine

kahjustamise all silmas kaebuste esitamist õiguskantslerile kui ka haridus- ja

teadusministeeriumile, samuti korduvate päringute esitamist. Teravuste loomis ja valla maine

kahjustamisele viitab hageja 09.05.2022. a artikkel. Kostja on väited välja toonud. Kostja

leiab, et hageja on esitanud mitmeid tõsiseid süüdistusi valla aadressil, mis kahtlemata on

„teravusi tekitav ja valla mainet kahjustav“.

Valla ja selle ametnikke suunal ründavaid väiteid on hageja avaldanud ka mitmetes teistes

artiklites, näiteks 16.11.2021. a maakonnalehes avaldatud artiklis „Kommentaar: Põltsamaa ei

ole enam põnev, pigem etteaimatav“, aga ka väljaandes Põltsamaa valla Sõnumid. Lisaks on

hageja esitanud korduvaid päringuid ja teabenõudeid. Hageja on korduvalt avaldanud

ründavaid väiteid valla suunal ka sotsiaalmeedias.

Väide: „Ajalooline tagasivaade lubab oletada, et pahasti ütlemise taga võivad olla mingid

isiklikud läbielamised ja luhtunud ambitsioonid. Varsti selgus, et tema ambitsioon on suurem.

Hinges tahtnuks ta olla vallavanem või siis vähemalt haridusosakonna juhataja“.

Tegemist ei ole faktiväitega, mille tõele vastavust kontrollida saaks. Esimese lause puhul on

tegemist oletusega. Kostja andis artiklis enda hinnangu hageja käitumise põhjuste kohta. Seda

väidet ei ole võimalik materiaalõiguslikult ümber lükata. Samuti ei ole võimalik seda väidet

ühelgi viisil tõsikindlalt kontrollida. Ka lause teine osa on hinnang. Ka hageja ise käsitleb

seda väärtushinnanguna (hagiavalduse punkt 3.2).

Kui kohus käsitleb väidet faktiväitena, vastab see tõele. Kostja selgitab konteksti. Hageja

kandideeris 2021. a uuesti vallavolikokku. Ilma reaalse ambitsioonita ei saanud ta

kandideerimist ette võtta. Hageja on oma eesmärgi ka saavutanud. Seoses „luhtunud

ambitsiooniga“ on kostja pidanud silmas 2017. a kandideerimist, mil ta valituks ei osutunud.

Lisaks oli kostjal põhjust arvata/oletada, et hageja ambitsioonid ulatuvad veelgi kõrgemale.

Oletuseks annavad aluse tema teravad sõnavõtud, kaebused, teabenõuded vms pöördumised ja

avaldused. Ühelt poolt avaldab hageja tugevat arvamust just kostja kui vallavanema suhtes ja

teisalt eriti haridusvaldkonnas. Juhtivale positsioonile tõusmise ambitsioonile viitab ilmekalt

väljaandes Põltsamaa valla Sõnumid avaldatu.

Väide: „Kümmekond aastat tagasi oli T.L. (toona Sxxxxxx) Reformierakonna sisehääletuse

pettuse keskmes. Susservusser, milles ta osales, viis suurest poliitikast endise välisministri ja

europarlamendi saadiku Kristiina Ojulandi“.

Ka antud väite puhul on tegemist väärtushinnanguga. Pole võimalik tõendada kellegi

osalemist „susservusseris“. Ka hageja enda hinnangul on tegemist väärtushinnanguga

(hagiavalduse punkt 3.3). Kui kohtu hinnangul on tegemist faktiväitega, siis vastab see tõele.

4 (16)

Üldteada on, et hageja osales 2013. a Reformierakonna valimispettuses. Asjaolu kajastati

laiaulatuslikult meedias. Kostja on toonud välja 04.06.2013. a Eesti Päevalehe artiklis

avaldatu. Lisaks on viidatud 14.07.2014. a Postimehes ilmunud artiklile.

Väide: „Mullu kandideeris T.L. sotsiaaldemokraatide ridades taas volikokku. Kampaania

ajal rahvale omanimelisi tikutopse jagades soovitas nendega uue koalitsiooni moodustunud

valimisjõudu põlema panna“.

Väide hageja kandideerimise kohta vastab tõele. Tulenevalt hagiavalduse punktis 3.4 toodust,

ei saa selles osas ka vaidlust olla. Enne valimisi viidi läbi kampaaniat, mille raames kohtuti

inimestega tänaval. Hageja jagas enda nimega tikutopse. Soovitust moodustunud valimisjõud

põlema panna, saab kostja hinnangul tõendada tunnistajate ütlustega.

Hagiavalduse punktis 3.7 toob hageja välja, et tema enda artiklis esitatud väited vastavad

tõele. Selline seisukoht ei ole aga praeguses kohtuvaidluses asjakohane.

4. Hageja esitas 03.08.2023. a kohtule seisukoha kostja vastuse osas (tl 116).

Väide teravuste loomise valla maine kahjustamise osas on ebaõige faktiväide. Hageja tööd ja

tegemised ei ole seotud eesmärgiga kahjustada valla mainet ja luua teravusi. Hagejal oleks

oma arvamus ka kodanikuna, seega on vale väita, et ta kasutab oma positsiooni teravuste

loomiseks ja valla maine kahjustamiseks.

Väide hageja isiklike läbielamiste ning luhtunud ambitsioonide kohta on halvustav

väärtushinnang.

Ebaõige faktiväide on, et hinges tahtnuks ta olla vallavanem või siis vähemalt

haridusosakonna juhataja. Hageja ei ole midagi sellist isegi mõelnud ega ka avaldanud soovi

vastavatel ametikohtadel olla.

Pettuses ja sussrvusseris osalemise väite kohta avaldab hageja, et tegemist on halvustava

väärtushinnanguga, mille motiiv on hageja mainet kahjustada. Hageja on selle sündmuse

pärast piisavalt kannatanud. Kedagi ei ole süüdi mõistetud.

Viimase väite näol on tegemist ebaõige faktiväitega. Hageja ei ole jaganud tikutopse

soovitusega valimisliit põlema panna.

5. Kostja esitas 28.09.2023. a kohtule taotluse kuulata tunnistajatena üle Sxxxxx Mxxxxxx ja

Mxxx Txxxxx (tl 122).

6. Hageja esitas 14.12.2023. a kohtule taotluse tunnistaja MxxxxxKxxxxx ülekuulamiseks

(tl 131).

7. Kostja taotles 19.12.2023. a hageja 14.12.2023. a esitatud taotluse rahuldamata jätmist (tl

134).

8. Kostja esitas 21.12.2023. a kohtule menetluskulude nimekirja (tl 137). Kostja menetluskulu

on kokku 3258 eurot (sh käibemaks).

9. Kohus pidas tsiviilasjas nr 2-23-4167 kohtuistungi 22.12.2023. a. Kohus määras, et kui

pooled kompromissi ei saavuta, tuleb lõppseisukohad esitada 01.03.2024. a ning kohus teeb

lahendi 25.03.2024. a.

10. Hageja esitas 01.03.2024. a kohtule lõppseisukohad ja menetluskulude nimekirja (tl 152-

153). Hageja jääb varem esitatud seisukohtade juurde.

Ebaõiged faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud kostja artiklist hageja kohta (p 1-5)

ning hageja kohta esitatud muud ebaõiged faktiväited (p 4).

5 (16)

1) „Ta kasutab teravuste loomiseks ja valla maine kahjustamiseks oma positsiooni nii

vallavolikogus kui ka maakonnalehes Vooremaa, kus töötab reporterina.“

2) „Ajalooline tagasivaade lubab oletada, et pahasti ütlemise taga võivad olla mingid

isiklikud läbielamised ja luhtunud ambitsioonid.“ ning „Varsti selgus, et tema

ambitsioon on suurem. Hinges tahtnuks ta olla vallavanem või siis vähemalt

haridusosakonna juhataja.“

3) „Kümmekond aastat tagasi oli T.L. (toona T.L. Sxxxxxx) Reformierakonna

sisehääletuse pettuse keskmes. Susservusser, milles ta osales, viis suurest poliitikast

endise välisministri ja europarlamendi saadiku Kristiina Ojulandi.“

4) Lisaks on kostja väitnud, et hageja esitas omapoolses artiklis ebaõigeid väiteid valla

tegevuse kohta, ometigi hageja esitas enda artiklis tõesed ning avalikkusele

teadaolevad, lihtsalt kontrollitavad faktid.

5) „Mullu kandideeris T.L. sotsiaaldemokraatide ridades taas volikokku. Kampaania ajal

rahvale omanimelisi tikutopse jagades soovitas nendega uue koalitsiooni

moodustunud valimisjõudu põlema panna.“

Hageja lõplikes seisukohtades on lause: Kostja poolt on edastatud vabanduskiri, mida hageja

aktsepteerib. Järgneb vabanduskirja tekst.

Hageja menetluskulud on 1622,50 eurot. Hageja menetluskulud välja mõista kostjalt.

Vabanduskirja lisatud ei ole.

11. Kostja lõppseisukohad on samuti esitatud 01.03.2024. a (tl 157-161). Kostja leiab, et

hageja nõue on endiselt ebaselge ja ka vastuoluline.

Kostja toob välja, mida hageja avaldas kohtuistungil (ajamärge 00:16:37) ning seejärel

00:36:46. Kostja esindaja täpsustusele vastas hageja, et jääb hagiavalduses esitatu juurde.

Kohtuistungil 02:16:06 viitas kostja lepinguline esindaja, et vaidlusest jäid välja osad väited,

millele hageja tugineb, millele hageja esindaja vastas 02:16:42, et hageja jääb viie punkti

juurde ning üks neljast jagunes kaheks.

Kostja toob väited välja.

Väide 1: „Ta kasutab teravuste loomiseks ja valla maine kahjustamiseks oma positsiooni nii

vallavolikogus kui ka maakonnalehes Vooremaa, kus töötab reporterina.“

Väide 2: „Ajalooline tagasivaade lubab oletada, et pahasti ütlemise taga võivad olla mingid

isiklikud läbielamised ja luhtunud ambitsioonid.“

Väide 3: „Varsti selgus, et tema ambitsioon on suurem. Hinges tahtnuks ta olla vallavanem

või siis vähemalt haridusosakonna juhataja.“

Väide 4: „Kümmekond aastat tagasi oli T.L. (toona T.L. Sxxxxxx) Reformierakonna

sisehääletuse pettuse keskmes. Susservusser, milles ta osales, viis suurest poliitikast endise

välisministri ja europarlamendi saadiku Kristiina Ojulandi.“

Väide 5: „Mullu kandideeris T.L. sotsiaaldemokraatide ridades taas volikokku. Kampaania

ajal rahvale omanimelisi tikutopse jagades soovitas nendega uue koalitsiooni moodustunud

valimisjõudu põlema panna.“

Kostja toob välja, kuidas kohus hageja väited kvalifitseeris (02:17:31). Kostja nõustub kohtu

käsitlusega üldjoontes. Samas leiab, et väite 4 puhul on tegemist väärtushinnanguga. Kostja

viitab seejuures juba ka varasemalt viidatud Riigikohtu lahenditele. Väljendi susservusser

näol on tegemist piltliku väljendiga, mille tõele vastavust pole võimalik kontrollida. Ka

6 (16)

hageja enda hinnangul on tegemist väärtushinnanguga. Kehtiv materiaalõigus ei näe ette

väärtushinnangute ümberlükkamist.

Kostja kordab, et hageja nõude aluseks on VÕS § 1047 lg 4. Kostja tugineb Riigikohtu

avaldatud seisukohtadele. Hageja saab nõuda üksnes faktiväite ümberlükkamist. Igal juhul

tuleb hagi jätta rahuldamata väidete 1, 2 ja 3 osas.

Alates 03.08.2023. a hageja menetlusdokumendi esitamisest on menetluslik olukord järgmine:



Hagiavalduses esitatud nõue oli ebaselge (hageja nõudis väärtushinnangute

ümberlükkamist ning esitamata oli jäänud ümberlükkamise tekst);



Kostja tõi nõude ebaselguse hagivastuses välja;



Kohus palus hagejal nõuet täpsustada, viidates seejuures, et väärtushinnanguid ei saa

ümber lükata;



Hageja jätkas väärtushinnangute ümberlükkamise nõudega ega esitanud

ümberlükkamise teksti.

Arvestades eelnevat oleks kohus pidanud hagi jätma läbi vaatamata TsMS § 3401 lg 2 alusel.

Selguse mõttes esitab kostja siinsega vastava taotluse ning palub kohtul jätta hageja hagi läbi

vaatamata. Kostja on arvamusel, et kuna hageja ei ole varasemalt ümberlükkamise teksti

esitanud, siis oleks vastava sõnastuse esitamine käsitletav hagi muutmisena- hageja muudaks

sellisel juhul enda nõuet (hagi ese). Hagi eseme muutmine tähendab, et hageja muudab oma

menetluslikku nõuet TsMS § 363 lg.1 p.1 mõttes.

Hageja toob välja, et hagejal ei ole menetluslikult enam võimalik ümberlükkamise teksti

esitada ning otsuse tegemisel tuleb lähtuda esitatud nõuetest. Kostja hagi muutmiseks

nõusolekut ei anna.

Artiklis avaldatud väited vastavad tõele. Väited 1, 2, 3 on ka kohtu hinnangul

väärtushinnangud. Neljanda väite osas jääb kostja juba avaldatud seisukohtade juurde.

Kandideerimise fakti osas vaidlus puudub pooltel. Hageja soovitus valimisjõud põlema panna

- selle väite tõesuse saab kohus tuvastada tunnistajate M. Txxxxx ja S. Mxxxxxx ütluste

põhjal.

Hageja soovis enda tunnistajate ütlustega tõendada negatiivset asjaolu, mis aga ei ole

tunnistaja ülekuulamise mõtte ja eesmärgiga kooskõlas. Kumbki hageja tunnistaja ei viibinud

kogu vaidlusaluse aja hagejaga ega kuulnud kõike, mida hageja valijatele rääkis. Lisaks anti

ütlusi, et iga kandidaat suhtles peaasjalikult valijatega üksi.

Kostja esitas ka menetluskulude nimekirja (tl 163). Kostja menetluskulud on kokku 5953,80

eurot (sh käibemaks 292,80 eurot).

12. Hageja esitas vastuväite kostja menetluskuludele (tl 166). Hageja leiab, et põhjendatud on

vähendada kostja menetluskulusid ning määrata menetluskulude suuruseks mitte rohkem kui

966 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

13. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi

rahuldamiseks alused puuduvad.

Hageja on nõude esitamisel (hagiavalduses) tuginenud VÕS §-le 1046 lg.1, mis sätestab: Isiku

au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu

kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui

7 (16)

seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki,

põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

Hageja tugineb ka VÕS § 1047 lg.1, lg.4, mis sätestavad:

Lg.1: Isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või

tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku

või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud

avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.

Lg.4: Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest

vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul,

sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.

Hageja ei ole kohtumenetluse kestel oma nõudeid muutnud, mistõttu hagis viidatud

õigusnormidele tuginemine on asjakohane.

Võttes aluseks hagiavalduse p.2.2. esitatud väited a-d, hageja 03.08.2023 saadetud

menetlusdokumendis esitatud liigituse punktid a-e ja kohtuistungil avaldatud kinnituse, et

hageja jääb hagiavalduses esitatud viie punkti juurde, s.t. üks neljast jagunes kaheks, lähtub

kohus sellest, et käsitlemisele kuuluvad järgmised kostja väited, mis avaldati 16.05.2022.a.

ajaleheartiklis:

a)„Ta kasutab teravuste loomiseks ja valla maine kahjustamiseks oma positsiooni nii

vallavolikogus kui ka maakonnalehes Vooremaa, kus töötab reporterina“.

b) „Ajalooline tagasivaade lubab oletada, et pahasti ütlemise taga võivad olla mingid

isiklikud läbielamised ja luhtunud ambitsioonid“

c) „Varsti selgus, et tema ambitsioon on suurem. Hinges tahtnuks ta olla vallavanem või

siis vähemalt haridusosakonna juhataja“.

d) „Kümmekond aastat tagasi oli T.L. (toona T.L. Sxxxxxx) Reformierakonna

sisehääletuse pettuse keskmes. Susservusser, milles ta osales, viis suurest poliitikast

endise välisministri ja europarlamendi saadiku Kristiina Ojulandi“.

e) „Mullu kandideeris T.L. sotsiaaldemokraatide ridades taas volikokku. Kampaania

ajal rahvale omanimelisi tikutopse jagades soovitas nendega uue koalitsiooni

moodustunud valimisjõudu põlema panna“.

Ehkki hagiavalduses oli neid väiteid 4 (a-d), on hageja oma 03.08.2023 menetlusdokumendis

jaganud väite b kaheks.

Hageja lõppseisukohtades (p.2.2. alapunkt 4) on käsitletavate väidete hulgas esitatud ka

lause „Lisaks on kostja väitnud, et hageja esitas omapoolses artiklis ebaõigeid väiteid valla

tegevuse kohta, ometigi hageja esitas enda artiklis tõesed ning avalikkusele teadaolevad,

lihtsalt kontrollitavad faktid.“

See lause on hagi eseme hulka kuuluvana esitatud esmakordselt hageja lõppseisukohtades.

TsMS § 402 lg.2 järgi võib kohtukõnes viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud

asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele.

Kuna sellist lauset ei ole hagieseme hulka kuuluvana varasemalt esitatud, ei pea kohus

võimalikuks laiendada hagi eset kohtuliku vaidluse staadiumis ning viidatud lauses

sisalduvaid kostja väiteid käesolevas lahendis ei käsitle.

14. Poolte seisukohtade ja esitatud tõendite põhjal loeb kohus tuvastatuks järgmised asjas

tähtsust omavad faktilised asjaolud:

8 (16)

-Ajalehes „Tartu Postimees“ ilmus 09.05.2022 artikkel pealkirjaga „T.L.: Exceli-valitsus

ekseldab täistuuril, inimesed hammasrataste vahel“ (tl.62-66).

-eelmise artikliga seotud loona ilmus 16.05.2022 artikkel pealkirjaga „K.K.: demagoogia teeb

relvituks ja tapab aruka mõttevahetuse“ (tl.66, 117-118).

-16.05.2022.a K.K. artiklis teksti erinevates lõikudes sisaldusid muuhulgas järgmised laused:

Ta kasutab teravuste loomiseks ja valla maine kahjustamiseks oma positsiooni nii

vallavolikogus kui ka maakonnalehes Vooremaa, kus töötab reporterina. See on hagi eseme

väide a). Ajalooline tagasivaade lubab oletada, et pahasti ütlemise taga võivad olla mingid

isiklikud läbielamised ja luhtunud ambitsioonid. See on hagi eseme väide b). Kümmekond

aastat tagasi oli T.L. (toona T.L. Sxxxxxx) Reformierakonna sisehääletuse pettuse keskmes.

Susservusser, milles ta osales, viis suurest poliitikast endise välisministri ja europarlamendi

saadiku Kristiina Ojulandi. See on hagi eseme väide d). Varsti selgus, et tema ambitsioon on

suurem. Hinges tahtnuks ta olla vallavanem või siis vähemalt haridusosakonna juhataja. See

on hagi eseme väide c). Mullu kandideeris T.L. sotsiaaldemokraatide ridades taas volikokku.

Kampaania ajal rahvale omanimelisi tikutopse jagades soovitas nendega uue koalitsiooni

moodustunud valimisjõudu põlema panna“. See on hagi eseme väide e).

Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kostja artikli ilmumine ajalehes „Tartu Postimees“ on

andmete avaldamine VÕS § 1046, § 1047 tähenduses. Kostja on artikli autor, s.t. nõue on

esitatud õige isiku vastu.

15. Hageja palub, et kohus kohustaks kostjat ümber lükkama 16.05.2022.a ajalehes Tartu

Postimees ilmunud artiklis T.L.-i kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid

väärtushinnanguid samas kohas ja samal viisil nagu need avaldatud olid.

Kohus tegi 22.12.2023.a kohtuistungil hagejale ettepaneku esitada kohtule tekst, millises

sõnastuses tuleks midagi ümber lükata.

Hageja sellist teksti ei esitanud, vaid viitas lõplikes seisukohtades kostja vabanduskirjale

(seda ei ole kohtule esitatud).

Kostja on lõplikes seisukohtades arvamusel, et hageja poolt ümberlükkamise sõnastuse

esitamine praeguses menetlusstaadiumis kujutaks endast menetluslikku nõuet hagi eseme

muutmiseks, milleks kostja nõusolekut ei anna. Kohus ei nõustu, et hageja poolt (ebaõigete

andmete) ümberlükkamise sõnastuse esitamine kujutaks endast hagi muutmist. VÕS § 1047

lg.4 alusel esitatud nõude sisusse ei kuulu sõnad ega sõnastus, millega (ebaõigeid) andmeid

ümber lükatakse. Riigikohus lahendis 3-2-1-5-07 p.29 on öelnud, et Kolleegium märgib, et

seadusega ei ole reguleeritud seda, kuidas ja kus saab valeandmete ümberlükkamist nõuda.

Kolleegium leiab, et reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja

samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati, s.o kui andmed avaldati

meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui

andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade

konkreetsete isikute ees. Sama on korratud lahendi 3-2-1-140.14 p.-s 14. Seda (…

ümberlükkamist samas kohas ja samal viisil nagu need avaldatud olid…) ongi hageja

nõudnud juba hagis. Kui hageja esitanuks andmete ümberlükkamiseks avaldatava sõnastuse,

oleks tegemist otsuse täitmise viisi määramisega TsMS § 445 tähenduses, aga mitte hagi

muutmisega. Hageja ei ole sõnastust esitanud.

16. Kostja taotleb lõppseisukohtades hagi läbi vaatamata jätmist, kuna hageja nõue pole

selge. Kostja viitab seejuures Riigikohtu lahendile nr. 3-2-1-11-04 (p.15), kus on öeldud:

Seetõttu ei ole üldjuhul piisavalt määratletud nõue kohustada kostjat ümber lükkama mingis

ajaleheartiklis või selle lõigus avaldatut.

9 (16)

Kohtu hinnangul on hageja nõue piisavalt määratletud ja selge, sest hageja on need asjaolud

(väited), mille ümberlükkamist ta taotleb, hagiavalduse punktis 2.2. punktides a,b,c,d selgelt

sõnastanud, esile toonud rõhuasetused. Hagiavalduse tekstis neist igaüht ka põhjendanud.

Hiljem (03.08.2023 menetlusdokumendis) on hageja need väited liigitanud faktiväideteks ja

väärtushinnanguteks. Hageja konkreetsed nõuded on olnud arusaadavad ka kostjale, kes on

vastuses hagile neid asjakohaselt käsitlenud. Sellisena on hageja nõuded, mille

ümberlükkamist ta taotleb, selgelt arusaadavad ka kostjale. Kohus on neid nõudeid koos

pooltega ükshaaval käsitlenud kohtuistungil. Asjaolu, et hageja ja kostja arusaam sellest,

millised on faktiväited ja millised väärtushinnangud, on erinevad, ei tähenda, et hageja nõue

ei ole selge. TsMS §- s 423 lg.1 p.1-13 ja lg.-s 2 sätestatud alused hagi läbi vaatamata

jätmiseks puuduvad ja kohus ei jäta hagi läbi vaatamata.

17. VÕS § 1047 lg.1 järgi isiklike õiguste rikkumine … isiku või tema tegevuse kohta

ebaõigete andmete avaldamisega … on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud

avaldamisel andmete ebaõigsusest… ega pidanudki sellest teadma. Sama paragrahvi lg.4

järgi ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest

vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist… avaldaja kulu, sõltumata sellest, kas

andmete avaldamine oli õigusvastane.

Seega tuleneb VÕS § 1047 lg.-st 4, et ümberlükkamist saab nõuda üksnes ebaõigete

faktiväidete puhul.

Kohtupraktikas ja õiguskirjanduses on kujunenud seisukoht, et VÕS § 1047 lg.4 alusel

esitatava nõude puhul on eelduseks üksnes ebaõigete andmete avaldamine. Nõude esitamise

eelduseks ei ole ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamine, isiku au

teotamine andmete avaldamisega ega avaldaja teadmine andmete ebaõigsusest. Tingimuseks

on, et andmed, mille ümberlükkamist nõutakse, peavad käima hageja kohta ja peavad olema

avaldatud. Kohus on eespool p.14 sedastanud, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et

vaidlusalused väited on kostja poolt avaldatud. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et kostja

väited, milles sisalduva ümberlükkamist nõutakse, käivad hageja T.L.-i kohta.

18. Nõude lahendamiseks on vajalik teha kindlaks, millised kostja poolt hageja kohta

avaldatud väited on faktiväited ja millised on väärtushinnangud. Riigikohus on erinevates

lahendites leidnud: faktiväide on asjaolu, mis on põhimõtteliselt kontrollitav ning mille

tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Nii on Riigikohus lahendis 2-20-12495 p.11

olnud seisukohal: Erinevalt faktiväitest, mis on kontrollitav ja mille tõesus või väärus on

kohtumenetluses tõendatav, ei ole väärtushinnangu sisu tõesust või väärust võimalik

tõendada, väärtushinnangut saab üksnes põhjendada. Varasemalt on sama avaldatud ka

lahendites 3-2-1-161-05 (p.10), 3-2-1-53-07 (p.18) jt.

Kostja esitatud hagivastuse ja kohtu kirjas (06.07.2023 tl.111) tehtud ettepanekut aluseks

võttes liigitas hageja kostja väited a), c) ja e) ebaõigeteks faktiväideteks ja väited b) ja d)

halvustavateks väärtushinnanguteks.

Kostja hinnangul on hagiavalduse väide a)“… kasutab teravuste loomiseks ja valla maine

kahjustamiseks …“ väärtushinnang. Sama väite asjaolud- et hagejal on positsioon

vallavolikogus ja reporterina maakonnalehes Vooremaa- faktilised asjaolud.

Hagiavalduse väide b)“Ajalooline tagasivaade lubab oletada…varsti selgus, et tema

ambitsioon on suurem. Hinges tahtnuks ta olla…“ (hiljem eraldatud väideteks b) ja c)) on

kostja hinnangul väärtushinnangud. Hagiavalduse väide c)“Kümmekond aastat tagasi oli

T.L.-ina sisehääletuse pettuse keskmes. Susservusser, milles ta osales…“ on kostja arvates

väärtushinnang. Hagiavalduse väide d) „Mullu kandideeris T.L. sotsiaaldemokraatide

10 (16)

ridades… tikutopse jagades soovitas nendega uue koalitsiooni moodustunud valimisjõudu

põlema panna.“ on kostja hinnangul faktiväide.

19. Kohus, asudes andma hinnangut kostja 16.05.2022.a artiklis esitatud väidetele, mille

ümberlükkamist hageja taotleb, peab vajalikuks esmalt esile tuua neid asjaolusid ja konteksti,

milles kostja oma väited avaldas. Nimelt on kostja 16.05.2022.a artikkel kirjutatud ja

avaldatud arvamusloona hageja 09.05.2022.a avaldatud artikli kohta. Mõlemad artiklid on

avaldatud väljaandes Tartu Postimees. Kostja artikkel sisaldab väiteid ja asjaolusid, mille

ümberlükkamist hageja taotleb, kuid kostja artikkel sisaldab piisavalt ka põhjendusi ja

selgitusi oma hinnangutele ja väidetele.

20. Kohus leiab, et hagis esitatud kostja väide a) Ta kasutab teravuste loomiseks ja valla

maine kahjustamiseks oma positsiooni nii vallavolikogus kui ka maakonnalehes Vooremaa,

kus töötab reporterina“. on väärtushinnang. Sõnastus, et keegi „kasutab teravuste loomiseks

ja valla maine kahjustamiseks…“ väljendab hinnangut. Kui teravad on teravused, kas neid on

keegi loonud või eksisteerivad need objektiivselt või kas valla maine on või ei ole

kahjustatud, on ütleja mulje, hinnang, mille tõesust või väärust ei saa kontrollida. See

kontrollimine ei ole ka näiteks käesoleva kohtuvaidluse sisuks. Samas on kostja käsitletavas

artiklis järgmistes lausetes kirjutanud: „T.L. on kaevanud Põltsamaa valla peale nii

õiguskantslerile kui ka haridus- ja teadusministeeriumile. Lisaks oleme viimastel aastatel

saanud temalt kümmekond päringut, millele oleme andnud kirjaliku vastuse.“

Kostja on esitanud tõendid (tl.69 pöördel, 73, 74-83, 90) mille põhjal on kujunenud tema

hinnang teravuste loomise ja valla maine kahjustamise kohta. Sellega on kostja selgitanud ja

põhjendanud, mille pinnalt tema hinnang on kujunenud. Kostja põhjendab oma hinnangu

kujunemist ka hageja 09.05.2022.a artikli sõnakasutusega, mis ongi oma sisult teravusi

tekitav ja süüdistav.

Selles väites kirjutatud taustafaktid (hageja positsioon nii vallavolikogus kui ka

maakonnalehes Vooremaa) vastavad tõele, selle kohta on kostja esitanud tõendid (tl.49-60) ja

neid fakte kinnitas ka hageja 22.12.2023.a kohtuistungil (ajamärge 00:25:47).

Kostja esitatud väärtushinnang ei ole faktiväide ja seda ei saa ümber lükata ega selle

ümberlükkamist nõuda.

21. Kohus leiab, et hagis esitatud kostja väide b)“ Ajalooline tagasivaade lubab oletada, et

pahasti ütlemise taga võivad olla mingid isiklikud läbielamised ja luhtunud ambitsioonid“. on

väärtushinnang. Selle väite sõnastuses on juba kirjas, et tegemist on kirjutaja oletusega.

Järgnevad laused lühikese ajaloolise tagasivaatega, millest kirjutaja selline oletus on

võrsunud. Hageja retoorilisele küsimusele (hageja 03.08.2023 menetlusdokumendis) „Kes on

diagnoosinud minu läbielamisi ja andnud hinnangu ambitsioonide luhtumisele või

õnnestumisele?“ leidub vastus juba kostja vastuses hagile- see on kostja enda oletus,

hüpotees, kostja enda oletuslik hinnang hageja käitumise põhjuste kohta. Kohus nõustub, et

kirjutaja on teinud oletuse varasemate sündmuste (ajaloolise tagasivaate) põhjal ja seda ka

selgelt tunnistanud. Varasemate sündmuste kohta, mis on olnud kostjale aluseks oletuse

tegemisel on kostja esitanud tõendid (tl.91-95). Oletuse tõesust ei saa kontrollida, see on üks

võimalik järeldus paljude hulgast ja sellisena ka esitatud. Kostja väärtushinnang ei ole

faktiväide ja seda ei saa ümber lükata.

22. Kohus leiab, et hageja esitatud kostja väide c) „Varsti selgus, et tema ambitsioon on

suurem. Hinges tahtnuks ta olla vallavanem või siis vähemalt haridusosakonna juhataja“. on

väärtushinnang. Hagis olid siinsed väited b ja c esitatud koos väite b all. Kohus on seisukohal,

et ambitsiooni suurus ei ole faktipõhiselt mõõdetav. Sõnaühend “hinges tahtnuks…olla“

tähistab täitumatut unistust ega kajasta fakte. Kostja artiklis on laused, mis selgitavad lugejale,

11 (16)

miks on kirjutajal selline oletus kujunenud (…osales 2017.aastal kohalikel valimistel. …sai

vallavalitsuse teabespetsialistiks…Kui 2018aastal tõusis päevakorda Põltsamaale uue lasteaia

ehitus, vastandus teabespetsialist sellele mõttele. Vastutöötamise ja umbusalduse tõttu läksid

meie teed lahku. Mullu kandideeris taas vallavolikokku..). Sellise selgitava teksti pinnalt on

lugejale arusaadav, kuidas on artikli autoril selline mulje, arvamus tekkinud.

Kohus märgib, et kostja artikli näol on tegemist arvamuslooga. Kostja selgitas selle kohta

kohtuistungil 22.12.2023 (ajamärge 00:40:23), et ta soovis artikliga näidata, et Põltsamaa

Vallavalitsuses ei olnud asjad nii, nagu pr T.L. kirjutas oma loos….oleks vajalik teha vastus,

et mitte jätta sellist muljet, et ongi nii kehv seis.

Meediatekstid püüavad lugejat mingil viisil mõjutada, arvamuslood kasutavad selleks

veenvaid põhjendusi. Võib olla, et kirjutaja väljendab oma arvamust otsesõnu, kuid

mõjutamine võib olla ka varjatud (Eesti keele õpik 8.klassile. Pxxxx Rxxxxxxxx, 2012,

lk.102). Käesolevas artiklis on kirjutaja väljendanud selgelt oma oletusi ja arvamusi, milleks

on kasutatud sõnaühendeid „lubab oletada“, „ütlemise taga võivad olla“, „hinges tahtnuks

olla…“. Artikli kirjutaja arvamus ei ole sõnastatud nii, nagu oleks tegu faktidega ja mõistliku

lugeja arusaama järgi ongi kostja üldsusele avaldanud oma oletusi ja hinnanguid.

Kostja väärtushinnang ei ole faktiväide ja seda ei saa ümber lükata ega selle ümberlükkamist

nõuda.

23. Kohus leiab, et hageja esitatud kostja väide d) „Kümmekond aastat tagasi oli T.L. (toona

T.L. Sxxxxxk) Reformierakonna sisehääletuse pettuse keskmes. Susservusser, milles ta osales,

viis suurest poliitikast endise välisministri ja europarlamendi saadiku Kristiina Ojulandi“. on

faktiväide. Hageja hagiavalduses (hagi p.3.3.) on seisukohal, et sõnaga „susservusser“ avaldas

kostja hageja kohta halvustava väärtushinnangu, kuid sealt edasi on hageja seisukohal, et

kostja väitis, et hageja osales mingisuguses pettuses, …kostja ütles… ilma faktilisi asjaolusid

kontrollimata ja tõendamata, et hageja on osalenud poliitilises skandaalis. Hageja 03.08.2023

menetlusdokumendis (tl.116) liigitab hageja

selle kostja väite halvustavaks

väärtushinnanguks. Hageja seisukohtadest on ilmne, et hageja mõistab, millisest konkreetsest

sündmusest on jutt.

Kostja on selle väite kohta samuti arvamusel, et tegemist on väärtushinnanguga, sest pole

võimalik tõendada kellegi osalemist „susservusseris“- tegemist on piltliku väljendiga, mille

tõele vastavust pole võimalik kontrollida. Kostja märgib, et kui kohtu hinnangul ongi tegemist

faktiväitega, vastab see tõele.

Kohus 22.12.2023.a kohtuistungil avaldas pooltele, et selle väite näol on kohtu hinnangul

tegemist faktiväitega. Kohus on seisukohal, et kostja kasutatud sõna „susservusser“ on

peitesõna, mida arvamuslugudes kasutatakse keelelise mõjutamisvõttena, et oma väljendust

pehmendada (viidatud Eesti keele õpik 8.klassile. lk 106jj). Kostja väites kahe lausega

kirjeldatud sündmus on tegelikkuses aset leidnud, seda on kajastatud ajakirjanduses (tl.96-

106) ja hageja on ajakirjanduses avaldatud artiklites ja intervjuudes selle kohta oma

seisukohti ja tegevust kirjeldanud. Tl 99 14.juuli 2014.a Postimees artikkel sissejuhatava

lausega „Reformierakonna aukohus otsustas…teha arakonna juhatusele ettepanek erakonnast

välja arvata Kristiina Ojuland ja T.L. Sxxxxxx, kes olid seotud valimispettusega erakonna

juhatuse valimistel“. Artiklis on selgelt kirjeldatud hageja osa selles. 11.06.2023 Eesti

Päevaleht (delfi) artikkel (tl.101-105) sissejuhatava lausega „Reformierakonna valimiskriisi

kuulsaim tegelane T.L. Sxxxxxx tunnistab intervjuus, et teadis kogu aeg, et talitab valesti“ ja

järgnevas intervjuus hageja inimlikud selgitused toimunu kohta.

On arusaadav, et kostja on kasutanud oma 16.05.2022.a artiklis peitesõna „susservusser“, et

vältida varasemates ajakirjandusartiklites selle sündmuse kohta kasutatud sõnu

12 (16)

„valimispettus“ ja hageja enda kasutatud sõna „võltsimine“, millel on selgelt süüteoline

tähendus.

Esitatud tõenditest nähtub seega, et kostja väites esitatud asjaolud on tõesed faktiväited, mille

tõde olemise kohta on hageja ise ka sündmuse toimumise järgselt selgitusi andnud. Asjaolu,

et hageja oli üks kahest valimispettusega seotud isikust, kelle kohta erakonna aukohus ka

otsustuse tegi, annab aluse kasutada väljendit „pettuse keskmes“. Tegemist ei ole ebaõigete

andmete avaldamisega ja nende andmete ümberlükkamist ei saa VÕS § 1047 lg.4 alusel

nõuda.

24. Kohus leiab, et hageja esitatud kostja väide e) „Mullu kandideeris T.L.

sotsiaaldemokraatide ridades taas volikokku. Kampaania ajal rahvale omanimelisi tikutopse

jagades soovitas nendega uue koalitsiooni moodustunud valimisjõudu põlema panna“. on

faktiväide.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja kandideeris sügisel 2021 kohalike omavalitsuste

valimistel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kandidaatide hulgas (tl.107-110). Vaidlust ei ole

ka selles faktis, et valimiskampaania ajal jagasid kandidaadid, s.h. T.L. valijatele tikutopse,

millel oli peal kandidaadi nimi. Kostja väitel on hageja tikutopse jagades andnud soovituse

sellega uue koalitsiooni moodustanud valimisjõud põlema panna. Hageja leiab, et kostja on

esitanud omapoolset fantaasiat, kuulujuttu või jutustatud linnalugu.

Kostja kasutas avaldatud väite tõendamiseks tunnistajaid Mxxx Txxxxxxx ja Sxxxxx

Mxxxxxxx (22.12.2023.a kohtuistungil tl.145-146). Tunnistajad viibisid kampaaniapäeval

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valmistelgist veidi eemal teisel pool teed oma valimistelgi

all, kuhu tulid valijad sotsiaaldemokraatide telgi juurest. Tunnistaja Txxxxx andis ütlusi, et

tuli pensionäride paar, kes näitas saadud tikutopsi ja tunnistajale öeldi, et teiselt poolt anti

soovitus sellega valimisliit põlema panna. Soovituse ütlemine seostati pensionäride poolt

T.L.-i nimega. Sama kinnitas ka teine valijatepaar, kes oli tikutopsi saanud, et neile anti

selline soovitus T.L.-i poolt. Tunnistaja Mxxxxxx andis ütlusi, et ta oli kampaaniapäeval

valimisliidu Ühine Põltsamaa telgiga väljas. Sotsiaaldemokraatide telgi juurest tuli valijaid

sinna telgi alla, kus oli tunnistaja ja tulijatel olid sotsiaaldemokraatidelt saadud tikutopsid, mis

olid antud koos soovitusega meid põlema panna, T.L. oli nii seal telgis öelnud. Selliseid

ütlemisi kinnitasid ka järgmised tulijad. Tunnistaja nägi tol päeval ka T.L.-i, kes kõndis korra

meie telgist mööda ja naeratas meile. Tunnistaja ei tea, kes olid need linnakodanikud olid, kes

põlema panemise soovitusest rääkisid.

Hageja taotles (tl.131) küsitleda tunnistajatena MxxxxxKxxxxxxx, kohtuistungil esitas

täiendava taotluse küsitleda ka Jxxx Axxxxxx, kes osalesid kampaaniaüritusel koos

hagejaga ja sellise üleskutse esitamist ei kuulnud.

Kohus rahuldas taotlused. Tunnistaja MxxxxxKxxxxx andis ütlusi, et viibis 09.oktoobri 2021

kampaaniapäeval koos Jxxx Axxxxxx ja T.L.-iga valimistelgi all, kus jagati valimisbuklette,

pastapliiatseid ja näopildiga tikutopse. Ka väljaspool telki käidi valijatega rääkimas.

Tulevaste valijatega rääkis igaüks meist eraldi. Telgi all käis kümneid inimesi kindlasti.

Tunnistaja ei kuulnud, et T.L. oleks soovitanud tikkudega valimisliit põlema panna, see info

tuli tunnistajale kusagilt kaudselt, vist ajakirjandusest, mitte otsesest kuulmisest. Tunnistajale

ei meenu sellise lause kuulmine. Tunnistaja kuulmiskauguses T.L. sellist soovitust ei andnud.

Tunnistaja Jxxx Axxxxs andis ütlusi, et ta oli valimistelgi all koos 6-7 inimesega. Kindlasti

olid MxxxxxKxxxxx ja T.L.. Valijatele jagati nänni, anti lubadusi- lasteaialastele, nende

vanematele, midagi toitlustusega seoses. Tunnistaja ei tea, mida inimestele soovitas või lubas

Kxxxxx või mida T.L.. Inimestega tegeletakse individuaalselt. Tunnistaja ei kuulnud T.L.-ilt

sellist soovitust, sellised asjad tulevad ruttu välja. Tunnistaja luges sellest ajakirjandusest.

13 (16)

Kohus hindab tunnistajate ütlusi ja on seisukohal, et ühegi tunnistaja ütlusi ei saa lugeda

ebausaldusväärseks. Tunnistaja saab olla kasutusel kõigi faktiküsimuste tõendamisel ja

kohus hindab tunnistajate ütlusi selle järgi, milline oli tunnistaja võimalus tõendatavaid

asjaolusid tajuda, milliste sõnadega ta selle kohta rääkis ja kui siiras oli tunnistaja. Kohus

loeb tunnistajad Kxxxxx ja Axxxxx usaldusväärseteks. Nad selgitasid usutavalt valmistelgi

all toimunut ja andsid ütlusi selle kohta, et tööd kohtuma tulnud valijatega tehti

individuaalselt, igaüks eraldi. See tähendab, et tunnistajatel puudus tegelik võimalus kuulata

teise kandidaadi suhtlust valijaga ja antud soovitusi. Tunnistajate ütlustega ei saa tõendada, et

hageja ei öelnud tol päeval neid või teisi sõnu.

Kohus loeb usaldusväärseks ka tunnistajate Txxxxxxja Mxxxxxx ütlused. Tegemist on teises

erakonnas/valimisliidus kandideerinud kandidaatidega, kes kuulasid tähelepanelikult

valijaid, kes tulid teise valimistelgi juurest. Sellist loosungit (valimisliit põlema panna)

avaldasid tunnistajatele mitmed valijad, seda soovitas neile T.L.. Ehkki tunnistajad ei ole ise

kuulnud T.L.-i ütlemas sellist soovitust, on nende ütlused tsiviilkohtumenetluses tõenditena

lubatud. Tegemist on kuuldusega ehk tuletatud ütlusega, mille eesmärgiks on tõendada

olulise tähtsusega faktilist asjaolu ennast, mille kohta tunnistaja kolmandalt isikult teavet sai

(Tsiviilkohtumenetluse seadustik I, I-IV osa. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2017,

lk.1381). Viidatud õiguskirjanduses on märgitud, et kuuldused on otseseks tõendiks

informatsiooni edastamise fakti kohta ja kaudseks tõendiks selle kohta, mida edastati.

Tunnistajate Txxxxxx ja Mxxxxxx ütlused tõendavad esmalt fakti, et mitmed valijad tulid

teisest valimistelgist, näitasid neile jagatud tikutopse kandidaadi nime ja pildiga. Seda on

tunnistajad ise kuulnud ja näinud. Tunnistajate Txxxxxx ja Mxxxxxx ütlused selle kohta,

milline soovitus koos tikutopsiga ja kelle poolt anti, on kolmandatelt isikutelt kuuldu. Kohus

on seisukohal, et sellesisulised ütlused (T.L.-i soovitus tikkudega valimisliit põlema panna) on

eluliselt usutavad, sest sobivad kokku jagatud esemetega- tikutopsidega ja tikkudega. Kohus

loeb tunnistajate ütlustega tõendatuks selliste soovituste edastamise hageja poolt.

Kostja väite näol on tegemist faktiväitega, mis on tõene ega sisalda ebaõigeid andmeid ja

selliste andmete ümberlükkamist ei saa VÕS § 1047 lg.4 alusel nõuda.

Käesoleva kohtuasja tõendamiseseme asjaolude hulka ei kuulu küsimus sellest, kas sellise

soovituse (valimisliit põlema panna) andmine oleks eetiline, lubamatu või lubatav. Kohus

märgib üksnes, et antud soovitus ei ole käsitatav vägivalla õhutamisena ega üleskutsega

vägivallategudele, soovitus ei saaks olla täidetav. Tegemist on erakonnapoliitilise

reklaamiga valimiskampaania käigus, millele ongi iseloomulik oma paremuse rõhutamine

konkurentide ees.

Hageja on esitanud hagiavalduses ja pöördumises kostja poole (tl.8-10) väiteid ebakohastest

väärtushinnangutest, hageja maine rikkumisest, kuid sellest tulenevaid nõudeid esitatud ei ole.

Kohus selgitas pooltele kohtuistungil VÕS §-st 1046 ja § 1047 tulenevaid

tõendamisvõimalusi.

Hagi jääb rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS

§ 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab hagi rahuldamata ja kohtukulud jäävad hageja kanda.

14 (16)

Pooled on esitanud kohtukulude nimekirjad.

Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 420 eurot, tasust õigusabiteenuse eest (9,25

tundi, tunnihind 130 eurot, käibemaks 20%) summas 1443 eurot. Kokku hageja

menetluskulud 1622,50 eurot (tl.153).

Kostja menetluskulud koosnevad tasust õigusteenuse eest aastal 2023 summas 4014 eurot,

millest õigusteenuse tasu 3345 eurot, käibemaks 20% 669 eurot.

Õigusteenuse tasu aastal 2024 on 1647 eurot, millest õigusteenuse tasu 1350 eurot ja

käibemaks 22% 297 eurot. Kostja taotleb ka prognoositavate kulude hindamist kohtu poolt

ja vastaspoolelt väljamõistmist 1 tunni 20 minuti eest summas 292,80 eurot. Kokku kostja

õigusteenuse tasu 5953,80 eurot. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 180 eurot, lisandub

käibemaks.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse.

TsMS § 175 lg.1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Põhjendatud ja vajalikku kulude

hulka hindab kohus, arvestades selle konkreetse menetluse mahtu ja keerukust.

Kohus on seisukohal, et arvestades nõudest tulenevat asjaolude hulka, aktuaalsete

õigusnormide vähest hulka, vajalike menetlusdokumentide mahtu ja menetluse kestust, ei

saa lugeda käesolevat kohtuasja õiguslikult keerukaks ega mahukaks.

Kohus ei määra kindlaks hageja menetluskulude rahalist suurust, kuna need menetluskulud

jäävad hageja enda kanda.

Kostjale osutatud õigusteenuse hind 180 eurot tund (lisandub käibemaks) on õigusteenuse

tunnihinnana rakendatavates piirides ega ületa oluliselt sarnase õigusabiteenuse keskmist

tunnihinda. Kostjale on osutatud õigusabiteenust (menetluskulude nimekirja järgi) umbes 26

tunni ulatuses. Kohus hindab õigusteenuse osutamise põhjendatud ajakulu ja peab

ülemääraseks ajakulu hagivastuse koostamisele 8 tundi, lõplike seisukohtade koostamisele 6

tundi 30 minutit, aga ka ajakulu tunnistajate taotluse koostamisele +suhtlus kliendiga 1 tund

10 minutit, seisukoha koostamist hageja taotlusele seoses tunnistajatega 50 minutit. Kohus

märgib, et kostja vastus hagile on küll põhjalik, kuid sisaldab paljuski kopeeritud teksti.

Hagivastusele lisatud tõendid kujutavad endast olulises osas kostjal endal olemasolevaid

tõendeid (Põltsamaa Vallavalitsuse dokumendid), mistõttu nende kogumisele kulunud aeg ei

ole arvestatav. Kohus ei pea põhjendatuks hagile vastuse koostamist enama kui 7 tunni

ulatuses. Kostja lõplikud seisukohad on detailsed ja põhjalikud, kuid sisult ühetaolised

hagile esitatud vastusega, täiendatud väljavõtetega kohtuistungi protokollist. Kohus loeb

põhjendatud ajakulu 5 tunni 30 minuti ulatuses. Eespool viidatud kostja taotlus seoses

tunnistajate kutsumisega ja kostja vastus hageja taotlusele- põhjendatud ajakulu kumbki 40

minutit. Kokku põhjendatud ajakulu 23 tundi 25 minutit, millest aastal 2023 (16 tundi 55

minutit käibemaks 20%) tasu koos käibemaksuga 3654 eurot, s.h. käibemaks 609 eurot ja

aastal 2024 (6 tundi 30 minutit, käibemaks 22%) tasu koos käibemaksuga 1427,40 eurot, s.h.

käibemaks 257,40 eurot. Kostja õigusteenuse kulud pärast menetluskulude nimekirja

esitamist 1 tunni 20 minuti ulatuses (aastal 2024, s.t. käibemaks 22%) summas 292,80 eurot,

millest tasu 240 eurot ja käibemaks 52,80 eurot. Kokku kostja õigusteenuse tasu 5374,20

eurot, millest tasu 4455 eurot ja lisanduv käibemaks (20% ja 22%) 919,20 eurot.

Kostja on soovinud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt hagejalt viivise

väljamõistmist TsMS § 177 lg.4 alusel, nõue on seaduslik ja kuulub rahuldamisele.

15 (16)

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik

16 (16)