2-23-142529/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.märts 2024. a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-142529

Tsiviilasi

AS Ühisteenused hagi Ideal OÜ vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

640 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: AS Ühisteenused (registrikood 11052490, asukoht:

Endla tn 15, Tallinn),

Hageja lepinguline esindaja: S R, e-post: xxx)

Kostja: Ideal OÜ (registrikood 10325140, asukoht: Peterburi tee

47c,Tallinn)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tauno Tark, e-post:

tauno.tark@tarl.legal

Asja läbivaatamise viis

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata AS Ühisteenused hagi Ideal OÜ vastu.

2. Jätta menetluskulud hageja AS Ühisteenused kanda.

3. Rahuldada kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõista

välja hagejalt AS Ühisteenused (registrikood 11052490) kostja Ideal OÜ (registrikood

10325140) kasuks kostja menetluskulud summas 1000 eurot (s.o õigusabikulud).

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. AS Ühisteenused (edaspidi hageja või Ühisteenused) esitas täpsustatud hagiavaldused ts.asjas

2-23-142595 ja 2-23-142529 27.12.2023 Ideal OÜ (edaspidi kostja või Ideal) vastu võlgnevuse

nõudes. Kohus võttis hagiavaldused 03.01.2024 menetlusse.

2. Kohus liitis 03.01.2024 määrusega tsiviilasja nr 2-23-142529 tsiviilasjaga 2-23-142595

menetlemiseks ühes menetluses ja luges tsiviilasja numbriks pärast asjade liitmist 2-23-142529.

3. Kostja esitas 19.01.2024 hagiavaldusele vastuse. Hageja esitas seisukoha kostja vastusele

31.01.2024.

4. Kohus selgitas 07.02.2024 määrusega pooltele tõendamiskoormise jaotust ja määras hagejale

täiendavate tõendite esitamiseks tähtaja 19.02.2024.

5. Kohus määras 23.02.2024 pooltele lõplikeks seisukohtadeks tähtaja ja teatas otsuse tegemise

kuupäevast.

6. Kostja vastas 07.02.2024 kohtunõudele 23.02.2024.

7. Kohus küsis kostjalt seisukohta hilinenult esitatud selgituste ja tõendite esitamise kohta. Kostja

vastas 01.03.2024.

8. Hageja ja kostja esitas menetluskulude nimekirjad 05.03.2024.

9. 11.03.2024 määrusega jättis kohus hageja 23.02.2024 vastus kohtunõudele ts.asja nr 2-23-

142529 materjalide juurde võtmata.

10. Hageja esitas seisukoha kostja menetluskuludele 11.05.2024 ja kostja 12.03.2024.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded

11. Hagiavalduse kohaselt parkisid kostja Ideal OÜ sõidukid korduvalt AS-i Ühisteenused poolt

opereeritavates tasulistes eraparklates parkimisnõudeid rikkudes, mistõttu väljastas hageja kostjale

järgmised 10 leppetrahvi kogusummas 320 eurot:

• 06.05.2021 Veskiposti 2 parkimisalal, sõiduk xxx, leppetrahv summas 40 eurot parkimistasu

maksmata jätmise tõttu;

• 13.05.2021 Pirita tee 26b parkimisalal, sõiduk xxx, leppetrahv summas 40 eurot

parkimiskorraldusnõuete rikkumise tõttu;

• 25.05.2021 Pirita tee 26b parkimisalal, sõiduk xxx, leppetrahv summas 40 eurot

parkimiskorraldusnõuete rikkumise tõttu;

• 28.05.2021 Pirita tee 26b parkimisalal, sõiduk xxx, leppetrahv summas 40 eurot

parkimiskorraldusnõuete rikkumise tõttu;

• 02.07.2021 A.H.Tammsaare tee 49 parkimisalal, sõiduk xxx, leppetrahv summas 20 eurot

parkimiskorraldusnõuete rikkumise tõttu;

• 25.08.2022 Pärnu mnt 104 parkimisalal, sõiduk xxx, leppetrahv summas 10 eurot

parkimiskorraldusnõuete rikkumise tõttu;

• 28.08.2022 Vesilennuki 1 parkimisalal, sõiduk xxx, leppetrahv summas 40 eurot

parkimiskorraldusnõuete rikkumise tõttu;

• 31.08.2022 Pärnu mnt 104 parkimisalal, sõiduk xxx, leppetrahv summas 10 eurot

parkimiskorraldusnõuete rikkumise tõttu;

• 31.08.2022 Kalaranna tn 7 parkimisalal, sõiduk xxx, leppetrahv summas 40 eurot

parkimiskorraldusnõuete rikkumise tõttu;

• 01.09.2022 Ravi teee 2 parkimisalal, sõiduk xxx, leppetrahv summas 40 eurot

parkimiskorraldusnõuete rikkumise tõttu.

Hageja selgitab, et hageja korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle eelnimetatud

territooriumitel maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Parkimistingimused on näidatud

infotahvlil parkla sissesõidul või parklas sees. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või

rikkumise eest määratakse leppetrahv summas kuni 57 eurot. Leppetrahviga mittenõustumise

korral on võimalik esitada vaie 14 päeva jooksul veebilehe www.parkimine.ee iseteeninduses.

Kostja ei täitnud parkimistingimusi, mistõttu hageja esitas kostjale leppetrahvid kokku summas

320 eurot, mis on kostja poolt tasumata. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole lahenduse

leidmiseks, kuid kahjuks on need jäänud tulemuseta. Hageja leppetrahvide põhinõue kostja vastu

on 320 eurot.

Lisaks nõuab hageja kostjalt kooskõlas VÕS § 1131 lg-ga 1 võla sissenõudekulude hüvitamist

kogusummas 320 eurot.

12. 31.01.2024 seisukohas kosta vastusele ei nõustunud hageja, et kostja on edastanud hagejale

sõidukite kasutajate andmed. Hageja on esitanud kostjale pikki nimekirju leppetrahvinõuetest,

kuid kostja on saatnud heal juhul paarikümne leppetrahvi osas edastanud andmed kasutaja kohta,

kuid e-kirja alusel (rendilepinguid edastatud ei ole), mis sisaldas isiku nime, sünniaja või

isikukood, elukohta jms, ei saa hageja kostjat asendada. E-kirja alusel isiku andmete õigsuse

kontrollimisel rikuks hageja isikuandme kaitse seadust ja GDPR-i. Hageja tugineb Riigikohtu

praktikale

ning

loeb

leppetrahvinõuete

täitmise

eest

vastutavaks

isikuks

sõiduki

omaniku/vastutava kasutaja. Transpordiameti andmetel on sõidukite omanikuks/vastutavaks

kasutajaks kostja (reg kood xxx). Hageja on välja toonud, et hageja esitatud piltidelt on näha, et

leppetrahv on paigutatud rikkumise tuvastamise järgselt esiklaasile kojamehe vahele, seega on

kostja leppetrahvid kätte saanud ning leppetrahvid on esitatud mõistliku aja jooksul. Kostja ei ole

vaiet leppetrahvinõuetele nõude saamise järgselt esitanud. Hageja esitas parkimistingimused ja

selgitas juurde, et foto parkimistingimustest ei pea olema tehtud leppetrahvinõude esitamisega

samal päeval.

Kostja vastus

13. Kostja esitas hagile vastuse 19.01.2024, milles ta haginõuet ei tunnista ning palub hagi jätta

rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda.

Kostja selgitab oma vastuses, et ta on hagejale juba enne kohtusse pöördumist teatanud sõidukite

tegelikud kasutajad. Hageja ja kostja pidasid kohtueelseid läbirääkimisi, kuid kostjale üllatuslikult

esitas hageja hagi kohtusse, seejuures olles teadlik, et sõidukeid, millele erinevatel ajaperioodidel

on väljastatud leppetrahve, ei ole juhtinud mitte Ideal, vaid kolmandad isikud.

Kostja on märkinud kõikide leppetrahvinõuetele vastuväiteid esitades, et tõenditest ei nähtu

sõiduki mistahes seos kostjaga. Ühtlasi ei ole võimalik piltidelt tuvastada parkimistingimusi,

mistõttu on tõendamata tahteavalduse tegemine. Piltide järgi ei ole võimalik ka tuvastada, millises

parklas ja millal on parkivast sõidukist pilt tehtud. Hageja ei ole tõendanud ka hageja parkimise

korraldamise ja parkimiskontrolli teostamise õigust.

Isegi, kui jätta eelnev kõrvale, siis kostja hinnangul tuleks jätta hagi rahuldamata

materiaalõigusliku aluse puudumise tõttu, sest 1) Ideal ei olnud sõidukite valdaja; 2) lepingut ei

ole sõlmitud, sest Ideal ei ole teinud omapoolset tahteavaldust lepingu sõlmimiseks ei juhatuse ega

ühegi muu isiku kaudu; 3) potentsiaalne tüüptingimus oleks tühine, sest isegi kui hageja väiteks

oleks, et Ideal kui sõiduki omanik (mida ei ole käesolevalt tõendatud) vastutaks solidaarselt

sõiduki kasutajaga, oleks selline tingimus tühine või alternatiivselt ei oleks see kostjale siduv; 4)

Ühisteenused on minetanud õiguse leppetrahvi nõuda, sest hagiavaldused ei ole kohtusse esitatud

mõistliku aja jooksul. Kostja leidis, et hageja etteheide vaide mitteesitamisele on arusaamatu.

Sissenõudmiskulu on kostja arvates põhjendamatu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

14. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus peab

vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444

lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb

käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning

piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus

lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses

sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas

menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas

kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja

põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

15. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse

võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on

varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.

16. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool

ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest.

17. Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et

parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse

(VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist

vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.

18. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2

järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise

korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult

kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on

leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud

lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta

sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides

tegema.

19. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et parkimislepingu täitmise eest vastutab sõiduki omanik

või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist

(RKTsKO nr 3-2-1-3-16, nr 3-2-1-68-16 (p 31), nr 3-2-1-77-16, nr 2-15-3430) ning

leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud

parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha.

Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas

pargitud.

20. Kohus selgitab, et leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema seega täidetud

järgmised üldised eeldused:

a) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv

leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20);

b) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);

c) võlgnikuks on eelduslikult lepingulise kohustuse rikkumise ajal sõiduki omanik või

vastutav kasutaja, kui ta ei tõenda vastupidist:

d) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku

teistsugune vastutusstandard (VÕS § d 103 ja 160);

e) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise

avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2);

Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal.

21. Kohus on tuvastanud, et käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus asjaolus, et hageja on

väljastanud 06.05.2021 leppetrahvinõude nr 0232020548, 13.05.2021 leppetrahvinõude nr

1013005813, 25.05.2021 leppetrahvinõude nr 1013006099, 28.05.2021 leppetrahvinõude nr

1013006207, 02.07.2021 leppetrahvinõude nr 0031061548, 25.08.2022 leppetrahvinõude nr

1028004102, 28.08.2022 leppetrahvinõude nr 1019006683, 31.08.2022 leppetrahvinõude nr

1028004249, 31.08.2022 leppetrahvinõude nr 0204052461, 01.09.2022 leppetrahvinõude nr

1019006756.

22. Poolte vahel on muu hulgas vaidlus selle üle, milline seos on kostjal sõidukitega

numbrimärgiga xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx. Kuivõrd eeldama peab, et

parkimistingimuste rikkumis(t)e eest vastutab sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul

vastutav kasutaja, st hageja saaks muude eelduste täidetavuse korral esitada nõude kostja vastu

üksnes siis, kui Idel oli:

• xxx omanik või vastutav kasutaja 06.05.2021,

• xxx omanik või vastutav kasutaja 13.05.2021,

• xxx omanik või vastutav kasutaja 25.05.2021 ja 28.05.2021,

• xxx omanik või vastutav kasutaja 02.07.2021,

• xxx omanik või vastutav kasutaja 25.08.2022

• xxx omanik või vastutav kasutaja 28.08.2022

• xxx omanik või vastutav kasutaja 31.08.2022

• xxx omanik või vastutav kasutaja 31.08.2022

• xxx omanik või vastutav kasutaja 01.09.2022.

23. Hageja esitas 31.01.2024 Transpordiametile tehtud päringute vastused Exceli failis. Esitatud

Exceli tabelist nähtub kostja registrikood 1032510, päringu tegija isikukood, päringu tegemise aeg,

päringu tegemise lõppemise aeg. Samuti on väljatoodud viitenumber ja koordinaadid, kuid kohus

ei tuvastatud tabelist, et milliste sõidukite suhtes on päring tehtud ning milliste konkreetsete

leppetrahvinõuete kohta. Tabeli üleval reas on küll leitav viide sõiduki numbrile ja rikkumise ajale,

kuid andmeid sisaldavatel ridadel teave sõiduki numbrimärgi ja rikkumise aja kohta puudub.

Ühtlasi nähtub esitatud tabelist, et päringuid on justkui tehtud viiel korral, kuid menetluses on

esitatud kokku 10 leppetrahvinõuet.

24. Seega ei tuvastanus kohus, et Ideal oli:

• xxx omanik või vastutav kasutaja 06.05.2021,

• xxx omanik või vastutav kasutaja 13.05.2021,

• xxx omanik või vastutav kasutaja 25.05.2021 ja 28.05.2021,

• xxx omanik või vastutav kasutaja 02.07.2021,

• xxx omanik või vastutav kasutaja 25.08.2022

• xxx omanik või vastutav kasutaja 28.08.2022

• xxx omanik või vastutav kasutaja 31.08.2022

• xxx omanik või vastutav kasutaja 31.08.2022

• xxx omanik või vastutav kasutaja 01.09.2022.

25. Kuivõrd kohus ei tuvastanud kostja seotust, st asjaolu, et kostja oli väljatoodud aegadel

nimetatud sõidukite omanik või vastutav kasutaja, hagis välja toodud sõidukitega

leppetrahvinõuete esitamise ajal, ei ole hageja nõue ka muude leppetrahvinõude eduka esitamise

eelduste täidetuse korral põhjendatud. Sellest tulenevalt puudub vajadus tuvastada, kas

vaidlusalustel aegadel oli sõlmitud kehtiv leping ja tüüptingimused said parkimislepingu osaks,

parkimislepingu tingimusi rikuti ning kas leppetrahvinõue esitati mõistliku aja jooksul.

26. Kokkuvõtvalt, eeltoodule tuginedes on Ühisteenuste nõue Ideali vastu põhjendamatu ning

kohus jätta selle rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

27. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS

§ 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus

jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

28. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

29. Kostja esitas 05.03.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja tsiviilasja nr

2- 23-142529 raames kandnud järgmisi menetluskulusid: lepingulise esindaja õigusabikulu 1600

eurot ilma käibemaksuta (s.o 8 tundi tööd tunnihinnaga 200 eurot).

30. Hageja esitas 11.03.2024 seisukoha, milles vaidleb kostja menetluskuludele vastu ning leiab,

et kostja menetluskulud on osaliselt põhjendamatud ja ülepaisutatud, sh on kostja tunnihind 200

eurot ülepaisutatud.

31. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud

ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis

on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-

s 218 sätestatu kohaselt.

32. Kostjat esindas lepingulise esindajana vandeadvokaat. Menetluskulude hüvitamist nõuab

kostja lepingulise esindaja töö eest. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.

33. Kostja lepingulise esindaja tasumäär oli maakohtus 200 eurot (ilma käibemaksuta).

Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt

Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et asja mahtu ja

keerukust arvestades võib TsMS § 175 lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks

pidada 200 eurot käibemaksuta. Kohtu hinnangul vastab tasumäär 200 eurot tunnis kohtupraktikas

mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning sellist tasumäära saab Eesti

õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada advokaadist

esindaja puhul mõistlikuks.

34. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada,

mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kostja ei ole kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada,

mistõttu mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta.

35. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus

rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas

nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda

menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse

ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on

tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud

menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab

vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava

kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra

korrutisele.

36. Kostja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud kokku 8 tundi. Kostja lepinguline esindaja

on käesoleva ts.asja raames teinud järgmiseid toiminguid:

Kuupäev

Sisu

aeg

EUR

05.01.2024 Hagimaterjalide

analüüs,

menetlusliku

olukorra

hindamine, õiguslik analüüs.

1 tund

18.01.2024 Leppetrahvide materjalide analüüs, kostja vastuse

koostamine.

1 tund

19.01.2024 Kostja vastuse koostamine, kohtule esitamine, kliendile

ülevaade.

1,5 tundi

22.01.2024 Kohtu e-kiri, menetluslik olukord

15 minuti

12.02.2024 Hageja seisukoha analüüs

30 minutit

23.02.2024 Tõendite esitamise vajalikkuse hindamine, vastavad

suhtlused

30 minutit

26.02.2024 Kohtumääruse

analüüs,

tõendamiskoormise

küsimused, menetlustähtaegade ülevaade.

15 minutit

26.02.2024 Hageja seisukoha ja lisade analüüs

30 minutit

28.02.2024 Kohtunõude täitmine, materjalide analüüs, seisukoha

koostamine. 3

30 minutit

01.03.2024 Kohtunõude täitmine, seisukoha koostamine ja kohtule

esitamine.

1,25 tundi

05.03.2024 Menetluskulude

nimekirja

koostamine,

kohtule

esitamine.

45 minutit

37. Kohus nõustub hagejaga osaliselt ning kohtu hinnangul on kostja menetluskulud

(õigusabikulud) osaliselt põhjendamatud.

38. Kohus ei pea mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 19.01.2024 kostja vastuse koostamisele,

kohtule esitamisele ja kliendile ülevaate tegemiseks kulunud 1,5 tundi. Nimelt 18.01.2024 on

kostja veelkord analüüsinud leppetrahvide materjali ja koostanud kostja vastust, kuigi

hagimaterjalide analüüsi on kostja teostanud juba 05.01.2024. Kohus peab põhjendatud

hagimaterjalide, menetlusliku olukorra ja õigusliku analüüsi ajakuluks kokku ühte tundi ja ühte

tundi kostja vastusele kulunud ajakuluks, sest kostja vastus sisaldab samasuguseid vastuväiteid

kõikidele leppetrahvinõuetele. Seega alates 05.01.2024 kuni 19.01.2024 läbiviidud toimingute

põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks on kokku kaks (2) tundi.

39. Samuti ei pea kohus põhjendatud ja mõistlikuks 23.02.2024 tõendi esitamise vajalikkuse

hindamisele kulunud aega, sest 23.02.2024 e-kirjaga määras kohus pooltele lõplike seisukohtade

esitamiseks tähtaja ja teatas otsuse tegemise ajast. Seega puudub kostjal vajadus hinnata

täiendavate tõendite esitamis vajadust. Tulenevalt eeltoodust ei arvesta kohus kostja esindaja

23.02.2024 tegevustele kulunud ajakuluga.

40. Kohus ei pea kohtunõude täitmisele (28.02.2024 30 minuti ja 01.03.2024 1,25 tundi) ja

menetluskulude nimekirja koostamisele (05.03.2024 45 minutit) kulunud ajakulu samuti

põhjendatuks. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja mõistlik ajakulu kohtunõude täitmiseks üks

tund ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 30 minutit.

41. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Eeltoodust

tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning kostja menetlusdokumentide

(hagivastuse, täiendavate seisukohtade tutvumise, kohtunõude täitmise ja menetluskulude

nimekirja) ja hageja esitatud seisukohtade sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks kokku

viis )5) tundi. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik

õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku viie (5) tunni eest kokku summas 1000 eurot (5 x

200).

42. Kohus rahuldab kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus

määrab kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 1000

eurot, mis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele.

43. Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

44. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik