3-23-1270/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.03.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1270

Haldusasi

MTÜ Mullamäe Aiad ja G.C kaebus Jõelähtme

Vallavalitsuse 11.05.2023 korralduse nr 384 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja I – MTÜ Mullamäe Aiad (registrikood 80553931)

Kaebaja II ‒ G.C

Kaebajate volitatud esindaja v. adv. Janek Valdma

Vastustaja – Jõelähtme vald, volitatud esindaja Tanel

Tobro

Asja läbivaatamine

07.11.2023 istungil ja kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ja tühistada Jõelähtme Vallavalitsuse 11.05.2023 korraldus nr

384.

2. Mõista Jõelähtme vallalt MTÜ Mullamäe Aiad ja G.C kasuks välja menetluskulud

2140 eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.04.2024 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.R ja MTÜ Mullamäe Aiad esitasid Jõelähtme Vallavalitsusele avalduse joogi- ja

kastmisvee otstarbelise puurkaevu asukoha kooskõlastamiseks (kavandatava veevõtuga 40 m3/

ööpäevas; ca 80 inimese joogivee varustuse eesmärgil Ülgase külas asuvale Mullamäe

kinnistu, maaüksusele katastritunnusega 24504:004:0171). MTÜ Mullamäe Aiad on

aiandusliku tootmise ja tegevusega seotud vabatahtlik ühendus, mis on asutatud aianduse

koordineeritud arendamiseks ja Mullamäe kinnistul aiandusega tegelevate aiandusühistu

liikmete tegevuse korraldamiseks. MTÜ Mullamäe Aiad kanti registrisse 28.08.2018

kandeotsusega.

2. Jõelähtme Vallavalitsus keeldus 26.09.2019 korraldusega nr 791 Mullamäe kinnistule

puurkaevu asukoha kooskõlastamisest (edaspidi: korraldus nr 791). Korralduse nr 791

põhjenduste kohaselt ei asu Mullamäe kinnistu ühisveevärgiga kaetaval alal ning kinnistu ei

ole hõlmatud detailplaneeringuga.

3. A.R ja MTÜ Mullamäe Aiad esitasid 28.10.2019 kaebuse korralduse nr 791 tühistamiseks.

4. Tallinna Halduskohus jättis 19.02.2020 otsusega haldusasjas 3-19-2011 kaebuse

rahuldamata. Otsust ei vaidlustatud.

5. Mullamäe kinnistu omanik G.C esitas 03.08.2021 Jõelähtme Vallavalitsusele taotluse

detailplaneeringu algatamiseks sooviga jagada kinnistu maaüksus kokku kuni

kaheksakümneks maatulundusmaa krundiks ja määrata ehitusõigus abihoonete rajamiseks.

Jõelähtme Vallavalitsus jättis 09.03.2023 korraldusega nr 194 „Ülgase küla Mullamäe

maaüksuse detailplaneeringu algatamata jätmine“ detailplaneeringu algatamata.

6. MTÜ Mullamäe Aiad ja G.C esitasid 08.03.2023 Jõelähtme Vallavalitsusele avalduse

joogi- ja kastmisvee otstarbelise puurkaevu asukoha kooskõlastamiseks (kavandatava

veevõtuga 40 m3/ööpäevas; ca 80 inimese joogivee varustuse eesmärgil). Jõelähtme

Vallavalitsus keeldus 11.05.2023 korraldusega nr 384 (edaspidi ka: vaidlustatud korraldus

või korraldus nr 384) puurkaevu asukoha kooskõlastamisest.

7. MTÜ Mullamäe Aiad ja G.C esitasid 08.06.2023 Tallinna Halduskohtusse kaebuse

Jõelähtme vallavalitsuse 11.05.2023 korralduse nr 384 tühistamiseks (haldusasi 3-23-1270).

8. Asjas toimus 07.11.2023 kohtuistung, millel kohus andis pooltele aega kompromissi

saavutamiseks kuni 01.02.2024.

9. 01.02.2024 teavitasid pooled kohut, et kokkuleppele ei jõutud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10. Kaebajate põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Vastustaja põhjendus, et ei ole võimalik kinnistut hoonestada ning asuda seda kasutama

sarnaselt hoonestatud elamumaaga, kus kohapealne inimeste pidev joogiveega (joomiseks,

keetmiseks, toiduvalmistamiseks või muuks olmeotstarbeks vajalik vesi) varustatus oleks

möödapääsmatult vajalik, ei ole asjakohane. Kaebaja I on aiandusliku tootmise ja tegevusega

seotud vabatahtlik mittetulunduslik ühendus, mis on asutatud aianduse koordineeritud

arendamiseks ning ei soovi kinnistul tegeleda elamuarendamisega. Aiandusega tegelemine

eeldab veevarustust sõltumata sellest, kas ja milliseid ehitisi kinnistule rajada või mitte rajada.

Veevarustust on aiandusega tegelemiseks vaja ka siis, kui kinnistule ei paigaldata mitte ühtegi

ehitist.

2) Asjakohane ei ole vastustaja väide, et kinnistu ei ole seal asjaõigusi omavate isikute jaoks

püsiv viibimiskoht, kus oleks vältimatult vajalik tagada elutähtsa teenusena kohapealne pidev

veevarustus. Aiandusega tegelemine on meie kliimas hooajaline tegevus. See aga ei tähenda,

et aiandusega tegelemiseks ei ole veevarustus vajalik.

3) Väide, et taotluses kajastatud eesmärk rajada puurkaev põhjavee kastmisveena

kasutamiseks ei ole kooskõlas jätkusuutliku ning säästliku loodusvara heaperemeheliku

kasutamisega ega lähtu avalikest huvidest ning et kastmisveena tuleb eelistada sademevee

kasutamist, on põhjendamata. Vee (ka põhjavee) kastmisel maapinnale imbub see otse või

peale aurustumist vihmana uuesti põhjavette. Milles seisneb vastuolu säästlikkuse ja

heaperemehelikkusega, haldusaktis ei põhjendata. Väide, et kastmisveena tuleb eelistada

sademevee kasutamist, on põhjendamata. Miks üldse ning millisel (tehnilisel, logistilisel)

viisil peaks olema võimalik korraldada ühistu veevarustust sademevee baasil, haldusakt ei

seleta. Väide on sisutühi. Lisaks on aiandusega tegelemisel vajalik aiamaal viibivate inimeste

joogiveega varustamine.

4) Asjakohane ei ole väide, et Mullamäe kinnistu puhul tuleb silmas pidada ka seda, et

Jõelähtme valla üldplaneering ei näe kinnistu asukohas ette maakasutust viisil, mis eeldaks

seal pideva veevarustusega taristu olemasolu. Mullamäe kinnistu sihtotstarve on

maatulundusmaa. Riigikohus on lahendis 3-19-2398 p-s 14 tõdenud, et aiapidamine on

iseenesest väiksemahuline põllumajandussaaduste tootmine. Seega MTÜ Mullamäe Aiad

liikmete poolt aianduslik tegevus ei ole kuidagi vastuolus üldplaneeringu ja maa

sihtotstarbega.

5) Vee kasutamise keelamine rikub Põhiseaduse (PS) §-s 19 sätestatud põhiõigust vabale

eneseteostusele. Aianduslik maaviljelus on osa vabast eneseteostusest. Aianduslik maaviljelus

on vooruslik, kasulik ning pika traditsiooniga. Linnalähedase aiamaalapi maaviljeluse ajalugu

ulatub esimese Eesti Vabariigi ning isegi tsaariaega. Aiamaal väiketoidutootmisel on vaimne

dimensioon, see on oluline psühholoogiliselt, on oluline kodu(maa)tunde tekkimisel ning

omab strateegilist tähtsust, eriti käesoleval ajal. Paljud vanemad inimesed on märkinud, et

püsivad elu ja tervise juures tänu sellele, et neil on aiamaalapp. Vee kasutamise keelamine

rikub PS §-s 31 sätestatud põhiõigust tegelda ettevõtlusega. Põllumajandussaadusi võib

aiamaal toota nii oma tarbeks kui ka ettevõtlusena müügiks. Vee kasutamise keelamine rikub

PS §-s 48 sätestatud õigust koonduda mittetulundusühingutesse. MTÜ Mullamäe Aiad on

aiandusliku tootmise ja tegevusega seotud vabatahtlik mittetulunduslik ühendus, mis on

asutatud aianduse koordineeritud arendamiseks, Mullamäe kinnistul, aiandusega tegelevate

aiandusühistu liikmete tegevuse korraldamiseks. Ei ole mõtet ja ei saa kuuluda

aiandusühistusse, kui kohalik võim takistab ühistus aiandusega tegeleda. Vee kasutamise

keelamine rikub PS §-s 32 sätestatud õigust enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada.

Maaomanikul on õigus anda maad kasutamiseks aiandusega tegelemiseks ning omandi

kasutusõigus laieneb ka piiratud asjaõigustele, mille alusel MTÜ Mullamäe Aiad liikmed

soovivad oma aiamaal põllumajandussaadusi kasvatada (asjaõigusseadus ‒ AÕS ‒ § 225).

Vee kasutamise keelamine takistab aiandusega tegelemist ning seega ei võimalda omanikul

anda maad kasutada aiandusega tegelemiseks ning asjaõiguste omanikel maad kasutada. Vee

kasutamise keelamine rikub õigust inimväärikusele. Vett on vaja nii taimede kastmiseks kui

endale joomiseks aiamaal viibimise ajal.

6) Avalikus inforuumis ringi vaadates võib veenduda, et sellisel viisil nagu Jõelähtme

Vallavalitus, ei tee aiapidamise veevarustusele takistusi mitte ükski kohalik omavalitsus

(KOV). Vastustaja on vastanud, et see pole vallavalituse asi, kuidas kaebajad peaksid

sadeveega veevarustust lahendama. Vaidlust ei ole, et lähedal ei ole avalikku pealveekogu

(jõge järve, tiiki), millest kastmisvett võtta ning et Mullamäe kinnistu asub kõrgendikul. Kui

Jõelähtme Vallavalitsus tugineb sellele, et Jõelähtme vallas on põhjavee puudujääk või muu

probleem, mis takistab puurkaevuga veevarustust, siis tuleks seda väidet tõendada ja

põhjendada konkreetsete tõendite ja andmetega (HMS § 56 lg 1 ja lg. 2). Jõelähtme vald asub

alal, kus põhjaveega probleeme ei ole. Kui vallavalitsus pidas vajalikuks deklareerida

haldusaktis joogivee aspekti, siis HMS § 56 lg 1 teise lause ning lg 2 kohaselt oleks tulnud

haldusakti põhjendustes ära näidata, miks ei võiks kastmisvett võtta puurkaevuga põhjavee

ülemistest kihtidest, mida joogiveevarudena ei käsitata. Aianduslik väiksemahulise

põllumajandussaaduste tootmine võib toidupuuduse korral tagada piisava isevarustatuse ja

vastupidavuse. Aianduslik väiksemahulise põllumajandussaaduste tootmine võib suurendada

kogukondade vastupanuvõimet, tuua inimesi kokku, edenda sotsiaalset ühtekuuluvust ning

luua platvormi teadmiste ja ressursside jagamiseks.

11. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) Sisuliselt on analoogses vaidluses korralduse nr 791 üle (haldusasi nr 3-19-2011) ei

rahuldanud Tallinna Halduskohus 19.02.2020 otsusega kaebust. Muutunud on mõneti õiguslik

olukord, lisandunud on kaebaja II G.C ning teataval määral on muutunud puurkaevu asukoht

ning vaidlustatud on teine haldusakt, kuid asja sisu ja olemus on analoogne haldusasjaga nr 3-

19-2011.

2) 18.08.2023 seisuga on seatud Mullamäe kinnistule 43 isiklikku kasutusõigust ca 1000 m2

suurustele kinnistu osadele, seda hoolimata Riigikohtu kolleegiumi suunistest haldusasjas nr

3-19-2398, et Mullamäe kinnistul juba olemasolevad ehitised on käsitletavad pigem

elamutena või nende teenindamiseks vajalike hoonetena ning ka vaba ehitustegevuse korral

peavad hooned ehitusseadustiku (EhS) § 12 lg-st 2 tulenevalt olema kooskõlas ehitise

asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga, käesoleval juhul Jõelähtme valla

üldplaneeringuga, mille kohaselt on elamukruntide minimaalne suurus 3000 m2 ka seatavate

isiklike kasutusõiguste korral. Täiendavalt esitas kaebaja II Jõelähtme Vallavalitsusele

02.08.2021 detailplaneeringu algatamise ettepaneku, kus soovis Mullamäe kinnistu jagada

seatavate isiklike kasutusõigustega 80 krundiks, mis koosneksid 1. abihoonest ja 2.

kasvuhoonest ühel krundil brutopinnaga kokku 60 m2. Seega on kaebaja II nägemus

Mullamäe kinnistule rajada 240 hoonet/rajatist brutopinnaga kokku 4800 m2. Jõelähtme

Vallavalitsus andis 23.01.2023 kirjaga nr 6-4/7361-1 Mullamäe kinnistu omanikule G.C

teada, et peab detailplaneeringu algatamise taotlust perspektiivituks.

3) Jõelähtme Vallavalitsus jättis oma korraldusega 09.03.2023 nr 194 „Ülgase küla Mullamäe

maaüksuse detailplaneeringu algatamata jätmine“ detailplaneeringu algatamata. Seda eelkõige

põhjustel, mis kuulusid ka vaidlustatud otsuse motiveeriva osa koosseisu.

Kehtiva Jõelähtme valla üldplaneeringu järgi asub Mullamäe kinnistu määratlemata

juhtotstarbega alal, looduslikul alal. Koostamisel oleva Jõelähtme valla üldplaneeringu

kohaselt jääb taotlusega hõlmatud ala hajaasustusse, looduslikule alale, mis on määratletud

kui väärtuslik põllumaa. Koostamisel olev üldplaneering on kooskõlas kõrgema astme

planeeringuga ehk Harju maakonnaplaneeringuga. Üldplaneeringu koostamisel on analüüsitud

Ülgase küla piirkonna edasist arengut erinevatest linnaehituslikest aspektidest ning jõutud

lahenduseni, kus hoonestus on koondatud Ülgase tee äärde, säilitades põhiteest eemal asuvad

põllumaade massiivid ja piirkonnale iseloomuliku maastiku. Mullamäe kinnistu on osa

suurest põllumassiivist, mille säilimist peab KOV oluliseks ja on seda kajastanud ka

vastuvõetud üldplaneeringus. Selle ala kruntideks jagamine tooks endaga kaasa põllumassiivi

olulise vähenemise.

Maa-amet on selgitanud, et Mullamäe kinnistule oleks lubatav vaid EhS mõistes ajutise

iseloomuga ehitiste rajamine. Püsiva iseloomuga ehitiste rajamine ning elamumaa

kavandamine halvendab olemasolevat olukorda nii maavara kaevandamisväärsena säilimise

kui ka maavarale juurdepääsu osas ning on vastuolus maapõueseaduse §-ga 14.

Kinnistul on juba õigusliku aluseta püstitatud hooned, mille lammutamises ei ole aastate

jooksul kokkuleppele jõutud. Seniste hoonete puhul on tegemist ka aiamajade, mitte

maatulundusmaa harimiseks vajaliku inventari hoidmise kuuridega. Taotleja on 21.12.2022

kohtumisel teada andnud, et tema tegelik eesmärk on muuta kinnistu sihtotstarve elamumaaks

ja planeerida elamumaakrundid. Sellist soovi on taotleja kirjalikult väljendanud ka 27.12.2022

esitatud avalduses. Seega sisuliselt soovitakse esitatud taotluse kohaselt luua maatulundusmaa

kruntide nimetuse all uut aiamajade või suvilatega elamuala. Arvestades stiihilist

ebaseaduslikku ehitustegevust nn Pilpakülas ja selle tulemusena ehitus-, ohutus-, tuletõrje ja

paljudele muudele normidele mittevastava ehituskeskkonna kujunemist, ei ole põhjendatud

võimaldada sarnase arenduse tekkimist. Maatulundusmaa harimiseks ei ole põhjendatud

Mullamäe kinnistu jagamine 80-ks krundiks ja kuni 240 eraldiseisva abihoone rajamine.

Detailplaneeringu algatamisest keeldumine taotleja poolt planeeringu algatamise ettepanekus

soovitud kujul on kooskõlas kõrgemate planeeringute ja teiste valla arengudokumentidega

ning ei kahjustata avalikku huvi.

4) Mullamäe kinnistu ei asu ühisveevärgiga kaetaval alal, samuti ei ole kinnistu hõlmatud

ühegi kehtiva detailplaneeringuga. Kinnistu maakatastri järgne maakasutuse sihtotstarve on

100% maatulundusmaa ning see asub veeseaduse (VeeS) tähenduses kaitsmata ja nõrgalt

kaitstud põhjaveega alal. Taotluses kajastatud eesmärk rajada puurkaev põhjavee

kastmisveena kasutamiseks ei ole kooskõlas jätkusuutliku ning säästliku loodusvara

heaperemeheliku kasutamisega ega lähtu avalikest huvidest. Kastmisveena tuleb eelistada

sademevee kasutamist. Arvestades eeltoodut ei ole võimalik Mullamäe kinnistut hoonestada

ning asuda seda kasutama sarnaselt hoonestatud elamumaa kasutusega, kus kohapealne

inimeste pidev joogiveega (joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks või muuks

olmeotstarbeks vajalik vesi) varustatus oleks möödapääsmatult vajalik. Mullamäe kinnistul

viibivate ja seda elukohana mitte kasutatavate inimeste joogivee vajadus on võimalik tagada

inimeste endi poolt kaasavõetava vee baasil. Lähtudes asjaolust, et Mullamäe kinnistu ei ole

seal asjaõigusi omavate isikute jaoks püsiv viibimiskoht, kus oleks vältimatult vajalik tagada

elutähtsa teenusena kohapealne pidev veevarustus, ei ole Mullamäe kinnistule puurkavu

rajamine möödapääsmatult vajalik. Isikul ei ole õiguspärast ootust, et ta saab rajada

väärtuslikule põllumaale puurkaevu. Vastustaja ei teki kohustust kaebajatele põhjendada,

kuidas kasutada kastmisveena sadevett. Eluliselt usutav ei ole kaebajate väide, et nad ei soovi

kinnistul tegeleda ebaseadusliku elamuarendusega. Ainetu on kaebaja tuginemine PS riivetele,

nagu PS § 10, 19, 31, 32. PS § 32 lg 2 teine lause näeb ette omandiõiguse piiramiseks lihtsa

seadusereservatsiooni. Lihtne seadusereservatsioon tähendab, et üldjuhul võib omandiõigust

piirata mis tahes eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega vastuolus. AÕS § 134 välistab põhjavee

kui avaliku hüve kinnisomandi eseme hulgast.

5) Tallinna Halduskohus on oma 19.02.2020 otsuses haldusasjas 3-19-2011 selgitanud, et uue

puurkaevu asukoha koostamise taotluse esitamine Mullamäe kinnistul, arvestades kinnistu

tulevast kasutamist, poleks kuigi perspektiivne. Samas lahendis selgitas kohus, et väärtuslike

põllumajandusmaa kaitsmine on avalikes huvides ning mistahes tegevuste planeerimisel, sh

puurkaevu rajamisel, tuleb arvestada ka põllumaa kaitsmisega. Vastustaja poolt koostamisel

oleva üldplaneeringu p 5.2. kohaselt on väärtuslik põllumajandusmaa määratlemise ja maade

kasutustingimuste seadmise üldine eesmärk tagada nende säilimine võimalikult suures

ulatuses ja kasutada neid sihipäraselt põllumajanduslikuks tegevuseks. Sellest tulenevalt

väärtuslikule põllumajandusmaale ei ehitata. Ehitamisel tuleb vältida põllumassiivi

tükeldamist, mida Mullamäe kinnistul järgitud ei ole. Mullamäe kinnistu puhul tuleb silmas

pidada ka seda, et Jõelähtme valla üldplaneering ei näe Mullamäe kinnistu asukohas ette

maakasutust viisil, mis eeldaks seal pideva veevarustusega taristu olemasolu. Seda on

kinnitanud ka detailplaneeringu algatamata jätmine põhjusel, et üldplaneeringu muutmine

vaadeldavas asukohas ei ole kooskõlas valla arengusuundadega ja oleks õiguslikult võimatu.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. EhS § 38 lg 2 ja lisa 1 kohaselt on puurkaevu rajamiseks nõutav ehitusluba. EhS § 124 lg

1 esimese lause kohaselt peab puurkaevu või -augu rajamist kavandav isik rajatava puurkaevu

või -augu asukoha kooskõlastama KOV-ga. EhS § 124 lg 2 kohaselt arvestab KOV puurkaevu

või -augu asukoha kooskõlastamisel üld- ja detailplaneeringut, KOV ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni arengukava ning vee-ettevõtja olemasolevaid teeninduspiirkondi. EhS § 124

lg 3 kohaselt kooskõlastab KOV rajatava puurkaevu või -augu asukoha või keeldub selle

kooskõlastamisest kümne tööpäeva jooksul puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise

taotluse saamisest arvates.

13. Kohus leidis 20.02.2020 otsuses haldusasjas 3-19-2011, et EhS § 124 lg 2 kohane

kooskõlastus on KOV kaalutlusotsus. Kaalutlusotsuse kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei

hinda ümber kaalutlusotsuse otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse

tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas

diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb

seaduslikule alusele ega ole väljunud diskretsiooni piiridest või tehtud muud sisulist

diskretsiooniviga (otsuse p 11).

14. Korralduses nr 791 oli vastustaja puurkaevu asukoha jätnud kooskõlastamata

põhjendustel, et kavandatud puurkaevu asukohta ei olnud võimalik moodustada nõuetekohast

sanitaarkaitseala, kinnistu asub väärtuslikul põllumaal ja avalik huvi on tagada selle terviklik

säilimine, ning asjaoluga, et kaebajate motiiviks on rajada kinnistule sisuliselt 80 elamumaa

krunti, mis nõuab detailplaneeringut. 20.02.2020 kohtuotsuse kohaselt keeldus vastustaja

õiguspäraselt puurkaevu asukoha kooskõlastamisest nõuetekohase sanitaarkaitseala

moodustamise võimatuse tõttu (otsuse p 12). Kohus tuvastas, et kuna vaidlusalune kinnistu

asub kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alal ja kavandatav veevõtt on 40 m3 ööpäevas,

on vastustaja õigesti lähtunud sellest, et plaanitava puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus ei saa

olla väiksem kui 50 meetrit. Kaebajate taotlusele lisatud skeemi kohaselt kavandati puurkaev

konkreetsesse asukohta Mullamäe kinnistu piiril nii, et sanitaarkaitseala ulatus riigile

kuuluvale kinnistule Viimsi metskond 257. Riigimaa volitatud asutus RMK oli

kooskõlastanud puurkaevu rajamise tingimusel, et sanitaarkaitseala ei ulatu Viimsi metskond

257 kinnistule rohkem kui 30 meetrit. Seetõttu kohus leidis, et kavandatud asukohta ei ole

võimalik moodustada nõuetekohast sanitaarkaitseala. Kohus tõi välja, et omavalitsusele

esitatavas puurkaevu asukoha kooskõlastuse taotluses ei ole EhS § 124 lg 1 p 2 ja määruse nr

43 lisa 1 kohaselt tegelikult vajalik täpsustada, kuhu konkreetselt taotleja oma kinnistul

soovib puurkaevu rajada ning täpne kaevu asukoht selgitatakse välja kaevu projekteerimise

faasis. Kui aga taotleja märgib taotluses konkreetse puurkaevu asukoha, siis saab omavalitsus

lähtuda konkreetsest taotleja tahtest (otsuse p 12). Kohtule ei nähtunud, et kaebajad oleksid

enne korralduse andmist avaldanud valmisolekut puurkaevu asukoha muutmiseks, kuigi

korraldusest nähtuvalt toimus ka kaebajate ärakuulamine. Kohus tõi välja, et kui kaebajad on

valmis paigutama puurkaevu teise asukohta (mis selgus kohtuistungil), siis tuleb kaebajatel

esitada vajadusel ja võimalusel (võttes arvesse ka otsuse muid põhjendusi) uus taotlus.

Nõustudes vastustaja seisukohaga detailplaneeringu algatamise vajalikkuse osas, ei pidanud

kohus uut puurkaevu asukoha koostamise taotlust kinnistu tulevast kasutamist arvestades

kuigi perspektiivne ning leidis, et kaebajatel on kõige õigem kavandatava tegevuse

planeerimiseks taotleda detailplaneeringu menetluse algatamist. Kohus leidis ka, et

menetluses oleva üldplaneeringu alusel ja selles määratletud väärtusliku põllumajandusmaa

kaalutlusel puurkaevu asukoha kooskõlastamisest ei saa keelduda, sest veel kehtestamata

üldplaneering võib muutuda ning ei ole välistatud selle muutumine ka väärtuslike

põllumajandusmaade ulatuse osas (otsuse p 13). Kohus sedastas, et kehtivas Jõelähtme valla

üldplaneeringus ei ole Mullamäe kinnistu väärtusliku põllumajandusmaana määratletud.

Kohtu hinnangul oli põhjendatud vastustaja seisukoht, et kaebajate kavatsused kinnistu osas

nõuavad detailplaneeringu menetluse algatamist. Kohus oli seisukohal, et ainuüksi

detailplaneeringu algatamise vajadus on aluseks puurkaevu asukoha kooskõlastamisest

keeldumiseks (otsuse p 14). Kohtu hinnangul kaebajate soov anda kogu kinnistu 1000 m2

suuruste mõtteliste kruntidena kasutusse huvitatud isikutele ning edaspidi rajada kruntidele

aiamajad tähendaks sisuliselt uue elamugrupi rajamist, mis aga eeldab detailplaneeringut.

15. Tallinna Halduskohtu 20.02.2020 otsuse järeldused ei tähenda, et korraldus nr 384 oleks

igal juhul õiguspärane. Mitmed asjaolud on erinevad. A.R ja MTÜ Mullamäe Aiad esitasid

2019. a taotluse puurkaevu rajamiseks joogi- ja kastmisvee varustuse eesmärgil, nõndasamuti

esitasid kaebajad käesolevas asjas taotluse joogi- ja kastmisvee varustuse eesmärgil. Samas on

kaebajad üles näidanud paindlikkust oma soovides, olles valmis aktsepteerima ka puurkaevu,

mille vett saab kasutada üksnes kastmiseks. Samuti on kaebajad valmis kompromissideks

seoses puurkaevu asukohaga ning ka probleeme ebaseadusliku ehitustegevusega ei saa lugeda

piisavaks argumendiks, et puurkaevu rajamisest mistahes tingimustel keelduda.

16. Käesolevas asjas on kaebajad üles näidanud valmisolekut aktsepteerida ka lahendust, kus

puurkaev rahuldab üksnes kastmisvee vajaduse. Vastustaja üheks argumendiks on olnud, et

taotluses kajastatud eesmärk rajada puurkaev põhjavee kastmisveena kasutamiseks ei ole

kooskõlas jätkusuutliku ning säästliku loodusvara heaperemeheliku kasutamisega ega lähtu

avalikest huvidest. Kastmisvee puhul ei ole see argument aga asjakohane.

Keskkonnaamet (KeA) on 12.10.2023 vastuses nr 14-4/23/20271-2 Y.Fle ja MTÜ-le

Mullamäe (vt vastustaja 27.10.2023 menetlusdokumendi lisa) väljendanud, et ei pea

mõistlikuks kasutada põhjavett Kambrium-Vendi veekihist (ca 110 m sügavusel) kastmiseks,

kuna tegemist on piiratud ning inimese elueaga võrreldes taastumatu loodusvaraga. Küll peab

KeA võimalikuks teha koostööd kohaliku vee-ettevõtjaga ning uurida esimese aluspõhjalise

veekihi (Silur-Ordoviitsium, ca 30 m sügavusel) veeandvust, koostist, kasutamisvõimalusi ja

puurkaevu rajamise otstarbekust. L. Kure 18.01.2024 e-kirjast (esitatud vastustaja 01.02.2024

menetlusdokumendi lisana) nähtuvalt on vastustaja ametnikud suhelnud KeA-ga 2023. a

lõpus ning selle käigus on KeA pidanud võimalikuks, et kastmisvee saamiseks saab

puurkaevu rajada Ordoviitsiumi põhjaveekihti. Samas väljendas valla esindaja arusaamatust,

miks ei kasutata kastmisveeks endises Maardu põhjakarjääris olevaid olemasolevaid

veekogusid, mis saavad oma toite samast põhjaveekihist. L. Kure toob täiendavalt välja, et

kuigi KeA hinnangul on sellise puurkaevu rajamise otstarbekus antud juhul küsitav, siis on

KeA hinnangul tegemist omavalitsuse otsusega ja pole põhjust arvata, et KeA ehitusloa

taotlemise etapis keelduks loa väljastamist kooskõlastamast. Seega tuleb pidada tõenäoliseks,

et kaebaja kastmisvee vajaduse tarbeks on võimalik Silur-Ordoviitsiumi veekihini ulatuv

puurkaev rajada ja selliselt oleks olnud võimalik kaebajate esitatud taotlus tõenäoliselt (kui

eksperdid sellega nõustuvad) rahuldada. Vastustaja aga ei selgitanud välja kõiki asjas tähtust

omavaid asjaolusid (vt HMS § 6), mistõttu ei olnud puurkaevu kooskõlastamisest keeldumine

põhjendatud kastmisvee osas. Kohtu arvates pidanuks vastustaja uurimispõhimõttest

tulenevalt välja selgitama tegeliku olukorra ja kaebajate vajadused, mispuhul olnuks võimalik

taotlus osaliselt rahuldada. Tõenduskoormus, et kastmisvett oleks võimalik koguda

alternatiivseid teid pidi (sadevesi, ümbruskonna veekogud), lasub vastustajal. Kaebajad on

väitnud, et alternatiivid puurkaevule puuduvad.

17. Asjaoludest nähtuvalt on kaebajad olnud valmis kompromissideks puurkaevu asukoha

osas. Juba G.C ja Y.F 26.04.2024 vastuses vastustaja 04.04.2023 kirjale nr 6-2/1709-3 on

välja toodud: „Eeldades, et saame haldusmenetluses puurkaevu asukoha õigesse paika, siis

ei tohiks vallavalitsusel MTÜ Mullamäe Aiad liikmete poolt aiamaade tarbeks puurkaevu

rajamise vastu vastuväiteid olla. Kui vallavalitsus leiab, et meie ettepandud puurkaevu

asukoht mingil põhjusel ei sobi, siis palun teha ettepanek kuhu vallavalitsuse arvates võiks

kinnistul puurkaevu rajada.“ (18.08.2023 vastus kaebusele, lisa 5). Seega on kaebajad olnud

valmis kompromissideks puurkaevu asukohaga seoses ning põhjendamata oleks asuda

seisukohale, et Mullamäe kinnistule ei oleks võimalik leida kaevule sobivat asukohta, mis

tagaks kaevule ka vajaliku sanitaarkaitseala ‒ see aga oli oluliseks argumendiks haldusasjas 3-

19-2011. Vastustaja esindaja L. Kure on 18.01.2024 e-kirjas kinnitanud, et kui puurkaev

rajatakse üksnes kastmisvee saamiseks, siis puurkaevul sanitaarkaitseala ei ole, kuna tegemist

on tootmisvee, mitte joogiveega ja sellisel juhul on puurkaevul üksnes 10 m hooldusala. See

kinnitab täiendavalt, et kaevule sobiva asukoha leidmine Mullamäe kinnistu piires ei tohiks

olla ülemääraselt keeruline, st ei saa viia automaatse kooskõlastamisest keeldumiseni.

18. Vastustaja keeldumise üheks põhjuseks on senine lubamatu ehitustegevus Mullamäe

kinnistul. Halduskohus leidis 20.02.2020 lahendis, et kaebajate soov anda kogu kinnistu 1000

m2 suuruste mõtteliste kruntidena kasutusse huvitatud isikutele ning edaspidi rajada kruntidele

aiamajad, tähendab sisuliselt uue elamugrupi rajamist, mis aga eeldab detailplaneeringu

koostamist vastavalt Jõelähtme valla kehtivale üldplaneeringule. Detailplaneeringu vajadust

kaebajate soovitud arendustegevuseks on põhimõtteliselt kinnitanud ka Riigikohus (vt

RKHKo 21.11.2022, 3-19-2398, p-d 14‒16). Praeguseks ajaks on selge, et vastustaja ei toeta

Mullamäe kinnistu mistahes kujul hoonestamist ‒ Jõelähtme Vallavalitsus jättis 09.03.2023

korraldusega nr 194 detailplaneeringu algatamata. See aga ei muuda tõsiasja, et Mullamäe

kinnistule on seatud kümneid isiklikke kasutusõigusi ca 1000 m2 suurustele kinnistu osadele

ning et neil kinnistu osadel toimub faktiliselt aiapidamine. Vastustaja ei ole väitnud, et selline

tegevus, arvestades Mullamäe kinnistu olemasolevat sihtotstarvet (maatulundusmaa), oleks

õigusvastane. Õigusvastane ehitustegevus ei ole lahutamatus seoses aiapidamisega, samuti ei

õigusta aiamaapidamine ebaseaduslikku ehitustegevust. Olukorras, kus faktiline aiapidamine

Mullamäe kinnistul jätkub ning vastustaja selles osas midagi ette ei võta, ei ole kohtu arvates

õiguspärane keelduda tegevuste kooskõlastamisest, mis on aiapidamise eelduseks. Kastmisvee

olemasolu on aiapidamiseks vältimatult vajalik. Kohus tuvastas asjas 3-19-2011, et kehtiva

Jõelähtme üldplaneeringu kohaselt ei asu Mullamäe kinnistu väärtuslikul põllumaal. Kui uue

üldplaneeringuga vastav muudatus sisse viiakse, võib olla vajalik senise kinnistu kasutamise

põhimõtete revideerimine, kuid see on eraldi menetluse esemeks. Kohtu arvates ei ole õige

maa kasutajaid panna aastateks ebamäärasesse olukorda, kus nad enda isiklikku kasutusõigust

sihtotstarbeliselt realiseerida ei saa, kuna kunagi tulevikus võib jõustuda õigusakt, mis sellist

tegevust piirab või sootuks välistab. Kui vastustaja leiab, et aiapidamist sellisel kujul

Mullamäe kinnistul lubada ei saa, tuleb vastav üldplaneeringu muudatus aega viitmata

kehtestada. Kui seda aga ei tehta, ei ole õiguspärane keelduda aiapidamiseks vajaliku

puurkaevu rajamisest põhjendusel, et millalgi tulevikus võidakse kehtestada õigusakt, mis

selle välistab. Vastustaja tõendamiskohustuseks on see, et rajatavale puurkaevule oleksid

samaväärsed alternatiivid. Pika maa tagant kastmisvett kohale tuua ei pruugi kõigile

aiamaapidajatele olla jõukohane. Sellisel juhul tuleb arvestada täiendava koormusega

ümbritsevatele avalikele veekogudele, sh neile juurdepääsetavuse jms küsimustega. Vastava

kaalumise peab teostama vastustaja. Ka Maa-amet ega teised riigiasutused ei ole kohtule

nähtuvalt välistanud Mullamäe kinnistul viljeletavat aiapidamist, eeldusel, et sellega ei kaasne

maa püsivat hoonestamist. Mistõttu ka maardla kaevandamisväärsena säilitamise jms

argumendid ei ole asjakohased ega saa viia vastustaja keeldumiseni.

19. Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus rahuldada. Kohus tühistab Jõelähtme Vallavalitsuse

11.05.2023 korralduse nr 384.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebajad on kandnud 06.11.2023 menetlusdokumendi kohaselt menetluskulusid 3050 eurot ja

01.03.2024 menetlusdokumendi kohaselt õigusabikulu 375 eurot, st kokku 3050+375=3425

eurot. Esitatud õigusabiarvetest nähtuvalt (07.10.2020 arve nr 2010100, 01.10.2023 arve nr

2310101, 02.11.2023 arve nr 2311100 ja 01.03.2020 arve nr 2403100) on arve väljastatud

MotoSurfing OÜ-le. Sellel äriühingul puudub seos käesoleva haldusasjaga. HKMS § 109 lg 5

kohaselt menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis

need muu isik. Siiski peab kuludokumentidelt nähtuma seos konkreetse haldusasjaga.

07.10.2020 arvel nr 2010100 on teenuse nimetusena „Õigusabi oktoober“, arve on dateeritud

ka 07.10.2020, st mitu aastat enne praegust kohtumenetlust, mistõttu selle arve alusel tasutud

summa 1040 eurot käibemaksuta ei kuulu kompenseerimisele. Kohtu hinnangul on

põhjendatud õigusabikulu 01.10.2023 arve nr 2310101 alusel 1237,50 eurot, 02.11.2023 arve

nr 2311100 alusel 487,50 eurot ja 01.03.2024 arve nr 2403100 alusel 375 eurot. Summad on

käibemaksuta. Lisaks tuleb vastustajalt välja mõista kaebajate riigilõiv 40 eurot. Seega on

põhjendatud

menetluskulu

1237,50+487,50+375+40=2140

eurot.

Riigikohtu

halduskolleegiumi praktika kohaselt ei kuulu menetluskuludelt arvestamisele viivis (vt

RKHKo, 20.12.2017, 3-16-1616/14, p 18).

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

Kohtunik

MUUDETUD JA OSALISELT JÕUSTUNUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 06.03.2026

KOHTUOTSUSEGA.