2-24-4187/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtmisega

Avalikult teatavakstegemine

25.märts 2024 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-24-4187

M. P. hagi A. P. vastu

abielu lahutamiseks

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

M. P. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxx xxx.xx-x,

xxxxxxxx, xxxxx xxxxxxxxxxx)

Hageja esindaja eestkostjana

Xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx (xxxxxx.xxxxxxx@xxxxxxx.xx)

Kostja

A. P. (isikukood xxxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xx.xxx-x,

xxxxxxxx, xxxxx xxxxxxxxxxx)

Asja lahendamine

kohtuistungil 25.märts 2024

RESOLUTSIOON

1. Võtta hagiavaldus menetlusse ja rahuldada hagi ning lahutada M. P. ja A. P. abielu, mis

on sõlmitud xx.xx.xxxx Viljandi Maavalitsuse Perekonnaseisuametis, kanne nr xxx.

2. Seoses eelnevaga:

2.1 jätta menetluskulud poolte endi kanda;

2.2 toimetada kohtuotsuse koopia menetlusosalistele kätte;

2.3 edastada kohtuotsuse koopia pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele.

3. Seoses eelnevaga:

3.1 tagastada kohtuotsuse jõustumisel M. P. pangakontole pool hageja poolt tasutud

riigilõivust, s.o 50 eurot;

3.2 jätta ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda;

3.3 toimetada kohtuotsuse koopia menetlusosalistele kätte;

3.4 edastada kohtuotsuse koopia pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele.

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 630 lg 2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud; kuivõrd

pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud, siis

apellatsioonkaebust käesolevale otsusele ei saa esitada.

3.2 TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad

enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud

1.Hageja on esitanud hagi abielu lahutamiseks.

Kostja on tsiviilasja menetlemisel õigeks võtnud.

Kohtu põhjendused

2.Vastavalt Perekonnaseaduse PKS § 65 lg-le 1 abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe

abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu.

Vastavalt Perekonnaseaduse § 65 lg-le 2 abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad

abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole

pädev abielu lahutama.

3.Osundatud sätete alusel ja poolte poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi

rahuldamine. Hagi aluseks olevad asjaolud on otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud.

Abinõude kohaldamine poolte lepitamiseks on tulenevalt poolte tahtest võimatu. Käesoleval

juhul on poolte abielulised suhted poolte kinnitusel pöördumatult lõppenud. Ei ole alust

arvata, et pooled kooselu taastavad. Samuti puuduvad muud alused hagi õigeksvõtu

mittevastuvõtmiseks.

4.Nimeseadus § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus

taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku

abielu ajal kantud perekonnanimi.

Nimeseadus § 11 lg 2 kohaselt taastatav perekonnanimi võib olla:

1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi;

2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

Hageja ei soovinud perekonnanime taastamist.

5.TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Riigilõivu abielu lahutamise nõudelt 100 eurot on tasunud hageja. Pool riigilõivust tuleb

hagejale tagastada.

Muud menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik