3-23-479/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. märts 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-479

Haldusasi

X kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti kohustamiseks

kõrvaldada 01.02.2023 rakendatud asendustäitmise (koera

võõrandamine

varjupaigale)

tagajärjed

ning

hüvitada

kaebajale asendustäitmise rakendamisega tekitatud varaline

ja mittevaraline kahju

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja Ülle Aliorg

Vastustaja – Põllumajandus- ja Toiduamet, volitatud esindaja

Jelena Aru

Kolmas isik – Varjupaikade MTÜ

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asjale juurde dokument „Eesti Saksa Lambakoerte Ühing“.

2. Jätta Xi kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.04.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

3-23-479

2(15)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet (MUPO) algatas 10.07.2019 Xi (kaebaja) suhtes

väärteomenetluse väärteoasjas nr 410119010010, kuna kaebaja koer ründas 06.04.2019

trepikojas teist isikut. Koer tuli trepist üles ja tal ei olnud suukorvi. Kaebaja koera ei keelanud

ega pidurdanud. Koer ründas isikut ja hammustas paremat kätt. Käele tehti 5 õmblust. Sama

väärteomenetluse raames selgitas teine majaelanik, et koer on ka teda trepikojas rünnanud ja

hammustanud. Kaebaja on juba kõrges eas ega suuda koera korrale kutsuda. Tavaliselt koer

jookseb ja rihm lohiseb järel, sest koer tõmbab perenaise pikali. Koer on ka kaebajat mitmel

korral hammustanud, käsi on paistes ja sidemetes, kuid kaebaja ei hooli sellest. Kaebaja

selgitas, et koer on ilmselt haige ja seetõttu närviline ning tige. Kaebaja mõistis, et on süüdi, ja

lubas, et ei lähe enam kunagi ust lukustamata välja. MUPO määras kaebajale rahatrahvi

108 eurot.

2. Põllumajandus- ja Toiduametile (vastustaja) laekus vihje loomapidamise kohta

mittekohastes tingimustes. Vastustaja kontrollis järelevalvemenetluses loomapidamistingimusi

kaebaja elukohas ja koostas 17.09.2021 protokolli nr 01-500-21/007 (dtl 106). Vihje kohaselt

ei saanud kaebaja hakkama suure ja kasvatamatu koeraga, kes hirmutab lapsi ja on neist paari

ka hammustanud. Pika läbirääkimise tulemusena avas kaebaja ukse ja asus koos koeraga trepist

alla minema näitamaks, et ta suudab koeraga väljas jalutamas käia. Kuna kaebaja kasutas

käimiseks kargu abi, oli tema liikumine väga vaevaline. Kaebaja lasi trepist laskudes koera

jalutusrihma maha ja loom liikus takistamatult ilma suukorvita õue. Vastustaja selgitas, et loom

ei tohi vabalt liikuda, vaid peab olema jalutusrihma otsas, ning kuna koeral on mänguhoos

kombeks naksata möödakäijaid, siis tuleb talle panna suukorv. Kuna kaebaja on eakas ja liigub

tervise tõttu väga vaevaliselt ning kasutab abivahendina karku, siis ei ole tal võimalust pakkuda

hundikoerale selle eale ja liigile sobivat liikumist, mistõttu on looma heaolu tugevalt häiritud.

Koer oli heas konditsioonis, aga ta oli veel väga noor ja arvestades jalutamise lühidust ning

kordi, jääb sellest liikumisest talle selgelt väheks. Tegemist on kasvatamatu loomaga, seega

tuleb looma hoida pidevalt jalutusrihma otsas ja loom peab kandma suukorvi, kuna on inimesi

hammustanud. Kaebaja peab leidma võimaluse, kuidas koer saab liikuda vähemalt 2 korda

päevas pikemal jalutuskäigul, mitte vaid paar minutit. Kaebajal tuli selgitada hiljemalt

20.09.2021, kuidas ta tagab looma liikumisvajaduse, ja esitada koera vaktsineerimist tõendavad

dokumendid.

3. Vastustaja tegi kaebajale 28.12.2021 ettekirjutuse nr 01-055-21/007-1 (dtl 109). Kui

kaebaja ei suuda tagada loomale ohutut liikumist ja säilib oht looma elule ning tervisele, võtab

vastustaja üle looma kohase pidamise kohustuse. Ettekirjutuse täitmata jätmisel lubas vastustaja

määrata sunniraha kuni 1000 eurot. Kaebaja lubas, et koer kannab jalutuskäigul suukorvi ega

liigu ilma rihmata. Loom on korduvalt jooksnud autodele ette ja rünnanud inimesi.

4. Vastustajale laekus vihje loomapidamise kohta mittekohastes tingimustes. Vastustaja

võttis riikliku järelevalve käigus kaebajalt tema koera ära ja koostas selle kohta 27.01.2022

protokolli (dtl 120). Ukse avas lukuabi, sest kaebaja keeldus vabatahtlikult ust avamast.

Korteris oli noor segavereline hundikoera-laadne koer. Kaebaja hoidis koera kaelarihmast ja

püüdis karguga lüüa nii varjupaiga töötajat kui ka vastustaja ametnikku. Kaebaja selgitas, et

loom on haige, kuid ei olnud aru saada, mis loomal viga on. Kohale oli kutsutud ka politsei ja

kiirabi. Vastustaja võttis koera ära, kuna koera elu ja tervis on olnud ohus pikka aega ning

kaebajal puuduvad vajalikud teadmised (tunnistajate ütlused eelmiste loomade pidamise kohta).

Koer võõrandati Tallinna linnale ja vastustaja keelas tagastada looma kaebajale ning tema

sugulastele, kuna looma elu ja tervis on ohus.

3-23-479

3(15)

5. Vastustaja koostas 31.01.2022 protokolli nr 01-500-22/002 (dtl 117). Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet palus ametiabi kaebajale kuuluva koera võõrandamiseks, kuna erinevate

ametnike püüdlustele vaatamata ei olnud kaebaja rikkumisi lõpetanud. Koer on rünnanud

korduvalt teisi koeri ja inimesi ning rihmata jooksmine on ohtlik ka loomale endale. 27.01.2022

toimingu ajal tõmbas kaebaja koera kõri kinni, mille tulemusel loom ei saanud korralikult

hingata. Vastustaja kutsus kohale politsei. Kohaliku omavalitsuse esindaja kutsus kohale

kiirabi, sest kaebaja lubas ennast korduvalt ära tappa. Kiirabibrigaad ja politsei otsustasid

kaebaja haiglasse toimetada, kuna ta oli iseendale ohtlik. Kaebaja ei võimaldanud 2,5-aastasele

hundikoera-laadsele koerale vajalikku liikumist. Kaebajale oli korduvalt selgitatud, et loom

vajab palju liikumist, kuna tegemist on tõuga, kelle liikumisvajadus on suur. Tegemist on noore

loomaga, kellele tuleb võimaldada rohkem liikumist, kui kaebaja suudab pakkuda. Selgitati, et

tagada tuleb jalutuskäikude ajal ka looma ohutus, sest ilma jalutusrihmata autode vahel joostes

seab loom ohtu enda elu ja tervise. Kaebajaga on telefoni teel regulaarselt suheldud, aga ta ei

lõpetanud loomapidamisnõuete rikkumist ega taganud loomale võimalust liikumisvajaduse

rahuldamiseks. Rikutud on põllumajandusministri 24.07.2008 määrust nr 76 „Lemmikloomade

pidamise nõuded“ (määrus nr 76) § 9, mille järgi tuleb koerale tagada võimalus rahuldada

liikumisvajadus tema suurust ja temperamenti arvestades. Kaebajale tehti eelnevalt kirjalik

hoiatus. Korduvate telefonivestluste käigus hoiatati teda rikkumise tagajärgede eest.

6. Vastustajale laekus vihje loomapidamise kohta mittekohastes tingimustes. Vastustaja ja

Mustamäe Linnaosa Valitsuse (LOV) esindajad kohtusid 25.01.2023 (dtl 124) põhjusel, et

kaebajal on alates 2023. a jaanuarist uus kutsikas. Kaebaja ei ole endiselt võimeline looma eest

hoolitsema, sest tema jalad on haiged ja vaimne tervis ebastabiilne. Mustamäe LOV on

suunanud

kaebaja

koduhooldusteenusele

28.12.2022–27.12.2025.

Loomakaitse

organisatsioonid paluvad loom eraldada ja võimaldada sobiv hooldaja, kes on teadlik

loomapidamise nõuetest ja kellele on loomapidamine jõukohane. Otsustati, et koer võetakse

kaebaja kodust ära vastustaja ja Mustamäe LOV-i esindaja koostöös. Mustamäe LOV kaalub

politsei kaasamist. Otsustati, et koer eraldatakse kohe, ilma eelneva ettekirjutuseta, sest

eelmistel kordadel on kaebajale loomapidamise eeskirju ja nõudeid selgitatud ning juhitud tema

tähelepanu tema enda haprale tervisele ja toimetulekule. Kaebajale on 2013. a määratud raske

puue (psüühika häire). Kaebaja on lesk, täisealine tütar elab Ameerika Ühendriikides, poeg on

surnud. Eestis on kaebajat aidanud tütre sõbranna. Kaebaja abivajadus on viimase 4 aastaga

suurenenud. 2019. a septembris viidi tema juurest koer arsti juurde, sest kaebaja ei suutnud

koera eest hoolitseda. Koerale leiti uus kodu. 2021. a augustis teavitati Mustamäe LOV-i

vanurist, kellel on suur koer, kes terroriseerib naabreid. Selgus, et jutt on kaebajast, kes ei suuda

enda koera eest hoolitseda. Koer oli hüsteeriline ja halvasti hoitud. 2022. a jaanuaris eraldati

koer kaebaja kodust.

7. Vastustaja võttis riikliku järelevalve käigus kaebajalt tema koerad ära ja koostas selle kohta

01.02.2023 protokolli (dtl 17). 22.01.2023 Tallinn Uudiste lõigus „Kukkumised

kodukeskkonnas“1 oli näha kaebaja korteris noort segaverelist koera. Video ülevaatamisel

tuvastati, et liikumispuudega kaebaja astus korduvalt noorele koerale peale. Vastustaja sisenes

korrakaitseseaduse (KorS) § 50 lg 1 p 3 alusel koos Mustamäe LOV-i esindajaga, kasutades

lukuabi, kaebaja korterisse, et kontrollida loomakaitseseaduses (LoKS) toodud loomapidamise

nõuetele täitmist. Vastustaja tuvastas LoKS § 3 rikkumise ja võttis LoKS § 64 lg 3 alusel

kaebajalt üle 2 koera nõuetekohase pidamisega seotud kohustused, kuna senisesse asukohta

jätmine ohustaks loomade elu ja tervist. Kaebajal puuduvad teadmised ja oskused mistahes

looma pidamiseks ja seoses sellega on ohus iga loom, kelle kaebaja on endale toonud. Koer

1 xxxxxxxxxxx.

3-23-479

4(15)

võõrandatakse Tallinna linnale. Täiendavalt tuvastati korteris veel üks koer, kes võeti samuti

ära.

8. Vastustaja koostas 10.02.2023 protokolli nr 01-401-23/010 (dtl 23). Telekanalis TV3

22.01.2023 näidatud videolõigus on selgesti näha koerakutsikas, kellele kaebaja vähemalt korra

peale astus. Pärast videolõigu avaldamist kohtus vastustaja 25.01.2023 Mustamäe LOV-i

esindajatega ja tõdeti, et kaebaja ei ole võimeline kasvatama praeguses olukorras mistahes

lemmiklooma. Võrreldes aastataguse ajaga on tema tervislik olukord pigem halvenenud. Kuna

vastustajal on pikaajaline kogemus kaebaja kui loomapidajaga ja loomapidamiste tingimuste

rikkumise osas on eelnevatel aastatel väga palju räägitud, hindas vastustaja olukorra kriitiliseks

ja otsustas kiiresti reageerida. 01.02.2023 saabusid vastustaja ja kohaliku omavalitsuse esindaja

kaebaja elukohta. Korduvate koputuste peale korteri ust ei avatud. Samuti ei avanud kaebaja

korteri ust pärast temaga telefoni teel vestlemist. Ukse avas lukuabi. Korterist võeti kaasa

2 segaverelist hundikoera-laadset koerakutsikat. Koertest on kasvamas suured koerad ja

kaebaja ei ole võimaldanud seni neile vajalikku liikumist. Kaebajale on eelnevatel kordadel

selgitatud, et koerte liikumisvajadus on suur ja noortele loomadele tuleb võimaldada rohkem

liikumist, kui kaebaja suudab pakkuda. Kaebajaga on regulaarselt suheldud, aga ta ei lõpetanud

loomapidamisnõuete rikkumist ega taganud loomadele võimalust liikumisvajaduse

rahuldamiseks. Koerte arvatav sünniaeg oli 01.12.2022. Esimese koera kehakaal oli 3,22 kg,

kahheksia tunnused, välisel vaatlusel roidekaar silmaga nähtav, kõhu piirkond on suurenenud,

võimalik helmintoos. Teise koera kaal oli 5,75 kg, mis on normaalne. Arvestades, et kaebaja

on rikkunud LoKS § 3 lg 2 p 3 ja § 51 lg-t 1 ning tal puuduvad LoKS § 31 lg-s 1 kirjeldatud

nõutud teadmised, võeti koerte nõuetekohane pidamine LoKS § 64 lg 6 alusel üle ja rakendati

LoKS-is ning asendustäitmise ja sunniraha seaduses (ATSS) sätestatud alusel ja korras

asendustäitmist,

korraldades

looma

võõrandamise.

Vastustaja

otsustas

rakendada

asendustäitmist ettekirjutuse, hoiatuse ja täitekorralduseta (ATSS § 12 lg 1), kuna vahetu oht

avalikule korrale tuli kõrvaldada viivitamata. Vastustaja paigutas 2 koera Varjupaikade MTÜ

Tallinna Varjupaika ja võõrandas Tallinna linnale (dtl 126).

9. Kaebaja esitas vastustajale 05.02.2023 vaide. Vastustaja tagastas 13.02.2023 otsusega

nr 1.5-5/50 (dtl 27) kaebajale vaide läbi vaatamatult.

10. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikeks nõueteks jäid vastustaja

kohustamine kõrvaldada 01.02.2023 rakendatud asendustäitmise (koera varjupaigale

võõrandamise) tagajärjed kaebajale kuulunud koera osas ning hüvitada kaebajale

asendustäitmise rakendamisega tekitatud varaline ja mittevaraline kahju. Põhjendused:

10.1. Kaebaja on pidanud tõukoeri ning tal on teadmised ja oskused koerte kasvatamise alal,

mis ei kao vanemaks saades (vt Eesti Kennelliidu 08.03.2005 Saksa lambakoera

registreerimistunnistus (dtl 34) ja 1985. a välja antud ALMAVÜ liikmepileti kannete koopia

(dtl 35)). ALMAVÜ ridades tegeles kaebaja teenistuskoertega. Enne koera võtmist tuli läbida

teoreetiline osa koerte kasvatamiseks ja sooritada eksamid, alles seejärel lubati koer võtta.

Kaebaja sai väljaõppe Saksa lambakoera kasvatamise alal. Kaebaja on küll eakas, kuid endiselt

loomadele pühendunud. Koerad on truud sõbrad, kes annavad põhjuse ennast vormis hoida ja

teha iga päev jalutuskäik väljas.

10.2. Vastustaja järelevalveametnik sisenes 27.01.2022 kaebaja korterisse lukuabi teenuseid

kasutades ja viis ära 2,5 aastase Saksa lambakoera laadse koera Loore. Kui kaebaja püüdis

varjuda kööki, viidi ta Tallinna Psühhiaatriakliinikusse. Pärast koera äravõtmist tekkis kaebajal

depressioon ja ta ei käinud 2 kuu jooksul kordagi väljas. 25.03.2022 viidi kaebaja kiirabisse,

kus selgus, et stressi tagajärjel oli tekkinud südamesse väike auk ja verejooks, mis suleti ning

paigaldati südame stimulaator. Pärast juhtumit tuli kaebajale toeks tema poeg, sest kaebaja

3-23-479

5(15)

vajas pidevat hoolt. Kuna Loore oli kaebajale lähedane lemmikloom, siis koera äravõtmisel

süvenes depressioon. Samuti halvenes poja tervis ja ta suri 14.04.2022 ema lähedal.

10.3. Asjaolust, et lemmiklooma omanik on eakas, ei saa teha järeldust, et tal puuduvad

igasugused loomapidamise oskused ja teadmised ning kuna ta ei ole vanuse tõttu võimeline

lemmiklooma liikumisvajadust rahuldama, on tegu LoKS-i nõuete rikkumisega. Lemmiklooma

omanik võib koeraga jooksmas käimise korraldada, nt raha eest. Vastustaja ei selgitanud

menetluse käigus välja, kas kaebaja rikkus loomapidamisnõudeid. Kaebajat ei teavitatud

01.02.2023 eelnevalt tema suhtes läbiviidavast riiklikust järelevalvest. Kaebajale ei tutvustatud

tema õigusi, ei võimaldatud ütluste andmist, sündmuskohal ei tehtud paikvaatlust, ei kuulatud

üle ühtegi tunnistajat ega tehtud fotosid võõrandatud koertest.

10.4. Vastustaja rikkus järelevalve käigus KorS §-des 8, 9, 11 ja 12 ning haldusmenetluse

seaduse (HMS) §-des 18, 27 ja 28 sätestatud nõudeid. Väide, et kontrollobjekti hindamine kestis

2 tundi ja protokolli koostamine 1 tunni, ei vasta tõele, sest 01.02.2023 protokolli kohaselt

siseneti kl 11:31 ja väljuti kl 11:37. Seega ei tehtud mingeid teadmiste ega

loomapidamisoskuste hindamist.

10.5. Puudus luba valdusesse sisenemiseks, kuna eelnevat ohuprognoosi ei teostatud.

Arusaamatuks jääb, mis õigustes osales menetluses Mustamäe LOV-i esindaja. Valdusesse

siseneti pärast seda, kui kaebaja telefonikõne peale ust ei avanud. Kaebajale ei olnud vastustaja

tegevus ette teada ja ta oli oma korteris hirmu all, saamata midagi ette võtta. 22.01.2023

näidatud video on ainus tõend kaebajast koerale lähtuva ohu hindamise kohta. Vastustajal

puudus info teise koera kohta, mistõttu tema äravõtmine oli õigusvastane. Videos nähtud koer

toodi kaebajale hoiule 03.01.2023 ajaks, mil omanikud on reisil. Teine koer toodi kaebajale

31.01.2023 G poolt põhjusel, et koeramüük ei õnnestunud. Kaebaja maksis teise koera eest 150

eurot ja see koer on tema oma.

10.6. Ukse lukku ei tehtud korda ja kaebaja ei saanud ust lukustada. Valimiskomisjoni liikmed,

kes käisid kaebaja kodus valimiskastiga, nägid lõhutud ust. Kuna kaebaja elas oma kodus

alalises hirmus, et igaüks võib lahtisest uksest sisse astuda, ei saanud ta kodust lahkuda seni,

kuni kutsus 08.03.2023 lukuparandaja Satori OÜ, kes vahetas ukseluku koos südamikuga ja

esitas arve 80 eurot (dtl 57-59).

10.7. Kaebaja ei saanud 10.02.2023 protokolli e-kirjaga, vaid postiasutuse vahendusel

18.02.2023. Vastustaja protokollid on sisus vastuolulised, mistõttu on järeldused ohu ja

loomapidamise nõuete rikkumise kohta tõendamata. Vastustaja ületas enda pädevust ja

meetmed on ebaproportsionaalsed.

10.8. Vastustaja rikkus kaebaja põhiõigust kodu ja eraelu puutumatusele (Eesti Vabariigi

põhiseaduse (PS) § 33). Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt on haldusmenetluses

isiku õiguste riivamisel kodu puutumatuse osas vaja kaaluda isiku õigusi.

10.9. Kaebaja on eakas ja kasutab liikumiseks tugikeppi, kuid tal ei ole tuvastatud

liikumispuuet. Kaebaja tervislik seisund halvenes vastustaja tegevuse tõttu. Kaebajale

põhjustati kannatusi, stressi ja pidevat hirmutunnet, et tema korterisse võidakse siseneda.

Samuti on kaebajal hirmutunne selle ees, kui suure pingega ta suudab toime tulla.

10.10. Vastustaja ei ole teinud kaebajale ettekirjutust ja kaebajale ei ole loomapidamist

keelatud. Vastustaja järeldused on tehtud kaebaja vanuse tõttu. Kaebaja on väärikas vanuses

üksik inimene, kes elab oma kodus ja saab ise hakkama. Tema jaoks on seltskond väga oluline,

ta on lahke hoole ja kiituse jagamisega. Ametnikud ei ole loomade äravõtmisel kaalunud

toetavaid tegutsemisvõimalusi ega arvestanud, et seavad ohtu kaebaja elu ja tervise. Kaebaja

3-23-479

6(15)

üleelamisi, leina ja kaotusvalu ning elule ja tervisele tekitatud kahju ei ole võimalik mõõta

rahas, kuid tema kasuks väljamõistetava rahalise hüvitise suurus peab väljendama üldist

hukkamõistu vastustaja tegevuse suhtes. Kaebaja ei tekitanud enda käitumisega sellist ohtu, mis

vajanuks vastustaja tegutsemist 01.02.2023 ja sellele järgneval ajaperioodil. Kaebaja väärikuse

alandamine seisneb tema diskrimineerimises vanuse tõttu.

10.11. Vastustaja pani 27.01.2022–31.01.2023 ja 01.02.-12.10.2023 toime õigusrikkumised,

millega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks taotleb kaebaja iga kuu eest 1000 eurot kuni

kaebaja elupäevade lõpuni. Kaebaja vaimse ja füüsilise tervise halb seisukord on tingitud

vastustaja 27.01.2022 ja 01.02.2023 järelevalve toimingutest. Kaebaja vaimsed kannatused on

lein, kaotusvalu, mure loomade edasise saatuse pärast, painajalikud mõtted koju sissemurdmise

pärast. Toimingute tagajärjel tekkis depressioon, mis avaldab laastavat mõju kaebaja füüsisele.

Kaebajal ei ole võimalik terveneda. Leevendust saab väljakirjutatud ravimitest ja mõnedelt

lähedastelt tuttavatelt telefonitsi suhtlemisel ning tema külastamisel. Kaebajal on abivajadus,

kuid mitte ööpäevaringselt. Ta saab hakkama taksoga poes ja turul käimisega, kohvikus

kokkusaamisega. Kaebaja sõber on internet. Oluline on suhtlus ja hool, et peletada muremõtted

ja leida põhjus elamiseks.

10.12. Kaebajale tuli 2022. a märtsis appi tema poeg J, kes püüdis linnalt koera tagasi saada.

Kaebaja ja tema poeg ei saanud teada, et vastustaja oli keelanud looma tagasi anda. Seega on

vastustaja tegevus põhjuslikus seoses kaebaja poja surmaga.

11. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

11.1. Vastustajale esitati vihjeid ja kaebusi kaebaja poolsete loomapidamisnõuete rikkumise

peale alates 2018. a-st. Kuigi 4 aastat tagasi võimaldas kaebaja tervis veel koeraga väljas käia,

ei saanud ta vaatamata väidetavale suurele kogemusele oma koeraga hakkama – koer jooksis

lahtiselt ringi nii Tallinna tänavatel kui ka trepikojas, ründas ja hammustas inimesi ning teisi

koeri, mistõttu oli olukord ohtlik nii inimestele, teistele loomadele kui ka kaebaja koerale

endale. Vastustaja viis alates 2021. a septembrist kaebaja suhtes läbi mitmeid

järelevalvetoiminguid, millest 2 lõppesid kokku 3 koera nõuetekohase pidamise ülevõtmisega.

MUPO-t teavitati 19.06.2020 ja 28.07.2021 kaebaja ja tema koera käitumisest avalikus kohas

– jalutab koera ilma rihmata ja koer ründab inimesi (hammustas jalgadest võõrast noormeest).

Kaebaja suhtes väärteomenetlust ei algatatud, vaid tehti selgitustööd ja vesteldi. MUPO-le tuli

16.09.2021 vihje, et kaebaja peab 1,5-aastast suurt hundikoera, kellest tal jõud üle ei käi. Koer

on tihtilugu lahtiselt, rihm lohiseb maas ja koer tülitab möödakäijaid. Koer on inimestele

varrukasse ja püksisäärde kinni hüpanud. Kaebaja ei võta naabreid kuulda. Koer on heas

toitumuses, aga temaga ei jalutata piisavalt. MUPO-le on 2019.-2023. a mitmel korral helistatud

seoses kaebajaga, kuid neid ei ole võimalik tuvastada, sest selekteerida saab vaid helistaja

numbri alusel.

11.2. Mustamäe LOV-i ametnikud hindasid 21.12.2022 kaebaja tervist (hooldusvajaduse

hindamine). Arvestades vanust (91-aastane), kaebaja ise enam väljas ei käi, kodus liigub

vaevaliselt ja ainult abivahendite abil, tal esinevad peapööritus ja tasakaaluhäired ning mitu

korda nädalas ei suuda ta iseseisvalt tõusta (mistõttu oligi kaebaja juurde paigaldatud

liikumisandur, millest eelviidatud videos räägiti). Seetõttu otsustati kaebajale määrata

koduteenused (st hooldustöötaja käib kord nädalas koristamas, prügi välja viimas, 2 korda

nädalas tuuakse sooja toitu jne), sotsiaalvalve teenus (liikumisandur) ja aidati tellida Selverist

toidukaupu. See tähendab, et halvenenud tervise ja kõrge vanuse tõttu vajab kaebaja ise abi.

Saksa lambakoera laadsele kutsikale (kellest väga kiiresti sirgub suur ja tugev loom) kaebaja

nõutavat hoolt pakkuda ei suuda ja olukorda ei saa pidada ajutiseks.

3-23-479

7(15)

11.3. Valdusesse sisenemise eesmärk oli selgitada välja, kas korteris on loomi, kelle elu ja

tervis võivad olla ohus (KorS § 50 lg 1 p 3). Lisaks tulenevad vastustaja õigused Euroopa Liidu

(EL) määrusest nr 2017/6252, mille art 9 lg 4 sätestab, et ametlikke kontrolle tehakse ette

teatamata. Seega oli vastustaja tegevus kooskõlas nii siseriikliku õigusega kui ka EL-i

määrusega. Paikvaatluse teostamiseks ei olnud vajadust, sest loomade pidamise ülevõtmise

tingis kaebaja, mitte ruumide mittevastavus. Fotode tegemist ei peetud vajalikuks, sest

visuaalsel vaatlusel ei olnud koertel veel ilmseid terviseprobleeme ega haavu. Arvestades, et

kaebaja oli detsembri lõpus haiglaravil, olid koerad kaebaja juures kuni 1 kuu.

11.4. Tõele ei vasta väide, et kaebajale ei võimaldatud ütluste andmist. Arvestades kaebaja

suhtumist vastustaja ametnikesse (kes juba on kaebajalt ühe koera ära võtnud), otsustati, et

kaebajaga suhtleb Mustamäe LOV-i esindaja. Linna esindaja selgitas kaebajale vastustaja

juuresolekul, et kuna kaebajale on määratud koduteenus, sest kaebaja ise väljas ei käi ja ka toas

liigub vaevaliselt, siis tekib küsimus, kes ja kui tihti nende koertega jalutab. Kaebaja vastas, et

kuna tegemist on sülekoertega, siis nendega ei pea jalutamas käima. Seega kinnitas kaebaja

LoKS § 3 ja määruse nr 76 §-s 9 sätestatud kohustuste rikkumist.

11.5. LoKS § 64 lg-id 1 ja 3 ei kohaldata kergekäeliselt, vaid eeldab LoKS-i nõuete olulist

rikkumist ning ohtu looma tervisele või elule, kui loom jäetakse omaniku juurde. Arvestades

aastate jooksul kogunenud infot ja kaebajaga suhtlemist, oli ilmne, et koerte jätmine kaebajale

oleks võinud ohustada vähemalt koerte tervist ja pikema aja möödudes ka nende elu. Oleks

olnud vastutustundetu lasta olukorral eskaleeruda, sest see võinuks lõppeda nii inimeste

vigastustega kui ka loomal püsivate terviseprobleemide tekkimisega. Korrakaitseorganil on küll

kaalumisruum järelevalvemeetme kohaldamisel, kuid teatavatel juhtudel see redutseerub (KorS

§ 2 lg 3, § 29 lg 1, Riigikohtu 08.03.2017 otsus asjas nr 3-1-1-84-16, p 49). Leebemate

meetmete rakendamine ei olnuks piisavalt tõhus. Nende rakendamist tuleb kaaluda siis, kui on

alust arvata, et loomapidaja on suuteline piisavalt kiiresti ise korrarikkumise kõrvaldama.

Kaebaja vanusest, tervislikust seisundist, varasemast käitumisest lähtuv oht ei pruukinud veel

küündida ohuni koerte elule, kuid vältima peaks ka põhjendamatuid kannatusi loomade

vaimsele ja füüsilisele tervisele. Koerte jätmine kaebajale seadnuks nende tervise ohtu.

11.6. Kuigi koerte äravõtmine riivab intensiivselt kaebaja omandiõigust, tuleb arvestada, et

tegemist on valu tundvate elusolenditega. LoKS § 64 lg 3 kohaldamiseks ei pea olema

tuvastatud, et loomal esineb eluohtlikke haigusi või tervisehäireid, vaid LoKS-i nõuete oluline

rikkumine. Suurte koerte (ka nende kutsikate) pidamine kitsas siseruumis ja olukord, kus

loomale ei tagata liikumisvajadust, on olulises vastuolus lemmiklooma pidamiseks sätestatud

nõuetega. Kaebajal teadmiste olemasolu ei ole tõendatud, sest kaebaja esitatud lisad (Eesti

Kennelliidu 08.03.2005 Saksa lambakoera registreerimistunnistus ja ALMAVÜ liikmepileti

kanded) ei ole loetavad. Kaebaja võimalik väljaõpe ei tähenda, et ta järgis

loomapidamisnõudeid. Kaebajal ei ole võimalik vanuse ja halvenenud tervise tõttu koera

liikumisvajadust rahuldada. Samuti on üllatav kaebaja väide, et Saksa lambakoera kutsikas on

sülekoer, kellega ei pea jalutamas käima. Kaebaja väited koerte liikumisvajaduste rahuldamisel

on vastuolulised. Kaebuse p-s 10 väidab kaebaja, et koerad annavad põhjuse teha igapäevane

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15.03.2017 määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid

ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja

loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr

1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr

1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja

2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004

ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ,

96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus).

3-23-479

8(15)

jalutuskäik väljas. Kaebuse p-s 11 selgitab kaebaja, et 2022. a novembris haigestus ta

kopsupõletikku, millest paranemine võttis kaua aega ja 2023. a märtsis määrati järelravi.

Vaatamata halvale tervislikule seisundile võttis kaebaja 2023. a jaanuaris uue koera.

11.7. Kaebajalt ei võetud loomapidamisõigust, vältimaks tema vanusest ja tervislikust

seisundist liigset stressi. Vastustaja 01.02.2023 toiming ja 10.02.2023 protokoll olid

õiguspärased. Kaebaja väited temale tekitatud kahju, valu ja kannatuste kohta on alusetud ega

vasta tõele. Kuna avaliku võimu kandja ei ole oma tegevusega kaebaja õigusi rikkunud, siis ei

ole kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused täidetud.

11.8. Kui riigiasutused kasutavad OÜ Lukuabi teenuseid, on äriühingu ülesandeks mh taastada

(vajadusel parandada või vahetada) ukseluku avamisele eelnenud olukord. Lukuabi avas ukse

ja selgitas ametnikele, et avamisel läks katki ukse link, mitte lukk. Ukse link vahetati koheselt.

Osa detailidest, mis vahetamise käigus alles jäid, jäeti kaebajale. Ei ole eluliselt usutav, et OÜ

Lukuabi vahetab ukselingi, kuid jätab katki läinud luku vahetamata. Kaebaja esitatud fotod ei

tõenda, et just kaebaja ukse lukk oli katki või et see läks katki just vastustaja tegevuse tulemusel.

Samuti ei ole usutav, et kaebaja ootas luku vahetamisega enam kui kuu aega. Mustamäe LOV-i

esindaja kinnitas praeguse vastuse koostamisel, et lahkudes panid ametnikud ukse kinni

(kaebaja viibis korteris) ja uks läks ilusti kinni. Kaebaja juures käivad LOV-i sotsiaaltöötajad

vähemalt kord nädalas ning oleks kindlasti katkist lukku täheldanud ja sellest teavitanud.

11.9. Enne OÜ Lukuabi kaasamist kutsuti kohale ka politsei ja hiljem kiirabibrigaad. Kiirabi

hindas kaebaja seisukorda kohapeal vahetult enne vastustaja ja Mustamäe LOV-i ametniku

lahkumist. Seega ei ole kaebaja hüvitamiskaebus põhjendatud.

11.10. Kaebaja ei ole vaidlustanud vastustaja 2022. a-l tehtud järelevalvetoimingute

õiguspärasust ja arusaamatuks jääb, milles seisneb toimingute õigusvastasus. Vastustaja

01.02.2023 toimingud valdusesse sisenemisel ning looma nõuetekohase pidamisega seonduv

oli vajalik ja proportsionaalne. Kahtlust ei ole selles, et kaebaja pidi nii valdusesse sisenemise

kui ka koerast ilmajäämise tõttu taluma hingelisi üleelamisi, ent vastustaja täitis riiklikku

järelevalve ülesannet LoKS-is sätestatud nõuete täitmise üle eesmärgiga kaitsta loomade elu ja

tervist. Vastutaja tegevus oli tingitud kaebaja enda tegevusest, kuna kaebaja oli seadnud looma

elu ja tervise ohtu. Kaebaja ei olnud võimeline suurt tõugu koera olemasolevates tingimustes

pidama. Seda kinnitab selgelt vastustaja varasem kogemus kaebaja loomapidamise

kontrollimisel. Ka kaebaja korterisse sisenemine oli tingitud üksnes kaebaja poolt

soovimatusest teha koostööd ja ukse avamata jätmisest. Kaebaja oli teadlik riikliku järelevalve

tegemise soovist. Kaebaja poja surma ja kaebaja terviseprobleemide vahel puudub põhjuslik

seos. Puudub mistahes alus eeldada, et kaebaja poeg suri või kaebajal tekkisid või süvenesid

terviseprobleemid vastustaja õiguspärase tegevuse tulemusena. Koera äravõtmist 01.02.2023

tuleb hinnata koosmõjus kaebaja varasema tegevusega 2019.-2022. a-l. Viidatud perioodil said

nii

vastustaja

kui

ka

kohalik

omavalitsus

palju

pöördumisi

kaebaja

poolsete

loomapidamisnõuete rikkumise kohta ja kaebajale selgitati korduvalt loomapidamisnõuete sisu

ning nende täitmise vajadust, kuid kaebaja ei suutnud loomapidamist korraldada selliselt, et

loomade heaolu ja tervis oleks kaitstud. Ka kaebaja tervis on varasemaga võrreldes halvenenud,

mille tõttu vajas ta ise abi. Seetõttu ei ole alust pidada koera äravõtmist eelnevalt ettekirjutust

tegemata ebaproportsionaalseks meetmeks. Koer võib olla eakale inimesele toredaks

seltsiliseks ja kaebaja võis olla kutsikasse kiindunud, kuid see ei õigusta looma elu ja tervise

ohtu seadmist. Koera jätmine kaebajale oleks asetanud koera tervise ja lõppastmes ka elu suurde

ohtu. Kaebaja ei ole oma sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks kaalunud või hinnanud muude

seltsi- ja vabaajategevuste harrastamist või mõne muu, tema võimetele vastava lemmiklooma

pidamise võimalikkust. Kaebaja heaolu ei saa olla tagatud üksnes Saksa lambakoera

pidamisega.

3-23-479

9(15)

12. Kolmas isik Varjupaikade MTÜ ei ole kaebuse kohta oma seisukohta avaldanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse eseme piiritlemine

13. Kohus selgitas juba 21.04.2023 määruses, et kaebaja saab taotleda vaid temale kuulunud

koera äravõtmisega seonduvalt vastustaja kohustamist. Kaebajal ei ole võõra koera

tagasinõudmiseks kaebeõigust (sh eesmärgiga anda hiljem koer üle tegelikule omanikule).

Kohus tagastas 12.05.2023 määrusega kaebaja heastamisnõude temale mittekuulunud koera

osas. Kaebaja kohtumäärust ei vaidlustanud. Seetõttu ei käsitle kohus kaebaja väiteid selle

koera äravõtmise ja võõrandamise kohta.

Heastamisnõue

14. Kaebaja esitas heastamiskaebuse HKMS § 37 lg 2 p 5 tähenduses, millega taotles temalt

01.02.2023 ära võetud koera tagastamist. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lg 1 järgi võib

kannatanu nõuda avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel kehtetuks tunnistatud või

vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Seega

eeldab heastamiskaebuse rahuldamine vastustaja õigusvastast tegevust. Kaebaja peab selle

nõude raames õigusvastaseks nii 01.02.2023 temalt koera äravõtmist kui ka koera

võõrandamist. Koera äravõtmiseks pidid vastustaja ametnikud sisenema kaebaja eluruumi, kus

koer asus.

15. LoKS § 60 lg 1 kohaselt teostavad riiklikku ja haldusjärelevalvet LoKS-i ja selle alusel

kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle vastustaja ja Keskkonnaamet. Korrakaitseorgan

võib LoKS-is sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada KorS §-des 30, 31, 32, 45,

49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-is sätestatud alusel ja

korras (LoKS § 601). Vastustaja teostab riiklikku järelevalvet LoKS-i (§ 60 lg 1 ja § 601) ja

selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle ning tal on õigus valdaja nõusolekuta ja

loomapidajale ette teatamata (vt ka määruse nr 2017/625 art 9 p 4) siseneda eluruumi, kui see

on vajalik ohu ennetamiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.

KorS § 50 lg 1 p 3 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan

siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevasse eluruumi, sh avada uksi ja kõrvaldada

muid takistusi, kui see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise

tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise

kõrvaldamiseks,

ning

selliste

nõuete

täitmise

tagamine

on

valdusesse

siseneva

korrakaitseorgani pädevuses.

KorS § 5 lg 6 järgi on ohukahtlus olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse

hinnangu põhjal ei saa tõenäosust, et korrarikkumine aset leiab, pidada piisavaks, kuid mille

puhul on alust arvata, et korrarikkumine ei ole välistatud. KorS § 5 lg 7 alusel on ohu

ennetamine see osa korrakaitsest, kus puudub ohukahtlus, kuid saab pidada võimalikuks

olukorda, mille realiseerumisel tekib ohukahtlus või oht. Ohu ennetamine on muu hulgas teabe

kogumine, vahetamine ja analüüs, toimingute kavandamine ja elluviimine ning riikliku

järelevalve meetmete kohaldamine avalikku korda tulevikus ähvardada võivate ohtude

tõrjumiseks, sealhulgas süütegude ennetamine.

LoKS § 3 lg 2 järgi peab loomapidaja loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale

kohases koguses sööta ja joogivett (p 1), sobiva hoolduse (p 2), sobiva mikrokliima ja ruumi

või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust (p 3), muu looma terviseks ja

heaoluks vajaliku (p 4).

3-23-479

10(15)

Loomapidamise nõudeid on täpsustatud määrusega nr 76, mille § 9 kohaselt tuleb koerale

tagada võimalus rahuldada liikumisvajadust, arvestades tema suurust ja temperamenti.

16. Vastustaja esitas kohtule loomaarsti seisukoha (dtl 122), mille järgi on kõikide koerte

vaimseks ja kehaliseks arenguks ning heaoluks vajalik liigile omase käitumise võimaldamine,

sh regulaarne liikumine, suhtlemine ja kogemused väljaspool oma tavaterritooriumi, kvaliteetne

toitumine, piisav uni ja puhkus. Enamus koera neurobioloogilisest arengust toimub tema

kutsika- ja noorukieas. Sõltumata koera kasvust ja suurusest on regulaarne ja suunatud

liikumisvajaduse rahuldamine väljaspool oma territooriumi äärmiselt oluline, et võimaldada

eakohane sotsialiseerumine ja õpe. Kontrollitud ja neutraalne või positiivne kontakt

välismaailmaga on hädapärane kvaliteetse neurobioloogilise arengu tagamiseks ja

käitumisprobleemide ennetamiseks. Heaks skeleti ja lihaskonna arenguks on vajalik tagada

kasvavale koerale vastavalt kasvukõverale nii kvaliteetne kui ka füüsiline aktiivsus. Suure

koera kasvades muutub liikumisvajadus kordades ja ajaliselt on soovitatud liikumist väljaspool

oma territooriumi ca kuni 2 tundi ööpäevas. Liikumisvajaduste mitterahuldamine viib mitmete

füüsiliste ja vaimsete terviseprobleemide tekkimiseni.

17. Vastustaja kohtus 25.01.2023 (dtl 124) Mustamäe LOV-i esindajatega. Kohtumisel leiti, et

saadud vihje põhjal ja arvestades, et kaebaja võttis endale koerakutsika olukorras, kus kaebaja

tervis ei ole hea ja kaebajalt on ka varasemalt koerad ära võetud, tuleb kaebajalt koer uuesti ära

võtta. Vastustaja arvestas kaebaja loomapidamise kohta ka varem esitatud vihjeid ja järelevalve

toiminguid.

18. Vastustaja esitas kohtule mõningad kaebaja loomapidamise kohta esitatud vihjed:

 MUPO-le laekus 19.06.2020 info (dtl 103), et 85-aastane kaebaja jalutab oma

lemmikloomaga 2 korda päevas ilma rihmata. Hundikoer on väga suur ja ta hammustas

19.06.2020 korduvalt võõrast noormeest jalgadest. Kaebaja käitumine on surmaohtlik

(2-aastastele lastele, Yorkshire koertele jne).

 Vastustajale laekus läbi MUPO 16.09.2021 vihje (dtl 98), et kaebaja peab 1,5-aastast

suurt hundikoera, kellest tema jõud üle ei käi. Koer on tihtilugu lahtiselt, rihm lohiseb

maas ja koer tülitab möödakäijaid. Koer on inimestele varrukatesse ja püksisäärtesse

kinni hüpanud. Kaebaja ei võta naabreid kuulda ja keeldub aru saamast, et midagi on

valesti. Koer on küll heas toitumuses, ent temaga ei jalutata piisavalt.

 MUPO-le laekus 28.07.2021 info (dtl 104), et Mustamäel asub Saksa lambakoer Loore

(alla 2-aastane), kelle ligi 90-aastane perenaine (kaebaja) ei saa temaga hakkama. Koer

on õues lahtiselt, rihm lohiseb taga. Koer ründas trepikoja ees, ei hammustanud, aga

jooksis urisedes avaldaja poole, oli närviline, karv turris. Kui avaldaja eemaldus, tuli

koer talle urisedes järele. Kaebaja ütles midagi koerale, aga koer ei kuulanud kohe.

Sama koer on agressiivne teiste koerte suhtes ja terroriseerib avaldaja 2-aastast

labradori. Lahtiselt olles tuleb koer suure jooksuga ja hüppab avaldaja koerale peale,

mida avaldaja koer kardab. Loore hirmutab ka teisi koeri.

 Vastustajale laekus 27.01.2022 vihje (dtl 113), et kaebajalt oli 2019. a-l hilissügisel koer

(ilmselt Riho) ebaõiglaselt ära võetud. Kaebaja võttis uue kutsika. Kaebaja kirjeldas

vihje saatjale, et koer käib väljas ainult öösiti ja ta toidab koera küpsistega. Kaebaja ei

näinud probleemis selles, et koer ei saa piisavalt liikuda. Kaebaja hoidis koera kontrolli

all elektroonilise rihma abil ja koer sai pidevalt elektrilööke.

 Vastustajale edastati 27.01.2022 info (dtl 114) kaebaja loomapidamise probleemide

kohta. Kaebaja võttis 2016. a-l (uue) Saksa lambakoera kutsika (ilmselt koer Riho).

3-23-479

11(15)

Kaebaja kasutas koeral elektrilist kaelarihma ja ilmselt särtsutas teda nii palju, et koeral

oli kaelal lihav ja mädanev haav, mida raviti Vilde loomakliinikus. Koeral oli tugev

põiepõletik ja ta pissis verd. 21.08.2019 tahtis MUPO koera ära võtta. Info edastaja nägi,

et koera karv oli pissist läbi imbunud, koer oli kärnas. Suukorv oli koeral silma juurest

naha maha hõõrunud ja seal oli lihahaav, mis tekitas koerale suurt piina. Kaebaja soov

oli, et info esitaja viiks koera mõneks ajaks enda juurde, siis saaks kaebaja MUPO-le

näidata, et koera ei ole ja seejärel saaks koera kaebajale tagasi tuua. Info edastaja jalutas

koeraga õhtul kl 18 ja seejärel järgmisel hommikul kl 10-11 paiku. Vahepeal ei olnud

koer õue pissile saanud. Koera tagakäpad tundusid kummalised ja ta ei jaksanud püsti

seista, vaid vajus istuli. Info edastaja käis koeraga kliinikus, kus öeldi, et koer on

tugevalt ülekaaluline, liigesed on põletikulised ja nii noore koera kohta on olukord väga

halb. Samuti leiti kliinikus, et koera on väärkoheldud tema ülekaalu, vähese liikumise

ja terviseprobleemide tõttu ning samadest tingimustes koer üle paari aasta enam ei ela.

19. Seega oli vastustaja eelnevalt olukorda analüüsinud ja planeerinud minna kaebaja elukohta

seoses vihjega kaebajal uue koera (kutsika) olemasolu kohta. Arvestades vastustajale

teadaolevat ja kohtule esitatud infot, oli vastustajal põhjust arvata, et kaebaja väärkohtleb ka

uut koera, mis ohustab looma tervist ja võib olla looma elule ohtlik.

20. Kohus ei pea praeguse vaidluse seisukohalt oluliseks analüüsida, kas kaebaja astus

vastustaja viidatud eetrilõigus koerale peale või mitte. Vastustaja järelevalvetoiminguks andis

alust ainuüksi asjaolu, et kaebaja oli oma eale ja tervislikule seisundile vaatamata võtnud endale

uue koera.

21. Vastustaja ja Mustamäe LOV-i esindaja soovisid 01.02.2023 siseneda kaebaja eluruumi.

Kaebaja eluruumi sisenemiseks küsiti luba uksele koputamisega. Kui kaebaja ust ei avanud,

võttis Mustamäe LOV-i esindaja kaebajaga ühendust telefoni teel, kuid kaebaja ust ikka ei

avanud. Kuna vastustajale oli varasemast teada, et korteris võib olla koer, kelle tervis ja elu

võivad olla ohus, siis oli vastustaja õigustatud kaebaja eluruumi ilma tema loata sisenema.

Kuigi tegemist oli kaebaja põhiõiguse riivega (PS § 33), oli riive põhjendatud ja

proportsionaalne. Õiguslik alus selleks tulenes KorS § 50 lg 1 p-st 3 (LoKS § 60 lg 1 ja § 601).

Ruumi sisenemisega hoiti ära kaebaja lemmiklooma tervise halvenemine ja tulevikus tekkiv

oht tema elule. Tegemist on selgelt kaalukamate õigustega kui kaebaja õigus kodu

puutumatusele. Kaebaja õigus kodu puutumatuse ei õigusta looma abitusse ja elukohtlikku

olukorda jätmist. Järelikult oli kaebaja eluruumi sisenemine õiguspärane.

22. Loomapidamisnõuded on sätestatud LoKS-i 2. peatükis. LoKS § 3 lg 2 järgi peab

loomapidaja loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale: 1) kohases koguses sööta ja

joogivett; 2) sobiva hoolduse; 3) sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile

iseloomulikku liikumisvajadust; 4) muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku.

LoKS § 51 lg 1 kohaselt tuleb lemmiklooma tervist ja heaolu kontrollida regulaarselt. Looma

tervisele ja heaolule tuleb pöörata suuremat tähelepanu looma poegimise või paljunemise ajal,

looma haiguse ajal ning juhul, kui lemmiklooma pidamise keskkonnas toimuvad olulised

muutused. Kui lemmiklooma tervise ja heaolu kontrollimisel leitakse kõrvalekalle tavapärasest

käitumisest, tuleb viivitamata välja selgitada selle põhjus ning võtta meetmed lemmiklooma

tervise ja heaolu parandamiseks. Haigestunud või vigastatud lemmikloom peab saama vajalikku

ravi.

23. Vastustaja on põhjalikult 01.02.2023 ja 10.02.2023 protokollides selgitanud, et Saksa

lambakoera laadsete kutsikate pidamine kaebaja korteris ei vastanud nõuetele. Mõlemad

protokollid on kaebajale edastatud ja kaebaja on need kätte saanud. Eesti Saksa Lambakoerte

3-23-479

12(15)

Ühingu veebilehel3 märgitakse, et selle tõu puhul tuleb arvestada, et koera energia ja töötahe

otsib rakendust, koer vajab aktiivset, õiglast, nõudlikku peremeest ja kindlasti ka koolitamist.

Saksa lambakoer ei ole „igamehetõug“ ja diivanikaunistuseks ta ei sobi. Samuti ei tohi piirata

tema liikumisvajadust. Saksa lambakoer vajab aktiivset eluviisi ja koolitamist, tegevuseta ja

igavledes võib ta muutuda probleemseks pahandusetegijaks. Oluline on, et omanik oleks

piisavalt sportlik ja liikuv. Saksa lambakoer vajab õiglast ja kannatlikku, stabiilse iseloomuga

peremeest. Samuti on vaja koera võtmisel piisavalt eelteadmisi.

24. Vastustaja leidis, et kaebajalt tuleb tema tervisliku seisundi tõttu ja varasemate

loomapidamise tingimuste rikkumise tõttu koer ära võtta. Asjaolu, et kaebajal oli liikumine

raskendatud, tekitas õigustatud küsimuse, kuidas on kaebajal võimalik tagada tõule ettenähtud

liikumisvajaduse rahuldamine (vt ka loomaarsti 02.06.2023 selgitust kutsikal liikumisvajaduse

rahuldamisest väljaspool oma territooriumi). Kohtule on asjas esitatud materjalidest ja väidetest

selge, et kaebaja ei ole enda tervisliku seisundi tõttu ise võimeline Saksa lambakoera

liikumisvajadust rahuldama. Kaebaja perearst märkis vastuses kohtunõudele (dtl 150), et

kaebajal on mitmed terviseprobleemid, sh liigese probleemid, ta kasutab väljas käimisel keppi

ja iseseisvalt on tal raske pikka maad käia. Kaebaja vastas 01.02.2023 sellekohasele küsimusele

(koeraga jalutamine), et tegemist on sülekoertega ja nendega ei pea jalutamas käima. See näitab

kaebaja ilmselgelt ebaõiget arusaama koera vajadustest ja/või soovimatust koera vajadustega

arvestada. Kaebaja selgitas kaebuses, et lemmiklooma omanik ei pea ise koeraga jooksmas

käima, vaid ta võib selle korraldada nt raha eest. Samas ei ole kaebaja välja toonud, et ta oli

korraldanud oma koerale sellise võimaluse. Seega jääb kaebaja väide paljasõnaliseks. Kaebaja

ei täitnud LoKS § 3 lg 2 p-s 4 ja määruse nr 76 §-s 9 sätestatud nõudeid koera liikumisvajaduse

rahuldamiseks.

25. Kaebaja ei ole vaielnud vastu sellele, et temal varasemalt olnud koerad on hammustanud

inimesi (sh kaebajat ennast). Samuti ei ole kaebaja vaielnud vastu väitele, et ta ei hoia

jalutamisel koera jalutusrihmaga kinni. Kaebaja tegevus ja arusaamad ei ole kooskõlas LoKS-is

ja määruses nr 76 sätestatud loomapidamise nõuetega.

26. Samuti on 10.02.2023 protokollis märgitud, et üks äravõetud koertest ei olnud

normaalkaalus, tal oli kahheksia4. Välisel vaatlusel oli roidekaar silmaga nähtav, kõhu piirkond

suurenenud, võimalik helmintoos5. Järelikult oli üks koertest haige ja vajas koheselt ravi. Ei ole

välistatud, et koerte jätmisel kaebajale oleks ka teine koer haigestunud ja tema tervis kiiresti

halvenenud. Koerte tervis oli ohus ja samuti oleks olnud ohus koerte elu, kui nad oleks jäetud

kaebaja hoolde.

27. LoKS § 64 lg 1 järgi on vastustajal selle seaduse nõuete olulise rikkumise korral õigus

täitmiseks üle võtta need loomapidaja kohustused, mis on seotud looma nõuetekohase

pidamisega. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud looma

nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmisega samal ajal võib vastustaja võtta

looma tema senisest asukohast ära ja paigutada loomade pidamiseks ettenähtud kohta, kui

looma jätmine senisesse asukohta ohustab tema tervist või elu või ei võimalda vastustajal täita

looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustust.

3 Kohtu poolt veebilehelt https://saksalambakoer.ee/saksa-lambakoer/ asjale juurde võetud dokument „Eesti Saksa

Lambakoerte Ühing“.

4 Kahheksia, kurtumus, kurnatus ja kõhnus, mille korral organismi rasvavaru on kadunud. Kahheksiat põhjustavad

nälgus ja haigused. Vt Eesti Entsükloppedia http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kahheksia1.

Helmintide

tekitatud

haigus,

usstõbi.

Vt

Eesti

keele

seletav

sõnaraamat

https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=helmintoos&F=M.

3-23-479

13(15)

LoKS § 64 lg 7 sätestab, et sama paragrahvi lg-s 3 sätestatud looma senisest asukohast

äravõtmine ja loomade pidamiseks ettenähtud kohta paigutamine protokollitakse.

Loomapidajale, kellelt looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmisega samal

ajal loom tema senisest asukohast ära võetakse ja loomade pidamiseks ettenähtud kohta

paigutatakse, väljastab vastustaja viivitamata protokolli koopia, milles mh märgitakse looma

senisest asukohast äravõtmise ja loomade pidamiseks ettenähtud kohta paigutamise aeg,

õiguslik alus ja põhjus.

28. Vastustaja on protokollinud 01.02.2023 kaebaja elukohast loomade äravõtmise, näidanud

äravõtmise põhjused ja õiguslikud alused ning edastanud protokolli kaebajale. Vastustaja oli

enne 01.02.2023 järelevalve toimingut kaalunud kaebaja võimekust tagada koera nõuetekohane

pidamine ja jõudnud järeldusele, et kaebaja ei ole enda tervisliku seisundi tõttu selleks

suuteline.

29. Asjakohatu on kaebaja etteheide, et vastustajal puudus eelnev info kaebajal teise kutsika

olemasolu kohta. See ei tähenda, et teist kutsikat poleks tohtinud ära võtta ja et teise kutsika elu

või tervis ei olnud kaebaja juures ohus. Kaebajalt koerte äravõtmine oli õiguspärane.

30. LoKS § 64 lg 6 sätestab, et kui looma terviseseisundi tõttu ei ole võimalik rakendada LoKS

§ 64 lg-tes 3–5 sätestatut ilma looma tervist või elu ohustamata või loomapidajast tuleneval

muul põhjusel, rakendab vastustaja LoKS-is ning ATSS-is sätestatud alusel ja korras

asendustäitmist, korraldades looma võõrandamise või hukkamise.

31. Praegusel juhul oli koera võõrandamine Tallinna linnale põhjendatud. Kaebaja rikkus

loomapidamise nõudeid ja koera tagastamine oleks vastuolus LoKS-i eesmärgiga kaitsta loomi.

Ka LoKS § 644 lg-s 1 sätestatu toetab seisukohta, et loomapidaja, kellelt on loom

loomapidamise nõuete rikkumise tõttu ära võetud, ei saa looma endale tagasi.

32. Kaebaja ei nõustunud vastustaja seisukohaga, et kaebajal puuduvad koera pidamiseks

piisavad teadmised. Kohtu hinnangul ei lükka kaebaja esitatud dokumendid (Eesti Kennelliidu

registreerimistunnistus ja väidetav ALMAVÜ liikmekaart) vastustaja väiteid ümber. Kaebaja

esitatud dokumendid on suures osas loetamatud, seega ei saa nendega midagi tõendada. Samas

isegi kui need kinnitavad kaebaja varasemaid koera pidamise oskusi ja teadmisi, ei lükka need

ümber vastustaja seisukohta, et kaebaja vanus ja tervislik seisund ei võimalda tal suurt koera

pidada. Kaebaja enda käitumine on vastustajale mitmel korral näidanud, et kaebaja ei adu tal

kui loomaomanikul lasuvaid kohustusi. Kaebaja kas ei saa aru või ei hooli looma vajadustest.

Mõlemal juhul toob see kaasa ohu looma tervisele ja elule ning loomale põhjendamatuid

kannatusi. Looma eesmärk ei saa vaid kaebajale seltsiks ja meelelahutuseks olla. Loom on

elusolend oma füsioloogiliste vajadustega, mille rahuldamata jätmine toob loomale kaasa

füüsilised ja emotsionaalsed kannatused. Kaebaja soov omada lemmiklooma ja seltsilist ei

õigusta looma väärkohtlemist.

33. ATSS § 12 lg 1 kohaselt on asendustäitmist lubatud rakendada ettekirjutuse, hoiatuse ja

täitekorralduseta, kui vahetu oht avalikule julgeolekule või korrale tuleb kõrvaldada

viivitamata. Kohus leidis eelnevalt, et oht kutsika tervisele ja elule oli sellise intensiivsusega,

et kirjeldatud olukorras ei pidanud vastustaja ettekirjutust koostama. Oht koera tervisele tuli

kõrvaldada viivitamata, sest kaebaja ei olnud suuteline koera eest nõuetekohaselt hoolitsema ja

koera jätmine kaebajale oleks koera tervist halvendanud.

34. Kohtu hinnangul ei rikkunud vastustaja riikliku järelevalve toimingu käigus KorS-is ega

HMS-is sätestatud nõudeid. Vastustaja tegutses eesmärgipäraselt ja efektiivselt (KorS § 8),

kaebaja põhiõiguste riive ja subjektiivsete õiguste rikkumine toimus KorS-i ja LoKS-i alusel

ilma tema au teotamata ja inimväärikust alandamata (KorS § 9). Vastustaja ei rikkunud

3-23-479

14(15)

selgitamiskohustust, sest protokolli kohaselt selgitati kaebajale, et tema tegevus ei vasta

loomapidamisnõuetele (KorS § 11). Kaebaja on saanud meetme kohaldamise protokolli (KorS

§ 12, HMS § 18 ja § 28).

35. Eeltoodud põhjendustel jääb rahuldamata kaebaja nõue kõrvaldada 01.02.2023 rakendatud

asendustäitmise (koera varjupaigale võõrandamise) tagajärjed.

Varalise kahju hüvitamise nõue

36. RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju

ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud

viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju

rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanud oleks siis, kui tema õigusi ei

oleks rikutud.

37. Kaebaja leiab, et 01.02.2023 valdusesse sisenemisega tekitati talle varaline kahju – lõhuti

ukselukk ja kaebaja pidi tellima luku parandamise. Kaebajale paigaldati 08.03.2023 uus

ukselukk koos lingiga, maksumusega 80 eurot. Kaebaja esitas selle tõenduseks fotod (dtl 58-

59) uuest ukseluku südamikust ja ukselinkidest ning katetest. Kohus leiab, et kaebaja esitatud

fotod ei tõenda, et vastustaja poolt eluruumi sisenemiseks kasutatud OÜ Lukuabi teenuse

tagajärjel jäi kaebaja uks katki. Kui kaebaja väitel jäi uks pärast 01.02.2023 korterisse

sisenemist katki, saanuks kaebaja sellest foto teha. Kohtule esitatud 01.03.2023 vaides (dtl 62)

kirjeldab kaeba ukse teistkordset lahtimurdmist ja selgitab, et ukse murdsid lahti vastustaja

ametnik ning Mustamäe LOV-i ametnik. Usutav on vastustaja 01.02.2023 protokollis kajastatu,

et lukk avati lukuabiteenust kasutades. Teiseks selgitab kaebaja, et „murti ära ka ukse külgorad,

mis hoidsid ust kinni ka siis, kui lukk muugiti lahti. Vaja on vahetada kogu uks välja.“ Kaebuse

lisas 8 fotolt ei ole näha mingeid külgorasid. Kaebaja selgitas, et lukuparandaja vahetas

ukseluku. Seega on kaebaja väidetes vastuolud, mis seavad kaebaja väidete usutavuse kahtluse

alla. Pigem on usutav vastustaja väide, et nende lahkudes kaebaja eluruumist 01.02.2023 sulgus

uks probleemideta („uks läks ilusti kinni“). Samuti on tõenäoline, et kui kaebaja juures käivad

Mustamäe LOV-i sotsiaaltöötajad vähemalt 1 kord nädalas, siis oleksid nad kaebaja korteri

katkise luku puhul korraldanud selle parandamiseks abi või vähemalt sellest Mustamäe LOV-i

sotsiaalosakonda teavitanud ja see oleks omavalitsuse kaasabil parandatud, mitte jäänud kuuks

ajaks parandamata.

38. Järelikult ei ole kaebaja tõendanud, et vastustaja on tekitanud kaebajale korterisse

sisenemisel varalist kahju, mis tuleks hüvitada. Kaebaja vastav nõue jääb rahuldamata.

Mittevaralise kahju hüvitamise nõue

39. Kaebaja taotles kohtule kaebust esitades mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kohtu

äranägemisel ja tasus sellelt nõudelt riigilõivuseaduse § 60 lg 3 järgi riigilõivu 350 eurot.

Kaebaja täpsustas 12.10.2023 seisukohas mittevaralise kahju hüvitamise nõuet ja muutis

nõutavat summat. Kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist 32 500 eurot ja edasi

1000 eurot iga kuu eest kuni kaebaja elupäevade lõpuni. Nõude suuruse muutmist ei peeta

kaebuse muutmiseks (HKMS § 49 lg 3 p 2), kuid nõude suurendamisel tulnuks tasuda täiendav

riigilõiv 625 eurot (32 500 × 3% = 975; 975 – 350 = 625). Kaebaja ei ole täiendavat riigilõivu

tasunud. HKMS § 104 lg 4 sätestab, et kui kaebaja täiendavat riigilõivu tasunud ei ole, loetakse

nõue esitatuks esialgses ulatuses. Kohus loeb seega kaebaja mittevaralise kahju nõude esitatuks

esialgses ulatuses, s.o hüvitise õiglane suurus määratakse kohtu äranägemisel.

3-23-479

15(15)

40. Kaebaja väitel seisneb tema väärikuse alandamine kõrge vanuse tõttu temasse halvemal

suhtumisel. Kaebajale tekitati tema arvates mittevaralist kahju järelevalvemenetluse

27.01.2022 ja 01.02.2023 toimingutega (asendustäitmise rakendamine).

41. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist

süüliselt väärikuse alandamise korral, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu

puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

42. Kohus leidis eelnevalt, et vastustaja 01.02.2023 toiming valdusesse sisenemisel ja koera

(koerte) äravõtmisel oli õiguspärane. Seadus võimaldab looma elu ja tervise kaitsmise

eesmärgil siseneda loomaomaniku koju, kaebajale kaasnenud riive oli proportsionaalne ja selle

eest rahalise hüvitise väljamõistmine ei ole põhjendatud. Kaebajat ei ole koheldud tema vanuse

tõttu diskrimineerivalt, vaid kaebaja vanus oli asjakohane asjaolu, mis näitas, et kaebaja ei

suuda iseseisvalt koera eest hoolitseda. Samuti oli takistuseks kaebaja tervislik olukord.

43. Kohtule ei ole nähtav ka vastustaja 27.01.2022 toimingu õigusvastasus. Vastustajale laekus

vihje kaebaja poolt loomapidamisnõuete rikkumise kohta. Kohtule esitatud andmete põhjal on

selge, et kaebaja ei saanud temal varasemalt olnud Saksa lambakoera laadse koeraga hakkama.

Koer ründas teisi inimesi ja loomi ning käitus mh enda elule ohtlikult. Järelikult oli vastustajal

alus kontrollida kaebaja poolt loomakaitse nõuete täitmist. Toimingutega seonduvalt koostas

vastustaja 27.01.2022 ja 31.01.2022 protokollid. Protokollides on fikseeritud, et kaebaja eksis

loomapidamisnõuete vastu. Seetõttu oli looma elu ja tervise huvides, samuti teiste inimeste ja

loomade õiguste kaitseks põhjendatud loomad kaebajalt ära võtta. Kuna looma äravõtmine oli

õiguspärane, ei ole alust kaebajale kahju hüvitist välja mõista.

44. Mõistetav on kaebaja soov üksi elades omada seltsilist. Sobiva seltsilise leidmisel peab

kaebaja siiski arvestama oma tervisliku seisundi ja võimekusega, st kas ja millise looma eest

on ta võimeline hoolitsema. Kaebaja soov omada looma ei tohi tuua loomale kaasa

põhjendamatuid kannatusi (tervise kahjustumine, nälgimine, vähene liikumine). Loom on

elusolend, kel on oma füsioloogilised vajadused. Looma eesmärk ei ole olla ainult kaebajale

meelelahutuseks. Kaebaja soovimatus sellest aru saada ei õigusta talle mittevaralise kahju

hüvitamist. Kaebaja poolt loomadele põhjustatud kannatused (nälginud ja parasiite täis

kutsikas, ülekaaluline ja jalul mitteseisev noor koer) on oluliselt raskemad kui kaebaja

emotsionaalsed üleelamised lemmiku äravõtmise tõttu.

Otsus ja menetluskulude jaotus

45. Seega ei ole kohtu hinnangul vastustaja 27.01.2023 toiming õigusvastane, mistõttu puudub

põhjus kohustada vastustajat asendustäitmise tagajärgi kõrvaldama. Kaebaja nii varalise kui ka

mittevaralise kahju hüvitamise nõuded on põhjendamatud ja jäävad rahuldamata.

46. Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seetõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole

esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente, seetõttu jäävad tema võimalikud

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/