3-23-1532/39 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. märts 2024, Tartu

Haldusasja number

3-23-1532

Haldusasi

P V S Lammas OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 3. veebruari 2023. a otsuse nr

12-1/23/404 osaliseks tühistamiseks, 7. juuni 2023. a

vaideotsuse nr 12-1/23/785-2 tühistamiseks, Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Ameti kohustamiseks vaadata

toetustaotlus tühistatud osas uuesti läbi ning Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Ameti tegevuse õigusvastasuse

kindlakstegemiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – P V S Lammas OÜ, seaduslik esindaja Janor

Metsallik, (kuni 01.03.2024 lepinguline esindaja

vandeadvokaat Marit Toom)

Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet, volitatud esindaja Angelika Jürna

Kaasatud haldusorgan – Põllumajandus- ja Toiduamet,

volitatud esindajad Jelena Aru ja Raili Pruusapuu

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 30. jaanuaril 2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta P V S Lammas OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

3. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks.

4. Asendada kohtuotsuse avaldamisel Xi nimi tähemärgiga X.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24. aprillil 2024.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3).

3-23-1532

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. P V S Lammas OÜ (edaspidi ka kaebaja) esitas Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ametile (PRIA) 17. juunil 2022 pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluse

nr 71102213969. Kaebaja taotles muu hulgas mahepõllumajandusele ülemineku toetust

(MAT) kokku 124,22 ha-le, sellest:

a) 96,70 ha-le rühvelkultuuride kasvatamise eest, sh põllumassiivil nr 53854989015 asuval

põllul nr 419 2,02 ha-le (vt dtl 36); põllumassiivil nr 54054825960 asuval põllul nr 404 5,58

ha-le ning põllumassiivil nr 54055121250 asuval põllul nr 421 11,13 ha-le muu

rühvelkultuurina siloherne kasvatamise eest (dtl 37);

b) 27,05 ha-le teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuride, muude tehniliste kultuuride ja

põldtunnustatud heintaimede kasvatamise eest;

c) 0,47 ha rohumaa kohta.

1.1. PRIA edastas 27. juunil 2022 kaebajale pindalatoetuste taotluse esialgse kontrolli teatise

(nr 12-1/22/21782), leides, et kaebaja oli teatise lisas nimetatud põllumassiividel (nr

53854989015, 54053378573, 54054825960, 54055121250) deklareerinud maakasutust

suuremas ulatuses kui põllumassiivide maksimaalsed toetusõiguslikud pindalad

põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris (dtl 189-190). Teatises paluti kaebajal üle

kontrollida põldude piirid ja pindalad lähtuvalt maa tegelikust kasutusest ning kõrvaldada

võimalikud vead hiljemalt 6. juulil 2022.

1.2. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tuvastas 27. juulil 2022 kaebaja majandusüksuses

toimunud kohapealse kontrolli raames, et põllumassiivil nr 54054825960 asuval põllul nr 404

kasvas rühvelkultuuri asemel kaer (mida oli põllul hõredalt, eelmiste aastate kultuurtaimestik

oli tugevalt üle külvatud kultuuri) ning põldudel nr 419 ja 421 oli siloherne külv teostatud,

kuid eelmiste aastate kultuurtaimestik oli tugevalt üle külvatud kultuuri.

1.3. PRIA teatas 28. juuli 2022. a vastuskirjas nr 12-1/22/20054-2 kaebajale (dtl 195), et ei

saanud arvestada kaebaja 27. juuli 2022. a avaldust taotluse muutmiseks, kuna taotluse

muudatused tuleb esitada e-PRIA-s ning PTA oli juba 27. juulil 2022 P V S Lammas OÜ

majandusüksuses kohapealse kontrolli käigus tuvastanud nimetatud põllumassiivil nr

54054825960 deklareeritud ning kindlakstehtud kultuuride erinevuse.

1.4.

PRIA edastas 30. augustil 2022 kaebajale meeldetuletuse osaleda

mahepõllumajandusliku tootmise algkoolitusel või õppepäeval.

1.5. PRIA edastas 23. novembri 2022. a kirjaga nr 12-1/22/27002 kaebajale põldude registri

büroo kontrolli tulemused (kontrollakt nr 222245; dtl 85-87). Kaebaja esitas 27. novembril

2022 kontrolliaktile pretensiooni, mille PRIA rahuldas osades, mis puudutas põllu nr 421 ning

põllu nr 405 toetusõigusliku pindala vähendamist põldude naabrite poolt üle põldude piiri

haritud pindalade ulatuses. PRIA teavitas 24. jaanuari 2023. a kirjaga kaebajat

kontrollitulemuste muudatustest (dtl 204).

1.6. PRIA määras 3. veebruari 2023. a otsusega nr 12-1/23/404 (dtl 95-100) kaebajale

2022. aasta eest mahepõllumajandusele ülemineku toetust osaliselt (4218,01 eurot) järgmiselt:

2(24)

3-23-1532

1) teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuride, muude tehniliste kultuuride ja põldtunnustatud

heintaimede kasvatamise toetusmääragrupis (138 eur/ha) määrati toetust taotletud pindala, s.o

27,05 ha eest;

2) rühvelkultuuride kasvatamise toetusmääragrupis (231 eur/ha) ei määratud toetust, kuna

taotletud pindala (96,70 ha) ja kindlaksmääratud pindala (77,97 ha) erinevus (18,73 ha)

moodustas 24,02%, s.o üle 20% toetusmääragrupi kindlaksmääratud pindalast.

Toetusmääragrupis tulenes taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus põldude nr 419,

404 ja 421 pindalast, kuna nimetatud põldude osas kuulus PRIA või PTA kohapealses

kontrollis leitud kultuur taotletuga võrreldes madalamasse toetusmääragruppi;

3) rohumaa toetusmääragrupis (27 eur/ha) toetust ei määratud, kuna P V S Lammas OÜ ei

pidanud mahepõllumajanduslikult peetavaid karjatatavaid loomi ega mesilasperesid.

Määratud toetust vähendati 6% ulatuses, kuna kaebaja esindaja, kes tegeleb taotleja

põllumajanduslikus majapidamises mahepõllumajandusliku tootmisega, ei olnud osalenud 1.

novembriks 2022 vähemalt 12 akadeemilist tundi mahepõllumajandusliku tootmise

algkoolitusel või õppepäeval.

2. P V S Lammas OÜ esitas PRIA 4.märtsil 2023 otsuse peale vaide ning 17. aprillil

2023 vaide täpsustuse. PRIA jättis 7. juuni 2023. a vaideotsusega nr 12-1/23/23/785-2 (dtl

121-131) vaide rahuldamata, leides vaideotsuses kokkuvõtvalt järgmist:

2.1. PRIA kohapealne kontroll toimus 12. oktoobril 2022 koos teiste Janor Metsallikuga

seotud ettevõtete täiendavate kontrollidega. Põllumassiividel nr 53854989015 ja nr

54055121250 viis kontrolli läbi Reigo Viks üksinda ning nendel kontrollaktidel on kontrolli

teostajana märgitud üksnes tema.

2.2. Põllumassiivi nr 53854989015 osas oli inspektoril ülesanne mõõdistada massiivi vasakus

servas olev kraav, mille vaide esitaja oli märkinud maastikuelemendiks. Selgus, et kraavi ei

olnud vajalik mõõdistada, kuna selle põllupoolses servas ja nõlval kasvas võsa, millest

tulenevalt ei olnud kraavi põhi ning põllupoolne nõlv ja serv visuaalselt tuvastatavad, st

kraav ei vastanud maastikuelemendile esitatavatele nõutelele. Inspektor leidis põllult üksikud

herne jäänused, valdavalt olid põllul ülekaalus heintaimed. Kontrolli juures viibis vaide esitaja

esindajana X.

2.3. Põllumassiivi nr 54055121250 osas oli inspektoril ülesanne teha kindlaks põllul

kasvatatud kultuur, ning mõõdistada põllumassiivi põhjaserv. Inspektor mõõtis GPS-

seadmega põllu põhjapoolse osa, kus kasvas teise taotleja suvinisu. Põllu osal, mida kasutas P

V S Lammas OÜ, olid valdavad heintaimed (taotlusel deklareeritud andmetel kasvatati põllul

rühvelkultuuri). Taotleja esindaja seisis kontrolli ajal põllu servas ega kõndinud inspektoriga

kaasas.

2.4. Sõltumata kontrollide lähteülesannetest, on inspektorid õigustatud ja kohustatud

mittevastavused tuvastama ja fikseerima, kui nad toetuse nõuetele mittevastavusest teada

saavad.

2.5. Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku

toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ (määrus nr 53) § 23 lg 1 järgi kontrollib

PRIA taotluses esitatud andmete õigsust ja toetuse saamise nõuete vastavust, lähtudes

komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklites 24-41 sätestatust. Määrus nr 53 ega

rakendusmäärus ei näe konkreetsemalt ette kohapealse kontrolli tegemise aega. Taotlejal ei

ole õigust valida endale kontrolliks sobivaimat aega.

2.6. PRIA tuvastas 12. oktoobri 2022. a kohapealses kontrollis niivõrd vähe siloherne

taimejäänuseid, mille põhjal sai selgelt tuvastada, et silohernes ei olnud 2022. aastal

vegetatsiooniperioodil põldudel nr 419 ja nr 421 valitsev kultuur. PTA oli juba 27. juulil

3(24)

3-23-1532

2022. a toimunud kontrollis tuvastanud, et eelmiste aastate kultuurtaimestik oli tugevalt üle

siloherne.

2.7. Põlluraamatu kanded ei saa iseenesest tõendada, et põldudel on domineeriva kultuurina

silohernest kasvatatud. Põlluraamatu kande ja kohapealse kontrolli käigus visuaalselt

tuvastatu vastuolu korral on kaalukamaks tõendiks visuaalse kontrolli vaatlustulemused.

2.8. Seaduslik esindaja on lisanud põllumassiivide nr 53854989015 ja nr 54055121250

kontrollaktidele oma allkirja.

2.9. Alates 2023. a kasutatav IVA fotorakendus võimaldab teha vaid autentseid fotosid, mida

tehakse, hoitakse ja saadetakse nn isoleeritud keskkonnas ning need võimaldavad tõendada

toetusnõuete täitmist.

2.10. Põldudel nr 419 ning nr 421 kasvatatud kultuure on hinnatud PRIA kohapealse kontrolli

käigus visuaalsel vaatlusel, lähtudes taimiku koosseisust. Ilmnes, et põldudel ei olnud

kasvatatud 2022. aastal rühvelkultuure, vaid domineerisid rohttaimed (v.a põllu nr 421 1,81

ha suurusel osal, mida oli harinud naaberpõllu kasutaja, kasvas suvinisu, mis ei kuulu samuti

rühvelkultuuride toetusmääragruppi). Eeltoodut kinnitavad kontrollis tehtud fotod, millelt on

selgelt tuvastatavad valdavas ulatuses rohttaimed, s.t madalamasse toetusmääragruppi kuuluv

kultuur. Nimetatud põllud ei olnud rühvelkultuuride toetusmääragrupis abikõlblikud. PRIA

kontrolli tulemuste õigsust kinnitavad PTA kontrolli tähelepanekud.

2.11. PTA on 27. juulil 2022 kontrollis tuvastanud, et põllul nr 404 kasvas rühvelkultuuri

asemel kaer. PRIA jättis taotleja 27. juuli 2022. a muutmisavalduse arvesse võtmata, kuna see

esitati pärast mittevastavuse tuvastamist.

2.12. Põllud nr 419, 421 ja 404 kuulusid deklareeritud toetusmääragrupiga võrreldes

madalamatesse toetusmääragruppidesse. Et rühvelkultuuride toetusmääragrupis moodustas

deklareeritud ja kindlaksmääratud pindala erinevus 24,02%, s.o üle 20% toetusmääragrupi

kindlaksmääratud pindalast, jäeti taotlus rühvelkultuuride toetusmääragrupis õiguspäraselt

rahuldamata. Kasvatatavate põllumajanduskultuuride kindlakstegemisel tuleb lähtuda põllul

domineerivast kultuurist. Toetuse saamiseks ei piisa kindlasti üksnes külvikohustuse

täitmisest, toetusõiguslik on maa, millel asjaomast kultuuri reaalselt kasvatatakse.

2.13. Kuna põldudel nr 419 ja nr 421 ei olnud valdavad deklareeritud rühvelkultuurid ning

põldudel domineerisid rohttaimed, ei ole võimalik järeldada, et taotleja on kasutanud

rühvelkultuuride kasvatamiseks kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid.

2.14. Ka PTA on sisuliselt tuvastanud, et silohernes ei olnud põldudel domineeriv kultuur.

PTA kontrollib vaid, kas tootmine toimus mahepõllumajanduse nõudeid järgides.

2.15. PRIA ei ole põldude nr 419 ja nr 421 osas taotlusel deklareeritud andmeid muutnud.

PRIA-l on õigus ja kohustus kontrollida taotlusel deklareeritud andmete õigsust ja toetuse

saamiseks esitatud nõuete täitmist ning määrata kindlaks põllul tegelikult kasvatatav kultuur.

2.16. Põldude nr 419 ja nr 421 maakasutuse tüübina määratleti kontrolli käigus püsirohumaa,

kuna PRIA-le teadaolevatel andmetel on nimetatud põldude pinnal vähemalt alates 2017. a

kasvatatud rohttaimi. 2022. a taotlusel põldudel kasvatatava kultuurina rühvelkultuuri

deklareerimine, ei muuda nimetatud põlde 2022. a rühvelkultuuri (vahekultuuri)

kasvatamiseks kasutatavaks maaks, kui seal domineerisid 2022. a rohttaimed. Kui vähemalt

kuuel järjestikusel aastal (2017-2022) kasvatati valdava kultuurina rohttaimi, on tegemist

püsirohumaa tunnustele vastava maaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

1307/2013 artikli 4 punkti h mõttes.

2.17. Mahepõllumajanduse registri andmetel ei ole taotleja majandusüksus loomaskavatuse

valdkonnas mahetunnustatud. Seega ei saa põllu nr 404 (0,47 ha) kohta määrata

mahepõllumajandusele ülemineku toetust määruse nr 53 § 8 lg 4 alusel. Taotleja ei ole ka

2022. a taotlusel taotlenud toetust ühelegi kuni kolmeaastasele külvikorras olevale rohumaale.

2.18. PRIA on korduvalt teatanud taotlejale vajadusest läbida määruse nr 53 § 16 lg-s 1

nimetatud koolitus. Erinevatelt koolitajatelt saadud andmetel ei ole taotleja seaduslikud

4(24)

3-23-1532

esindajad vastaval algkoolitusel ega õppepäeval osalenud ning nad ise ei ole esitanud PRIA-le

andmeid läbitud koolituste kohta.

3. P V S Lammas OÜ esitas 7. juulil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub

tühistada PRIA 3. veebruari 2023. a otsus nr 12-1/23/404 ja 7. juuni 2023. a vaideotsus nr 12-

1/23/785-2 ning kohustada PRIA-t vaatama toetustaotlus tühistatud osas uuesti läbi. Kaebaja

leiab, et PRIA on toiminud õigusvastaselt ka vaide läbivaatamisel, sest vaiet ei vaadatud läbi

seaduses sätestatud tähtaja jooksul.

Kohus võttis kaebuse 10. juuli 2023. a määrusega menetlusse. Vastustaja esitas 8. augustil

2023 vastuse kaebusele. Kohus kaasas 9. augusti 2023. a määrusega arvamuse andmiseks

menetlusse Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA), kes esitas kirjaliku seisukoha 13. septembril

2023.

4. Kohus määras 2. oktoobri 2023. a määrusega asja läbivaatamise 20. detsembril 2023

toimuval kohtuistungil. Kohus rahuldas 18. detsembri 2023. a määrusega kaebaja esindaja

taotluse istungi edasilükkamiseks tema haigestumise tõttu ning määras 10. jaanuari 2024. a

määrusega kohtuistungi toimumise 30. jaanuaril 2024, kus kuulati üle ka tunnistajad. Kohus

lõpetas kohtuistungil asja sisulise arutamise ning määras tähtajad kaebajale ning teistele

menetlusosalistele Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise taotluse kohta arvamuse esitamiseks,

kohtuvaidluste korras kirjalike seisukohtade ja vastuväidete ning menetluskulude taotluste ja

kuludokumentide ning neile vastuväidete esitamiseks.

Kaebaja esindaja esitas 7. veebruaril 2024 tõendi vastavalt kohtuistungil määratule ning

vastustaja 12. veebruaril 2024 seisukoha eelotsuse taotluse kohta. Kaebaja lepinguline

esindaja ning vastustaja ja kaasatud haldusorgan esitasid 20. veebruaril 2024 kohtukõne

kirjalikud seisukohad ning kaebaja seaduslik esindaja samal päeval seisukohana

pealkirjastatud avalduse, millele oli lisatud täpsustamata andmetega videosalvestis.

Vastustaja ja kaebaja esitasid vastuväited vastaspoole kohtukõne seisukohtadele 27.

veebruaril 2024.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja väidab kokkuvõtvalt järgmist.

5.1. PRIA ei ole kultuuride kasvatamist kaebaja põldudel 2022. aastal üldse kontrollinud.

Väited, et kaebaja ei ole oma põldudel deklareeritud kultuure kasvatanud, on täiesti alusetud

ja tõendamata. PRIA käis 2022. aasta oktoobris kahel kaebaja põllul (nr 419 ja 421)

eesmärgiga kontrollida maastikuelemente (kraave) ning asjaolu, et naaberpõldu oli haritud

üle piiri. PRIA on asunud tagantjärgi (vaidemenetluses) esitama valeväiteid, justkui oleks

põldudel nr 419 ja 420 kultuuride kasvatamist kontrollitud ja siloherne taimejäänuseid

otsitud. Põllul nr 404 ei ole PRIA üldse käinud.

5.2. Kaebaja deklareeris 2022. aasta taotlusel, et kasvatab põldudel nr 419 ja 421

söödakulutuure (silohernest). Kaebaja on teinud omalt poolt kõik mõistlikult võimaliku

põllukultuuri kasvatamiseks (maa üles kündnud, deklareeritud kultuurid külvanud, lisanud

allakülviks heintaimed) ning vaatamata sellele ei ole õnnestunud saada PRIA kontrolli ajaks

PRIA kriteeriumitele vastavat põllukultuuri saaki. See ei ole käsitletav kindlaksmääratud

pindalade erinevusena ja üledeklareerimisena määruse nr 640/2014 artiklite 18 ja 19

tähenduses. Vaid taotlejast sõltuvatel asjaoludel saab olla õigustatud ja proportsionaalne

5(24)

3-23-1532

üledeklareeritud osas toetuse määramata jätmine, õigesti deklareeritud osas toetuse

määramata jätmine (art 19 lg 2) ning halduskaristuse määramine (art 19a). PRIA ei ole

tuvastanud ega kaebajale ette heitnud, et ta oleks tegelenud pettusega või toime pannud

tahtliku rikkumise. EL määruse nr 640/2014 artiklite 18, 19 ja 19a kohaldamine käesoleva

vaidluse asjaoludele oleks vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega.

5.3. Kaebaja on kultuuride kasvatamiseks kõik vajalikud toimingud teinud. Kaebaja tegi

kõigile põldudele ka heintaimede allakülvi, mis on lubatud ja vajalik agrotehniline võte.

Toetuse taotlemisel on kasvatatava kultuuri määramisel võimalik valida PRIA

veebikeskkonnas rippmenüüst ka põhikultuur koos allakülviga, st PRIA aktsepteerib seda.

Põhikultuur ja allakülvi taimed (heintaimed) ei kasva samas tempos – heintaimed kasvavad

kiiremini ja saavutavad oma täiskasvu kiiremini ning söödakultuurid hiljem. Kaebaja

põldudel pididki kasvama heintaimed, sest ta kasvatas oma põldudel põllukultuure koos

heintaimede allakülviga.

5.4. Mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamise eelduseks ei ole teatud kvaliteedile ja

kvantiteedile vastava saagi saamine. Toetuse eesmärk on hüvitada tegevuskulud ja saamata

jäänud tulu. Mahepõllumajanduses ei tohi kasutada keemilisi umbrohu ja kahjurite

tõrjevahendeid. Mehhaaniline umbrohu tõrjumine (rohimine) ei ole kaebaja põllukultuuri

põldudel võimalik – see on kulukas ja võimatu ilma taimi tallamata). Taimekasvu mõjutavad

ebasoodsad ilmastikutingimused. Kaebaja on teinud kõik, mis mahepõllumajanduses hea

taimekasvu jaoks võimalik – kasutanud looduslikke väetisi ja osadel põldudel eelneval sügisel

heintaimed haljasväetisena sisse kündnud. Kaebaja on oma põldudel kasutanud kõiki

põhjendatud ja vajalikke agrotehnilisi võtteid põllukultuuride kasvatamiseks.

5.4. Kaebaja avastas 27. juulil 2022, et ta oli teinud PRIA-le esitatud taotlusel näpuvea – ta

kasvatas põllul nr 404 tegelikult kaera heintaimede allakülviga, mitte silohernest, nagu oli

ekslikult taotlusele märkinud. Kaebaja teavitas muudatusest koheselt PRIA-t. Nimetatud

eksituse avastamisel puudub seos samal päeval toimunud PTA kontrolliga.

5.5. PRIA on jätnud ebaõigesti kaebajale määramata toetuse maheseemnega külvatud teravilja

kasvatamise eest

5.6. Põllu nr 419 pindala on õigusvastaselt vähendatud – PRIA on õigusvastaselt jätnud

toetusõigusliku maa hulka arvestama kaebaja põllul nr 419 paikneva kraavi. Juhul, kui kraav

on visuaalselt tuvastatav, kuid selle põhjas, nõlval ja serval ning kaldal kasvab võsa, tuleb

selline kraav lugeda maastikuelemendiks ning arvata toetatava maa hulka.

5.7. Vaide lahendamisega on õigusvastaselt viivitatud.

6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades kokkuvõtvalt järgmised seisukohad.

6.1. Põldudel nr 419 ning nr 421 kasvatatud kultuure on hinnatud PRIA kohapealse kontrolli

käigus visuaalsel vaatlusel, lähtudes taimiku koosseisust. Ilmnes, et põldudel ei kasvatatud

2022. aastal rühvelkultuure, vaid põldudel domineerisid rohttaimed (üksnes põllu nr 421 1,81

ha suurusel osal, mida oli harinud naaberpõllu kasutaja, kasvas suvinisu, mis ei kuulu samuti

rühvelkultuuride toetusmääragruppi). Tuvastatud asjaolusid tõendavad ja kinnitavad kontrollis

tehtud fotod, millelt on selgelt tuvastatav, et kõnealustel põldudel kasvasid valdavas ulatuses

rohttaimed, mis on taotletuga võrreldes madalamasse toetusmääragruppi kuuluv kultuur ning

nimetatud põllud ei olnud seetõttu rühvelkultuuride toetusmääragrupis abikõlblikud.

6(24)

3-23-1532

6.2. Kui toetustaotluses märgitud põllumajanduskultuurid asjakohastel põldudel ei domineeri

ning on segunenud olulisel määral hein- ja rohttaimedega, ei ole MAT määramine nende

põllukultuuride osas õigustatud. MAT eesmärgiks on hüvitada toetuse saajatele võetud

mahepõllumajandusega tegelemise kohustustest tingitud lisakulud ning saamata jäänud tulu,

mis eeldab mitte üksnes asjakohaste põllumajanduskultuuride külvamist, vaid ka kasvatamist

ning põldudel domineerivas ulatuses olekut. Toetust antakse, kui taotleja järgib kogu

kohustuseperioodi jooksul mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid. Toetuse

saamiseks ei ole piisav üksnes külvikohustuse täitmine, vaid ka põllumajanduskultuuri

nõuetekohane kasvatamine. Kui põllul ei ole valdavaks ja domineerivaks toetustaotlusel

märgitud põllumajanduskultuurid, siis ei saa sellist põllumajanduskultuuri käsitleda

põhikultuurina, millele mahepõllumajandusega tegelemise toetust vastavalt ühikumäärale

määratakse. Taotlejal on võimalik valida, millist konkreetset põllumajanduskultuuri ta

kasvatab ning millistes tingimustes ta seda teeb. Taotleja peab asjakohased

põllumajanduskultuurid külvama ja kasvatama viisil, et tagatud oleks toetustaotluses

märgitud põllumajanduskultuuride valdav osakaal põllul.

6.4. Kui maa ettevalmistamisel ja külvamisel ning hilisemal põllu hooldamisel esinenud

puudujäägid põlluharimises tingivad, et toetustaotlusel märgitud põllumajanduskultuur ei ole

valdav ning on suures osas segunenud teiste taimedega, ei ole maa toetusõiguslik. Taotleja

kanda on risk, et ta on võimeline mahepõllumajandusele ülemineku toetuse esemeks olevat

põllumajanduskultuuri nõuetekohaselt olemasolevates tingimustes kasvatama.

6.5. Põllumajanduskultuuride kasvatamist ja osakaalu hinnatakse kohapeal visuaalselt, s.t

toetusõiguslik kultuur peab olema visuaalselt tuvastatav valdavas enamuses ja domineerima

võrreldes muude heintaimedega. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 39

lõike 1 kohaselt kontrollitakse põldude rahastamiskõlblikkust mis tahes asjakohaste

vahendite abil. Asjaolu, et kasvatatud kultuure kohapealse kontrolli ajal kontrolliti, tõendavad

inspektori poolt tehtud fotod. Inspektorid on õigustatud ja kohustatud toetuse nõuetele

mittevastavuse tuvastamisel selle fikseerima, isegi kui see ei olnud kontrolli algne eesmärk.

Põlluraamatu kande ja kohapealse kontrolli käigus visuaalselt tuvastatud asjaolude vastuolu

korral on kaalukamaks tõendiks visuaalse kontrolli vaatlustulemused.

6.6. Põllumassiivi nr 53854989015 (põld nr 419) osas oli inspektoril tööülesanne mõõdistada

massiivi vasakus servas olev kraav, mille kaebaja oli märkinud maastikuelemendiks. Kuna

põllumassiivile oli taotletud kultuuriks märgitud muu rühvelkultuur, aga põld nägi välja nagu

rohumaa, püüdis inspektor leida põllult taimejäänuseid taotlusele märgitud kultuurist. Ta

leidis põllult üksikud herne jäänused, valdavalt olid põllul ülekaalus heintaimed. Kaebaja

esindaja X viibis kontrolli juures hetkel, mil inspektor otsis taimejäänuseid ja tegi põllust

fotosid.

6.7. Põllumassiivi nr 54055121250 osas oli inspektorilt ülesanne teha kindlaks põllul

kasvatatud kultuur (arvestades, et taotlusel deklareeritud andmetel kasvatati põllul

rühvelkultuuri, kuid PRIA andmetel oli põld püsirohumaa) ning mõõdistada põllumassiivi

põhjaserv. Inspektor mõõtis GPS-seadmega põllu põhjapoolse osa, kus kasvas teise taotleja

suvinisu. Sellel osal, mida kasutas P V S Lammas OÜ, olid valdavad heintaimed. Taotleja

esindaja seisis põllu kontrollimise ajal põllu servas ega kõndinud inspektoriga kaasas.

6.8. Kontrolli ajaks olid põllud nr 419 ja nr 421 niidetud, s.t põldudelt ei olnud eemaldatud

kogu taimestikku ning madalaks niidetud taimestik ning ädal oli vaadeldav ja tuvastatav.

PRIA kontrolli tulemuste õigsust kinnitavad PTA kontrolli käigus tehtud tähelepanekud. Nii

PTA 27.07.2022. a kui ka PRIA 12.10.2022. a kohapealses kontrollis tuvastati, et põldudel

7(24)

3-23-1532

domineerisid rohttaimed. Kaebaja väidetest jääb arusaamatuks, mida pidanuks PRIA

kontrollima sügisel, kui söödakultuurid juba suvel niideti, ning samas heidab kaebaja PRIA-le

ette hoopis liiga hilist kontrolli aega.

6.9. PRIA nõustub kaebajaga, et mahepõllumajandusele ülemineku toetuse raames ei ole

toetuse saamiseks sätestatud saagi ega saagikuse nõuet ning vastustaja ei ole kaebajale ka

saagi puudumist või vähesust ka ette heitnud. Toetuse saamiseks tuleb täita vajalikud

nõuded. PRIA ei esita etteheiteid kasutatud agrotehnilistele võtetele, vaid hindas põllul

kasvavaid kultuure. Kui põllumajandustootja kasutab tavapäraseid kohalikele normidele

vastavaid agrotehnilisi võtteid, ei saa põllukultuur jääda põllul selgesse vähemusse, välja

arvatud väga erandlike ilmastikutingimuste (nt põud) või teatavate taimehaiguste või

kahjurite esinemisel. Kaebaja ei ole väitnud 2022. aastal selliseid väga erandlikke asjaolusid

ega esitanud vastavat teavitust.

6.10. Pärast kultuuride külvamist on mahetootjatel võimalik kasutada mitmeid erinevaid

mehhaanilisi ning termilisi tõrjemeetodeid. Veelgi olulisemad on külvile eelnevad ja

külvamisaegsed tegurid – külvikorra ülesehitus, mullaharimine, mullastikku ja ilmastikku

arvestava sobiva põllumajanduskultuuri või põllumajanduskultuuride segu, samuti sobivate

konkreetsete sortide ja/või allakülvi valik, külvi aeg, kohane külvisenorm, seemne- ja

taimehügieen. On tõenäoline, et silohernes ei saavutanud põllul enamust, kuna kaebaja on

kasutanud põldudel nr 419 ja 421 minimeeritud mullaharimist, külvanud herne võrdlemisi

hilja ning väga väikese külvinormiga, kasutades allakülvi, mis kasvas üle herne.

6.11. Vastustaja ei ole väitnud, et põhikultuuri kasvatamine koos allakülviga, on toetusnõuete

või agrotehniliste võtetega vastuolus. Allakülvi domineerimisel on põllul kasvatatavaks

kultuuriks aga vastav allakülvi kultuur, mitte selges alusrindes olev muu kultuur.

6.12. Kui kaebaja kasvatab söödakultuure koos allakülviga loomasööda saamise eesmärgil,

puudub vajadus söödakultuuri domineerimiseks, kuid sellist meetodit kasutades ei peaks ta

taotlema toetust segus kasvatatava rühvelkultuuri kasvatamise eest.

6.13. Kuna vaidlus on mahepõllumajandusele ülemineku toetuse saamise üle, on kaebaja

viited otsetoetustele ja otsetoetuste saamise eesmärkidele käesolevas asjas asjakohatud.

Riikidel on pädevus määrata kindlaks selle toetuse saamise nõuded. MAT-ga

kompenseeritakse mahepõllumajandusliku tootmisega ja kohustuse täitmisega kaasnevad

täiendavad kulud ja saamatajäänud tulu, mitte mis tahes kulud. Kui põllumajandustootja ei

ole kasutanud mahekultuuride kasvatamisel kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi

võtteid, ei ole tal tekkinud ka sellises ulatuses lisakulutusi ja saamata jäänud tulu, mida

toetusega kompenseeritakse. Toetuse määramine rühvelkultuuride ühikumääragrupis tooks

kaasa kaebaja tootmise ülekompenseerimise.

6.14. Kaebuses viited PVS Grupp OÜ 2021. aasta põldudele 249, 250 ja 251 on asjakohatud.

Vastustaja on vastavad selgitused ja vastuväited esitanud kohtuasja nr 3-22-1598 raames.

Asjakohane ei ole ka kaebuse lisas esitatud foto põllumassiivist nr 53955050357.

6.15. Kuna kaebaja soovis põllu nr 404 osas deklareeritud kultuuri muudatust teha pärast

seda, kui PTA oli kontrolli toimumisest ette teavitanud ning kohapealse kontrolli käigus

tuvastanud, et põllul nr 404 kasvas taotlusel deklareeritud rühvelkultuuri asemel kaer

(mittevastavus oli kohapealse kontrolli käigus juba kindlaks tehtud), ei võinud kaebaja

kasvatatava kultuuri muudatusi teha (rakendusmääruse nr 809/2014 artikli 15 lg 3). Et kaebaja

ei olnud taotlenud põllule nr 404 toetust teravilja (kaera), vaid rühvelkultuuri (silohernes)

kasvatamise eest, ning PRIA-l ei olnud võimalik esitatud muudatusavaldust aktsepteerida, ei

8(24)

3-23-1532

olnud võimalik põllu nr 404 osas ka kaera kasvatamise eest toetust määrata ega ka vastavalt

ühikumäära suurendada.

6.16. Kuna PRIA ja PTA kontrollide käigus on tuvastatud, et põllud nr 419, 421 ja 404

kuulusid deklareeritud toetusmääragrupiga võrreldes madalamatesse toetusmääragruppidesse,

ei olnud nimetatud põldude pindalasid võimalik rühvelkultuuride toetusmääragrupis

kindlaksmääratud pindala hulgas arvesse võtta (delegeeritud määruse nr 640/2014 art 18 lg

6). Kuna rühvelkultuuride toetusmääragrupis moodustas deklareeritud ja kindlaksmääratud

pindala erinevus 24,02%, s.o üle 20% toetusmääragrupi kindlaksmääratud pindalast, jäeti P V

S Lammas OÜ taotlus rühvelkultuuride toetusmääragrupis rahuldamata (delegeeritud

määruse nr 640/2014 art 19 lg 1). Taotletud põllukultuurirühmas deklareeritud pindala ületab

põllukultuurirühma kindlaksmääratud pindala. Toetuse saamiseks teatud toetusmääragrupis

peab taotleja kasvatama vastavat kultuuri viisil, mis tagab, et vastav kultuur moodustab põllul

kasvavast taimiku koosseisust enamuse. Kui kultuur tõepoolest mingil põhjusel kasvama ei

hakka, saab taotleja taotlust muuta või teavitada PRIA-t erandlikest asjaoludest või

vääramatust jõust, millisel juhul halduskaristusi ei rakendataks. Delegeeritud määruse (EL) nr

640/2014 art 19 ei jäta PRIA-le võimalust erinevate õiguslike tagajärgede vahel valida ega

anna õigust jätta nimetatud õigusnormi kohaldamata. Kohaldatavad halduskaristused peavad

tõkestama tahtlikku üledeklareerimist (määruse (EL) nr 640/2014 põhjenduste p 19).

6.17. Praeguses asjas ei ole asjakohane kaebuse lisas 9 osundatud hindamismaatriks.

6.18. Vastustaja ei ole väitnud, et kaebaja oleks teadlikult valeandmeid esitades loonud

kunstlikud tingimused toetuse saamiseks. Vastavate asjaolude tuvastamine oleks toonud

kaasa kogu taotluse rahuldamata jätmise.

6.19. Põllu nr 419 toetusõiguslikuks alast on välja arvatud põllu vasakus servas olev

metsaäärne kraav, mille põhi ja põllupoolne nõlv ja serv ei olnud antud juhul visuaalselt

tuvastatavad, See on tõendatav ka kohapealse kontrolli käigus tehtud fotodega. Kuna põld nr

419 ei olnud seal kasvanud kultuuri tõttu rühvelkultuuride toetusmääragrupis tervikuna

toetusõiguslik, ei ole põllul nr 419 tuvastatud 0,06 ha suurune pindala erinevus sisuliselt

toetuse vähendust kaasa toonud.

6.20. Vaide läbivaatamise viivitus ei mõjuta siiski vaideotsuse kehtivust ega sisu ega saa olla

haldusakti tühisuse ega tühistamise aluseks.

7. PTA kaasatud haldusorganina esitab järgmised seisukohad.

7.1. PTA lähtub mahepõllumajandusega tegelevate ettevõtete üle järelevalvet teostades

mahepõllumajanduse nõuetest, mis tulenesid kuni 31. detsembrini 2022 Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrusest (EL) nr 834/2007 ning alates 1. jaanuarist 2023 Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusest (EL) nr 2018/848. Samuti mahepõllumajanduse seadusest (MPõS) ja

vastavatest siseriiklikest määrustest. PTA kontrollib ettevõtja tegevust mahepõllumajanduse

nõuete suhtes ning ka seda, kas deklareeritud põllukultuur põllul siiski kasvab ning vastasel

juhul teeb taimekasvatusplaanis kultuuri muudatuse. PTA ei ole pädev andma hinnangut

PRIA määratud toetuste suurusele ega PRIA otsuste põhjendatusele.

7.2. Allakülv on üks umbrohutõrje võtetest mahepõllumajanduses. Lisaks aitab umbrohtumist

vähendada ka kultuuride õige vaheldumine külvikorras, õige külviaja valimine nii

põhikultuurile kui ka allakülvile ning sobivate agrotehniliste võtete kasutamine (künd,

niitmine jne). Liblikaõieliste allakülv parandab põhi- ja ka järelkultuuride saaki. PTA nõustub

9(24)

3-23-1532

kaebajaga, et taimede kasv ei pruugi olla ajas lineaarne. Samas on oluline arvestada, et

taimede kasv sõltub väga palju sellest, kuidas on põld taimede kasvatamiseks ette

valmistatud, ning millal on põhikultuur külvatud. Tavapäraselt peab siiski domineerima põllul

põhikultuur, mitte selle allakülv.

7.3. Kaebaja ei ole esitanud andmeid ega põlluraamatus kajastanud, millal täpsemalt oli

allakülv teostatud. Seega ei saa PTA kommenteerida kas ja kui suures ulatuses allakülvi

teostamise aeg võis mõjutada, et allakülviga külvatud taimestik oli kasvanud üle

põhikultuuri.

7.4. PTA inspektor kontrollis 15. augustil 2022 kaebaja põlluraamatut, sh põllul tehtud töid ja

põllukultuuride külvi aega. Põlluraamatu kohaselt oli põldude harimiseks kasutatud ketasatra.

Arvestades, et eelmiste aastate kultuurtaimestik (kõrreline heintaim) või selle aasta allakülvi

kultuurtaimestik oli väga tugevalt üle põhikultuuri kasvanud, loob kahtluse, kas üksnes

ketasadraga harimine oli nendel põldudel piisav.

7.5. Siloherne optimaalne külviaeg on võimalikult vara kevadel (algab kui ööpäeva keskmine

temperatuur tõuseb üle +5 °C ja kuni suve alguseni, üle 13 °C. Optimaalne mulla temperatuur

on herne idanemiseks 10-20 °C, vt veel seisukoha p 11). Üksnes põlluraamatus toodud külvi

ajavahemik (01.05.2022 – 15.06.2022) ei võimalda tuvastada, mis kuupäeval kultuur

tegelikult külvati ega tagantjärele hinnata külvi õigeaegsust. Kui külv oleks toimunud vara

kevadel (maikuu esimestel nädalatel), oleks põhikultuur olnud heintaimede hulgas

domineerivam. Arvestades põllul tuvastatud olukorda on põhjendatud kahtlus, et siloherne

(põhikultuuri) külv toimus pigem juuni alguses.

7.6. Kontrolli protokolli nr KP_2207551 kohaselt teostati enamus harimistoiminguid

põldudel ajavahemikus aprill-mai 2022. Põhikultuuri tärkamist võib takistada harimise ja

põhikultuuri külvamise liiga pikk vahe, sest sel juhul saavutasid kas eelmise aasta

rohukamarast kõrrelised heintaimed või selle aasta allakülvi heintaimed kasvueelise

põhikultuuri ees.

7.7. Teraviljade ja liblikaõieliste kultuuride puhul on võimalik taimede kasvu soodustamiseks

seemneid enne külvi mahetootmises lubatud ainetega töödelda, mis tagab, et seemne

külvisügavusse viiakse bakteripreparaadid jm taime kasvuks vajalikud toiteained, mille

tulemusel toimub külvatud seemnete kiire algareng. Kui kultuurtaimestik on kasvanud

kõrgemaks kui põhikultuur, on võimalik teostada ka niitmist, mis aitab põhikultuuril

konkureerida muu kultuurtaimestikuga.

7.8. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2018/848 tulenevalt võib

umbrohtumise, taimehaiguste jm vältimiseks/vähendamiseks mahepõllumajanduslikus

tootmises kasutada järgnevaid ennetusmeetmeid: nt sobivate liikide, sortide valik; sobiv

külvikord, termilised protsessid väiksematel pindadel; sobivad mehhaanilised ja füüsilised

võtted, biofumigeerimine.

7.9.

Taotluses märgitud „muu rühvelkultuur“ (silohernes) ei olnud

külvatud

ridadesse/vagudesse, mistõttu ei olnud võimalik mehhaaniliste umbrohutõrjevõtete

kasutamine.

7.10. Kaebaja 27. juulil 2022 avastatud eksimusel taotluses puudub seos samal päeval

toimunud PTA kontrolliga - PTA ei juhtinud kaebaja tähelepanu sellele.

10(24)

3-23-1532

7.11. PTA praktika kohaselt teavitatakse ettevõtjaid plaanilistest kontrollidest 3 tööpäeva

ette. Ette teatamise täpset aega ei fikseerita. Kaebaja esindajat teavitati telefoni teel hiljemalt

18. juulil 2023 kõigi tema ettevõtete kontrollist. PTA inspektor viibis 27. juulil 2022

piirkonnas, kus paiknevad kaebaja põllud ja teavitas kohe telefoni teel taotluses ja põllul

tegelikult kasvava kultuuri erinevuse tuvastamisest. Ametniku tegevust ja liikumist kinnitab

PTA sõidupäeviku väljavõte.

7.12. PTA-le teadaoleva põhjal ei saa amet kinnitada kaebaja väidet, et põllud on väetatud.

7.13. Mahepõllumajandust reguleerivates õigusaktides ei ole suuniseid, milliseid agrotehnilisi

võtteid peaks mahetootja ühes või teises olukorras kasutama, et tootja leiaks valitsevates

oludes põllukultuuri kasvatamiseks sobivaimad viisid. Sobivate agrotehniliste võtete valik on

tootja ainupädevuses. Mahepõllumajanduslik taimekasvatus erineb tavapärasest eelkõige selle

poolest, et kasutatavate sisendite (väetised, taimekaitsevahendid, umbrohutõrjevahendid)

valik on piiratud. Seetõttu on sobivate agrotehniliste võtete kasutamine olulisemgi kui

tavapärases põllumajanduses.

7.14. Liblikõieliste heintaimede allakülvi tegemine on mahepõllumajanduses soovituslik

agrotehniline võte, sest liblikõielised heintaimed aitavad parandada mullaviljakust ning

seeläbi tõsta saagikust, ja ühtlasi alla suruda umbrohtusid. Lisaks on

mahepõllumajanduslikus tootmises kohustus kasutada liblikõielisi heintaimi külvikorras.

27.07.2023 kontrolli käigus tuvastas PTA, et silohernes on külvatud. Probleemiks ei ole

allakülvi meetodi sobivus, vaid et üle põhikultuuri kasvasid muud kultuurtaimed. Kui

silohernes koristati ajal mil kaunas polnud veel seemet moodustunud, ei oleks saanud ka

varisenud kauntes olevatest seemnetest uus taimestik tärgata.

7.15. PTA ja PRIA vahel oli kuni 2022. aastani sõlmitud koostöölepe, mille kohaselt teeb

PTA x-tee kaudu PRIA-le kättesaadavaks mh andmed kõikide ettevõtete ning iga ettevõtte

tunnustatud põldude ja kindlaks tehtud põllumajanduskultuuride kohta, et PRIA saaks

toetuste määramisel teha võimalikult informeeritud otsuseid. Põllumajanduskultuuride

kindlakstegemine tähendab PTA ametniku poolt ettevõtte kontrolli käigus visuaalsel

vaatlusel ning dokumentide põhjal kasvatatava põllumajanduskultuuri tuvastamist.

7.16. PTA ei nõustu PRIA seisukohaga siloherne külvinormi osas. Protokollis fikseeritud sorti

’Arvika’ oli külvatud arvestades minimaalset lubatud külvinormi.

7.17. Allakülviks kasutatud heintaimede segu LuzaMax ei võimaldanud täpselt kindlaks teha,

mis taimik silohernest läbi kasvas. Liblikõielise allakülv silohernele ei ole tavapärane kooslus

ning seda ei võimalda näiteks ka PRIA põllumajanduskultuuride klassifikaatorist valida.

8. Kohtuistungil jäid menetlusosalised varasemate seisukohtade juurde.

KOHTU SEISUKOHT

9. Kaebaja on esitanud tühistamisnõuded vaidlustatud otsuse osaliseks ja vaideotsuse

täielikuks tühistamiseks ning kohustamisnõude, millega taotleb PRIA kohustamist vaadata

kaebaja taotlus vaidlusaluses osas uuesti läbi. Kaebaja palub ka tuvastada tema vaide

läbivaatamisel toimunud viivituse õigusvastasus.

10. Pooled vaidlevad peaasjalikult järgmiste küsimuste üle: põldudel nr 419 ja nr 421

deklareeritud ja kindlaksmääratud kultuuride erinevuse tõendatus; mahepõllumajanduses

11(24)

3-23-1532

kasutatavad võimalused deklareeritud kultuuri valdavuse tagamiseks ning valdavuse nõude

põhjendatus; põllu nr 419 toetusõigusliku pindala vähenemine kraavi kui maastikuelemendi

võrra; põllul nr 404 ekslikult deklareeritud kultuuri muutmisavalduse arvestamata jätmise

õiguspärasus; vaide läbivaatamise tähtaja ületamise õigusvastasus.

Kohus nõustub vastustajaga, et kuna kaebaja ei ole vastu vaielnud toetuse määramata

jätmisele rohumaa toetusmääragrupis ega toetuse vähendamisele koolitusnõude rikkumise

tõttu, puudub selle üle käesolevas kohtuasjas vaidlus.

11. Kohus märgib sissejuhatavalt, et käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb lisaks vaidlustatud

haldusaktide andmise ajal kehtinud õigusele arvestada ka asjakohaste kontrollide ja

nõuetekohasuse hindamisel aluseks olnud õigusnormidega, sh Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seadust vastavas redaktsioonis (ELÜPS2014) ja selle alusel

antud õigusakte ning sel ajal kehtinud Euroopa Liidu määruseid.

Vaidlus puudutab mahepõllumajandusega jätkamise toetust (MAT). Vastustaja on

asjakohaselt juhtinud tähelepanu, et praeguses asjas ei ole kohaldatavad kaebaja viidatud

otsetoetusi puudutavad õigusaktid ega nende toetuste eesmärgid.

12. Kohus märgib esmalt vaide lahendamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamise

nõude osas järgmist.

12.1. Sarnaselt ELÜPS2014 § 110 lg-ga 1 kohaselt tuleb ka kehtiva ELÜPS § 122 lg 1 järgi

enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus haldusmenetluse seaduses

sätestatud tingimustel ja korras. Kaebaja on korrakohaselt esitanud 4. märtsil 2023 vaide (dtl

102) ning seejärel 17. aprillil 2023 vaide täpsustuse (dtl 104-107). Vaidlust ei ole selles, et

vastustaja on vaide lahendanud 7. juuni 2023. a vaideotsusega (dtl 121-131). ELÜPS § 122 lg

3 järgi tuli vaie lahendada 30 kalendripäeva jooksul vaide vastuvõtmisest arvates. Sama säte

näeb ette, et vaide lahendamise tähtaega võib pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra, kui see

on vajalik üksikjuhtumi keerukuse või ühel ajal esitatud vaiete paljususe tõttu, teavitades

sellest vaide esitajat.

12.2. Praegusel juhul lahendas PRIA vaide 50 päeva jooksul vaide täpsustuse saamisest.

Kuigi haldusmenetluse olulisteks põhimõteteks on menetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja

efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi

isikutele, peab haldusorgan oma tegevuses lähtuma ka seaduslikkuse põhimõttest (vaie tuleb

lahendada kehtiva õiguse alusel õigesti, HMS § 3 lg 1 ja § 54) ning uurimispõhimõtet (HMS

§ 6) järgides. Ka eesmärgipärasuse põhimõte hõlmab menetlemist viisil, mille tulemusena

jõutakse õige ja seadusliku lahenduseni Seega ei saa vaide läbivaatamise pikemaajalisus veel

iseenesest kaasa tuua vaideotsuse tühistamist, kui see ei ole viinud sisuliselt ebaõige

otsustuseni (RVastS § 3 lg 3 p 1; HMS § 58).

12.3. Õigusvastasuse tuvastamise nõude võib HKMS § 45 lg 2 kohaselt esitada üksnes juhul,

kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tuvastamisnõude esitamisel peab kaebaja

selgitama, miks on sellise nõude esitamine vajalik tema õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4).

Kaebuse kohaselt on vaide läbivaatamisega viivitamine rikkunud kaebaja õigusi esmalt

seeläbi, et selle võrra on viibinud kaebaja õiguste kaitseks kohtusse pöördumine ning viibib

ka kaebaja jaoks soodsa lahendi saavutamine (taotluse uuesti läbi vaatamine ja toetuse

määramine).

12(24)

3-23-1532

12.4. Vaidemenetluse viivituse õigusvastasuse tuvastamine ei annaks kaebajale aga iseseisvalt

õiguslikult kasulikku tagajärge. Seadusandja on vaide lahendamise viibimise puhuks näinud

kaebaja õiguste kaitseks ette lahenduse, et kui nõuet kohtueelses menetluses lahendav

haldusorgan viivitab lahendi tegemisega õigusvastaselt, tuleb kaebus halduskohtule esitada

ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest

arvates (HKMS § 47 lg 3). Kaebajal oli võimalus kohtusse pöörduda ka vaidemenetluse

tähtaja ületamisel või ka vaide läbivaatamise tähtaja pikendamisest teatamata jätmisel

vaideotsust ära ootamata.

HKMS § 45 lg 2 ls 2 kohaselt ei anna ka hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust

tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kui kaebajal tekib vaide läbivaatamise pikaajalisusest kahju,

on võimalik vaide lahendamisega viivitamise õigusvastasust hinnata vastava kahjunõude

lahendamise raamides.

12.5. Kaebaja arvates on viivituse õigusvastasuse tuvastamine vajalik ka selleks, et PRIA

edaspidi sellist rikkumist ei kordaks. Kaebaja väitel on PRIA nii 2022. aastal kui ka 2023.

aastal nii kaebaja kui ka temaga seotud teiste ettevõtete vaiete läbivaatamisel õigusvastaselt

viivitanud, millest järeldub, et tegemist ei ole PRIA ühekordse eksimusega. Kohtupraktika on

tunnustanud põhimõtteliselt erilist preventiivset huvi tuvastamisnõude lubatavuse eeldusena

(Riigikohtu 14. veebruari 2023. a otsus asjas nr 3-19-2164, p 17). Kohtule teadaolevalt ei ole

aga vaiete lahendamisega õigusvastaselt venitamine PRIA praktikale üldiselt omane või

massiline, mh ei ole kohtule esitatud hulgaliselt vastavasisulisi nõudeid. Vastustaja on

selgitanud käesoleva vaidluse esemeks oleva vaideesemega seonduvalt menetluse pikkuse

tinginud asjaolusid ning kohus möönab, et tegemist on mitmetahulise ja detailirohke

vaidlusega, millega seondub mahukas tõendikogum. Praegusel juhul on vaide lahendamist

suure tõenäosusega pikendanud ka asjaolu, et tähtaegselt esitas kaebaja 4. märtsil 2023 vaid

väga lakoonilise vaide teksti, mida pärast 1,5 kuud hiljem täiendas. Lisaks on PRIA

rõhutanud, et maaelu arengu toetuste taotluste osas tehakse otsused samal ajal, millest

tulenevalt esitatakse ka kõik vaided samal ajavahemikul ning lahendamist vajavad vaided

võivad seetõttu mingil ajal kuhjuda. Ka alates 1. jaanuarist 2023 kehtiv ELÜPS § 122 lg 3

näeb ette vaide lahendamise tähtaja pikendamise üksikjuhtumi keerukuse või ühel ajal

esitatud vaiete paljususe korral.

Kuigi kaebaja esindaja väitel on vaidemenetlused veninud ka teistes tema esindatavate

äriühingutega seotud vaidlustes, ei ole kohtul alust arvata, et vaiete menetlemine kestaks ka

edaspidi igal juhul (õigusvastaselt) pikka aega ning et kaebajal oleks arvestatav preventiivne

huvi vaidemenetluse pikaajalisuse õigusvastasuse tuvastamiseks.

12.6. Eelnevat arvestades leiab kohus, et pole alust vastustaja tegevuse õigusvastasuse

tuvastamiseks kohtuotsuse resolutsioonis ning tuvastamisnõue jääb seega rahuldamata.

13. Kaebaja taotleb vaidlustatud PRIA otsuse tühistamist osas, millega jäeti määramata

mahepõllumajandusele ülemineku toetus. See on Euroopa Liidu eelarvest Euroopa Maaelu

Arengu Põllumajandusfondi kaudu rahastatav ja Eesti riigi eelarvest kaasfinantseeritav Eesti

maaelu arengukavas 2014-2020 ettenähtud toetus. Mahepõllumajanduse toetust makstakse

„Eesti maaelu arengukava 2014-2020“ meetme 11 „Mahepõllumajandus“ tegevuse liigi

„Toetus mahepõllumajandusliku tootmise tavade ja meetodite säilitamiseks“ raames

mahepõllumajandusega jätkamiseks. Arengukavas on rõhutatud, et meetme eesmärgiks on

mahepõllumajandust arendada ning selle konkurentsivõimet tugevdada. Toetust antakse, kui

taotleja järgib kogu kohustuseperioodi jooksul ettevõtte mahepõllumajandusmaal

mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid. Toetuse eesmärgiks on hüvitada

13(24)

3-23-1532

tootmistegevusega kaasnevad lisakulud ja saamata jäänud tulu, mis on tingitud tootja

vabatahtlikult võetud kohustuse täitmisest põllumajandusmaal1. Määrus nr 1307/2013 art 4 lg

1 punkt b alapunkt i kohaselt käsitatakse põllumajandusliku tegevusena muu hulgas ka

põllumajandustoodete kasvatamist.

13.1. Mahepõllumajandusele ülemineku toetuse maksmise aluseks praeguse vaidluse

kontekstis on olnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 art 29 ja

ELÜPS2014 6. peatüki 1. jao sätted. Toetusõiguslikkuse nõuded on täpsustatud maaeluministri

30. aprilli 2015. a määruses nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja

mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ (määrus nr 53).

13.2. Määruse nr 53 § 8 lg 1 p 1 sätestab, et toetusõiguslik maa on taotleja kasutatav ja

mahepõllumajanduse registrisse kantud kokku vähemalt 1,00 hektari suurune põllumaa, millel

kasvatatakse teravilja, kaunvilja, rühvelkultuuri, õlikultuuri, kiukultuuri, muud tehnilist

kultuuri (edaspidi koos põllukultuur), köögivilja, maasikat või lisas nimetatud ravim- või

maitsetaimi. Määruse nr 53 § 8 lg-st 1 tulenevalt on toetusõiguslik ka põllumaa, millel

kasvatatavad heintaimed on põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määruses nr 56

„Söödakultuuride seemne kategooriad ning söödakultuuride seemne tootmise ja turustamise

nõuded” sätestatud nõuete kohaselt põldtunnustatu (p 2) või millel kasvatatakse kuni kolmel

järjestikusel aastal heintaimi ja hiljemalt heintaimede kasvatamise kolmandale järjestikusele

aastale järgneval kohustuseaastal kasvatatakse seal sama lõike p-s 1 või 4 nimetatud

põllumajanduskultuuri (p 5) ning p-des 2 ja 5 nimetamata rohumaa.

13.3. Määruse nr 53 § 12 lg 1 p 1 kohaselt tagab taotleja, et põllumajanduskultuurid on

külvatud, maha pandud või istutatud hiljemalt kohustuseaasta 15. juunil, kasutades kohalikele

normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid, või hoitakse maad sama kuupäeva seisuga

mustkesas või söötis.

13.4. Toetuse ühikumäärad on sätestatud määruse nr 53 §-s 3 ning need erinevad oluliselt

lähtuvalt sellest, millist põhikultuuri kasvatatakse. Määruse nr 53 § 3 lg 1 p 1 järgi on

ühikumäär rühvelkultuuri kasvatamise eest 231 eurot hektari kohta kohustuseaastal ning

teraviljakultuuri kasvatamise eest 138 eurot. Sama lõike p 6 järgi on mahepõllumajandusele

ülemineku toetuse ühikumäär ühe hektari maa kohta kohustuseaastas kuni kolmeaastase

külvikorras oleva rohumaa puhul 88 eurot ning p 7 järgi sama lõike punktides 5 ja 6

nimetamata rohumaa, mille iga hektari kohta on taotlejal sellisel arvul

mahepõllumajanduslikult peetavaid veiseid, hobuseid, lambaid ja kitsi, et loomkoormus

hektari kohta on vähemalt 0,2 loomühikut komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 808/2014 II

lisa kohaselt või mille iga kuni 0,1 hektari kohta on üks mahepõllumajanduslikult peetav

mesilaspere, puhul 27 eurot.

14. Praeguse vaidlusega hõlmatud põldude nr 419 ja 421 puhul ilmnes PRIA kohapealse

kontrolli käigus, et põldudel ei kasvatatud 2022. aastal rühvelkultuurina silohernest, vaid seal

domineerisid rohttaimed. Samas tuvastati, et põllu nr 121 1,81 ha suurust osa haris

naaberpõllu pidaja, kuid ka seal kasvatati suvinisu, mis ei ole samuti rühvelkultuur.

Rühvelkultuuride kasvatamise toetusmääragrupis (231 eur/ha) ei määratud toetust, kuna

taotletud pindala (96,70 ha) ja kindlaksmääratud pindala (77,97 ha) erinevus (18,73 ha)

moodustas 24,02%, s.o üle 20% toetusmääragrupi kindlaksmääratud pindalast.

Toetusmääragrupis tulenes taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus põldude nr 419,

404 ja 421 pindalast, kuna nimetatud põldude osas kuulus PRIA või PTA kohapealses

kontrollis leitud kultuur taotletuga võrreldes madalamasse toetusmääragruppi.

1 file:///C:/Users/sirje.kaljumae/Downloads/mak-2014-arengukava-10-1.pdf, lk 340

14(24)

3-23-1532

Kaebaja on põldude 419 ja 421 puhul märkinud taotluses kasvatatavaks kultuuriks siloherne,

mille valdavat kasvu põllul pole tuvastanud ei PRIA kontrollimisel 12. oktoobril 2022 ega ka

PTA, kontrollides 27. juulil 2022 mahepõllumajanduse nõuete täitmist.

PRIA kontrollimisel ei ole nimetatud põldudel määruse nr 53 § 8 lg 1 p-s 1 nimetatud

kultuure (silohernes) leitud või leiti neid vähesel määral, mistõttu nende põldude eest

mahepõllumajandusele ülemineku toetust polnud võimalik määrata. Seega on vastustaja

tuvastanud, et kõnealustel põldudel kasvasid valdavas ulatuses rohttaimed, mis tähendab, et

tegemist on taotletuga võrreldes erinevasse, s.t madalamasse toetusmääragruppi kuuluva

kultuuriga ning nimetatud põllud ei olnud seetõttu rühvelkultuuride toetusmääragrupis

abikõlblikud.

Määruse nr 640/2014 art 19 lg 1 teisest lõigust tuleneb, et kui deklareeritud pindala erinevus

on üle 20 % kindlaksmääratud pindalast, siis asjaomasele põllumajanduskultuuri rühmale

pindalatoetust ei anta.

15. Kohus ei nõustu kaebaja etteheidetega nagu poleks deklareeritud kultuuri kasvamist

kontrollitud nõuetekohaselt.

15.1. PRIA kontrolli läbi viinud ametnik tuvastas visuaalse vaatluse teel, et põldude nt 419 ja

421 puhul on tegemist püsirohumaaga (dtl 90-92). Kohapealse kontrolli visuaalse vaatluse

tulemusi kinnitavad tõenditena kontrollis käigus tehtud rohked fotod (nt dtl 159-163).

Kohtupraktikas on rõhutatud, et põllumajanduskultuuride kasvatamist ja osakaalu hinnatakse

kohapeal visuaalselt (nt Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-20-769, p 25.2). Viidatud

otsusest tuleneb ka, et määrus nr 53 ei sätesta kultuuride osakaalu hindamiseks teisi

meetodeid, sest määruse nr 53 § 3 ja § 8 lg 1 pst 1 tulenevalt peab toetuse saamiseks kultuure

kasvatama. Seega on mõistetav, et toetusõiguslik kultuur peab vastaval põllul olema

visuaalselt tuvastatav, valdavas enamuses ja domineerima võrreldes muude heintaimedega.

Mahepõllumajandusele ülemineku toetus on maaelu arengu meetme pindalapõhine toetus (EL

nr 809/2014 art 37 lg 1) ning vastavalt määruse nr 53 § 23 lg-le kontrollib PRIA taotluses

esitatud andmete õigsust ja toetuse saamise nõuetele vastavust, lähtudes komisjoni

rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklites 24–41 sätestatust. Komisjoni rakendusmääruse

(EL) nr 809/2014 art 39 lg 1 kohaselt kontrollitakse põldude rahastamiskõlblikkust mis tahes

asjakohaste vahendite, sealhulgas tõendusmaterjali abil, mille toetusesaaja peab pädeva

asutuse nõudmise korral esitama. Kõnealune kontroll hõlmab ka põllumajanduskultuuri

kontrollimist, kui see on asjakohane. Kohtu hinnangul on vastustaja visuaalne kontroll koos

PTA kontrolli tulemustega ning fotomaterjaliga piisav tõendamaks taimekasvu olukorda

kontrollitud põldudel.

15.2. Kaebajal on õigus selles, et oktoobris ei pruugi põldudelt leida märkimisväärselt

hernetaimede jäänuseid (isegi kui need taimed on seal kasvanud). Samas jäävad arusaamatuks

kaebaja esindaja püüdlused kohtuistungil tunnistajalt välja selgitada, kas PRIA kontrolli

teostanud ametnik nägi kontrolli käigus mõnda hernetaime või -kauna. Kohtuistungil

tunnistajana ütlusi andnud ametnik kinnitas hernetaimede märkamist väga vähesel määral, sh

põllul nr 419 põhukuhja all (istungil 00:35:22). Kohtu hinnangul ei kinnita PRIA kontrolli ajal

hernetaimede väga vähesel määral leidmine kaebaja väidet nagu ei olekski oktoobris võimalik

enam leida hernetaimi ning seega pole võimalik järeldada siloherne kasvatamise nõude

täitmata jätmist. Samavõrra saab hernetaimede puudumine tõendada, et kaebaja ei olnud neid

nõutaval määral üldse kasvatanud. Ka kaebaja väide põllu niitmisest ei saa kinnitada põllul

15(24)

3-23-1532

valdava kultuurina siloherne kasvamist, kui seda pole tuvastatud ei PRIA ega kuid varem

toimunud PTA kontrolli käigus.

Kaebaja etteheide, et PRIA ametnik ei püüdnud siloherneste kasvatamist välja selgitada,

näiteks otsides põllult kontrolli käigus külviridu, ei kinnita kaebaja väidet kontrolli tulemuste

ebausaldusväärsusest ega lükka ümber vastustaja väidet, et silohernes polnud valdav kultuur

neil põldudel. Tunnistajana istungil ütlusi andnud PRIA ametnik Reigo Viks kinnitas, et

püüdis deklareeritud kultuuri kasvatamist kindlaks teha visuaalse vaatluse teel, otsides

niidetud põllult kõrretüüd ja külviridu (istungil 00:35:22). PTA kontrollitulemuste kohaselt ei

olnudki kaebaja põldudel silohernest külvatud ridadesse (vagudesse) (PTA vastuse p 16; dtl

252). PTA vastav tähelepanek seondub järeldusega, et taoline külvamisviis ei võimaldanud

kaebajal kasutada mahepõllundusele omaseid mehhaanilise umbrohutõrje võtteid.

15.3. PRIA oktoobrikuise kontrolli järeldusi kinnitavad ka PTA juulikuise kontrolli

tulemused, mille kohaselt ei olnud kõnealustel põldudel valdavalt kasvamas deklareeritud

kultuur – söödahernes. Kuigi PTA kontrolli ese erineb PRIA omast ning selle eesmärgiks on

kontrollida mahepõllumajanduse nõuete täidetust, on PTA eesmärk samas ka kontrollida, kas

deklareeritud kultuur põllul kasvab, ning selle puudumisel tehakse taimekasvatusplaani

muudatused. Seega on PTA kontrollitulemused kohtu hinnangul PRIA menetluses üheks

asjakohaseks ja usaldusväärseks tõendiks kogumis ning nende kasutamine on kooskõlas

haldusmenetlusele omase uurimispõhimõttega.

15.4. Kaebaja väiteid kõnealustel põldudel deklareeritud kultuuri (siloherne) nõuetekohasest

kasvatamisest ei kinnita ka Eesti Maaülikooli kaasprofessor Liina Talgre eksperthinnang (dl

331). Eksperthinnangus viidatud fotofailide nimedest (P419_1 P419_2 P419_6) saab

järeldada, et asjatundjale esitati arvamuse andmiseks fotod põllust nr 419. Ekspert on esitatud

fotode põhjal jõudnud järgmistele järeldustele: põllul kasvatati kolm kuud varem kõigi

eelduste kohaselt heintaimi; fotode järgi ei saa tuvastada, kas see võib olla teraviljale või

muule kultuurile tehtud rohumaa allakülv; fotode järgi ei ole pigem võimalik tuvastada kolm

kuud tagasi võetud saagi suurust; fotode järgi võis taimiku saak olla pigem ebaühtlane, aga

kindlalt väita ei saa; ilma põllul käimata ainult fotode põhjal on raske tuvastada, mis kolm

kuud varem põllul ei kasvanud, kuid välistada saab maisi, aga ka kartuli jt vaheltharitavad

kultuurid; fotode tegemise kohtades kasvavad fotode tegemise ajal erinevad heintaimed, näha

on puhmikulisi kultuurheintaimi.

Seega ei lükka eksperdi arvamus ümber vastustaja väidet ja kaasatud haldusorgani hinnangut,

et valdavalt ei kasvanud põldudel silohernest. Sõltumata kaebaja etteheidetest, et

deklareeritud kultuuri polnud võimalik leida, kinnitas siloherne kasvamist vaid vähesel määral

PTA juulikuise kontrolli tulemus.

15.5. Kohtu hinnangul kinnitavad esitatud tõendid kogumis, et rühvelkultuurina deklareeritud

silohernes ei olnud põldudel nr 419 ja 421 valdav kultuur.

16. Menetlusosalised on erineval arvamusel selles, kas deklareeritud kultuuri valdavuse nõue

on põhjendatud. Kaebaja on kokkuvõtvalt arvamusel, et mahepõllumajanduse eripärast

tulenevalt ei ole toetuse saamise eelduseks hea taimekasv, saagi saamine ega deklareeritud

kultuuri valdavus põllul.

16.1. Kohtupraktikas on praegusega sarnastes vaidlustes kujunenud lähenemine, et kui

toetustaotluses märgitud põllumajanduskultuur ei ole põllul domineeriv, ei saa seda pidada ka

kultuuriks, millele toetust taotletakse ja antakse. Mahepõllumajandusega jätkamise toetuse

16(24)

3-23-1532

saamise eelduseks ei ole mitte lihtsalt põllumaa ettevalmistamine külviks ja külvikohustuse

täitmine, vaid ka põllukultuuride saagikuse tagamine (nt Tartu Ringkonnakohtu 7. detsembri

2023. a otsus asjas nr 3-21-1011, p 9, jõustunud Riigikohtu 27. veebruari 2024. a määrusega;

Tartu Ringkonnakohtu 7. septembri 2021. a otsus asjas 3-20-770 ja 24. mai 2022. a otsus

asjas nr 3-20-703).

16.2. Viidatud lahendis asjas nr 3-21-1011 (p 9) on leitud, et valdavuse nõude põhjendatust

kinnitab piisava selgusega määruse nr 53 § 2 lg-s 1 sätestatu, mille kohaselt antakse

mahepõllumajandusega jätkamise toetust mahepõllumajandusliku tootmise ning sellega

seonduvate tegevuste elluviimise eest. Tegevus, kus ettevõtja külvab küll seemne maha, kuid

ei tee seda viisil, mis aitaks tagada põllukultuuri saagikust või jätab tegemata muud

toimingud, mis saagikust tagada aitaksid, ei ole käsitatav enam põllumajandusliku tootmisena.

Sellisel juhul on isiku tegevuse eesmärgiks pigem lihtsalt toetuste saamine (võimalikult

kõrges toetusmäära grupis), mitte niivõrd põllumajanduslik tootmine, st vastava põllukultuuri

saagi (toodangu) saamine ise. Tootmise puhul on ilmne, et isik püüab rakendada

põlluharimisel võtteid, mis tagaksid võimalikult hea saagikuse. Lihtsalt seemnekülviga

piirduva isiku puhul võib aga järeldada, et tema puhul on toodangu saamine toetuse saamisega

võrreldes juba teisejärguline. Kaebajaga võib küll nõustuda selles, et kehtivast õigusest ei

tulene kohustust saada mingi kindel kogus toodangut. Küll aga kinnitab kujunenud

kohtupraktika, et toodangu puudumise või marginaalsuse korral ei saa taotleja tegevust

käsitada põllumajandusliku tootmisena, milleks tuleks anda toetust Euroopa Liidu

struktuurivahenditest.

Viidatud

kohtupraktika

on

järjekindlalt

tunnustanud

toetuses

märgitud

põllumajanduskultuuride valdavuse nõuet kui toetuse saamise olulist eeldust. Taimede

valdavuse nõue aitab kohapealse kontrolli ajal veenvalt kindlaks teha, kas põllupidaja on oma

kohustused täitnud ja põldu vajalike võtetega harinud või mitte. Määruse nr 53 ning määruse

nr 1305/2013 art 29 lg 4 alusel on seega olnud oluline, millised põllumajanduskultuurid

toetustaotluses märgitud alal ja millises ulatuses kasvavad, sest toetusega hüvitatakse

toetusesaajale võetud kohustustest tingitud lisakulud ning saamata jäänud tulu. Taotlejal on

võimalik valida, millist konkreetset põllukultuuri ta kasvatab ning millistes tingimustes ta

seda teeb. Taotleja kanda jääb risk, kas ta on võimeline taotlemisel valitud kultuuri

nõuetekohaselt olemasolevates tingimustes kasvatama (nt Tartu Ringkonnakohtu 7. septembri

2021. a otsus haldusasjas nr 3-20-770, p 14).

17. Mahepõllumajandusele ülemineku toetust antakse, kui taotleja järgib kogu

kohustuseperioodi jooksul ettevõtte mahepõllumajandusmaal mahepõllumajandusliku

taimekasvatuse nõudeid.

17.1. Kaebajaga saab nõustuda selles, et kultuuride kasvatamine sõltub paljuski taotleja

kontrolli all mitteolevatest asjaoludest (ilmastikuolud, taimekahjurid) ning et mahetootmine

seab oma olemusest tulenevad piirangud (umbrohu- ja kahjuritõrjel, väetamisel), mis ei

võimalda põllumajandustootjal sekkuda taimede kasvuprotsessi samamoodi kui tavatootmisel.

MAT saamata jäänud tulu hüvitamise eesmärk iseenesest aga viitab juba sellele, et

mahepõllumajandusliku tegevuse tulemusena on lõpptoodangu saamine tavapärase

põlluharimisega võrreldes raskendatud. Samas on ka märgitud, et põllukultuuri kasvatamisel

ei pruugi piisata ainuüksi toetuse saaja loetletud tegevustest, vaid oluline on ka tegevuste

kvaliteet ja efektiivsus.

17(24)

3-23-1532

17.2.

Eelnevat arvestades on asjakohatu kaebaja lähenemine, justkui oleks

mahepõllumajandus niivõrd erandlik valdkond, et seal ei olegi võimalik tagada, et põhikultuur

kasvaks põllul valdavana. Tulemusliku mahepõllumajandustootmise eelduseks on õiged

agrotehnilised võtted, sh kasvatatava kultuuri valimine kasvukohaga sobivalt, põllumaa

korrektne ettevalmistamine külviks, õiged külvimahud ning külvamis- ja kasvatamisviisid

(viidatud lahend haldusasjas nr 3-21-1011, p 11.5.).

Ka varasemas kohtupraktikas (nt Tartu Ringkonnakohtu 24. mai 2022. a otsus asjas nr 3-20-

703, p 27) on määrust nr 53 kohaldades rõhutatud, et mahetootmise puhul eeldab

põllukultuuri kasvatamine samuti teatud agrotehnilisi võtteid umbrohu tõrjumiseks ning

põllukultuuri kasvu soodustamiseks. Kui kasvatatav põllukultuur ei ole põllul enamuses ning

ülekaalu on saanud muu taimestik (umbrohi), ei saa rääkida ka põllukultuuri nõuetekohasest

kasvatamisest.

Kui maa ettevalmistamisel ja külvamisel ning hilisemal põllu hooldamisel esinenud

puudujäägid põlluharimises tingivad olukorra, kus toetustaotlusel märgitud põllukultuur ei ole

valdav ning see on suures osas segunenud teiste taimedega, siis ei ole maa toetusõiguslik

olenemata sellest, et põldudel võib olla ka toetustaotluses märgitud põllukultuure. PTA on

praeguses asjas ümber lükanud vastustaja väite nagu poleks kaebaja siloherne külvamisel

lähtunud kehtivast külvinormist – PTA hinnangul täitis kaebaja külvinormi nõude

miinimumilähedaselt (PTA seisukoht p 32, dtl 255). Mahepõllumajandusega tegelemisel ei

saa aga kulude tekkimist põhjendada üksnes põllumajanduskultuuri tähtaegse külvamisega,

vaid ka põllumajanduskultuuri nõuetekohase hooldamisega õigete agrotehniliste võtetega

viisil, mis tagab põllumajanduskultuuri domineeriva seisundi toetustaotlusega hõlmatud

põllul. Taotleja ei saa tugineda ootusele, et külvinormi täitmine minimaalsel tasemel tagab

kultuuri valdava kasvu, kui sellega ei kaasne muud kohased agrotehnilised võtted.

17.3. Praeguses haldusasjas kaasatud haldusorgan (PTA) on põhjalikult selgitanud

mahetootmises kasutatavaid võimalusi (vt käesoleva määruse p-d 7.2, 7.5-7.9; PTA seisukoht

p-d 8-16, dtl 251-252).

Muu hulgas on PTA selgitanud, et kuna silohernes polnud külvatud ridadesse, ei pruukinud

põlluraamatus märgitud abinõu – ketasadra kasutamine – olla põllul tuvastatud olukorda

arvestades piisav. PTA on väljendanud kahtlust, et olukorda põldudel võis mõjutada liiga pikk

vahemik külvi ja hoolduse vahel, kuid põlluraamatu kanded külvi aja kohta pole piisavalt

konkreetsed üheste järelduste tegemiseks. PTA kontrolli käigus ei leidnud kinnitust ka

kaebaja väide põldude väetamisest – PTA kontrollakti (dtl 141-142) kohaselt ei kasuta

kaebaja väetamiseks lubatud aineid, s.h mikroorganisme.

18. Vastustaja ei sea kahtluse alla, et arvestades põldudel teataval määral siloherne taimede

olemasolu, oli kaebaja teinud teatavaid kulutusi herneseemne ostuks ja külviks. Kuna aga

taotluses märgitud kultuur (silohernes) oli põldudel vähemuses, on kaebaja tehtud kulutused

selle kasvatamiseks tervikuna (maaharimiseks, umbrohutõrjeks) selgelt väiksemad

tavapäraselt siloherne mahepõllumajanduslikuks kasvatamiseks tehtavatest kulutusest ning

need ei ole rühvelkultuuride toetusmääragrupis kompenseeritavad.

Erinevate ühikumäärade alusel toetuse määramise sisuks on toetuse maksmine valdavalt

esineva kultuuri eest ning sama ühikumäära alusel toetuse maksmine ei ole õigustatud, kui

seal leidub vaid vähesel määral deklareeritud kultuuri (vt ka käesolevate põhjenduste p 15 ja

alapunktid). Kuigi allakülv pole mahepõllumajanduses meetodina keelatud, vaid üks

tunnustatud umbrohutõrje võtetest, ei tähenda see kultuuri valdavuse nõude välistamist.

18(24)

3-23-1532

19. Kohus nõustub kokkuvõtvalt vastustaja järeldusega, et kõnealustel põldudel nr 419 ja 421

ei kasvanud valdavalt kultuur, mille kasvatamiseks on toetust soovitud, ning seetõttu polnud

alust toetuse määramiseks deklareeritud kultuuri ühikumäära järgi.

20. Põllu nr 404 puhul seisneb deklareeritud ja kindlaksmääratud kultuuri erinevus selles, et

vastavalt PTA 27. juuli 2022. a kohapealse kontrolli tulemustele kasvas põllul deklareeritud

siloherne asemel kaer, mis kuulub määruse nr 53 § 3 lg 1 p-s 4 nimetatud toetusmääragruppi,

mitte aga rühvelkultuuri kategooriasse. Kaebaja sellele vastu ei vaidle. Pooled on aga eri

meelt selles, kas vastustaja on jätnud õiguspäraselt arvestamata kaebaja 27. juulil 2022 (st

PTA kontrolliga samal päeval) esitatud avalduse deklareeritud kultuuri muutmiseks.

20.1. Kohtu hinnangul on PRIA toiminud õiguspäraselt. Komisjoni rakendusmääruse nr

809/2014 art 15 lg 3 sätestab, et kui pädev asutus on juba teavitanud toetusesaajat ühtses

taotluses või maksetaotluses avastatud nõuete rikkumistest või kavatsusest teha kohapealset

kontrolli või kui kohapealse kontrolli käigus avastatakse nõuete rikkumine, siis ei või nõuete

rikkumisega seotud põldude puhul lõike 1 kohaseid muudatusi, sh kasvatatava kultuuri osas

muudatusi, teha.

20.2. Kohus nõustub PRIA-ga, et pädev asutus selle sätte tähenduses võib olla ka

mahetootmise nõuete täitmise kontrolli teostav haldusorgan (praegusel juhul PTA). Kaebajat

oli PTA kontrollist ette teavitatud (vt allpool otsuse põhjenduste p 20.4) ning PTA pädevuses

oli kontrollida ka põllul deklareeritud kultuuri olemasolu ning hinnata selle valdavust muu

taimestikuga võrreldes. Kohtu hinnangul ei ole ka veenev kaebaja väide, et ekslik vale

kultuuri märkimine taotlusel oli vaid „näpuviga“. Taotlejal on PRIA elektroonilises

keskkonnas andmeid esitades ka hoolsuskohustus, st veenduda esitatavate andmete õigsuses.

Praegusel juhul seisnes eksimus erineva toetuse ühikumääraga kultuuri sisestamises. Kohtu

hinnangul ei ole veenev, et kaebaja ise märkas eksitust juhuslikult just samal päeval, mil PTA

kontroll kultuuri erinevuse avastas.

20.3. PTA seisukoht lahkneb selles osas mõneti vastustaja omast ning ta leiab, et kaebaja 27.

juulil 2022 avastatud eksimusel taotluses puudub seos samal päeval toimunud PTA

kontrolliga.

20.4. PRIA info kohaselt esitas kaebaja kultuuri muutmistaotluse 27. juulil 2022 kell 15:34.

PTA on kohtumenetluses selgitanud, et nende praktika kohaselt teavitatakse ettevõtjaid

plaanilistest kontrollidest kolm tööpäeva ette. Ette teatamise täpset aega ei fikseerita. PTA

ametnik teavitas telefoni teel hiljemalt 18. juulil 2023 Janor Metsallikut kõigi tema ettevõtete

kontrollist. Ettevõtet P V S Lammas OÜ ei ole eraldi teavitatud. PTA selgituste kohaselt

viibis inspektor 27. juulil 2022 piirkonnas, kus paiknevad kaebaja põllud ja teavitas kohe

telefoni teel taotluses ja põllul tegelikult kasvava kultuuri erinevuse tuvastamisest. Ametniku

tegevust ja liikumist kinnitab PTA sõidupäeviku väljavõte (vastus kaebusele p 19; dtl 253).

PTA selgitustest ja viidatud sõidupäeviku väljavõttest selgub, et 27. juulil 2022 kell 12.41

viibis inspektor Pipi, Rabivere külas ja alustas sõitu Kõrtsi, Ohulepa küla poole, kuhu jõudis

kell 15.14. Vahemaa nimetatud sihtpunktide vahel oli kokku 36 km ning seda läbis ametnik 2

tunni ja 24 minuti jooksul, tehes seejuures peatusi, kokku 57 minutit. PTA selgituste kohaselt

asub viidatud Pipi, Rabivere küla läheduses ka kaebaja põld nr 404.

20.5. Kohtu hinnangul ei ole määrav, mis kellaajal täpsemalt inspektor teavitas kaebajat põllul

deklareeritust erineva kultuuri avastamisest, ning kas see toimus enne või pärast kaebaja poolt

19(24)

3-23-1532

muutmistaotluse esitamist. Vaidlust pole selles, et kaebajat oli eelnevalt teavitatud kaebaja

seadusliku esindajaga seotud äriühingute põldudel toimuvast kontrollist ja see hõlmas ka

vaidlusalust põldu 404. Seega kohaldub ka praegusel juhul rakendusmääruse nr 809/2014 art

15 lg-s 3 sätestatu. Kaebaja väitele eksimusest ei lisa veenvust asjaolu, et kaebaja väidetavalt

ekslik tegevus kultuuri märkimisel rühvelkultuurina oli suunatud kõrgema määraga toetuse

saamiseks võrreldes teraviljade grupiga. Nii võis ka juba teadasaamine eesootavast kontrollist

mõjutada kaebajat varem deklareeritud kultuuri andmeid korrigeerima. Haldus- ega

kohtumenetluses pole ilmnenud ühtegi muud veenvat põhjendust, miks kaebaja just 27. juulil

2022 avaldas kultuuri muuta.

Kohus peab siinkohal vajalikuks ka osundada PRIA 27. juuni 2022. a teatisele nr 12-

1/22/21782 (dtl 189-190), teatises märgitud põldude piirid ja pindalad lähtuvalt maade

tegelikust kasutusest, sh maade kasutuse õiguse olemasolust taotluse esitamise aastal, ning

kõrvaldada võimalikud vead hiljemalt 6. juulil 2022. Vastustaja juhtis teatises kaebaja

tähelepanu, et 2022. a pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluse esialgsel kontrollimisel on

tuvastatud teatise lisades nimetatud põllumassiividel (sh põld 404) maakasutuse

deklareerimine suuremas ulatuses kui on põllumassiivi maksimaalne toetusõiguslik pindala.

Kaebajal oli ka selles teatises antud tähtajal põhjust üle kontrollida deklareeritud ja tegelik

põllumaa kasutus, sh kultuuride vastavus.

21. Põllu nr 419 puhul on vaidlus ka selles, et toetusõiguslikust alast on õiguspäraselt välja

arvatud põllu vasakus servas olev metsaäärne kraav, mille põllupoolses servas ja nõlval

kasvas tihe võsa, mille tõttu ei olnud kraavi põhi ning selle põllupoolne nõlv ja serv

visuaalselt tuvastatavad.

Maaeluministri 14.01.2015. a määruse nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis

hoidmise nõuded“ (edaspidi määrus nr 4) § 3 lõike 62 kohaselt arvatakse toetusõigusliku

põllumajandusmaa pindala hulka eesvool ja kuivenduskraav koos kraavi põllupoolsel serval

ja nõlval ning põllupoolse serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga kuni 12 meetri laiuselt,

kui metsaäärse eesvoolu ja kuivenduskraavi põhi ning nende põllupoolne nõlv ja serv on

visuaalselt tuvastatavad.

PRIA kontrolli teostanud ametnik on 18. oktoobri 2022. a kontrollaktil (dtl 90) märkinud:

„Põllupoolses servas ja nõlval kasvab võsa“ ning järelduse, et põllu vasakus servas olev kraav

ei ole toetusõiguslik. Samas on märgitud, et visuaalse vaatluse põhjal on tegemist

püsirohumaaga (dtl 90-91). Kohus on eelpool nõustunud vastustaja järeldusega, et põld nr 419

ei olnud rühvelkultuuri grupis toetusõiguslik, kuna seal ei kasvanud valdavana deklareeritud

kultuur, vaid põldu on hinnatud sellel kasvava taimestiku järgi püsirohumaana. Kaebaja ei ole

praeguses asjas vaidlustanud talle ka püsirohumaa kategoorias toetuse mittemääramist. Seega

ei ole vaidluse lahendamisel määrav, kas kraavi sai maastikuelemendina toetusõigusliku

põllumaa hulka arvata või mitte.

22. Kaebaja on arvamusel, et nii põllu nr 419 kui ka põllu nr 421 puhul ei olnud vastustajal

üldse alust kontrollida põllul kasvavat taimestikku, kuna kontrolli eesmärk oli mõlema põllu

osas kitsamalt määratletud – põllu nr 419 puhul tuli kontrollida, kas kraav arvata

toetusõigusliku põllmajandusmaa hulka, ning põllu nr 421 puhul naaberpõllu omaniku poolt

üle kaebaja põllu piiri hooldatud ala. Kaebaja arvates ei olnud kontrolli algne eesmärk

põldudel kasvava taimestiku hindamine ning aktidele (dtl 90-92) on kontrolli eset hilisemate

juurdekirjutustega laiendatud. Kaebaja lepinguline esindaja nõustus kohtuistungil esitatud

kontrollakti originaali kohtuasja toimikus olevate tõenditega võrreldes, et need on samased

kohtule esitatud koopiatega, kuid jäi endiselt seisukohale, et dokumente on manipuleeritud

kontrolli ja kaebajale edastamise vahepealsel ajal (kohtuistungil 00:53:35).

20(24)

3-23-1532

Kohtu hinnangul ei ole aga aktide originaalide ning kaebaja enda poolt kohtutoimikusse

esitatud dokumentide võrdlus asja lahendamise seisukohast määrav – kohus nõustub

vastustajaga, et ametnikul oli pädevus teha sõltumata kontrolli konkreetsemast ülesandest

kontrolli käigus ka ulatuslikumalt tähelepanekuid põldude seisukorra, mh seal kasvava

kultuuri kohta. Kontrolli teostav inspektor on õigustatud ja samas ka kohustatud tuvastama ja

fikseerima asjaolu, mis kinnitavad toetuse nõuetele mittevastavust ning vaidlustatud otsuse ja

vaideotsuse õigusvastasust ei tingi kontrolli eseme kitsam piiritlemine vaid ühe PRIA-le

eelnevalt teadaoleva asjaolu kindlakstegemiseks. Euroopa Liidu põllumajandustoetuste

saamiseks ja kasutamiseks on kehtestatud reeglid, mille kinnipidamisest kontrollimine on

liikmesriigi pädeva asutuse õigus ja kohustus. Ametnik ei käituks nende eesmärkide kohaselt,

kui jätaks reageerimata põllul avastatud rikkumisele.

23. Määruse nr 53 § 23 lg 1 järgi kontrollib PRIA taotluses esitatud andmete õigsust ja toetuse

saamise nõuete vastavust, lähtudes komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklites

24-41 sätestatust. Määrus nr 53 ega rakendusmäärus ei näe konkreetsemalt ette kohapealse

kontrolli tegemise aega. Rakendusmääruse nr 809 art 26 p 2 kohaselt teostatakse ühtse

süsteemiga hõlmatud maaeluarengumeetmete puhul kohapealseid kontrolle kogu aasta jooksul

iga meetme raames võetud eri kohustuste suhtes tehtud riskianalüüsi põhjal. Kohapealsete

kontrollide käigus kontrollitakse, kuidas on täidetud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid,

siduvad kohustused ja muud kohustused selliste toetuskavade puhul, mille raames

toetusesaaja on kooskõlas artikliga 34 välja valitud (p 3). Kohtupraktikas on kujunenud

seisukoht, et määrus nr 53 ega rakendusmäärus ei anna taotlejale õigust valida endale

kontrolliks sobivaimat aega (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 3-20-769, p 24.2).

Vastustaja tegevus kontrollide läbiviimisel ei ole kohtu hinnangul viinud õigusvastase

lõpptulemuseni. Kohtu hinnangul ei ole põhjust kahelda ka vastustaja kontrolli käigus tehtud

fotode asjakohases tõendiväärtuses ega piisavuses (vt ka käeoleva otsuse põhjenduste p 15 ja

alapunktid). Samas ei ole ka kaebaja enda esitatud foto- ja videomaterjaliga suutnud

vastustaja tõenditel põhinevaid järeldusi ümber lükata ning tema esitatu ei veena deklareeritud

kultuuride valdavuses põldudel – ka vastustaja pole avaldanud arvamust, et vaidlusalusetel

põldudel nr 419 ja 421 deklareeritud kultuuri taimi üldse ei kasva (vaid vastupidiselt on

kinnitanud nende külvamist), kuid on jõudnud järeldusele, et need taimed on seal kasvanud

ebaühtlaselt ning vähemuses. On usutav, et enamuse põldude puhul on võimalik leida

vastavate taimede kasvukohti ja neid fotodel jäädvustada (nt kaebuse lisana 13 esitatud

kaebaja foto, dtl 144), kuid tõendamist pole leidnud nende domineerimine.

24. Kaebaja väitel on PRIA jätnud ebaõigesti kaebajale määramata ka toetuse maheseemnega

külvatud teravilja kasvatamise eest. Määruse nr 53 § 5 lg 1 kohaselt suurendatakse

sertifitseeritud maheseemnega külvatud teravilja kasvatamise korral § 3 lg 1 p-s 4 sätestatud

ühikumäära 28 euro võrra. Kohus nõustub vastustajaga, et ühikumäära saab suurendada sellise

teravilja kasvupinna osas, millele määruse nr 53 § 3 lõike 1 punktis 4 sätestatud

ühikumääragrupis toetust määratakse. Kaebaja ei olnud taotlenud põllule nr 404 toetust

teravilja (kaera), vaid rühvelkultuuri (silohernes) kasvatamise eest. Kohus on eelpool asunud

seisukohale, et PRIA jättis õiguspäraselt aktsepteerimata põllul nr 404 kultuuri muutmiseks

esitatud avalduse, ei olnud vastustajal alust põllu nr 404 osas toetust määrata kaera

kasvatamise eest ega ka ühikumäära vastavalt suurendada.

25. Kaebaja leiab, et kuna praegusel juhul ei ole tegemist üledeklareerimisega ega kultuuride

erinevusega, ei kohaldu EL määruse nr 640/2014 artiklid 18, 19 ja 19a.

21(24)

3-23-1532

Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 19 lg 1 sätestab, et kui

pindalatoetuskava või -meetme alusel toetuse saamiseks deklareeritud pindala ületab art 17 lg-

s 1 osutatud põllumajanduskultuuri rühma puhul art 18 kohaselt kindlaksmääratud pindala,

arvutatakse toetus kindlaksmääratud pindala alusel, millest lahutatakse kahekordne leitud

erinevus, kui see erinevus on suurem kui 3 % või kaks hektarit, kuid mitte rohkem kui 20 %

kindlaksmääratud pindalast. Kui erinevus on üle 20 % kindlaksmääratud pindalast, siis

asjaomasele põllumajanduskultuuri rühmale pindalatoetust ei anta. Peale selle kohaldatakse

toetusesaaja suhtes lisakaristust, mis on võrdne toetussummaga, mis vastab deklareeritud

pindala ja kindlakstehtud pindala vahele.

Praegusel juhul on kindlaks tehtud, et taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus

toetusmääragrupis on 24,02%, st suurem kui 20% kindlaksmääratud pindalast. PRIA on

vaidlustatud otsuses märkinud, et halduskaristust välistavad asjaolud puuduvad, viidates

määruse nr 53 § 25 lg-le 2, komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014 art 19 lg 1

teisele lõigule ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013 artikkel 77 lg

2)

Kohus on eelpool nõustunud vastustaja järeldustega, et vaidlusalustel põldudel ei kasvanud

deklareeritud kultuurid enamuses. Seega tuleb pidada ka põhjendatuks taotletud ja

kindlaksmääratud pindalade erinevusest tingitult toetuse andmata jätmist Kohus nõustub

vastustajaga, et viidatud normidest ei tulenenud kaalumisruumi halduskaristuse määramisel.

26. Eelnevat kokku võttes on kohus arvamusel, et PRIA otsus praeguses asjas vaidlustatud

ulatuses on õiguspärane – vastustaja on kohaldanud õigesti asjakohast materiaalõigust ning

kaebaja taotluse menetlemisel ei ole ilmnenud menetlus- ega vorminõuete rikkumisi, mis

võiksid kaasa tuua vaidlustatud otsuse tühistamise.

Menetlus- ja vorminõuete osas peab kohus vajalikuks märkida, et vastustaja on täitnud

haldusakti põhjendamise nõuet, täiendades juba 3. veebruari 2023. a otsuses nr 12-1/23/404

välja toodut vaideotsuse põhjendustega. Kaebajale on olnud tagatud õigus olla menetluses ära

kuulatud nii kontrolli tulemustele vastuväiteid esitades (kontrolli tulemustest teavitamine

PRIA 23. novembri 2022. a kirjaga nr 12-1/22/27002, dtl 85-87) kui ka kohustuslikus

kohtueelses menetluses vaiet esitades ja täiendades.

27. Kuna kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et puudub alus pidada PRIA 3. veebruari

2023. a otsust nr 12-1/23/404 käesolevas asjas vaidlustatud osas õigusvastaseks ning seda

tühistada, ei ole alust ka selle otsuse vaidlustamisel tehtud vaideotsuse tühistamiseks. Vaide

lahendamise viivitus iseenesest ei anna alust sisuliselt õige vaideotsuse tühistamiseks (vt

praeguse otsuse p 12 ja alapunktid). Kaebaja ei ole esitanud muid väiteid selle kohta, et

vaideotsus rikuks tema õigusi eraldisesivalt praeguses asjas vaidlustatud otsusest.

Kuna kohus peab vaidlustatud otsust ja vaideotsust õiguspäraseks, pole ka täidetud

kohustamisnõude rahuldamise eeldused vastavalt riigivastutuse seaduse §-le 6.

28. Kaebaja on ka taotlenud 22. jaanuari 2024. a avalduses, et kohus küsiks Euroopa Kohtult

eelotsust järgmistes küsimustes:

1. Kas põllu kvalifitseerimisel püsirohumaaks tuleb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus

(EL) nr 1307/2013 artikkel 4 lõige 1 punkti h ning punkti i ja põhjenduste punkti 42

tõlgendada sedasi, et põld tuleb püsirohumaaks kvalifitseerida siis, kui see visuaalselt näeb

välja nagu rohumaa, ning arvesse ei tule võtta asjaolusid, et põld on vastavalt aastal üles

22(24)

3-23-1532

küntud, sellele on külvatud põllumajanduskultuure koos rohttaimede allakülviga ning seal ka

kasvavad need põllumajanduskultuurid koos rohttaimede allakülviga, seejuures on tegemist

selliste põllumajanduskultuuridega, mis tavapäraselt ei leidu looduslikel karjamaadel ega

sisaldu tavapäraselt seemnete segudes, mis on mõeldud karja- või rohumaade jaoks?

2. Kas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikliga 29 ning

põhimõttega, et ühise põllumajanduspoliitika raames antavad toetused on toodangust lahti

seotud ja et tegemist on nn tegevuskulude kompenseerimise toetusega, on kooskõlas

riigisiseste õigusnormide selline tõlgendus, mille mahepõllumajandusega jätkamise toetuse

saamise eelduseks teatavatele tingimustele (kogusele, kohaselt on EAFRD-ist rahastatav

valmidusastmele, kvaliteedile) vastava saagi saamine ehk selle tagamine, et külvatud

põllumajanduskultuur kasvaks põllul teatud kindla minimaalse aja ning oleks enamuses

võrreldes allakülviks kasutatud taimedega?

3. Kas Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikleid 18, 19 ja 19a

tuleb tõlgendada sedasi, et üledeklareerimisega ning halduskaristuste määramise

olukorraga on tegemist ka siis, kui taotleja on külvanud oma põldudele need põllukultuurid,

mida ta taotluses nimetas, on teinud neile ka allakülvi, mida ta taotluses nimetas, ta on need

külvanud sellisele pindalale, mida ta taotluses nimetas, on tuvastatud, need kultuurid ka

põllul kasvavad, kuid võrreldes allakülviks kasutatud heintaimedega on nimetatud kultuurid

põldu visuaalselt hinnates kontrolli hetkel vähemuses?

28.1. Euroopa Kohtult on võimalik eelotsust taotleda, kui haldusasja lahendavale kohtule ei

ole selge, kuidas tuleb ühenduse õigusakti tõlgendada, või kui ta kahtleb ühenduse õigusakti

kehtivuses2. Käesolevas haldusasjas peab kohus asjakohaseks tugineda Riigikohtu menetlust

lõpetavale määrusele haldusasjas nr 3-21-1011 (Riigikohtu 27. veebruari 2024. a määrus,

millega jäeti menetlusse võtmata PVS Grupp OÜ kassatsioonkaebus). Viidatud haldusasjas

esitas kaebaja praegusega samasõnastusliku taotluse Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks.

Riigikohus ei pidanud põhjendatuks viidatud haldusasjas kassatsioonkaebust menetlusse võtta

ega ole seega näinud ka vajadust taotluses viidatud normide tõlgendamiseks eelotsust küsida.

Praegusel juhul on tegemist haldusasjaga nr 3-21-1011 sarnaste õigusküsimustega. Arvestades

Riigikohtu hiljutist seisukohavõttu nende normide tõlgendamiseks esitatud eelotsuse küsimise

taotlusele, ei näe ka halduskohus, et praegusel juhul oleks lisaks juba kujunenud siseriiklikule

praktikale, mis tugineb asjakohasel Euroopa Liidu õigusele, vajadust Euroopa Kohtult

eelotsust küsida.

28.2. Halduskohus peab vajalikuks rõhutada, et esimese astme kohtul on eelotsuse küsimise

otsustamisel oluliselt suurem kaalumisruum, kui seda on liikmesriigi kõrgemal kohtul (Eesti

kontekstis Riigikohtul), kellel erinevalt alama astme kohtutest on Euroopa Kohtu praktikast

tulenvalt kohustus põhjendatud kahtluse korral õigusnormi tõlgendamise suhtes eelotsuse

taotlus esitada3. Käesoleva vaidluse seisukohast ei pea kohus esmalt asjakohaseks küsida

eelotsust püsirohumaa mõiste tõlgendamise kohta (küsimus 1) – vaidluse tuum on eelkõige

selles, kas kaebaja kasvatas toetustaotlusega hõlmatud põldudel rühvelkultuuri, ning

teisejärguline on küsimus sellest, kas põld kvalifitseerus vastasel juhul püsirohumaaks.

Deklareeritud kultuuri valdavuse nõude osas (küsimus 2) on kujunenud pikemaajaline

https://halduskohtumenetluse-seadustik.juuraveeb.ee/sisu/51074/_158_otsuse_tegemisel_lahendatavad_kusimus

ed

3 Esmalt Euroopa Kohtu 15. juuli 1964. a otsus kohtuasjas 6/64: Costa vs. ENEL, EKL 1964, lk 1141; vt ka

Soovitused liikmesriikide kohtutele eelotsuse taotlemiseks (2016/C 439/01) punkt 6

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016H1125(01)

23(24)

3-23-1532

siseriiklik kohtupraktika mh Riigikohtu tasandil, kes pole selles küsimuses kohaldatavate

normide tõlgendamiseks pidanud vajalikuks Euroopa Kohtult eelotsust küsida. Kohus ei pea

vajalikuks küsida eelotsust määruse (EL) nr 640/2014 art 18, 19 ja 19a tõlgendamiseks –

nende normide kohaldamisel on määrav kohtu hinnang tuvastatud asjaoludele (deklareeritud

kultuuri kasvatamine valdavas ulatuses, deklareeritud ja kindlaksmääratud pindalade

erinevus). Kohus on praegusel juhul veendunud, et vastustaja on õigesti tuvastanud pindalade

erinevuse ning sellisel juhul ei pea kohus vajalikuks asjakohaste normide tõlgendamiseks

eelotsust küsida.

28.3. Eelotsuse küsimise vajalikkuses ei veena praegusel juhul ka kaebaja esitatud Euroopa

Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi vastus kaebajaga isiklike suhete

pinnalt seotud isiku (X) pöördumisele (tõlge dtl 472-473). Vastusest ilmneb ka, et selle

aluseks olnud pöördumises polnud esitatud selliseid piisavalt konkreetseid asjaolusid, mis

võimaldanuks Euroopa Komisjoni peadirektoraadil üksikasjalikumalt vastata.

28.4. Kaebaja taotlus eelotsuse küsimiseks tuleb seega jätta rahuldamata.

29. Eelnevat arvesse võttes jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED

30. HKMS § 108 lg 1 ls-st 1 tulenevalt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei

ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega kuludokumente esitanud, mistõttu tema

võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).

31. Kohus asendab kohtuotsuse avaldamisel kohtuasjas tunnistajana osalenud ja PRIA

kontrollide juures viibinud isiku (X) nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3 ls 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik

24(24)