3-24-505/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 25.03.2024, Tartu Haldusasja number 3-24-505 Haldusasi Tanel Soopi (Soop) kaebus Politseija Piirivalveameti vastu kahju hüvitamise nõudes seoses 07.12.2023 aset leidnud kinnipidamisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 04.03.2024. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 Menetluse alus ringkonnakohtus Tanel Soopi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja/määruskaebuse esitaja – Tanel Soop RESOLUTSIOON 1. Tagastada Tanel Soopi määruskaebus Tartu Halduskohtu 04.03.2024. a määruse resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel. 2. Tagastada Tanel Soopi määruskaebus Tartu Halduskohtu 04.03.2024. a määruse resolutsiooni p 2 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 119).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tanel Soop (kaebaja) esitas 20.02.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti (PPA) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt piinati kaebajat 07.12.2023 Viljandi politseijaoskonnas umbes kaks tundi. Kaebaja käed pandi selja taha raudu, käerauad pigistati maksimaalselt kinni, kaebaja visati jaoskonnas põrandale, kaebajat hoiti kõhuli, tema raudus käsi väänati. Lisaks ei antud kaebajale kahe tunni jooksul juua, ei lastud käeraudu lõdvemaks ja ei lastud seljast võtta talvejopet. Kaebajat väänati korduvalt kõhuli, hüpates põlvega kaebaja seljale. Kaebaja soovis PPA-lt 30 000 euro väljamõistmist. Koos kaebusega esitas T. Soop taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2. Tartu Halduskohus tagastas esitatud kaebuse 04.03.2024. a määrusega (resolutsiooni p 1 ja jättis kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist.

2 2.1. HKMS § 120 lg 1 p 8 järgi kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 1 ette olukorra, kus vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. 2.2. Kuna kaebaja vahistati 08.12.2023, mõistab kohus, et kaebaja esitas kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema 07.12.2023 kahtlustatavana kinnipidamisega. Kaebaja kinnipidamine toimus aga kriminaalmenetluse raames. Kriminaalmenetlustest tulenevad vaidlused on iseenesest avalik-õiguslikud, kuid seal tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). Lisaks kohaldub praegusel juhul kriminaalmenetluse seadustik (KrMS). 2.3. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja taotluse kahju hüvitamiseks ja kriminaalmenetluse alustamiseks politsei vastu seoses 07.12.2023. a kinnipidamisega. PPA 01.03.2024. a vastuse kohaselt esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör K. Kaldoja 16.02.2024 maakohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks ja selles on käsitletud ka varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist T. Soopile. PPA-le teadaolevalt maakohus taotlust lahendanud veel ei ole. 2.4. Eelnevast tulenevalt tuleb kaebajal ära oodata maakohtu määrus, milles maakohus lahendab prokuratuuri taotluse ja võtab seisukoha kahju hüvitamise osas. Kui kaebaja ei nõustu asjas tehtud lahendiga, toimub edasine vaidluse lahendamine Riigiprokuratuuris (KrMS § 207, SKHS § 16 lg 1). 2.5. Eeltoodust tulenevalt ei ole asja lahendamine halduskohtu pädevuses ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Kaebaja sai halduskohtu 04.03.2024. a määruse kätte samal päeval.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Kaebaja esitas 17.03.2024 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 04.03.2024. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tagastas halduskohus kaebuse alusetult. See rikub kaebaja õigusi ja seetõttu palub kaebaja esitatud hüvitamiskaebuse menetlusse võtta ja vabastada ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest, kuna ta on kannatanu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Tartu Ringkonnakohus leiab, et T. Soopi määruskaebus halduskohtu 04.03.2024. a määruse peale kuulub tagastamisele. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel (vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses) alusel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 04.03.2024. a määruse kõigi põhjendustega kaebuse tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). 5.1. Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks aluse asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale. Kriminaalmenetlustest tulenevad vaidlused on küll avalik-õiguslikud, kuid kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS) ja menetlusele kohaldub KrMS, mida kaebajale vaidlusaluses määruses ka selgitati. Asjas pole vaidlust selle üle, et samade asjaoludega seoses (07.12.2023 toimunud kahtlustatavana kinnipidamine, politseijaoskonnas menetlustoimingute läbiviimine)

3 on alustatud kriminaalmenetlus KarS § 291 lg 1 alusel ehk ametiisiku poolt füüsilise jõu ebaseadusliku kasutamise uurimiseks. Seega tagastas halduskohus T. Soopi poolt halduskohtule esitatud hüvitamiskaebuse PPA vastu õigesti HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. 5.2. HKMS § 207 lg 3 p 1 kohaselt võib ringkonnakohus teha HKMS § 207 lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 119 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmise küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole aga edasi kaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)