3-22-2324/13 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-22-2324

Otsuse kuupäev

22. märts 2024

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

OÜ Kondsor kaebus Tartu linna vastu kahju hüvitamise

nõudes seoses Aleksandri 8 ja 8a kruntide detail-

planeeringu menetlusega

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja: OÜ Kondsor, esindaja vandeadvokaat Tambet

Laasik

Vastustaja: Tartu linn, esindaja Kadri Valdre

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta

menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

3. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev

apellatsioonkaebuse esitamiseks on 22.04.2024.

Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

4. Andmesubjektil on õigus esitada enne kohtuotsuse

jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt

otsuse punkti 18).

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Tartu Linnavalitsus algatas 17.07.2007.a korraldusega nr 905 Aleksandri 8 ja Aleksandri

8a kruntide detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) koostamise. Kaebaja OÜ Kondsor

on Tartu linnas Aleksandri 8 ja 8a asuvate kinnisasjade omanik ning detailplaneeringu

koostamise algataja (tl 7-8).

Vastustaja teatas detailplaneeringu menetluse käigus 05.02.2018 kaebajale saadetud kirjas (tl

41), et arvestades tuleohutusnõudeid ja nendest linna krundile tuleneda võivaid ehituslikke

piiranguid, tuleb Aleksandri 8 krundile kavandatav uushoonestus (H3 ja galerii) planeerida

Aleksandri 10 krundi piirist vähemalt 4 meetri kaugusele (edaspidi 8 meetri nõue).

2. 8 meetri nõude sisulise põhjendatuse üle toimus vaidlus kohtuasjas 3-18-1901. Kaebaja

nõudeks oli kohustada vastustajat detailplaneeringut vastu võtma.

Tartu Halduskohus jättis 02.12.2019.a otsusega (tl 170-175) kaebuse rahuldamata. Kohus

muuhulgas leidis, et tõendatud ei ole vastustaja kestev / jätkuv õigusvastane tegevusetus

kaebaja taotlusel algatatud haldusmenetluses kuni kohustamiskaebusega halduskohtusse

pöördumiseni. Tartu Ringkonnakohus jättis 19.11.2020 halduskohtu otsuse muutmata (tl 176-

184).

Riigikohus tühistas 30.03.2021 Tartu Ringkonnakohtu 19.11.2020.a otsuse ja saatis asja

ringkonnakohtule uueks arutamiseks (tl 185-188). Riigikohus leidis seoses 8 meetri nõudega,

et üldjoontes on põhjendatud vastustaja seisukoht, et siseministri määruse „Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded“ § 22 lõikes 2 ette nähtud 8-meetrine tuleohutuskuja võiks

jaguneda krundinaabrite vahel võrdselt. Kuid selle põhimõtte puhul tuleb arvestada erandi

võimalusega ning erandit asjakohastel juhtudel kaaluda. Vastustaja ei ole teinud

kaalutlusvigu, välistades võimaluse ehitada lasteaiahoone tulevikus kaebaja kavandatava

hoonega kokku või vähendada kuja muude ehituslike võtetega. Ka lasteaiale kehtestatud

nõudeid arvestades on linn asjakohaselt lähtunud soovist tagada, et tulevikus oleks kaebaja

kavandatava hoone ja lasteaiahoone vaheline kaugus vähemalt 8 m. Samas tuleb välja

selgitada, kas võimalus lasteaia krundile ehitada, mida linn oma nõudmisega planeerimis-

menetluses kaitseb, ei ole niikuinii välistatud ehk kas kaebaja omandiõiguse kitsendamiseks

esineb tegelik vajadus. Samuti tuleb põhjalikumalt kontrollida, kas kaebajale jääks krundi

piirist 4 meetri kaugusele ehitades piisav võimalus hoonestada Aleksandri 8 tänavaäärne ala.

Riigikohus nõustus haldus- ja ringkonnakohtuga selles, et kuigi menetlusaeg on olnud pikk,

nähtub asja materjalidest, et vastustaja ei ole olnud õigusvastaselt tegevusetu ega ole

detailplaneeringu menetlusega õigusvastaselt viivitanud. Samuti pole vastustaja rikkunud

kaebaja õiguspärast ootust.

Tartu Ringkonnakohus rahuldas 23.09.2021.a otsusega (tl 42-48) kaebuse ning kohustas

vastustajat detailplaneeringu vastuvõtmiseks. Otsus jõustus 25.10.2021.

3. Vastustaja võttis detailplaneeringu vastu ja suunas avalikule väljapanekule 20.01.2022.

Vastustaja kehtestas detailplaneeringu 09.06.2022.

4. Kaebaja esitas 03.08.2022 Tartu Linnavalitsusele kahju hüvitamise taotluse. Vastustaja

jättis 03.10.2022.a otsusega nr 9-3.2/DP-07-020 taotluse rahuldamata.

5. Kaebaja esitas 31.10.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamise nõudes ning

menetluse käigus täiendavaid avaldusi. Nõude aluseks (vastustaja õigusvastaseks tegevuseks

või tegevusetuseks) on

- 2018. aastal kaebajale esitatud õigusvastane 8 meetri nõue;

- tegevusetus alates 29.01.2018 kuni detailplaneeringu kehtestamiseni 09.06.2022.

Kaebajal on tekkinud

- otsene varaline kahju 1 380 997 eurot. Kahju on tekkinud sellest, et ehitushindade vahe

2019. ja 2022. aastal on 1 377 744 eurot ning kaebaja tegi kulutusi kahju suuruse

kindlakstegemiseks ja õigusabile;

- saamata jäänud üüritulu, mille kaebaja palus hüvitada kohtu äranägemisel.

Kaebaja nõudis ka viivist välja mõistetavalt kahjuhüvitiselt seadusjärgses määras alates

kaebuse esitamisest kuni nõude rahuldamiseni.

Kaebaja leidis, et 8 meetri nõue esitati talle õigusvastaselt. 29.01.2018.a linnavalitsuse istungi

protokollist sellist arutelu ei nähtu. Vastustaja ei olnud kogu eelneva 11 aastat kestnud

menetluse kestel sellist tuleohutuslikku probleemi esile toonud. Päästeamet oli 12.12.2017

andnud detailplaneeringule kooskõlastuse.

Tartu Ringkonnakohus kohustas 23.09.2021.a otsuses vastustajat detailplaneeringut vastu

võtma. Ringkonnakohus leidis, et 8 meetri nõue ei olnud põhjendatud ning puuduvad

takistused detailplaneeringu vastuvõtmiseks. Kaebaja hinnangul leidis ringkonnakohus, et

05.02.2018 täiendava nõude esitamine oli õigusvastane ning vastustaja tegevusetus ehk

detailplaneeringu vastu võtmata jätmine selle nõude täitmata jätmise tõttu oli õigusvastane.

Riigikohtu seisukoht, et vastustaja ei ole detailplaneeringu menetlusega õigusvastaselt

viivitanud, ei käsitle vastustaja tegevusetuse õigusvastasust alates 8 meetri nõude esitamisest.

Kaebaja leiab, et vastustaja on teda sihikindlalt takistanud kavandatud ehitamise elluviimisel.

Kohtuotsus jõustus 25.10.2021. Kaebaja pöördus pärast seda vastustaja poole 09.11.2021,

10.12.2021, 11.01.2022 ja 27.04.2022 (tl 50-53). Kaebaja palus detailplaneeringu vastu võtta

ja kehtestada. Vastustaja viivitas pärast kohtuotsuse jõustumist ca kolm kuud ja pärast seda,

kui detailplaneeringu oleks saanud kehtestada, ca 4 kuud. Tegevusetuse ja/või viivitusena

tuleb käsitleda ka seda, et vastustaja ei sõlminud kohtuvaidluses kaebajaga kompromissi.

Kahju tekkimise alghetk on see, kui vastustaja esitas 8 meetri nõude ehk detailplaneeringu

vastuvõtmist takistava argumendi, mis osutusid põhjendamatuks ja õigusvastaseks, ehk

30.01.2018. Kahju tekkimine lõppes 09.06.2022, kui detailplaneering kehtestati.

Kaebaja ei

vaidle ülemäära pika, 2007 - 2018 kestnud detailplaneeringu menetlusperioodi üle, vaid

vastustaja õigusvastase nõude üle alates 29.01.2018 ja alates sellest momendist kestnud

tegevusetuse üle, mis lõppes detailplaneeringu kehtestamisega.

Detailplaneeringu oleks saanud vastu võtta 29.01.2018. Detailplaneeringu kehtestamise,

projekteerimise ja ehitusloa saamise peale oleks kulunud ca 12 kuud. Kaebaja oleks saanud

alustada 2019. aasta alguses hoone ehitamisega ja kasutusloa väljastamiseni ning hoone

kasutamiseni oleks jõutud ca 12 kuu pärast. Seda, et kaebaja tahteks on alati olnud jõuda

hoone ärilisel eesmärgil kasutamiseni, kinnitab kaebaja senine sihipärane ja eesmärgistatus

tegevus ning oma õiguste aktiivne kaitse. Kaebaja ei ole detailplaneeringu kehtestamist

taotlenud niisama, vaid kindla sooviga detailplaneering viivitamatult ellu viia.

Kaebaja jaoks on oluline vahe, kas ehitustegevus oleks saanud alata ja lõppeda 2019. aastal

või see saab toimuma pärast 2022. aastal alanud hüppelist ehitushinnaindeksi tõusu. Kaebaja

on tellinud asjatundja arvamuse (tl 64-79), millest nähtub, et planeeritud hoone ehitamise

maksumus oleks 2019. aastal olnud 3 256 726,31 eurot ja 2022. aastal on see 4 634 469,60

eurot. Hinnavahe on 1 377 744 eurot. Tegemist on otsese varalise kahjuga, mis kaebajal on

tekkinud detailplaneeringu vastuvõtmise õigusvastase viivitamisega. Kaebaja on kandnud

kulusid asjatundja arvamuse saamiseks 1 920 eurot (tl 81). Kaebajal on tekkinud otsene

varaline kahju, mis seisneb õigusabikuludes summas 1333 eurot seoses kahju hüvitamise

nõude esitamisega (tl 85-88).

Varaline kahju seisneb ka saamata jäänud üüritulus. Hoone rentimiseni oleks jõutud 2020.

aasta alguses pärast kasutusloa väljastamist. Kaebaja oleks tõenäoliselt saanud renditulu 247

000 eurot. Kaebaja esitas ka viivise nõude ja põhjendas seda.

Kaebaja on püüdnud kahju vältida ja kõrvaldada läbi selle, et on püüdnud enne kohtusse

pöördumist leida mõistlikku kompromissi ja selle võimatuse korral esitanud mõistliku aja

jooksul kohustamiskaebuse, mille kohus on rahuldanud. Seega on kaebaja teinud omalt poolt

kõik mõistliku kahju vältimiseks ja vähendamiseks.

Kaebaja sai kahjust teada mitte varem kui 25.10.2022, kui jõustus Tartu Ringkonnakohtu

23.09.2021.a otsus haldusasjas 3-18-1901. Kaebaja sai kahju hüvitamise nõude rahuldamata

jätmise otsuse 03.10.2022 ja kaebus on esitatud sellest 30 päeva jooksul.

6. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Riigivastutusõiguse raskuspunkt peaks

koonduma eelkõige õiguste rikkumise kõrvaldamisele haldusakti andmise või toimingu

sooritamisega. Antud juhul on kaebaja soovitud toiming (detailplaneeringu vastuvõtmine)

tehtud.

Pahatahtlik ja asjakohatu on kaebaja väide, et vastustaja on sihikindlalt takistanud kaebaja

kavandatud ehitamise elluviimist. Haldusasjas 3-18-1901 sai väga põhjalikult läbi arutatud ja

tõendatud, et vastustaja ei ole õigusvastaselt viivitanud detailplaneeringu menetlemisega ning

planeeringu menetluse venimine on olnud väga suures osas tingitud kaebaja enda

tegevusest/tegevusetusest. Samuti ei ole vastustaja rikkunud kaebaja õiguspärast ootust.

Vastustaja ei ole olnud õigusvastases viivituses ega tegevusetuses ajal, kui kohtud arutasid

vastustaja kaalutlusi seoses 8 meetri nõudega. Kohtumenetluse aeg ei sõltunud vastustajast.

Ka kohtud olid 8 meetri nõude osas erinevatel arvamustel. Kohtuotsuse täitmise aeg 3 kuud ei

olnud ebamõistlikult pikk. Kohtuotsus asjas 3-18-1901 jõustus ajal, mil vahetus Tartu

Linnavolikogu koosseis, esimesel kahel istungil ei arutatud sisulisi eelnõusid ja järgmistel

istungitel tegeles volikogu eelkõige eelarve vastuvõtmisega. Detailplaneeringu vastuvõtmisest

ja avalikule väljapanekule suunamisest kuni detailplaneeringu kehtestamiseni kulunud aeg ca

4 kuud on olnud põhjendatud ja mõistlik. Vastustaja tõi ära toimunud menetluse üksikasjalise

kirjelduse (tl 98 ja pöördel).

Lisaks 8 meetri nõudele on vaidlusaluseid küsimusi seoses detailplaneeringu vastuvõtmisega

olnud märgatavalt rohkem. Detailplaneeringu vormistus vajas kaasajastamist, kuna vaidluse

ajal olid nõuded muutunud (tl 114-116, 118). Vastustaja on jõustunud kohtuotsuse alusel

vastu võtnud detailplaneeringu, mis ei vasta ühelegi tänapäevasele planeerimispõhimõttele (tl

104-112). Kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust ehitusõiguse realiseerimiseks enne

detailplaneeringu kehtestamist ja vaidlustusaja möödumist.

Vaidlust ei ole selles, et ehitushinnad ajas muutuvad. Viimaste aastate ehitushindasid on

mõjutanud eelkõige ülemaailmne koroonapandeemia ja sõda Ukrainas. Samas on toimunud

muutused ka kinnisvarahindades, üürihindades ja üldises elukalliduses (tõusnud on ka palgad

jne). Tegemist on üldise majandusliku olukorraga maailmas. Ehituse hinna kallinemist ei saa

pidada kahjuks, mille hüvitamist saab kaebaja nõuda riigivastutuse seaduse alusel. Kaebaja on

äriühing, kes äri ja/või elamuhoonet püstitades teeb eelduslikult äriplaani (või muu sarnase

arvutuse) hoone kasumilikkuse osas. On eluliselt ebausutav, et kaebaja ehitaks hoone ning

rendiks või müüks pinnad alla n.n ehitusmaksumuse. Ka hoonestamata kinnisasja väärtus,

korterite hinnad jms on tõusnud. Kaebaja esitatud arvutused on suures osas oletuslikud, kuna

puudub ehitusprojekt. Kaebaja soovib vastustajalt nõutava otsese varalise kahjuga alusetult

rikastuda.

Saamata jäänud tulu nõude osas tuleb arvestada, et detailplaneeringuga ei ole kavandatud

kinnisasjale rendipindasid, vaid on määratud kogu kinnisasja ehitusõigus ning kasutamise

sihtotstarbed. Antud juhul on kinnisasja sihtotstarvetena ette nähtud 10-30 % ulatuses

korterelamumaa ja 70-90 % ulatuses büroohoonete, kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoonete maa. Käesoleval ajal ei ole teada, millises mahus kavandab kaebaja uude

hoonesse kortereid ning millises mahus nt äripindasid. Samuti ei pidanud vastustaja teadma

detailplaneeringu menetluse käigus, kas kaebaja plaanib hakata uusi äripindasid ise kasutama,

välja üürima või võõrandab need.

Kaebaja arutluskäik uue hoone võimaliku projekteerimise, ehitamise ja kasutusloa saamise

ning ka äripindade välja üürimise osas on liialt optimistlik ning ebatõenäoline. Kaebaja ei ole

arvesse võtnud koroonapandeemiat ning selle mõju ehitus- ja kinnisvaraturule. Sellist olulist

mõju tõendavad kaebaja majandusaasta aruanded (tl 125-141). Kaebajal ei ole tegelikkuses

õnnestunud Aleksandri 8 olemasolevaid rendipindu välja rentida ning pakkumised on

rendihinna osas olnud erinevad. Saamata jäänud tulu osas tekkinud kahju on tõendamata.

Kaebaja esitas esmase ehitusloa taotluse 04.04.2023 ehk rohkem kui aasta pärast

detailplaneeringu kehtestamist ning 22.02.2024.a seisuga ei ole ehitusprojekti puuduste tõttu

ehitusloa andmiseni jõutud.

Kohtu seisukoht

7. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 ja 2 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku

võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle

tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tegevusetusega

tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või

toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi.

Eeltoodud normidest tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva

avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse

rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel;

5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad

olema täidetud kõik eeldused. Kui vähemalt üks eeldus on täitmata, siis ei ole

hüvitamiskaebuse rahuldamine võimalik ja muude eelduste käsitlemine enam vajalik ei ole.

Kohus ei ole eelduste täidetuse hindamisel seotud kindla järjekorraga.

8. Kaebaja tugineb ühe kaebuse alusena sellele, et vastustaja on olnud detailplaneeringu

menetluses õigusvastaselt tegevusetu. Kohus märgib alustuseks, et korrektne on rääkida

viivitusest, mitte tegevusetusest. Tegevusetuse all mõistetakse reeglina seda, kui haldusorgan

ei ole üldse tegutsema asunud. Viivituse all mõistetakse seda, kui haldusorgan on küll

sooritanud menetlustoiminguid, kuid ei ole ettenähtud tähtaja jooksul haldusakti andnud.

Kohtupraktikas aktsepteeritakse seisukohta, et isikul ei ole õigust nõuda konkreetse sisuga

planeerimislahenduse kehtestamist. Küll on aga planeeringust huvitatud isikul õigus nõuda, et

kohalik omavalitsusüksus viiks planeerimismenetluse lõpule mõistliku aja jooksul ning teeks

läbikaalutud ja põhjendatud otsuse (Riigikohtu lahend 3-3-1-23-16 p 17 ja 18). Kaebajal oli

seega subjektiivne õigus nõuda detailplaneeringu menetluse läbiviimist mõistliku aja jooksul.

Selle hindamisel, kas menetlus toimus mõistliku aja jooksul, ei oma tähtsust lõpptulemusena

tehtud otsuse sisu, vaid üksnes otsuse tegemise (detailplaneeringu menetluse lõpuleviimise)

fakt.

9. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja kaebaja väidetud ajavahemikul, s.o 29.01.2018 kuni

09.06.2022, detailplaneeringu menetluses õigusvastaselt viivitanud.

Kohtuasjas 3-18-1901 on kindlaks tehtud, et detailplaneeringu menetluses ei esinenud

vastustaja õigusvastast tegevusetust või viivitust kuni selles kohtuasjas kaebuse esitamiseni,

so kuni 05.10.2018 (Tartu Halduskohtu 02.12.2019.a otsuse p 50-61, Tartu Ringkonnakohtu

19.11.2020.a otsuse p 12-13, 17-18, Riigikohtu 30.03.2021.a otsuse p 23). Kohtu hinnangul

on see seisukoht pooltele siduv ning hõlmab ka kaebaja etteheidet, et menetlust ei viidud

lõpule hiljemalt 2018. aasta 1. juuliks. Seisukoht hõlmab perioodi, millele kaebaja tugineb

kaebuses, s.o perioodi 29.01-05.10.2018.

Vastustaja õigusvastase viivitusena ei saa käsitleda seda, et detailplaneeringu menetlust ei

toimunud kohtuasja 3-18-1901 menetluse ajal kuni kohtuotsuse jõustumiseni, s.o 05.10.2018

kuni 25.10.2021. Vaidluste tekkimine planeerimismenetluses ja nende lahendamine kohtus on

planeerimismenetluse olemuslik osa ning oma seisukohtade kaitsmist kohtus ei saa kellelegi

ette heita (vt pikemalt otsuse punkti 13). Vaidluse all oli sisuline küsimus, millest sõltus

planeeringu vastuvõtmine kaebaja soovitud kujul, sel juhul ei olnud menetlust võimalik läbi

viia samal ajal kohtuvaidluse toimumisega.

10. Kohtuotsus asjas 3-18-1901 jõustus 25.10.2021. Vastustaja võttis detailplaneeringu vastu

ja suunas avalikule väljapanekule 20.01.2022.

17.10.2021 toimusid kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Tartu Linnavolikogu tuli

pärast seda esimest korda kokku 19.11.2021 ning tegeles esimesel istungil valimistele

järgnevate edasilükkamatute toimingutega, s.h linnavolikogu alaliste komisjonide

kinnitamine, linnapea valimine ja linnavalitsuse kinnitamine (tl 191). Ilma nende toiminguteta

ei oleks olemas olnud kohaliku omavalitsuse organeid, kes oleksid saanud kaebaja soovitud

detailplaneeringu vastu võtta ja kehtestada.

Ajavahemik linnavolikogu ja linnavalitsuse töö algusest 19.11.2021 kuni detailplaneeringu

vastuvõtmiseni volikogus 20.01.2022 oli ligikaudu kaks kuud. Selles ajavahemikus toimusid

arutelud 11. ja 19.01.2022 volikogu arengu- ja planeerimiskomisjonis (tl 105-106, 112),

12.01.2022 volikogu keskkonnakomisjonis (tl 108-109) ning 04. ja 18.01.2022 linnavalitsuses

(tl 104, 111). Kohtule ei nähtu eeltoodust, et vastustaja oleks ajavahemikul kohtuotsuse

jõustumisest kuni detailplaneeringu vastuvõtmiseni olnud õigusvastases viivituses.

11. Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist toimus 08-22.02.2022 planeeringu avalik

väljapanek. Samuti korraldasid vastustaja ja planeeringu koostaja ajavahemikul 04.02-

28.04.2022 planeeringu vormistamise vastavalt kohtuvaidluse ajal, 01.11.2019 jõustunud

määrusele „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ (tl 114-116).

Kirjavahetusest ei nähtu, et planeeringu koostaja K. Raid (avalikult kättesaadavatel andmetel

omab kutset ruumilise keskkonna planeerija, tase 71) oleks pidanud vastustaja nõudeid või

ettepanekuid alusetuteks või põhjendamatuteks.

Kaebaja kirjutas detailplaneeringule alla mitte varem kui 05.05.2022 (tl 120). Vastustaja

kinnitusel esitati korrektselt vormistatud ja allkirjastatud detailplaneering talle 09.05.2022.

Vastustaja suunas planeeringu seejärel linnavalitsusse, kes otsustas 24.05.2022 esitada selle

volikogule (tl 121). Volikogu arengu- ja planeerimiskomisjon arutas detailplaneeringut

31.05.2022 (tl 122). Volikogu kehtestas planeeringu 09.06.2022. Ka selles menetlusetapis ei

ole vastustaja olnud õigusvastases viivituses.

12. Kaebaja tugineb kaebuse teise alusena sellele, et kohtuasjas 3-18-1901 tehti kindlaks, et

vastustaja esitatud 8 meetri nõue oli õigusvastane.

Kahju hüvitamise sellel alusel välistab RVastS § 7 lg 1. Kahju hüvitamise eelduste hulgas on

see, et kahju ei ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste

1 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Tunnistused/vaata/10867227/1

kaitsmise või taastamisega. Kaebaja on kasutanud RVastS § 6 lg 1 ette nähtud

õiguskaitsevahendit ning saavutanud kaebuse rahuldamise. Kohus kohustas kohtuasjas 3-18-

1901 vastustajat detailplaneeringu vastuvõtmiseks ilma 8 meetri nõuet esitamata. Sel juhul ei

saa kaebaja esitada kahju hüvitamise nõuet alusel, et vastustaja soovis detailplaneeringu

koostamist nii, et 8 meetri nõuet on arvestatud.

13. Kaebaja viitab ka selle aluse puhul asjaolule, et 8 meetri nõude esitamine pikendas

detailplaneeringu menetlust.

Detailplaneeringu menetlust reguleerivate normide eesmärgiks ei ole vaidluste ärahoidmine.

Planeerimismenetluse olemuslikuks osaks on puudutatud isikute huvide ja avaliku huvi

ühildamine ja kompromissi otsimine, selle võimatuse korral erinevate huvide ja õiguste

kaalumine ja otsuse tegemine selle kohta, millised huvid ja õigused on ülekaalukad. See, et

planeerimismenetluses võib tekkida vaidlusi, nende lahendamine võib toimuda kohtus ja

kohtumenetlus võtab aega, on planeerimismenetluses osalemisega kaasnev paratamatu risk.

Subjektiivne õigus sellele, et planeerimismenetlus tuleb läbi viia mõistliku aja jooksul, ei anna

kaebajale õigust kindlaks määrata mõistliku aja pikkust ajaühikutes või nõuda planeerigu

kehtestamist kindlal ajahetkel. See, et planeerimismenetluses tekib vaidlus ja menetlusaja

hulka kuulub planeerimisvaidluse lahendamise aeg, ei muuda planeerimismenetluse kestust

ebamõistlikuks. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et vastustaja kehtestab tema

eeldatud ajahetkel ja tema soovitud sisuga planeeringu. Planeerimismenetluse läbiviimist

reguleerivate normide kaitse-eesmärgiks ei ole tagada ehitise rajamine kindlal ajahetkel. Sel

juhul ei saa kahju hüvitamist nõuda alusel, et detailplaneering kehtestati kaebaja eeldatud ajast

hiljem.

14. Kohus märgib lisaks, et praeguses asjas ei saa kuidagi öelda, et vastustaja esitas 8 meetri

nõude meelevaldselt või põhjendamatult või et planeerimisvaidluse tulemus oli algusest peale

ilmselge.

Detailplaneeringu eskiislahendus suunati avalikule arutelule 21.03.2017 (tl 10). Arutamisel

olnud eskiislahenduse seletuskirjas (tl 11-22) sisaldub küll punkt 5.6 pealkirjaga „Ehitiste

vahelised kujad“, kuid selles ei ole käsitletud 8 meetri nõuet.

8 meetri nõue n-ö sisenes menetlusse 04.04.2017. Eskiislahenduse avaliku arutelu protokollist

(tl 169) nähtub, et Aleksandri 10 krundi omaniku esindaja, Tartu Lasteaed Sass direktor

tõstatas muuhulgas küsimuse, et kavandatava hoone kaugus lasteaia krundist peaks

tuleohutuskujast tulenevalt olema 4 m ning sellekohase kokkuleppe peaks saavutatama

detailplaneeringu koostamise käigus. Vastustaja esitas detailplaneeringu tuleohutuse osa

04.12.2017 kooskõlastamiseks Päästeametile, kirjale lisatud seletuskirjas (tl 25-33)

sisalduvast kooskõlastuste tabelist nähtub, et Aleksandri 10 on andnud mittenõustuva

seisukoha (05.09.2017, L. Laumäe, lisade kaust lk 110).

Vastustaja teatas 05.02.2018 kaebajale, et esitatud kujul ei ole planeeringu vastuvõtmine

aktsepteeritav. Arvestades tuleohutusnõudeid ja nendest linna krundile tuleneda võivaid

ehituslikke piiranguid, tuleb Aleksandri 8 krundile kavandatav uushoonestus (H3 ja galerii)

planeerida Aleksandri 10 krundi piirist vähemalt 4 meetri kaugusele (tl 41).

Riigikohus leidis, et üldjoontes on põhjendatud vastustaja seisukoht, et 8-meetrine

tuleohutuskuja võiks jaguneda krundinaabrite vahel võrdselt. Kohtuasi lahendati

lõpptulemusena kaebaja kasuks mitte seetõttu, et 8 meetri nõuet ei oleks üldse tohtinud

esitada, vaid selle tõttu, et vastustaja eksis selle nõude rakendamisel konkreetses olukorras,

s.o asjaolude hindamisel (kas ehitamine Aleksandri 10 kinnisasjale on võimalik või

tõenäoline) ning kaalutlusõiguse teostamisel. Kaebaja kaebus rahuldati pärast ligikaudu kolm

aastat kestnud kohtumenetlust ning varem olid nii halduskohus kui ka ringkonnakohus

teistsugusel seisukohal. Riigikohus nõustus mitme vastustaja seisukohaga, kuid mitte kõigi

vastustaja seisukohtadega, mis viiski lõpptulemusena kaebuse rahuldamiseni. Nõustuda ei saa

kaebaja seisukohaga, nagu oleks Tartu Ringkonnakohtu hinnang vastustaja tegevusele

23.09.2021.a otsuses olnud kuidagi eriliselt hävitav. Kaebaja viidatud sõnastus

ringkonnakohtu otsuses on pigem sellistes vaidlustes tavapärane.

15. Asjasse ei puutu see, et Päästeamet oli enne 8 meetri nõude esitamist detailplaneeringu

kooskõlastanud. Päästeamet kontrollis seda, et planeeringuga kavandatud hoonestusala ja

lähimate olemas olevate hoonete vaheline kaugus on vähemalt 8 m. Planeeringuvaidluse

esemeks oli see, kas ja kuidas tuleks arvestada naaberkinnisasjale tulevikus ehitamise

võimalust ning tagada, et kaebaja kavandatava hoone ja naaberkinnisasjale ehitatava hoone

vaheline kaugus oleks vähemalt 8 m.

16. Kokkuvõttes on mõlema kaebuse aluse puhul täitmata vähemalt üks kahju hüvitamise

eeldus. Vastustaja ei ole olnud detailplaneeringu menetluses õigusvastases viivituses, s.h ei

saa õigusvastase viivitusena käsitleda 8 meetri nõude esitamist ja selle üle toimunud vaidlust.

8 meetri nõude osas on kaebaja edukalt kasutanud esmast õiguskaitsevahendit. Kohus ei

käsitle poolte väiteid muude kahju hüvitamise eelduste täidetuse kohta. Kohus jätab kaebuse

rahuldamata.

Menetluskulud. Selgitused

17. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja

kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus

jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.

18. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi

Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige

tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane

taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus

apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid

kohtulahendis ei varjata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks