3-23-1675/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.03.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1675

Haldusasi

Mapomets OÜ kaebus Keskkonnaameti 13.07.2023

metsaekspertiisi akti nr 10000012522 tühistamise,

alternatiivselt

õigusvastasuse

tuvastamise

ning

Keskkonnaameti kohustamise nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja Mapomets OÜ (registrikood 10663598), volitatud

esindaja vandeadvokaat Indrek Veso

Vastustaja Keskkonnaamet, volitatud esindaja Signe

Lehtme

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse alternatiivnõudena Keskkonnaameti 13.07.2023 metsaekspertiisi

akti nr 10000012522 õigusvastasuse tuvastamisnõue.

2. Jätta kaebus rahuldamata

3. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.04.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-23-1675

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril

saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mapomets OÜ esitas 02.06.2023 Keskkonnaametile metsakahjustuse teatise nr

50000839778, Mäe-Märdi kinnistu (katastritunnus 63601:002:2580; edaspidi Mäe-Märdi

kinnistu) eraldisel 9 tüvekahjurite kahjustuse kohta. Samal kuupäeval esitas Mapomets OÜ

Keskkonnaametile ka metsakahjustuse teatise nr 50000839780 Mäe-Märdi kinnistu eraldisel

nr 10 okkakahjurite kahjustuste kohta (vt digitaalse kohtutoimiku lehed (dtl-d) 147-150).

2. Keskkonnaameti 13.07.2023 metsaekspertiisi aktiga nr 10000012522 Mäe-Märdi

kinnistu eraldistele 9 ja 10 sanitaarraiet ei määratud, kuivõrd kanakulli elupaiga seisundist

lähtuvalt mõjutab kahjustatud ja surnud puude raie eraldiste 9 ja 10 põhjaosas kanakulli

elupaika (Märdi kanakulli elupaik) negatiivselt ja seeläbi seab ohtu kaitse-eesmärgiks oleva

liigi soodsa seisundi. Lisaks selgitati metsaekspertiisiaktis järgmist.

Eraldised 9 ja 10 asuvad Eesti looduse infosüsteemi (ELIS) andmetel Otepää looduspargis

Vanamõisa-Restu piiranguvööndis. Otepää looduspark hõlmab ka Otepää linnuala. Eraldistel

9 ja 10 kasvavad kase enamusega küpsed puistud, mille koosseis ja vanus vastavad kanakulli

elupaiga struktuurile. Keskkonnaameti metsahoiu spetsialisti välitöö andmetel esineb

puistutes küll üraskikahjustusi, kuid segapuistus (mille peapuuliik on kask) ei ole ulatusliku

üraskikahjustuse levimine tõenäoline. Puistud eraldistel 9 ja 10 on oluliseks ümbritseva

metsamassiivi osaks ja vajavad kanakulli pesapaiga puhveralana säilitamist.

Eraldisel 9 (0,65 ha lõunaosas) ja eraldisel 10 (0,49 ha lõunaosas) kasvav mets vastab

nõukogu direktiivi 92/43 EMÜ (loodusdirektiiv) I lisas nimetatud elupaigatüübi *9010 (vanad

loodusmetsad) tunnustele. Keskkonnaamet on 07.02.2022 kirjaga nr 7-4/22/2442 teinud

Keskkonnaministeeriumile looduskaitseseaduse (LKS) § 8 lg 1 ning § 13 lg 1 alusel

ettepaneku muuta Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnualadega kattuvate siseriiklike

kaitstavate loodusobjektide kaitsekorda selliselt, et loodusdirektiivi I lisas nimetatud

metsaelupaigatüübid oleksid rangelt kaitstud. Keskkonnaameti hinnangul oleks Mäe-Märdi

kinnistu eraldistel 9 ja 10 metsaelupaiga alale jäävas osas igasugused raied, sh

metsakahjustuse koristamine, vastuolus loodusobjekti kaitse alla võtmise eesmärgiga ja

kavandatava kaitsekorraga ning võivad mõjutada loodusobjekti seisundit. Nimetatud eraldistel

olevad vana metsaga alad kattuvad teadaoleva metsaelupaigaga ja kavandatavad raied võivad

kahjustada/hävitada elupaiga määral, et see peale raiet ei vasta enam metsaelupaiga

tunnustele.

Keskkonnaamet juhtis tähelepanu, et eelpoolnimetatud metsaelupaiga alale raie metsateatise

esitamisel peatab Keskkonnaamet metsateatise menetlemise LKS § 8 lg 6 alusel.

3. Mapomets OÜ esitas 28.07.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles: 1)

tunnistada kehtetuks Keskkonnaameti metsateatise nr 10000012522 menetluse peatamise

otsus ning 2) kohustada Keskkonnaametil 14 päeva jooksul arvates otsuse tegemisest uuesti

otsustama metsateatise nr 10000012522 registreerimine metsaregistris ning registreerida

metsaregistris Mapomets OÜ metsateatis nr 10000012522 eraldistel 9 ja 10 sanitaarraiet

lubava märkega. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus Keskkonnaameti

kohustamiseks viima lõpuni metsateatise nr 10000012522 menetlus ja tegema otsus 14 päeva

jooksul arvates esialgse õiguskaitse määruse tegemisest. Alternatiivselt taotleti esialgse korras

kohtu omal äranägemisel efektiivse abinõu kohaldamist, mis tagaks metsateatise nr

10000012522 kiire menetluse lõpetamise ja otsuse tegemise, vältimaks Mäe-Märdi kinnistul

kahjustuste suurenemist ja kooreüraski levikut Otepää looduspargis.

2(10)

3-23-1675

4. Tallinna Halduskohtu 28.07.2023 kohtunõudega paluti Keskkonnaametil esitada

seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele hiljemalt 02.08.2023 kell 10.00.

5. Keskkonnaamet palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata järgmistel põhjustel.

Kaebus on põhjendamatu. Metsaekspertiisi akti registreerimisega metsaregistris on kaebaja

esitatud metsateatise menetlus lõppenud. Samas ei ole metsaekspertiisi akt haldusakt. Avalik

looduskaitsehuvi kaalub üles kaebaja huvi raiete tegemiseks. Keskkonnaamet on teinud

Keskkonnaministeeriumile ettepaneku muuta mh Mäe-Märdi kinnistule laienevat kaitsekorda

viisil, et seal asuvad vanad loodusmetsad oleksid rangelt kaitstud, mis välistab seal igasuguse

majandustegevuse ja raied. Kuna kanakulli elupaiga kvaliteet on toimunud raiete tõttu madal,

võib ka väiksemahuline surnud ja kahjustatud puude raie lubamine eraldiste 9 ja 10

põhjapoolses osas seada ohtu elupaiga säilimise. Ulatuslik kuuse-kooreüraski kahjustuste

levimine on ebatõenäoline, kuna eraldistel 9 ja 10 kasvab segamets, kusjuures Mäe-Märdi

kinnistul on kuuse enamusega puistuid 1,63 hektaril, millest 1,04 hektaril kasvavate kuuskede

diameeter on umbes 10 cm, millise jämedusega puid kuuse-kooreürask enamasti ei asusta.

6. Tallinna Halduskohtu 03.08.2023 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja leiab, et metsaekspertiisi akt nr 10000012522 on õigusvastane.

7.1. Vastustaja peatas metsakaitseekspertiisi akti (MKE) alusel sanitaarraie metsateatise

otsustamise, kuna Mäe-Märdi kinnistu jääb väidetava kanakulli pesapaika, keda tuleb kaitsta

ning põhjusel, et plaanitakse muuta Otepää looduspargi kaitsekorda.

7.2. Mäe-Märdi kinnistul registreeriti viimane kanakulli pesitsus 2004. a (vt kaebuse lisa 2),

millest on tänaseks möödas 19 aastat. Kanakull pesitseb tegelikult Vaheri kinnistul, mis asub

üle 300 m kaugusel Mäe-Märdi kinnistust. Samuti ei saa käsitleda Mäe-Märdi kinnistut

kanakulli elupaiga osana lahustükina, mis ei ole isegi tegeliku Vaheri kinnistu elupaigaga

puutumuses (tee läheb vahelt läbi) ja puudub igasugune tõenduslik materjal, mis kinnitaks, et

kanakull kasutab pesitsemiseks peale Vaheri kinnistu peamiselt Mäe-Märdi kinnistut. Kui

vastustaja arvates on Mäe-Märdi kinnistu kanakulli elupaigaks, siis tuleb Libliku kinnistu ka

hõlmata elupaigaga, kuivõrd on ebaloogiline, et kanakull ei kasutaks Libliku kinnistut

elupaigana, kui väidetavalt kasutab sellest järgnevat Mäe-Märdi kinnistut elupaigana.

7.3. Mäe-Märdi kinnistu ei ole olnud 18 aastat kanakulli elupaik. Vastustaja on lubanud 2010

ja 2017 teostada kinnistul uuendusraied (vt kaebuse lisa 4) ning mis ei ole Vaheri kinnistul

pesitsevat kanakulli häirinud (vt kaebuse lisa 5).

7.4. Kaebaja eesmärgiks on saavutada sarnaselt Libliku kinnistule MKE-ga sanitaarraie

lubamine kinnistu eraldistel 9 ja 10 läbi sanitaarraiet lubava MKE. Seega taotleb kaebaja, et

kohus tühistaks Keskkonnaameti 13.07.2023 MKE nr 10000012522 ja kohustaks vastustajat

otsustama uuesti MKE osas, millega lubataks kaebajal eraldistel 9 ja 10 teostada sanitaarraiet

kooreüraskiga kahjustatud puude raieks ja väljaveoks või kohus tuvastaks nimetatud MKE

õigusvastasuse. Vastustaja on jätnud täitmata õigeaegselt olulise metsa kaitset nõudva

kohustuse (vt metsaseadus (MS) § 42 lg 1, keskkonnaministri 27.12.2006 määrus nr 88

„Metsa majandamise eeskiri“ (metsa majandamise eeskiri) § 22 lg 5 p 1). See toob kaasa

kuuse-kooreüraski leviku suurenemise.

7.5. Sanitaarraie ei mõjuta kanakulli negatiivselt. Kanakulli kaitsetegevuskava (KTK) lk 8

kohaselt valib kanakull oma pesapaigaks peamiselt okaspuistud (vt kaebuse lisa 6). Mäe-

Märdi kinnistu eraldisel 9 kasvab 50% ulatuses kaske ja 40% ulatuses kuuske (vt kaebuse lisa

3(10)

3-23-1675

7). Kinnistu eraldisel 10 kasvab 85% ulatuses kaske ja 15% ulatuses kuuske (vt kaebuse lisa

8). Kui vastustaja käsitleb jätkuvalt kaebaja kinnistut kui kanakulli elupaika, siis peaks

vastustaja hea seisma, et kanakullile enam vähem sobilik mets säiliks (mets on liiga hõre; vt

KTK, lk 9).

7.6. Menetluse algatamine kaitsekorra muutmiseks ei takista õigeaegselt üraskikahjustuse

metsateatiste menetlust, mis on kooskõlas Otepää looduspargi kaitse-eeskirja (edaspidi kaitse-

eeskiri) § 1 lg-s 3 toodud kaitse-eesmärkidega. Vastustaja õigusvastane metsateatise

menetluse peatamine tekitab kahju juurde. Sisuliselt lubab vastustaja Mäe-Märdi kuusikus

kuuse-kooreüraskil levida, kuigi Natura ala kaitse all olevad elupaigatüübid 9010* (vanad

loodusmetsad) ja 9050 (rohunditerikkad kuusikud) asetsevad vahetult Mäe-Märdi kinnistu

kõrval. Vastustaja varasema tegevusetuse tulemusel üraskikollete likvideerimata jätmisel, on

levinud suure tõenäosusega üraskid kaebaja kinnistule (vt kaebuse lisa 9). Kaebaja on oma

MS § 42 lg 1 p-st 1 tuleneva kohustuse täitnud. RMK on toonud oma kodulehel välja

kooreüraski tutvustuse ja tema vastu võitlemise juhised (vt kaebuse lisa 10), milles on ühene

soovitus nakatunud puud võimalikult kiiresti maha raiuda (üles töötada). Sama on kirjutanud

ka Eesti Maaülikooli dendroloogia ja metsaentomoloogia dotsent Ivar Sibul – kuuse-

kooreüraski tõrje edukus sõltub värskelt asustatud puude ja püünispuude kiirest ja õigeaegsest

ülestöötamisest (vt kaebuse lisa 11).

7.7. MKE on vastuolus metsamajandamise eeskirja § 22 lg 5 p-ga 1.

7.8. Mäe-Märdi kinnistu ei vasta tegelikult 9010 vana loodusmetsa kriteeriumitele, mistõttu

on selle osas menetluse algatamine kinnistu sihtkaitsevööndisse määramiseks alusetu.

Kinnistut on eelnevalt regulaarselt majandatud.

7.9. Vastustaja kohtleb kaebajat ebavõrdselt võrreldes Libliku kinnistuga, kus kevadel

tuvastati ka üraski kahjustused ning kus lubati 18.04.2023 metsateatisega teostada

sanitaarraiet (vt kaebuse lisa 12). Nimetatud kinnistu eraldis 5 on oluliselt lähemal kanakulli

pesapaigale. Lisaks lubas vastustaja Iheruse kinnistu (63601:002:2174), mis piirneb vahetult

Vaheri kinnistuga, kus kanakull elab, eraldisel 2 teha sanitaarraiet 16.11.2020 väljastatud

metsateatise alusel ja eraldisel 1 teostada lageraiet 22.12.2021 metsateatise alusel (vt kaebuse

lisa 13).

8. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

8.1. Metsaekspertiisi akt ei ole haldusakt, vaid toiming, mistõttu selle tühistamine võimalik ei

ole. Samuti ei eksisteeri metsateatist nr 10000012522, mistõttu ei ole selle metsaregistris

registreerimine ka kohustamisnõude rahuldamisel võimalik.

8.2. Kaebaja poolt 02.06.2023 esitatud metsakahjustuse teatiste nr 50000839778 ja

50000839780 alusel viis vastustaja läbi metsaekspertiisi, mille tulemusel koostati ja kinnitati

metsaregistris metsakaitseekspertiisi akt nr 10000012522. Vaidlusalune metsakaitseekspertiisi

akt hõlmab Mäe-Märdi kinnistu eraldisi 9 ja 10. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel

jäävad eraldised 9 ja 10 täielikult Otepää loodusparki kanakulli elupaika ja 1,14 ha ulatuses

vastavad loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi vanad loodusmetsad 9010* (edaspidi

metsaelupaik) tunnustele. Otepää looduspark hõlmab nii Otepää linnuala kui ka Otepää

loodusala, kanakull on Otepää linnuala kaitse-eesmärgiks ja metsaelupaik vanad

loodusmetsad 9010* on Otepää loodusala kaitse-eesmärgiks. Nii kanakulli elupaiga kui

metsaelupaiga kaitse näol on tegemist kaaluka looduskaitselise avaliku huviga.

8.3. Kaebaja ei ole esitanud Keskkonnaametile taotlust Mäe-Märdi kinnistu eraldistel 9 ja 10

sanitaarraiete teostamiseks MS § 41 lg 1 p 1 tähenduses. Kaebaja esitas 02.06.2023

metsakahjustuse teatised eraldistel 9 ja 10 okka- ning tüvekahjurite kahjustuse kohta MS § 41

lg 1 p 2 tähenduses. Seda, et kaebaja soov on Mäe-Märdi kinnistu eraldistel 9 ja 10

4(10)

3-23-1675

sanitaarraiet teha, on kaebaja asunud väitma alles kohtumenetluses. Metsateatist, kus kaebaja

oleks MS § 41 lg 1 p 1 mõttes märkinud Mäe-Märdi kinnistu eraldistel 9 ja 10 kavandatava

raie liigina sanitaarraie, ei ole Keskkonnaametile esitatud (vt keskkonnaministri 27.12.2006

määruse nr 27 „Metsa majandamise eeskiri“ § 22 lg 6).

8.4. Metsakahjustuse teatisel ei märgi metsaomanik, mis liiki raiet ta teha soovib. Seetõttu on

ebaõige käsitleda metsakaitseliste tööde mitte määramist haldusakti andmisest keeldumise

otsusena. Metsakahjustust käsitleva metsateatise või muul viisil metsakahjustuse kohta

informatsiooni saamise korral hindab Keskkonnaamet metsakaitseekspertiisi vajalikkust.

Ekspertiisi tulemustest teavitatakse metsaomanikku 30 tööpäeva jooksul metsateatise või

informatsiooni saamisest arvates (MS § 41 lg 15). Metsaekspertiisi käigus teostatakse välitöö

ja selle tulemus vormistatakse metsakaitseekspertiisi aktiga. Välitöö käigus määratakse puistu

kahjustajad, puistu tervete puude täius ja kahjustuse ulatus ning vajadusel antakse

metsakahjustuse likvideerimiseks ja edasise leviku tõkestamiseks vajalikud

metsamajanduslikud soovitused, sh raiesoovitused. Metsakaitseekspertiis on eksperdi hinnang

puistu tervislikule seisundile. Metsakaitseekspertiisi aktis võib Keskkonnaamet vajadusel

anda soovitusi kahjustuste likvideerimiseks, sh raiesoovitusi või ka vajadusel teha

ettekirjutusi raiete tegemiseks. Keskkonnaametis teostavad metsakaitselisi ekspertiise suurte

kogemustega ning metsandusalast haridust omavad metsanduse spetsialistid.

8.5. MKE-ga tuvastati Mäe-Märdi kinnistu eraldistel 9 ja 10, kuuse-kooreüraski kahjustused.

Aktist on selgelt näha, et ekspert on kaalunud sanitaarraie lubamist, kui ainukest võimalikku

raieliiki kahjustuse likvideerimiseks toimivas kanakulli elupaigas ning toonud kaalutlused,

miks raiet siiski ei määrata. Kuuse-kooreürask on kõige arvukam ja metsanduslikult olulisim

kahjur kuusemetsades, kes sigib eriti arvukalt tormikahjustuse järgselt ja põua-aastatel (kui

puud on nõrgestatud), põhjustades ulatuslikku puude kuivamist. Kuuse kooreürask asustab nii

lamavaid tüvesid kui ka seisvaid nõrgestatud puid, kuid kõrge arvukuse korral ründab ka

terveid puid. Eelistab hõredamaid puistusid ja päiksele avatud, raielankidega piirnevaid

metsaservi. Üraskitõrje peamine eesmärk on hoida üraskite arvukus metsas nii madal, et nad

ei hakkaks ründama kasvavaid puid. Oskuslikult korraldatud üraskitõrje aitab säästa kasvavat

metsa. Selleks, et kuuse-kooreüraskite arvukust kontrolli all hoida tuleb: 1) õigeaegselt (enne

üraskite lendlust) metsast välja vedada toores metsamaterjal ja koristada värske

tormikahjustus; 2) jätta metsa väike kogus lamavaid püünispuid, kuhu metsas esinevad

üraskid koonduvad; 3) pärast püünispuude asustamist üraskite poolt tuleb nad eemaldada

metsast (või koorida) enne, kui üraskite noor põlvkond sealt lahkub (1-2 nädala jooksul); 4)

samaaegselt püünispuudega eemaldada metsast ka üraskite poolt värskelt asustatud seisvad

puud. See tähendab, et efektiivne on üksnes õigel ajal teostatud kuusekooreüraski tõrje ning,

et juba kuivanud puude raiumisel pole kuusekooreüraski leviku peatamise seisukohalt mingit

tähendust, samas mõjutab see toimivat kanakulli elupaika negatiivselt.

8.6. Kuuse-kooreüraski lendlus algab sõltuvalt ilmast mais-juunis. Üraskite poolt asustatud

puud, sh püünispuud, tuleb saagida ja välja vedada mõne nädala jooksul pärast nende

asustamist, ilmastikust olenevalt mai keskpaigast juuni esimese pooleni, hiljemalt 15. juuniks.

Vaid soojadel ja pikkadel suvedel areneb kuuse-kooreüraskil teine põlvkond ja tõrjet on

võimalik teha ka suve lõpupoole. Kanakulli kaitse tegevuskava kohaselt on kanakulli üheks

ohuteguriks Eestis pesitsusaegne häirimine. Kanakullid on eriti tundlikud häiringutele

pesitsusperioodil, mis kestab märtsi algusest kuni juuli lõpuni. Efektiivne üraski tõrje aeg

langeb kokku kanakulli pesitsusperioodiga. 29.03.2023 Libliku kinnistul MKE teostades

tuvastasid Keskkonnaameti töötajad Märdi kanakulli elupaigas pesametsa kohal tiirutava

kanakulli emaslinnu. Valdavalt on Mäe-Märdi kinnistul tegemist puistudega, kus ulatusliku

kuuse-kooreüraski kahjustuse levimine ei ole tõenäoline.

5(10)

3-23-1675

8.7. Juba haldusasjas nr 3-21-634 jõustunud kohtuotsuses leidis kohus, et Märdi kanakulli

elupaik on toimiv. Mingeid muutusi selles küsimuses peale kohtuasjas nr 3-21-634 jõustunud

kohtulahendit toimunud ei ole. Kaebaja soovib kaebuse kohaselt sanitaarraiet Mäe-Märdi

eraldistel 9 ja 10, mis asuvad Otepää looduspargi Vanamõisa-Restu piiranguvööndis II

kategooria kaitsealuse linnuliigi kanakulli elupaigas (vt Vabariigi Valitsuse 01.12.2016

määrus nr 135 „Otepää looduspargi kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-eeskiri)). Metsaelupaigast

välja jääval alal, Märdi kanakulli elupaigas oli kuuse-kooreüraski kahjustused väiksemad,

kahjustatud olid maksimaalselt 7% puistu tagavarast. Puistud eraldisel 9 ja 10 on oluliseks

ümbritseva metsamassiivi osaks ja vajavad kanakulli elupaigana säilitamist. Arvestades, et

Märdi kanakulli elupaiga kvaliteet on just elupaigas toimunud raiete tõttu madal, võib ka

väikesemahuline surnud ja kahjustatud puude raie lubamine eraldiste 9 ja 10 põhjapoolses

osas seada ohtu elupaiga säilimise. Keskkonnaamet ei saa Märdi kanakulli elupaigas lubada

ka jalal seisvate surnud ja kuuse-kooreüraski kahjustatud puude raiet. Ka juba surnud ja

kahjustatud puud aitavad mõnda aega hoida puistut tihedamana ja kanakullide elupaigana

sobivamana ning aitavad kaasa elustiku mitmekesisusele. Selgelt õigusvastane ja

ettevaatusprintsiibiga vastuolus oleks raie lubamine kaitsealuse linnuliigi elupaigas tema

peamisel pesitsusajal, mil ta on häirimise suhtes kõige tundlikum. Ka Riigikohus on

selgitanud, et keskkonnaasjas toimuv haldusmenetlus peab lisaks uurimispõhimõttele vastama

ka ettevaatuspõhimõttele (vt Riigikohtu otsus nr 3-21-979, p 29).

8.8. Keskkonnaamet on 07.02.2022 kirjaga nr 7-4/22/2442 „Loodusdirektiivi

metsaelupaigatüüpide range kaitse alla võtmine“ teinud Keskkonnaministeeriumile

looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 8 lõike 1 ning § 13 lõike 1 alusel ettepaneku (edaspidi

ettepanek) muuta Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnualadega kattuvate siseriiklike

kaitstavate loodusobjektide kaitsekorda selliselt, et loodusdirektiivi I lisas nimetatud

metsaelupaigatüübid sh vanad loodusmetsad (*9010), oleksid rangelt kaitstud.

Loodusdirektiivi efektiivsemaks rakendamiseks teeb Keskkonnaamet ettepaneku moodustada

Natura 2000 aladega kattuvatele osadele uued sihtkaitsevööndid.

8.9. Kaebajat ei ole ebavõrdselt koheldud. Metsakaitseekspertiisi aktiga nr 100000116442 on

Keskkonnaamet lubanud raiuda Libliku kinnistu (katastritunnus 63601:002:3060) eraldisel 5

(eraldise kogupindala 1,25 ha) kuuse-kooreüraski kahjustuse tõttu hukkunud puistu 0,13 ha

alal tingimusel, et raietöid (sh puidu kokkuvedu) ei teostata kanakulli pesitsusperioodil 01.

märtsist - 31. juulini. Ülejäänud 1,12 ha suurusele eraldise osale Keskkonnaamet raiet ei

määranud. Selgitame, et Iheruse kinnistu (katastritunnus 63601:002:2174) eraldised 1 ja 2 ei

jää Märdi kanakulli elupaika. LKS § 8 lõike 1 ning § 13 lõike 1 kohane ettepanek, muuta

Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnualadega kattuvate siseriiklike kaitstavate

loodusobjektide kaitsekorda selliselt, et loodusdirektiivi Ilisas nimetatud metsaelupaigatüübid

sh vanad loodusmetsad (*9010) ja rohunditerikkad kuusikud (9050), oleksid rangelt kaitstud,

tehti 07.02.2022. Iheruse kinnistu eraldisele nr 1 registreeriti lageraie enne ettepanekut ja

tagasiulatuvalt Keskkonnaamet registrikannet kehtetuks ei tunnista.

8.10.

Vastustaja ei ole metsakaitseekspertiisi akti nr 10000012522 menetlust peatanud.

MKE on metsaressursi arvestuse riiklikus registris registreeritud ning ekspertiis on läbi viidud

ja menetlus lõpetatud.

8.11.

EELIS andmetel vastab Mäe-Märdi kinnistu eraldistel 9 (0,65 ha lõunaosas) ja

eraldisel 10 (0,49 ha lõunaosas) kasvav mets loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi

9010* tunnustele.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

6(10)

3-23-1675

10. Esmalt lahendab kohus menetluslikud küsimused. Kaebaja on taotlenud

alternatiivnõudena menetlusse võtta MKE tuvastamisnõude. Kaebaja õiguste täieliku kaitse

tagamiseks on kaebuse muutmine põhjendatud, mistõttu võtab kohus alternatiivnõudena

tuvastamisnõude menetlusse (HKMS § 49 lg 1).

11. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt

keeldunud kaebajale kuuluval Mäe-Märdi kinnistul, eraldistel 9 ja 10 kuuse-kooreüraski

tõrjeks raiet lubamast.

Tühistamisnõue

12. Kaebaja on vaidlustanud Keskkonnaameti 13.07.2023 MKE nr 10000012522, milles on

antud metsa seisundi hinnang ning tingimused ja soovitused ning sätestatud, et sanitaarraiet ei

määrata (dtl 44). Kohtu hinnangul on MKE puhul tegemist haldusaktiga HMS § 51 lg 1

tähenduses. Kohus jääb menetlusse võtmise määruses toodud seisukoha juurde. Vaidlust ei

saa olla selles, et MKE-ga võib anda raieõiguse selle taotlejale (vt MS § 37 lg 3 p 4 ja § 41 lg

13). Sarnaselt metsateatisega, millega antakse raieõigus või keeldutakse sellest, on ka MKE

haldusakt, kuivõrd sellega samamoodi antakse õigused haldusvälisele isikule või keeldutakse

raieõiguse andmisest (vt MS § 41 lg 1 p 2, HMS § 51 lg 1 ja HMS § 62 lg 5). Ka varasemalt

on kohtupraktikas MKE-d haldusaktina käsitletud (vt Tallinna Halduskohtu 12.12.2022 otsus

nr 3-22-370, p 20). On ilmne, et kui metsaomanik esitab metsakahjustuse teatise ning MS §

42 lg 1 punktist 1 tuleneb omanikule kohustus kaitsta metsa kahjurite ja haiguste, siis on

metsakahjustuse teatise esitamise eesmärgiks raieõiguse saamine. Ning selliselt on mõistnud

seda teatist ka vastustaja, kui leidis, et sanitaarraiet ei määrata. Seetõttu on tühistamisnõue

asjakohane nõue kaebusega taotletava eesmärgi saavutamiseks.

13. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud metsakahjustuse teatise eesmärgiga vältida kuuse-

kooreüraski laialdasemat levikut. Kaebaja on õigesti märkinud, et MS § 42 lg 1 punktist 1

tuleneb metsaomaniku kohustus jälgima metsa seisundit, kaitsma metsa kahjurite ja haiguste,

prahistamise ja tulekahjude eest. Seejuures on MKE-s leitud, et Mäe-Märdi kinnistu eraldisel

9 esineb kuuse-kooreüraski kahjustust; ulatuslikum kahjustus esineb eraldise lõunaosas

metsaelupaigatüübi 9010* alal, kuid leidub kahjustatud puid ka eraldise põhjaosas; eraldisel

10 leidub kuuse-kooreüraski kahjustusi üksikutel puudel valdavalt eraldise lääneservas;

tervete puude hulka on arvestatud kõik elujõulised puud (dtl 44).

14. Vaidlust ei ole ka selles, et Mäe-Märdi kinnistu eraldised 9 ja 10 asuvad Otepää

looduspargis Vanamõisa-Restu piiranguvööndis (vt dtl 44). Tulenevalt kaitse-eeskirja § 15 lg

1 punktist 1 on piiranguvööndis lubatud majandustegevus, arvestades määruses sätestatud

erisusi. Kaitse-eeskirja § 7 lg 1 kohaselt ei kooskõlasta kaitseala valitseja tegevust, mis kaitse-

eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-

eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. Kaitse-eeskirja § 1 lg 1 punkti 2 kohaselt on

Otepää looduspargi kaitse-eesmärgiks mh kaitsta kanakulli elupaika. Sellele on viidatud ka

vaidlusaluses MKE-s. Nõusoleku andmisel ja raieks loa andmisel peab Keskkonnaamet

lähtuma kaitse-eeskirjas sedastatud kaitse-eesmärkidest ja järgima keskkonnaõiguse

põhimõtteid; seega on raie lubamine Keskkonnaameti poolt kaalutlusõiguse alusel tehtav

otsus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 04.12.2023 otsus nr 3-21-552, p 16). Ka käesoleval

juhul tuli vastustajal kaaluda erinevaid huve, sh võimalikke kahjustusi metsale ja tõrjega

kahjulikku mõju kaitstava liigi elupaigale. Vastustaja on õigesti märkinud, et Otepää

looduspark hõlmab nii Otepää linnuala kui ka Otepää loodusala ning kanakull on Otepää

linnuala kaitse-eesmärgiks ja metsaelupaik vanad loodusmetsad 9010* on Otepää loodusala

kaitse-eesmärgiks. Ühtlasi on vastustaja õigesti leidnud, et nii kanakulli elupaiga kui

metsaelupaiga kaitse näol on tegemist kaaluka looduskaitselise avaliku huviga.

7(10)

3-23-1675

15. Kaebaja on leidnud, et Mäe-Märdi kinnistut ei saa käsitleda kanakulli elupaigana ning

lisaks ei ole kanakull pesitsenud seal 18 aastat.

16. Vastustaja 09.02.2021 e-kirja kohaselt on Mäe-Märdi kinnistul pesapaik koodiga -1 856

425 961; pesa on leitud 2002. a ja riikliku röövlinnuseire andmetel pesitses kanakull selles

pesas 2002-2004; keskkonnaregistrisse kanti pesapaik 02.12.2004; pesapaiga määratlemise

aluseks on pesapuu, mille kohta on registrisse kantud neli vaatlust: 1) 2008 (2008. a pesa

asustatud, pesitsust ei tõesta: P. Voolaid ja A. Nurmla); 2) 11.06.2009 (pesa kohendamata;

vaatleja: P. Voolaid, T. Evestus ja A. Nurmla); 3) 12.06.2010 (asustamata; vaatleja T.

Evestus) ning 4) 11.06.2019 (pesa varisenud, pesapuu seisund hea; vaatleja T. Evestus).

Samas e-kirjas on lisatud, et ülalnimetatud pesapaiga ja naabruses pikka aega kasutuses

olevate pesapaikade kaitseks on moodustatud kanakulli elupaik; elupaik koosneb kahest osast:

põhjapoolne pindalaga 8,4 ha (peamiselt Mäe-Märdi kinnistul, KLO9123659) ja lõunapoolne

pindalaga 7,9 ha (peamiselt Vaheri ja Libliku kinnistul, KLO9123660); kanakulli elupaigad

(KLO9123659) on kantud Keskkonnaregistrisse Keskkonnaameti spetsialisti T. Evestus

vaatluste põhjal 21.09.2017 (vt kaebuse lisa 2; dtl 48).

17. Ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2022 otsuses nr 3-21-634 punktis 11 on leitud, et

„[k]anakulli elupaik Mäe-Märdi ja Vaheri kinnistutel on määratud pikaaegse seire, kanakulli

poolt kasutusel olnud pesade ja eksperdi parima teadmise põhjal. Vaatlused pesapaigas on

teostatud igal aastal ja lähtuvalt kogutud vaatlustest on teostatud elupaiga piiritlemine. Märdi

kanakulli elupaik on keskkonnaregistrisse kantud kahe piiritletud elupaigaosana, mis

moodustavad tervikuna ühe elupaiga. Väga pesapaigatruu liigina asustab kanakull sobivat

pesapuistut kaua, isegi mitmete põlvkondade jooksul. Mäe-Märdi kinnistul asunud pesapuu

on 2019. a vaatluse kohaselt varisenud, kuid sama vaatluse käigus registreeriti lõunapoolses

elupaigaosas edukas pesitsus 3 pojaga. /…/ Säilitada on vaja ka põhjapoolse elupaigaosa

senine seisund, kuna seal kasvav vana mets on oma omadustelt kanakulli potentsiaalne

pesamets ja toitumisala.“ Viidatud haldusasjas viidatud kanakulli pesapaik1 Mäe-Märdi

kinnistul on registreeritud Keskkonnaregistris koodiga KLO9123659, nagu ka käesolevas

asjas kõnealune kanakulli pesapaik. Seetõttu on Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht

asjakohane ning kohus lähtub käesoleval juhul sellest, et säilitada tuleb mõlemad elupaigad,

mis on käsitletavad ühtse tervikuna. Seetõttu ei oma tähtsust asja lahendamisel kaebaja väide,

et Mäe-Märdi kinnistul kanakull pesitsenud ei ole. Samuti on ümber lükatud eelnevalt kaebaja

väide, et Mäe-Märdi kinnistut ei saa käsitleda kanakulli pesapaigana.

18. Paljasõnaline on ka kaebaja väide, et sanitaarraie ei mõjuta kanakulli negatiivselt. Nii on

ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2022 otsuses nr 3-21-634 sedastatud, et asjaolust, et Mäe-

Märdi kinnistul on varem raieid lubatud ja Vaheri kinnistu kanakulli pesas on sellest

hoolimata pesitsust jätkatud, ei saa teha järeldust, et raied peavad olema ka edaspidi lubatud

ega saa häirida kanakulli pesitsust ega halvendada tema elupaiga kvaliteeti. Ka

Keskkonnaameti 02.03.2022 korraldusega nr 1-3/22/70 kinnitatud „Kanakulli (Accipiter

gentilis) kaitse tegevuskava kohaselt on peamisteks liiki ohustavateks teguriteks Eestis

pesapaikade hävinemine, toidubaasi vähenemine ning pesitsuaegne häirimine (lk 2)2.

19. Vaidlusalusest MKE-st nähtuvalt on vastustaja esitanud kaalutlused, miks oli

ülekaalukam kanakulli elupaiga kaitse, kui metsa kaitse. Nii on vaidlusaluses MKE-s

selgitatud järgmist: „Ulatuslikum kahjustus esineb eraldise [9] lõunaosas metsaelupaigatüübi

*9010 alal, kuid leidub kahjustatud puid ka eraldise põhjaosas. Eraldisel 10 leidub kuuse-

kooreüraski kahjustusi üksikutel puudel valdavalt eraldise lääneservas. Tervete puude hulka

on arvestatud kõik elujõulised puud. /…/ Kanakulli elupaiga seisundist lähtuvalt mõjutab

kahjustatud ja surnud puude raie eraldiste 9 ja 10 põhjaosas kanakulli elupaika negatiivselt ja

1 Vt Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2022 otsus nr 3-21-634, p 10.

2 https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/looduskaitse/liigikaitse#linnud

8(10)

3-23-1675

seeläbi seab ohtu kaitse-eesmärgiks oleva liigi soodsa seisundi. /…/ Eraldisel 9 ja 10

kasvavad kase enamusega küpsed puistud, mille koosseis ja vanus vastavad kanakulli

elupaiga struktuurile. Keskkonnaameti metsahoiu spetsialisti välitöö andmetel esineb

puistutes küll üraskikahjustusi, kuid segapuistus (mille pesapuuliik on kask) ei ole ulatusliku

üraskikahjustuse levimine tõenäoline. Puistud eraldisel 9 ja 10 on oluliseks ümbritseva

metsamassiivi osaks ja vajavad kanakulli pesapaiga puhveralana säilitamist. Arvestades, et

Märdi kanakulli elupaiga kvaliteet on just elupaigas toimunud raiete tõttu madal, võib ka

väikesemahuline surnud ja kahjustatud puude raie lubamine eraldiste 9 ja 10 põhjapoolses

osas seada ohtu elupaiga säilimise. Ka juba surnud ja kahjustatud puud aitavad mõnda aega

hoida puistu tihedamana ja kanakullile elupaigana sobivamana. Arvestades, et kanakull on

Otepää looduspargi ja Otepää loodusala kaitse-eesmärgiks, siis kahjustatud ja surnud puude

raie eraldiste 9 ja 10 põhjaosas mõjutab kanakulli elupaika negatiivselt ja seeläbi seab ohtu

kaitse-eesmärgiks oleva liigi soodsa seisundi.“ (vt kaebuse lisa 1; dtl-d 44-45). Kohtu

hinnangul on vastutaja esitanud vaidlusaluses MKE-s piisavad kaalutlused, miks raie

lubamine ei ole võimalik ning miks kanakulli kaitse kaalub üles kuuse-kooreüraski tõrje.

Nimelt nähtub vaidlusalusest MKE-st, et kuivõrd kuuse-kooreüraski levik ei ole tõenäoline,

siis on kaalukam avalik huvi kanakulli elupaiga kaitse. Seda, et tegemist on segapuistuga

eraldistel 9 ja 10, kus peapuuliigiks on kask, kinnitab ka metsaregister3.

20. Kaebaja leiab, et vaidlusalune MKE on vastuolus metsa majandamise eeskirja § 22 lg 5

punktiga 1. Viidatud normi kohaselt algatab Keskkonnaamet metsakaitseekspertiisi

metsateatisega või muul viisil laekunud teabe alusel ettekirjutuse tegemiseks metsakahjustuste

ärahoidmiseks ja nende tõkestamiseks. Toodud norm annab õigusliku aluse

metsakaitseekspertiisi algatamiseks ning seejuures tuleb Keskkonnaametil kaaluda, kas teha

ettekirjutus metsakahjustuste ärahoidmiseks või mitte. Vaidlus puudub, et käesoleval juhul on

vastustaja metsaekspertiisi läbi viinud ning kaalutlusõiguse alusel otsustanud, et sanitaarraiet

ei lubata. Kohtu hinnangul ei esine vastuolu metsa majandamise eeskirja § 22 lg 5 punktiga 1.

21. Kaebaja hinnangul ei vasta Mäe-Märdi kinnistu vana loodusmetsa kriteeriumile.

Tegemist on kaebaja paljasõnalise väitega. Vastustaja on esitanud tõendi, mille kohaselt

vastab Mäe-Märdi kinnistu eraldisel 9 (0,65 ha lõunaosas) ja eraldisel 10 (0,49 ha lõunaosas)

kasvav mets nõukogu direktiivi 92/43 EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübile *9010 (vanad

loodusmetsad) tunnustele (vt vastustaja 12.02.2024 menetlusdokumendi lisa 1; dtl 290).

Kohus nõustub vastustaja toodud põhjendustega MKE-s osas, mis puudutavad metsaelupaiga

kaitset ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2).

22. Asjakohatud on kaebaja väited menetluse peatamisest LKS § 8 lg 6 alusel, kuivõrd

vaidlusalusest MKE-st nähtuvalt ei ole vastustaja metsakahjustuse teatise menetlust peatanud.

Haldusmenetlus on lõppenud keelduva haldusakti andmisega. Küll aga sisaldab vaidlusalune

MKE selgitust, et juhul, kui kaebaja esitab MKE-s toodud metsaelupaiga alale metsateatise,

siis peatab Keskkonnaamet metsateatise menetluse LKS § 8 lg 6 alusel.

23. Kohus nõustub vastustajaga, et ebavõrdset kohtlemist ei esine.

24. Metsakaitseekspertiisi aktiga nr 10000011644 on Keskkonnaamet lubanud raiuda Libliku

kinnistu (katastritunnus 63601:002:3060) eraldisel 5 (eraldise kogupindala 1,25 ha) kuuse-

kooreüraski kahjustuse tõttu hukkunud puistu 0,13 ha alal tingimusel, et raietöid (sh puidu

kokkuvedu) ei teostata kanakulli pesitsusperioodil 01. märtsist - 31. juulini; ülejäänud 1,12 ha

suurusele eraldise osale Keskkonnaamet raiet ei määranud (vt vastustaja 20.09.2023

menetlusdokumendi lisa 3; dtl 151). Asjaolus, et Mäe-Märdi kinnistul kuuse-kooreüraski

efektiivne tõrje langes kokku kanakulli pesitsemise ajaga, ei ole poolte vahel vaidlust.

Vastustaja on selgitanud, et Iheruse kinnistu (katastritunnus 63601:002:2174) eraldised 1 ja 2

3 https://register.metsad.ee/#/

9(10)

3-23-1675

ei jää Märdi kanakulli elupaika, mistõttu ei ole tegemist võrreldava olukorraga. Vastupidist ei

ole kaebaja tõendanud.

25. Eeltoodust lähtuvalt on MKE õiguspärane ning tühistamisnõude rahuldamiseks puudub

alus. Kuigi kohus jätab tühistamisnõude rahuldamata ning seetõttu tuleb jätta rahuldamata ka

kohustamisnõue, märgib kohus kohustamisnõude asjakohasuse osas järgmist.

26. Kaebaja on taotlenud vastustaja kohustamist registreerima metsateatis metsaregistris.

Ekslik on vastustaja seisukoht, et kaebaja ei ole metsateatist esitanud, vaid esitatud on

metsakahjustuse teatis. Metsateatis on reguleeritud MS §-s 41. Seejuures eristatakse viidatud

normi esimeses lõikes metsateatist, mis esitatakse kavandatava raie kohta, v.a valgustusraie

(punkt 1) ning metsateatis metsaregistrisse kandmata oluliste metsakahjustuste kohta (punkt

2). Eeltoodust nähtuvalt on metsateatis ka juhul, kui metsakahjustustest tingituna soovitakse

raiet teostada. Asjaolu, et metsakahjustust käsitlev metsateatis on metsateatis MS § 41

tähenduses, kinnitab selgesõnaliselt MS § 41 lg 15. Järelikult on kaebaja esitatud taotlus

asjakohane.

27. Ülaltoodu kokkuvõtteks jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

28. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja

kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks kuludokumente esitanud ei ole, mistõttu

jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)