2-23-12401/25 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. märts 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-23-12401

Tsiviilasi

Credit.ee OÜ hagi solidaarselt Naval Baltic Service

OÜ ja Y. D. vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

13 549 eurot 29 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Credit.ee OÜ (registrikood 11898079,

asukoht F. Tuglase 19, Tartu), seaduslik esindaja A. E.

Kostja I: Naval Baltic Service OÜ (registrikoos

14789592, asukoht Paavli 5/1, Tallinn), seaduslik

esindaja Y. D.

Kostja II: Y. D. (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht

xxxxxxx-xxxxxxxxxx

Kostjate lepinguline esindaja Irina Popova, e-post

jurist@sklegal.ee

Kohtuistung

Protokollija

19. veebruar 2024

Kohtuistungisekretär Kaire Kuznetsov

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus osaliselt.

2. Mõista solidaarselt Naval Baltic Service OÜ-lt ja Y. D. Credit.ee OÜ kasuks välja:

2.1. 9073 eurot 2 senti (sealhulgas põhivõlg 6108 eurot 16 senti, intress 404 eurot 86 senti,

sissenõudmiskulu 40 eurot, maksehäire avaldamise kulu 20 eurot, 18. veebruari 2024

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2500 eurot);

2.2. viivis tasumata põhivõlgnevuselt 6108 eurolt 16 sendilt alates 19. veebruarist 2024

kuni põhivõlgnevuse 6108 euro 16 sendi tasumiseni määras 0,25% päevas, kuid kokku

koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhivõlgnevuse 6108 euro 16

sendi ulatuses.

3. Jätta Credit.ee OÜ hagi Naval Baltic Service OÜ ja Y. D. vastu rahuldamata osas, milles

Credit.ee OÜ palub mõista solidaarselt Naval Baltic Service OÜ-lt ja Y. D. välja viivise

suuremas summas kui põhivõlgnevuse 6108 euro 16 sendi ulatuses.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud võrdsetes osades poolte kanda.

6. Mõista solidaarselt Naval Baltic Service OÜ-lt ja Y. D. Credit.ee OÜ kasuks välja

menetluskulu 455 eurot.

7. Mõista Naval Baltic Service OÜ-lt ja Y. D. Credit.ee OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Pooled võivad esitada otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010, Tartu;

e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Credit.ee OÜ (hageja) esitas 31. augustil 2023 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi

Naval Baltic Service OÜ (kostja I) ja Y. D. (kostja II) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja

palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja laenu põhiosa 6108 eurot 16 senti,

intress 404 eurot 86 senti, 30. augusti 2023 seisuga arvestatud viivis 1402 eurot 57 senti,

maksehäirete avaldamisest tekkinud tasu nõue 20 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud

40 eurot ning edasiulatuv viivis 0,25% päevas alates 31. augustist 2023 kuni põhinõude

6108 euro 16 sendi lõpliku tasumiseni, kuid Y. D. kokku koos teiste võlasummadega mitte

rohkem kui 22 150 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 16. septembril 2022 laenulepingu nr

20220915/05, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu summas 10 000 eurot perioodiga

360 päeva. Laenulepingu sõlmimiseks esitas laenusaaja juhatuse liige, s.o kostja II, 15.

septembril 2022 hageja veebikeskkonnas laenutaotluse, milles taotles laenu väljastamist

summas 10 000 eurot perioodiga 12 kuud laenusaaja juhatuse liikme käendusel. Hageja

rahuldas laenutaotluse. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid

hageja ja kostja II 16. septembril 2022 käenduslepingu nr 20220915/05KL. Hageja kandis

16. septembril 2022 laenusaaja pangakontole laenu summas 10 000 eurot. Laenulepingu

eritingimuste kohaselt on aastane intressimäär 23%, krediidi kulukuse määr 34,36%, viivise

määr 0,25% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest, osamaksete arv 12 ning viimase

osamakse tähtpäev 16. september 2023.

Hagi esitamise seisuga on kostja I tasunud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisena

kokku 5386 eurot 14 senti. Antud summaga oli kaetud põhiosa 3891 eurot 84 senti, intress

811 eurot 96 senti, laenulepingu sõlmimise tasu 350 eurot, viivis 267 eurot 34 senti,

maksehäirete avaldamise tasu 20 eurot ja sissenõudmisega seotud kulud 45 eurot. Alates 4.

märtsist 2023 ei ole laenusaajalt ega kostjalt II laekunud ühtegi makset. Kostja I sattus 18.

märtsil 2023 laenulepingus sisalduva kuuenda osamakse tasumisel makseviivitusse. Alates

kostja I viivitusse sattumisest saatis hageja kostjale I ja kostjale II korduvalt nii tasuta kui

ka tasulisi võlateatisi. 2. juunil 2023 oli kostja I viivituses kolme osamakse tasumisega,

mistõttu saatis hageja kostjale I ja kostjale II lepingu erakorralise ülesütlemise hoiatuse.

Kostja I ega kostja II ei täitnud täiendava tähtaja jooksul kohustusi hageja ees. Hageja ütles

laenulepingu 4. juulil 2023 erakorraliselt üles.

Käenduslepingu p 1 järgi vastutab käendaja laenuandja ees kõigi laenusaaja kohustuste

täitmise eest, mis tulenevad laenulepingust. Käenduslepingu järgi on kostja II vastutuse

maksimumsumma 22 150 eurot.

Kostja I on korrapäraselt tasunud laenu põhiosa katteks 3891 eurot 84 senti. Sellest

tulenevalt on hagejal kostja I ja kostja II vastu solidaarne nõue laenu põhiosa tasumiseks

6108 euro 16 sendi suuruses summas.

Perioodi 15. veebruar 2023 kuni 16. märts 2023 laenu põhiosa jäägilt 6108 eurolt 16 sendilt

on intress 117 eurot 7 senti; perioodi 17. märts 2023 kuni 15. aprill 2023 laenu põhiosa

jäägilt 5284 eurolt 47 sendilt on intress 101 eurot 28 senti; perioodi 16. aprill 2023 kuni 16.

mai 2023 laenu põhiosa jäägilt 4444 eurolt 99 sendilt on intress 85 eurot 19 senti; perioodi

17. mai 2023 kuni 15. juuni 2023 laenu põhiosa jäägilt 3589 eurolt 42 sendilt on intress 68

eurot 79 senti; perioodi 16. juuni 2023 kuni 4. juuli 2023 laenu põhiosa jäägilt 2717 eurolt

45 sendilt on intress 32 eurot 53 senti. Eeltoodust tulenevalt on hagejal kostja I ja kostja II

vastu solidaarne nõue intressi tasumiseks 404 euro 86 sendi suuruses.

Laenulepingu eritingimuste kohaselt on viivisemäär 0,25% iga laenu tagastamisega

viivitatud päeva eest. Eeltoodust tulenevalt on hagejal kostja I ja kostja II vastu solidaarne

nõue viivise tasumiseks 1402 euro 57 sendi suuruses summas. Hageja palub mõista

kostjatelt I ja II välja solidaarselt edasiulatuva viivise viivisemääraga 0,25% päevas alates

31. augustist 2023 kuni põhivõlgnevuse 6108 euro 16 sendi lõpliku tasumiseni.

Hageja kehtiva hinnakirja järgi on majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul

ühe posti teel edastatud võlateatise maksumus 15 eurot. Hageja võla sissenõudmiskulud

tulenevad järgnevate teadete edastamisest laenusaajale: 1) 10. aprillil 2023 saadeti kostjale

I e-kirja ja posti teel tasuline võlateatis; 2) 10. mail 2023 saadeti kostjale I e-kirja ja posti

teel tasuline võlateatis; 3) 2. juunil 2023 saadeti kostjale I e-kirja ja posti teel tasuline

lepingu ülesütlemise hoiatus. Eeltoodust tulenevalt on hagejal kostja I ja kostja II vastu

solidaarne nõue võla sissenõudmiskulude hüvitamiseks 40 euro suuruses summas

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lg 2 ja laenulepingu tingimuste alusel.

Laenulepingu üldtingimuste punkti 4.18 järgi kohustub laenusaaja täielikult katma

lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisega seotud inkasso- ja täitemenetluse ning

muud kulud. Hageja kehtiva hinnakirja järgi on ärikliendi maksehäire avaldamise tasuks 15

eurot ja erakliendi maksehäire avaldamise tasuks 5 eurot. Hageja esitas 2. mail 2023

maksehäireregistrile kostja I laenulepingust tuleneva võlgnevuse avaldamise alguse

tähtpäevaga 18. märts 2023. Hageja esitas 9. mail 2023 maksehäireregistrile kostja II

käenduslepingust tuleneva võlgnevuse avaldamise alguse tähtpäevaga 18. märts 2023,

mistõttu on hagejal maksehäire avaldamistest tekkinud solidaarne nõue 20 eurot.

Hageja ei nõustu, et hageja ja kostja vahel sõlmitud käendusleping on tühistatav eksimuse

tõttu. Kostja II valis ja täitis Credit.ee iseteeninduskonnas venekeelse käendustaotluse

vormi, seega oli käendustaotluse sisu kostjale II arusaadav. Pärast käendustaotluse esitamist

saadeti kostja II e-posti aadressile käendaja meelespea, mille põhisõnumiks on: käendus on

lubadus täita laenusaaja eest tema rahaline kohustus. Lepingueelsed läbirääkimised

toimusid kostjaga II vene keeles.

Kostjate taotlus viivise vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kostjad ei ole viidanud

maksuvõla ajatamisele. Kui võrrelda kostja I 2023. aasta I-III kvartali käibeandmeid

eelmise aasta sama perioodiga, selgub, et käive on langenud 26,23% võrra, kuid samal ajal

on näha, et 2023. aastal on riiklike maksete kulud ka vähenenud 54 228,41 euro võrra seoses

töötajate arvu vähenemisega. Samas on 2023. aasta käive suurem kui 2021. aasta käive.

Keskmine käive 2023. aastal on 26 615,76 eurot kuus. Analüüsitud andmete põhjal ei ole

võimalik väita, et kostjal I on nii raske majanduslik olukord, mis õigustaks viivise

vähendamist. Üldsõnalised viited majanduslangusele ei ole asjakohased, kuna need ei

peegelda kostja I konkreetset majanduslikku olukorda. Tõendeid, mis kinnitaksid

tasumisega viivitust tellijate poolt, pole esitatud. Isegi, kui eeldada, et viivitus esineb, ei saa

olla kindel selles, et viivitus on püsiva iseloomuga. Arvestades, et mõlemad pooled sõlmisid

laenulepingu oma majandus- ja kutsetegevuse raames, ei saa 0,25 % viivisemäära lugeda

ebaproportsionaalselt suureks.

2. Kostjad selgitasid ühises vastuses, et hageja ei küsinud raha tagastamise võimaluse kohta.

Kostjal I ei olnud võimalust raha võtta ega tagastada, hageja sundis raha võtma. Hageja ei

selgitanud ega kontrollinud, millises seisundis kostja I oli. Kostjad paluvad vähendada

intressimäära ja viivist nullini.

Viivise vähendamise taotluse osas toovad kostjad esile, et laen on tagastatud enam kui

kolmandiku väärtuses, mille järel on laenu põhiosa jäägiks 6 108 eurot 16 senti.

Laenulepingu sõlmis kostja I ajal, mil ta oli finantsraskustes ning püüdis selliselt enda

ettevõtet majandusraskustest päästa. Kostja I kasutas laenu täies mahus tegevuskulude

katteks. Laenulepingu sõlmimise seisuga moodustas võlgnevus tasumata maksude näol

kokku 36 855 eurot 2 senti. Kostja I puhul oli võlgnevuse tekkimise põhjuseks tööde eest

tasumisega viivitamine tellijate poolt. Seoses üldteadaoleva majandusliku olukorra

halvenemisega süvenes selline olukord üha. Seega, juba ajal, mil sõlmiti laenuleping, oli

kostja I majanduslik olukord raske ja vastutustundliku laenuandjana võis laenuandja jätta

laenu väljastamata. Laenulepingu kehtivuse ajal on kostja I majanduslik olukord oluliselt

halvenenud. Kostja I võlgnevus ainuüksi EMTA ees on 62 137 eurot 59 senti. Riske üldise

majanduslanguse taustal kannavad kõik osapooled, seda tuleb arvestada ka laenuandjatel.

Laenulepingus kokkulepitud viivise määr ületab kordades seadusandja poolt ettenähtud

viivisemäära.

Kostja II ei sõlminud käenduslepingut. Kostja II ei mõistnud eesti keelt ega teadnud, millele

alla kirjutas. Kostjale II arusaadavalt allkirjastas ta vaid laenulepingu, seevastu kui

käenduslepingu sõlmimine olevat tema arusaamise järgi üksnes seadusega ettenähtud

dokument, milline on laenulepingu sõlmimiseks vajalik samuti allkirjastada. Kostja II oli

eksimuses. Esinevad kõik tehingu eksimuse tõttu tühistamise eeldused - hageja on jätnud

kostja II teavitamata käenduslepingu olemusest, vajadusest seda sõlmida ja selle õiguslikest

tagajärgedest. Olukorras, milles kohtupraktika aktsepteerib tehingu tühistamise avaldust ka

kohtumenetluses, esitab kostja II käesolevaga avalduse, millega tühistab tema ja hageja

vahel sõlmitud käenduslepingu.

3. Asjas toimus eelistung 28. novembril 2023, mil kohus andis kostjatele võimaluse oma

vastuväidete ja tõendite täiendamiseks ning hagejale võimaluse kostjate poolt esitatule

vastata. Kohtuistungil 19. veebruaril 2024 jäi hageja hagiavalduse juurde ning kostjad

vaidlesid sellele vastu. Pooled jäid oma kirjalike seisukohtade juurde. Hageja täpsustas, et

nõuab sissenõutavaks muutunud viivist 18. veebruari 2024 seisuga fikseerituna summas

2500 eurot ning alates 19. veebruarist 2024 nõuab hageja viivist 0,25% tasumata

põhinõudelt päevas. Hageja palus hagiavalduse rahuldada ja menetluskulud jätta kostja

kanda. Kostjad leidsid, et viivis ei tohi ületada põhivõlgnevuse summat. Kostjad jäid viivise

vähendamise taotluse juurde.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Hageja ja kostja I sõlmisid 16. septembril 2022 laenulepingu nr 20220915/05, mille alusel

andis hageja kostjale I laenu summas 10 000 eurot, mille kostja I kohustus tagastama 12

igakuise osamaksega alates 16. oktoobrist 2022 kuni 16. septembrini 2023 (laenuleping, dtl

21-22; laenulepingu üldtingimused, dtl 10-16). Laenuleping on mõlema lepingupoole poolt

digitaalselt allkirjastatud. Laenulepingu tingimuste kohaselt on aastane intressimäär 23%,

krediidi kulukuse määr 34,36% ning viivise määr 0,25% iga laenu tagastamisega viivitatud

päeva eest. Lepingu sõlmimise päeval, s.o 16. septembril 2022, kandis hageja laenusumma

10 000 eurot kostja I pangakontole (maksekorraldus, dtl 23).

Hageja ja kostja vahel on seega VÕS § 396 lg 1 järgi sõlmitud laenuleping.

5. Hageja ja kostja I juhatuse liige, s.o kostja II, sõlmisid 16. septembril 2022 käenduslepingu

nr 20220915/05KL (dtl 17-18), mille p 1 kohaselt kostja II (käendaja) vastutab hageja

(laenuandja) ees kõigi kostja I (laenuvõtja) kohustuste täitmise eest, mis tulenevad

laenulepingust nr 20220915/05. Käendusleping on nii hageja kui kostja II poolt digitaalselt

allkirjastatud.

Kostja II väidab, et sõlmis käenduslepingu arusaamata, millele ta allkirja annab. Kostja II

väidab, et ta ei valda eesti keelt. Kostja leiab, et tema tegi tehingu olulise eksimuse mõjul

ning esinevad kõik tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 92 lg 3 eeldused tehingu

tühistamiseks – hageja jättis kostja II teavitamata käenduslepingu olemusest, vajadusest

seda sõlmida ning õiguslikest tagajärgedest. Kostja II palub tühistamisavaldusena käsitleda

tema 12. detsembri 2023 menetlusdokumenti.

Kohtuistungil 19. veebruaril 2024 selgitas kostja II, et väljendas hagejale, et ta midagi aru

ei saa, sellega, et rääkis mingis chatis operaatoriga. Kostja lepingulise esindaja selgituse

kohaselt arvas kostja I, et käendusleping on lihtsalt mingi lisa lepingule ega mõistnud, et

see on tema kohta. Ta kirjutas alla, sest tal oli vaja raha äri säilimiseks (dtl 132).

Hageja selgituste kohaselt täitis kostja II käenduslepingu taotluse vene keeles. Kohtule

tõendit selle kohta siiski esitatud ei ole. Kohtule on esitatud eestikeelne taotlus ning nii see

peabki olema, sest kohtu töökeel on eesti keel. Kohtule esitatud taotlusest (dtl 19-20)

nähtub, et kuigi kostja I väidab, et ta midagi aru ei saanud, on ta osanud täita kõik taotluse

väljad adekvaatse ja asjakohase informatsiooniga. Juhul, kui kostja II ei saanud keelest aru,

ei oleks tal olnud võimalik taotlust täita. Kuna kostja II taotluse täitmisega siiski edukalt

hakkama sai, pidi ta ka piisavalt mõistma seda keelt, milles taotlus oli koostatud. Kostja II

pidi aru saama, et tegemist on just käenduslepingu taotlusega, kuna taotluses on selgelt esile

toodud väljad käendaja üldandmete, käendatava kohustuse, käendaja isikuandmete ja

käendaja igakuiste tulude ja kulude kohta. Pelgalt äriühingu nimel laenulepingut sõlmides

ei oma ju tähtsust laenuvõtjast äriühingu juhatuse liikme isikuandmed ning igakuised tulud

ja kulud. Liiatigi on kostja II ise kohtuistungil kinnitanud, et temal oli võimalik chatis

lepingu kohta küsida. Eeltoodu langeb kokku hageja kinnitusega selle kohta, et enne lepingu

sõlmimist toimusid läbirääkimised ning need toimusid vene keeles. Hageja on esitanud

kohtule käendaja meelespea (dtl 110), kuid pole esitanud tõendeid selle kohta, et selline

meelespea ka kostjale II esitati. Sellele vaatamata on kohus seisukohal, et kostja II väited

selle kohta, et ta käenduslepingu sõlmimisel mitte midagi aru ei saanud, paljasõnalised,

otsitud ning eluliselt mitteusutavad. Kohus on seisukohal, et käendusleping ei ole sõlmitud

olulise eksimuse mõjul ning selle tühistamiseks puudub alus.

Hageja ja kostja II vahel sõlmitud käendusleping on VÕS § 143 lg 1 järgi

tarbijakäendusleping. Käenduslepingust nähtub käendaja vastutuse maksimummäärana

22 150 eurot. Käendusleping ei ole seega VÕS § 143 lg 2 alusel tühine.

Kohus leiab, et käendusleping ei ole ka TsÜS § 86 mõttes heade kommetega vastuolus.

Kostjal I oli valida, kas ta soovib käenduslepingut sõlmida või mitte. Kostja I otsustas

käenduslepingu sõlmida. Y. D. pool kohtuistungil antud selgitustest oli täielikult aru saada,

et kostjatel oli soov laenuraha mis iganes tingimustel kätte saada (dtl 132). Riigikohus on

31. jaanuaril 2018 tsiviilasjas nr 2-14-21710 tehtud otsuse punktis 49 leidnud, et

käendusleping võib olla heade kommetega vastuolus mh juhul, kui esineb järgmiste

asjaolude kogum: käendajaks on põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, eelkõige

perekonnaliige, kes sõlmis lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest

tulenevalt; käendaja ei saa käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu;

käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetuleku arvestades (arvestades mh

nende tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu

sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku

kohustust olulises osas täita; eespool nimetatud eeldused olid võlausaldajale lepingu

sõlmimisel äratuntavad. Kohus leiab, et viidatud eelduste kogum ei ole antud juhul täidetud.

Kostja II ei ole käenduslepingust sõlminud sõltuvussuhtest ega muust isiklikust põhjusest

tulenevalt, vaid kostja I juhatuse liikmena kostja I ärihuvides. Samuti ei ole käendaja

vastutuse maksimumsumma 22 150 eurot käendaja sissetulekut arvestades (käenduse

taotluse kohaselt 1400 eurot kuus, dtl 19) äärmiselt ebaproportsionaalne ega anna alust

arvata, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises

osas täita.

Käendusleping on seega kehtiv.

6. Kostja I tegi laenulepingu täitmiseks hagejale järgmised maksed: 28. oktoobril 2022 1315

eurot, 14. detsembril 2022 1007 eurot 21 senti, 19. jaanuaril 2023 1006 eurot 90 senti ja 3.

märtsil 2023 2057 eurot 3 senti, kokku 5386 eurot 14 senti (maksegraafiku katmised, dtl

24). Pooled ei vaidle selle üle, et alates 4. märtsist 2023 ei ole kostja I ega kostja II hagejale

ühtegi makset teinud.

7. Hageja saatis kostjale I 2. juunil 2023 teate laenulepingu ülesütlemise kohta, milles hoiatas,

et kui kostja I ei tasu võlgnevust hiljemalt 16. juuniks 2023, ütleb hageja 25. juunil 2023

lepingu üles (dtl 25). Hageja hoiatas 19. juuni 2023 e-kirjaga laenulepingu ülesütlemise eest

ka kostjat II (dtl 27-28). Hageja ütles 4. juulil 2023 laenulepingu nr 20220915/05 üles (dtl

29) ning edastas ülesütlemise teate ka kostjale II (dtl 30-31).

VÕS § 399 lg 1 p 1 järgi võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest

tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses

enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. Kuna

laenulepinguga nr 20220915/05 oli kokkulepitud laenu tagastamises osade kaupa ja kostja

I oli viivituses enam kui kahe osa tagastamisega, on laenulepingu ülesütlemine hageja poolt

seaduspärane ja kehtiv.

8. Pooled ei vaidle, et pärast laenulepingu ülesütlemist ei ole kostja I ega kostja II hagejale

laenu tagastanud. Hagejal on VÕS 399 lg 1 p 1 alusel õigus nõuda kostjalt I laenu kohest

tagastamist ning kostja II vastutab kostja I kohustuste täitmise eest VÕS § 142 lg 1 alusel

käendajana.

VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja

võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab

üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2

järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Käenduslepingu punkt 1

järgi vastutab käendaja laenuandja ees kõigi laenusaaja kohustuste täitmise eest, mis

tulenevad

laenulepingust

nr

20220915/05.

Eelnimetatud

kohustused

hõlmavad

laenulepingust tulenevaid lepingumakseid, viivist, leppetrahvi ning kõiki muid laenuvõtja

poolt laenulepingu alusel laenuandjale tasumisele kuuluvaid makseid. Eeltoodust tulenevalt

on kostja I ja kostja II vastutus hageja ees solidaarne.

9. Hageja on kinnitanud ja kostjad on omaksvõtnud (12. detsembri 2023 menetlusdokumendi

punkt 4), et kostja I on laenulepingu alusel tasunud hagejale kokku 5386 eurot 14 senti,

millest 3891 eurot 84 senti laenu põhiosana, 811 eurot 96 senti intressidena, 350 eurot

laenulepingu sõlmimise tasuna, 267 eurot 34 senti viivisena, 20 eurot maksehäirete

avaldamise tasuna ning 45 eurot sissenõudmisega seotud kulutustena (vt ka tasutud

summade arvestus, dtl 32). Kostjad ei vaidlusta ka seda, et laenu põhiosa jääk on 6108 eurot

16 senti. Laenu põhiosa 6108 euro 16 sendi nõue tuleb seega VÕS § 399 lg 1 p 1 ja § 145

lg 1, 2 alusel rahuldada ning kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista 6108

eurot 16 senti.

10. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Laenulepingu tingimuste kohaselt on aastane intressimäär 23% (dtl 21-22). Hagejal on

õigus nõuda intressi tasumist kuni laenulepingu ülesütlemiseni. Tasumisele kuuluvad

intressi maksed nähtuvad kohtule esitatud laenulepingu maksegraafikust (dtl 21-22) ja

viivise ja intressi arvestusest (dtl 32).

Aastast intressimäära 23% arvestades, on perioodi 15. veebruar 2023 kuni 16. märts 2023

laenu põhiosa jäägilt 6108 eurolt 16 sendilt kujunev intress 117 eurot 7 senti; perioodi 17.

märts 2023 kuni 15. aprill 2023 laenu põhiosa jäägilt 5284 eurolt 47 sendilt kujunev intress

101 eurot 28 senti; perioodi 16. aprill 2023 kuni 16. mai 2023 laenu põhiosa jäägilt 4444

eurolt 99 sendilt kujunev intress 85 eurot 19 senti; perioodi 17. mai 2023 kuni 15. juuni

2023 laenu põhiosa jäägilt 3589 eurolt 42 sendilt kujunev intress 68 eurot 79 senti; perioodi

16. juuni 2023 kuni 4. juuli 2023 laenu põhiosa jäägilt 2717 eurolt 45 sendilt kujunev intress

32 eurot 53 senti. Eeltoodust tulenevalt on hagejal kostja I ja kostja II vastu solidaarne nõue

intressi tasumiseks 404 euro 86 sendi suuruses summas.

Kostjad on taotlenud intressi vähendamist. Seadus ei võimalda nõuda laenuintressi

vähendamist. VÕS § 113 lg 8 võimaldab nõuda viivise vähendamist (vt selles osas otsuse

punkt 11).

Eeltoodust tulenevalt on hagejal kostja I ja kostja II vastu solidaarne nõue intressi

tasumiseks 404 euro 86 sendi suuruses summas, mis on põhjendatud ja tuleb VÕS § 397 lg

1, § 399 lg 1 p 1 ja § 145 lg 1, 2 alusel rahuldada.

11. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib VÕS § 113 lg 1 järgi võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja I on laenulepingut sõlmides leppinud kokku

seadusjärgsest viivise määrast kõrgema viivise määra kohaldamise – viivise määraks on

0,25% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest.

Arvestades viivise määra 0,25% tasumata põhiosalt päevas, oli hageja 18. veebruari 2024

seisuga: 17. märtsi 2023 laenu põhiosa 823 euro 69 sendi tasumisega viivituses 338 päeva

ning viivise summaks oli 696 eurot 2 senti; 16. aprilli 2023 laenu põhiosa 839 euro 48 sendi

tasumisega viivituses 308 päeva ning viivise summaks oli 646 eurot 40 senti; 17. mai 2023

laenu põhiosa 855 euro 57 sendi tasumisega viivituses 277 päeva ning viivise summaks oli

592 eurot 48 senti; 16. juuni 2023 laenu põhiosa 871 euro 97 sendi tasumisega viivituses

247 päeva ning viivise summaks oli 538 eurot 44 senti; ülejäänud põhiosa 2717 euro 45

sendi tasumisega viivituses alates 5. juulist 2023 233 päeva ning viivise summaks oli 1582

eurot 91 senti. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue oli 18. veebruari 2024 seisuga

seega kokku 4056 eurot 25 senti.

Hageja vähendas 19. veebruari 2024 kohtuistungil sissenõutavaks muutunud viivise nõuet

ning täpsustas, et nõuab sissenõutavaks muutunud viivist 18. veebruari 2024 seisuga

fikseerituna summas 2500 eurot. Hageja vähendas sissenõutavaks muutunud viivise nõuet

seega 1556 euro 25 sendi võrra. Alates 19. veebruarist 2024 nõuab hageja viivist 0,25%

tasumata põhinõudelt päevas.

Kostjad esitasid taotluse viivise vähendamiseks. VÕS § 113 lg 8 järgi võib viivise

vähendamist nõuda vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on

ebamõistlikult suur, võib kohus seda VÕS § 162 lg 1 järgi leppetrahvi maksmiseks

kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige

kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte

majanduslikku seisundit. VÕS § 162 lg 1 alusel viivise vähendamise otsustamine on kohtu

diskretsiooniotsus.

Hageja ja kostja I tegutsevad mõlemad oma majandus- ja kutsetegevuses. Nad on vabad

kokku leppima sellises viivisemääras, nagu õigeks peavad. Kokkulepitud viivisemäär

0,25% päevas on 12,5 korda enam kui VÕS § 113 lg 1 teisest lausest tulenev seadusjärgne

viivise määr laenulepingu sõlmimise hetkel ning 8,3 korda enam kui seadusjärgne viivise

määr käesoleval hetkel. Kuigi kokkulepitud viivisemäär on oluliselt kõrgem VÕS § 113 lg

1 teises lause järgsest määrast, ei ole see kohtu hinnangul siiski erakordne ega

kokkuleppevabadust kuritarvitav tingimus. Riigikohus leidis 30. aprilli 2013 otsuses

tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate isikute vahelises

suhtes ei ole viivise määr 0,2% aastas selline, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks,

isegi kui tegemist oleks tüüptingimusega. Kohus leiab, et ka viivise määra 0,25% aastas ei

saa pidada majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate isikute vahelises suhtes ülemäära

kõrgeks.

Kostja pidi saadud laenu tagastama 12 osamaksega, kuid tagastas hagejale vaid 5

osamakset. Seega on kostja laenu tagastamise kohustusest täitnud alla poole. Vähene

kohustuse täitmise ulatus ei õigusta viivise vähendamist. Hagejal on laenuandjana

õigustatud huvi saada tagasi laenusumma ning maksetega viivitamise korral ka viivis.

Hageja on viivisenõuet juba vähendanud 1556 euro 25 sendi võrra. Ka väited selle kohta,

et kostja I majanduslik olukord on väidetavalt halvenenud, ei ole praegusel juhul aluseks

viivise vähendamisele. Maksu- ja Tolliameti võlatõendist (dtl 91) nähtub, et kostjal I oli

juba laenulepingu sõlmimise hetkel 16. septembril 2022 maksuvõlg 36 055 eurot 2 senti.

Pooled ei vaidle selle üle, et maksuvõla tasumine oli ajatatud. Kostja I pidi seega oma

olemasolevaid ja tulevasi kohustusi ning majanduslikke riske teadma ja arvestama juba

laenulepingu sõlmimisel. Laenuandja poolt näitab riskidega arvestamist see, et laenu anti

ainult koos tagatise, s.o käendusega. See, et kostjal I on üldise majanduslanguse taustal

makseraskusi, ei tähenda, et kostja I ei peaks hageja ees oma kohustusi täitma ega vastutama

oma kohustuste täitmisega viivitamisest tuleneva võimaliku kahju eest. Kostja I väidetava

halva majandusliku olukorra ega selle püsiva iseloomu kohta ei ole kostjad tõendeid

esitanud, kuigi kohus sellisele vajadusele 23. novembri 2023 eelistungil tähelepanu juhtis

(dtl 82). Kohus ei arvesta kostjate paljasõnalisi väiteid.

Kostjad on palunud kohtul arvestada, et viivis ei tohi ületada põhivõlgnevuse summat.

Kohus märgib selles osas järgmist. Viivise põhiline eesmärk on hüvitada võlausaldajale

võlgniku makseviivituse tõttu tekkida võiv kahju (vt Riigikohtu 14. aprilli 2014 lahend

tsiviilasjas nr 3-2-1-26-14, p 13). Viivise eesmärk ei ole teenida võlausaldajale võlgniku

makseraskuste arvel tulu. Kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud

rohkem kui seadusjärgses suuruses, tuleb rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel

põhivõlast suuremat viivise nõuet põhjendada võlausaldajal. See tähendab, et võlausaldaja

peab tõendama, et tal tekkis rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu põhivõlast

suuremas ulatuses kahju (vt Riigikohtu 12. detsembri 2012 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-162-

12, 20). Käesoleva ajahetke seisuga ei nõua hageja kostjalt viivist, mis ületab põhivõla

summat. Samas, kuna hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist ning kui kostja põhivõlga

tasuma ei asu, võib viivis ühel hetkel ületada põhivõla summat (hageja on seadnud nõuete

ülempiiriks vaid käendaja vastutuse maksimumsumma). Hageja pidi sellega hagiavalduse

esitamisel arvestama. Hageja ei ole kohtule esitanud põhivõlast suuremat viivise nõuet

õigustavaid põhjendusi ega tõendeid põhivõlast suuremas ulatuses kahju tekkimise kohta.

Kostjatelt ei ole seega põhjendatud mõista hageja kasuks solidaarselt välja viivist põhivõlast

suuremas summas. Kostjate viivise vähendamise taotlus on selles osas põhjendatud ning

kohus rahuldab viivise vähendamise taotluse selliselt, et määrab, et väljamõistetav viivis ei

tohi ületada põhivõla summat.

Kohus rahuldab seega VÕS § 113 lg 1 alusel hageja nõude 18. veebruari 2024 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks solidaarselt kostjalt I ja II summas 2500

eurot. Alates 19. veebruarist 2024 tuleb solidaarselt kostjalt I ja II hageja kasuks välja

mõista edasiulatuv viivis 0,25% tasumata põhivõlalt päevas, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhivõla ulatuses.

12. VÕS § 1131 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist

summas 40 eurot eeldusel, et võlausaldaja võib nõuda viivist. Laenulepingu üldtingimuste

punkt 4.6 järgi on laenuandjal õigus laenusaajalt nõuda kulusid, mis on seotud lepingu

rikkumisest tulenevate toimingute eest, sh võlateatise (võlanõude), hoiatuse, lepingu

ülesütlemise teate esitamisega jms. Laenulepingu üldtingimuste punkt 4.5 järgi on

laenusaaja kohustatud hüvitama laenuandjale võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud ja

kulutused kehtestatud hinnakirja alusel. Hageja kehtiva hinnakirja (dtl 33-34) järgi on

majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul ühe posti teel edastatud võlateatise

maksumus 15 eurot.

Hageja on saatnud kostjale I 10. aprillil 2023 e-kirja ja posti teel tasulise võlateatise (dtl 35-

36), 10. mail 2023 e-kirja ja posti teel tasulise võlateatise (dtl 37-38), 2. juunil 2023 e-kirja

ja posti teel tasulise lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 25). Hageja hinnakirja järgi on iga

tasulise võlateatise maksumus 15 eurot, kokku seega 45 eurot.

Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Käenduslepingu p 8 järgi

vastutab käendaja laenulepingu ülesütlemisest tulenevate tagajärgede eest täies ulatuses,

kohustudes tasuma lisaks laenulepingust tulenevatele nõuetele ka võla sissenõudmisega

seonduvad kulud, kohtumenetlusega seonduvad kulud ja täitemenetlusega seonduvad

kulud. Hageja nõue sissenõudmiskulude hüvitamiseks on põhjendatud ning kostjatelt tuleb

VÕS § 1131 lg 1 ja 145 lg 1, 2 alusel solidaarselt hageja kasuks 40 eurot välja mõista.

13. Hageja kehtiva hinnakirja järgi on ärikliendi maksehäire avaldamise tasuks 15 eurot ja

erakliendi maksehäire avaldamise tasuks 5 eurot (dtl 33-34). Maksehäire avaldamise kulu

hüvitamise kohustus tuleneb kostjale I laenulepingu üldtingimuste punktist 4.18, mille järgi

kohustub laenusaaja täielikult katma lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisega seotud

inkasso- ja täitemenetluse ning muud kulud. Kostja II kui käendaja vastutus tuleneb

käenduslepingu punktist 1.

Kostjad ei ole vaidlustanud, et hageja esitas 2. mail 2023 Creditinfo Eesti AS-i hallatud

maksehäireregistrile kostja I laenulepingust tuleneva võlgnevuse avaldamise alguse

tähtpäevaga 18. märts 2023 (vt ka väljavõte maksehäire avaldamisest, dtl 40). Samuti pole

kostjad vaidlustanud, et 9. mail 2023 esitas hageja Creditinfo Eesti AS-i hallatud

maksehäireregistrile kostja II käenduslepingust tuleneva võlgnevuse avaldamise alguse

tähtpäevaga 18. märts 2023 (vt ka väljavõte maksehäire avaldamisest, dtl 41).

Eeltoodust tulenevalt on hagejal maksehäire avaldamistest tekkinud solidaarne nõue

kostjate vastu suuruses 20 eurot, mis on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

14. Kohus rahuldab seega hagiavalduse põhinõude, intressi, sissenõudmiskulude ja maksehäire

kulude nõude osas täielikult ning viivise nõudes osaliselt, sidudes viivise väljamõistmise

ulatuse põhivõla suurusega.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt

poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta

võrdsetes osades poolte kanda.

TsMS § 165 lg 3 järgi vastutavad kostjad menetluskulude eest solidaarselt.

16. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 910 eurot. Kostjad ei

ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud.

17. Hagiavalduse ning TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 järgi oli hagi esitamisel hagi hind

13 549 eurot 29 senti. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi tuli hagejal

hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu summas 910 eurot. Riigilõiv 910 eurot on seega

vajalik ja põhjendatud menetluskulu, mis tuleb 50% ulatuses jätta hageja kanda ja 50%

ulatuses kostjate kanda. Kostjalt I ja kostjalt II tuleb seega solidaarselt hageja kasuks välja

mõista 455 eurot.

18. Arvestades hageja taotlust, tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi lahendis märkida, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik