2-23-2497/64 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 22.03.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-2497

Kohtuasi

X avaldus võlgade ümberkujundamiseks

Vaidlustatud kohtulahendid

Harju Maakohtu 14.09.2023 määrus

Kaebuste esitaja ja liik

Swedbank AS-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Võlausaldajad:

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235)

OK Incure OÜ (registrikood 11542046)

Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline

esindaja KR

Aasnor OÜ (registrikood 14290059)

Credit.ee OÜ (registrikood 11898079)

Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291)

Holm Bank AS (registrikood 14080830)

OÜ GS Core (registrikood 16183586)

Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553)

Osaühing Aaloe Kinnisvara (registrikood 10949372)

Keila Linnavalitsus (registrikood 75014422)

R OÜ (registrikood XXXXXXXX)

Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses esitatud dokumentaalsed

tõendid.

2. Jätta Swedbank AS-i määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 14.09.2023

määrus muutmata.

3. Jätta määruskaebemenetluse kulud Swedbank AS-i kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. X (avaldaja/võlgnik) esitas 14.02.2023 maakohtule maksejõuetusavalduse võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamiseks.

2. Avaldusest nähtuvalt oli võlgnik abielus (varasuhte liik oli ühisvara) ja tal oli kaks

ülalpeetavat last. Võlgnik töötas mittetulundusühingus L peakokana. Tema igakuiseks

sissetulekuks oli palk ligikaudu 1500 eurot (neto), millele lisandusid muud tulud 300 eurot,

kokku 1800 eurot. Igakuiste kulude suurus oli 1800 eurot. Kohustuste suurus erinevatele

võlausaldajatele oli hinnanguliselt 89 304,88 eurot. Võlgnikule kuulus kinnisvara aadressil

RRR ning tegemist oli perekonna elukohaga. Samuti olid võlgnikuga seotud ettevõtted B OÜ,

S OÜ, MTÜ R. Võlgniku abikaasa sissetulek oli 1850 eurot kuus, lisaks sai ta iga kuu

lastetoetust 160 eurot, kokku 2010 eurot kuus.

Võlgniku selgituste kohaselt oli makseraskustesse sattumise peamine põhjus kehvades

finantsotsustes. Enne 2020. aastat võttis ta tarbimislaene (TF Bank, Bondora ja Swedbank) maja

renoveerimiseks. 2020 sügisel võttis võlgnik lisaks mitu laenu investeerimise eesmärgil,

kavatsusega saavutada parem rahaline võimekus ja toimetulek. Võlgnik paigutas laenuraha

krüptovarasse ja alustas sellega kauplemist. Järjest suuremate riskide võtmise tagajärjel kaotas

ta kõik oma investeeringud ja sattus makseraskustesse, kus igakuised kohustused ületasid

sissetulekuid kolmekordselt. Võlgniku selgituste kohaselt suhtles ta kõikide võlausaldajatega

ja jõudis enamikuga kokkuleppele (sõlmis maksegraafikud). Erandiks oli R OÜ, kes ei

nõustunud maksegraafikut sõlmima. Võlgnik töötas tööandja juures 2022. aasta septembrist

suurema koormusega, müüs oma vara (peamiselt väiksemaid hinnalisemad esemeid), palus abi

lähedastelt ja pöördus abi saamiseks võlanõustaja poole. Võlgnik tasus jõudumööda kõikide

võetud kohustuste summast 70%, piiras enda igakuiseid kulutusi ja otsis aktiivselt lisatööd,

kuna töökoormus ja ajakasutus võimaldasid tal teha lisaks palgatööd umbes 0,5 koormusega.

Võlgade ümberkujundamist taotles võlgnik eelkõige sooviga säilitada perele normaalne

toimetulek ja kodu. Võlgnik selgitas, et oli küll antud hetkel makseraskustes, kuid oli kindel, et

makseraskused on ajutist laadi ja ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlusega. Ta oli

veendunud suutlikkuses suurendada oma sissetulekut ja avaldas kohtule, et teeb kõik selleks, et

tagada oma perele edaspidi piisav sissetulek.

Menetluse edasine käik ja võlausaldajate seisukohad

3. Kohus võttis maksejõuetusavalduse menetlusse ning määras usaldusisikuks Martin Krupi.

4. Usaldusisik esitas 20.03.2023 võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisiku hinnangu

kohaselt esines alus algatada võlgade ümberkujundamise menetlus, kuivõrd võlgnik oli

makseraskustes, kuid ei olnud püsivalt maksejõuetu.

5. 22.03.2023 määras kohus võlgnikule võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks

tasutava deposiidi suuruseks 2000 eurot, mis tuli tasuda osamaksetena. Võlgnik täitis

kohtunõude.

6. Kohus algatas 18.05.2023 määrusega võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse ja

määras usaldusisikule tähtaja ümberkujundamiskava esitamiseks.

7. Võlgade ümberkujundamiskava esitati kohtule 05.09.2023. Võlgniku võlausaldajateks olid

Credit.ee OÜ, Eesti Inkasso OÜ, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, Julianus Inkasso OÜ, Holm

Bank AS, Osaühing Aaloe Kinnisvara, Keila Linnavalitsus, Swedbank AS, OK Incure OÜ, R

OÜ, Aasnor OÜ, Aktsiaselts PlusPlus Capital ja OÜ GS Core. Võlgnikul oli kohustusi

võlausaldajate ees kokku 88 870,92 eurot, sellest põhikohustused 74 042,68 eurot ja

kõrvalkohustused 14 828,24 eurot. Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest oli ümberkujundamist

vajavaid nõudeid kokku 59 234,094 eurot. Võlgade ümberkujundamise menetluses olid

ümberkujundamisabinõud eelkõige võlgniku rahaliste kohustuste ümberkujundamine

kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, kohustuse vähendamise ja osadena täitmise teel.

Ümberkujundamiskavas vähendati põhikohustusi 20%. Kõik kõrvalkohustused vähendati

nullini, st kõrvalkohustuste tasumist kavas ette ei nähtud. Ümberkujundamiskava nägi ette

võlausaldajate põhinõuete rahuldamise 80% ulatuses 48 kuu jooksul kokku 59 234,094 euro

ulatuses. Kava täitmise tähtajaks arvestati 3 aastat ja 7 kuud. Kava täitmisel tuli võlgnikul

tasuda esimesel aastal võlausaldajatele kokku igakuiselt 1200 eurot, teisel aastal 1350 eurot,

kolmandal aastal 1500 eurot ning neljandal aastal (7 kuud) 1517,49 eurot.

Kavaga nõustumisest teatasid usaldusisikule Credit.ee OÜ, Eesti Inkasso OÜ, Holm Bank AS,

GS Core OÜ. Kavaga nõustunud võlausaldajate nõudeid oli kokku 66 213,72 eurot (pärast

nõuete ümberkujundamist 42 649,14 eurot). Võlgade ümberkujundamise kavale esitasid

vastuväite TF Bank AB, OK Incure OÜ, Swedbank AS, Aasnor OÜ. Seega vaidlesid kavale

vastu neli võlausaldajat, kelle nõuded moodustasid kokku 22 657,20 eurot (nõude summa pärast

võlgade ümberkujundamise kava 16 584,95 eurot).

Julianus Inkasso OÜ, Aloe Kinnisvara OÜ, Keila Linnavalitsus, R OÜ ja PlusPlus Capital AS

ei esitanud ettenähtud tähtajaks võlgade ümberkujundamise kava osas seisukohta, mistõttu

luges usaldusisik füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 25 lg 1 kohaselt, et

eelnimetatud võlausaldajad nõustusid võlgade ümberkujundamise kavaga.

Eelnevast tulenevalt oli ümberkujundamiskavaga nõustunud võlausaldajaid 69,30% kõigist

võlausaldajatest, kelle nõuded moodustasid 74,50% kõikide võlausaldajate nõuetest.

Usaldusisiku hinnangul tuli lähtuda FiMS § 26 lg-st 2 ja kava kinnitada. Valdav enamus

võlausaldajaid, kelle nõuded moodustasid ligikaudu ¾ kõigi võlausaldajate nõuetest, nõustusid

kava kinnitamisega. Üksi võlausaldaja ei olnud iseenesest kava kinnitamisele vastu, kuid osa

võlausaldajatest soovis kava tähtaja pikendamist ja põhinõuete tasumist suuremas ulatuses.

Maakohtu määrus

8. Maakohus rahuldas maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitas võlgade

ümberkujundamise kava järgmiselt:

I aasta 1200 eurot kuus

Võlausaldaja

Kohustuste

kogusumma/

põhiosa EUR

Aeg,

millest

alates hakatakse

kohustust

tasuma.

Kohustuse

tasumise

sagedus/periood

kuupäev

Kohustuse

täitmiseks

tehtavate

osamaksete

arv / suurus

EUR

Kohustuse

tasumine kokku

esimesel aastal

eurodes

Kõrvalkohustuse ja

põhikohustuse

vähendamise ulatus

Kohustuse

rahuldamise

määr% / kohustuse

täitmise

summa

kokku

Credit.ee OÜ

2411,3/1568,98

Alates

15. oktoober 2023/

kord

kuus/12

kuud/ 15.kp

kuud

x

25,428 eurot

305,136

Kõrvalkohustuse

vähendamine 100%

ja

põhikohustuse

vähendamine 20%

80%

põhiosast

1255,18 eurot

Eesti Inkasso

OÜ

2543,03/

1784,28

Alates

15. oktoober 2023/

kord

kuus/12

kuud/ 15.kp

kuud

x

29,917 eurot

359,004

Kõrvalkohustuse

vähendamine 100%

ja

põhikohustuse

vähendamine 20%

80%

põhiosast

1427,424 eurot

TF Bank AB

(publ.)

Eesti

filiaal

7592,77/

6932,54

Alates

15. oktoober 2023/

kord

kuus/12

kuud/ 15.kp

kuud

x

112,354 eurot

1348,248

Kõrvalkohustuse

vähendamine 100%

ja

põhikohustuse

vähendamine 20%

80%

põhiosast

5546,03 eurot

Julianus

Inkasso

OÜ

(Aktiva

Portfolio AS)

5033,68/

4541,95

Alates

15. oktoober 2023/

kord

kuus/12

kuud/ 15.kp

kuud

x

73,610 eurot

883,32

Kõrvalkohustuse

vähendamine 100%

ja

põhikohustuse

vähendamine 20%

80%

põhiosast

3633,56 eurot

Julianus

Inkasso

OÜ

(Aktiva

Finants OÜ)

2102,93/

2102,93

Alates

15. oktoober 2023/

kord

kuus/12

kuud/ 15.kp

kuud

x

34,081 eurot

408,972

Kõrvalkohustuse

vähendamine 100%

ja

põhikohustuse

vähendamine 20%

80%

põhiosast

1682,34 eurot

Julianus

Inkasso

OÜ

(Ühisteenused

AS)

152,81/80

Alates

15. oktoober 2023/

kord

kuus/12

kuud/ 15.kp

kuud

x

1,296 eurot

15,552

Kõrvalkohustuse

vähendamine 100%

ja

põhikohustuse

vähendamine 20%

80% põhiosast 64

eurot

Holm

Bank

AS

9752,57/

8687,32

Alates

15. oktoober 2023/

kord

kuus/12

kuud/ 15.kp

kuud

x

140,794 eurot

1689,528

Kõrvalkohustuse

vähendamine 100%

ja

põhikohustuse

vähendamine 20%

80%

põhiosast

6949,85 eurot

Osaühing

Aaloe

Kinnisvara

3500/3000

Alates

15. oktoober 2023/

kord

kuus/12

kuud/ 15.kp

kuud

x

48,620 eurot

583,44

Kõrvalkohustuse

vähendamine 100%

ja

põhikohustuse

vähendamine 20%

80%

põhiosast

2400 eurot

Keila

Linnavalitsus

364/364

Alates

15. oktoober 2023/

kord

kuus/12

kuud/ 15.kp

kuud

x

5,899 eurot

70,788

Kõrvalkohustuse

vähendamine 100%

ja

põhikohustuse

vähendamine 20%

80%

põhiosast

291,20 eurot

Swedbank AS

6733,35/

6655,40

Alates

15. oktoober 2023/

kord

kuus/12

kuud/ 15.kp

kuud

x

107,863 eurot

1294,356

Kõrvalkohustuse

vähendamine 100%

ja

põhikohustuse

vähendamine 20%

80%

põhiosast

5324,32 eurot

OK Incure OÜ

7762,40/

6697,01

Alates

15. oktoober 2023/

kord

kuus/12

kuud/ 15.kp

kuud

x

108,537 eurot

1302,444

Kõrvalkohustuse

vähendamine 100%

ja

põhikohustuse

vähendamine 20%

80%

põhiosast

5357,60 eurot

R OÜ

125,02/

7465,21

Alates

15. oktoober 2023/

kord

kuus/12

kuud/ 15.kp

kuud

x

120, 987 eurot

1451,844

Kõrvalkohustuse

vähendamine 100%

ja

põhikohustuse

vähendamine 20%

80%

põhiosast

5972,16 eurot

Aasnor OÜ

568,68/446,26

Alates

15. oktoober 2023/

kord

kuus/12

kuud/ 15.kp

kuud

x

7,232 eurot

86,784

Kõrvalkohustuse

vähendamine 100%

ja

põhikohustuse

vähendamine 20%

80% põhiosast 357

eurot

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

8500,25/6458,0

Alates

15. oktoober 2023/

kord

kuus/12

kuud/ 15.kp

kuud

x

104,664 eurot

1255,968

Kõrvalkohustuse

vähendamine 100%

ja

põhikohustuse

vähendamine 20%

80%

põhiosast

5166,44 eurot

OÜ GS Core

728,13/17

258,74

Alates

15. oktoober 2023/

kord

kuus/12

kuud/ 15.kp

kuud

x

279,710 eurot

3356,52

Kõrvalkohustuse

vähendamine 100%

ja

põhikohustuse

vähendamine 20%

80%

põhiosast

13806,99 eurot

Kokku

870,92/

74 042,68

411,904

eurot

59 234,094 eurot

II aasta 1350 eurot kuus

III aasta 1500 eurot kuus

Võlausaldaja nimi

Kohustuse täitmise

sagedus/ periood,

kuupäev

Kohustuse

täitmiseks tehtavate

osamaksete arv /

suurus

Kohustuse

tasumine kokku

teisel aastal

eurodes

Kohustuse täitmise summa

kokku eurodes

Credit.ee OÜ

Kord kuus/12 kuud/

15.kp

12 kuud x 31,785

eurot

381,42

1255,18

Eesti Inkasso OÜ

Kord kuus/12 kuud/

15.kp

12 kuud x 36,146

eurot

433,752

1427,424

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

Kord kuus/12 kuud/

15.kp

12 kuud x 140,443

eurot

1685,316

5546,03

Julianus Inkasso OÜ (Aktiva

Portfolio AS)

Kord kuus/12 kuud/

15.kp

12 kuud x 92,013

eurot

1104,156

3633,56

Julianus Inkasso OÜ (Aktiva

Finants OÜ )

Kord kuus/12 kuud/

15.kp

12 kuud x 42,602

eurot

511,224

1682,34

Julianus Inkasso OÜ

Kord kuus/12 kuud/

12 kuud x 1,620

19,44

Võlausaldaja

Kohustuse täitmise

sagedus/ periood,

kuupäev

Kohustuse

täitmiseks tehtavate

osamaksete arv /

suurus

Kohustuse

tasumine kokku

teisel aastal

eurodes

Kohustuse täitmise summa

kokku eurodes

Credit.ee OÜ

Kord kuus/12 kuud/

15.kp

12 kuud x 28,606

eurot

343,272

1255,18

Eesti Inkasso OÜ

Kord kuus/12 kuud/

15.kp

12 kuud x 32,532

eurot

390,384

1427,424

TF Bank AB (publ.) Eesti filial

Kord kuus/12 kuud/

15.kp

12 kuud x 126,399

eurot

1516,788

5546,03

Julianus Inkasso OÜ (Aktiva

Portfolio AS)

Kord kuus/12 kuud/

15.kp

12 kuud x 82,812

eurot

993,744

3633,56

Julianus Inkasso OÜ (Aktiva

Finants OÜ)

Kord kuus/12 kuud/

15.kp

12 kuud x 38,342

eurot

460,104

1682,34

Julianus Inkasso OÜ

(Ühisteenused AS)

Kord kuus/12 kuud/

15.kp

12 kuud x 1,458

eurot

17,496

Holm Bank AS

Kord kuus/12 kuud/

15.kp

12 kuud x 158,93

eurot

1900,716

6949,85

Osaühing Aaloe Kinnisvara

Kord kuus/12 kuud/

15.kp

12 kuud x 54,698

656,376

2400

Keila Linnavalitsus

Kord kuus/12 kuud/

15.kp

12 kuud x 6,636

eurot

79,632

291,20

Swedbank AS

Kord kuus/12 kuud/

15.kp

12 kuud x 121,346

eurot

1456,152

5324,32

OK Incure OÜ

Kord kuus/12 kuud/

15.kp

12 kuud x 122,104

eurot

1465,248

5357,60

R OÜ

Kord kuus/12 kuud/

15.kp

12 kuud x 136,111

eurot

1633,332

5972,16

Aasnor OÜ

Kord kuus/12 kuud/

15.kp

12 kuud x 8,136

eurot

97,632

Aktsiaselts PlusPlus Capital

Kord kuus/12 kuud/

15.kp

12 kuud x 117,748

eurot

1412,976

5166,44

OÜ GS Core

Kord kuus/12 kuud/

15.kp

12 kuud x 314,674

eurot

3776,088

13806,99

KOKKU

16199,94

59234,094

(Ühisteenused AS)

15.kp

eurot

Holm Bank AS

Kord kuus/12 kuud/

15.kp

12 kuud x 175,992

eurot

2111,904

6949,85

Osaühing Aaloe Kinnisvara

Kord kuus/12 kuud/

15.kp

12 kuud x 60,775

eurot

729,30

2400

Keila Linnavalitsus

Kord kuus/12 kuud/

15.kp

12 kuud x 7,374

eurot

88,488

291,20

Swedbank AS

Kord kuus/12 kuud/

15.kp

12 kuud x 134,829

eurot

1617,948

5324,32

OK Incure OÜ

Kord kuus/12 kuud/

15.kp

12 kuud x 135,671

eurot

1628,052

5357,60

R OÜ

Kord kuus/12 kuud/

15.kp

12 kuud x 151,234

eurot

1814,808

5972,16

Aasnor OÜ

Kord kuus/12 kuud/

15.kp

12 kuud x 9,040

eurot

108,40

Aktsiaselts PlusPlus Capital

Kord kuus/12 kuud/

15.kp

12 kuud x 130,831

eurot

1569,972

5166,44

OÜ GS Core

Kord kuus/12 kuud/

15.kp

12 kuud x 349,637

eurot

4195,644

13806,99

KOKKU

17999,82

59234,094

IV aasta (7 kuud) 1517,49 eurot kuus

Võlausaldaja nimi

Kohustuse tasumise

periood

Kohustuse

täitmiseks tehtavate

osamaksete arv /

suurus

Kohustuse

tasumine kokku

teisel aastal

eurodes

Kohustuse täitmise summa

kokku eurodes

Credit.ee OÜ

Kord kuus/7 kuud/

15.kp

7 kuud x 32,156

eurot

225,092

1255,18

Eesti Inkasso OÜ

Kord kuus/7 kuud/

15.kp

7 kuud x 36,568

eurot

255,976

1427,424

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

Kord kuus/7 kuud/

15.kp

7 kuud x 142,081

eurot

994,567

5546,03

Julianus Inkasso OÜ (Aktiva

Portfolio AS)

Kord kuus/7 kuud/

15.kp

7 kuud x 93,086

eurot

651,602

3633,56

Julianus Inkasso OÜ (Aktiva

Finants OÜ )

Kord kuus/7 kuud/

15.kp

7 kuud x 43,099

eurot

301,693

1682,34

Julianus Inkasso OÜ

(Ühisteenused AS)

Kord kuus/12 kuud/

15.kp

7 kuud x 1,640 eurot

11,48

Holm Bank AS

Kord kuus/7 kuud/

15.kp

7 kuud x 178,045

eurot

1246,315

6949,85

Osaühing Aaloe Kinnisvara

Kord kuus/7 kuud/

15.kp

7 kuud x 61,484

eurot

430,388

2400

Keila Linnavalitsus

Kord kuus/7 kuud/

15.kp

7 kuud x 7,460 eurot

52,22

291,20

Swedbank AS

Kord kuus/7 kuud/

15.kp

7 kuud x 136,401

eurot

954,807

5324,32

OK Incure OÜ

Kord kuus/7 kuud/

15.kp

7 kuud x 137,254

eurot

960,778

5357,60

R OÜ

Kord kuus/7 kuud/

15.kp

7 kuud x 152,998

eurot

1070,986

5972,16

Aasnor OÜ

Kord kuus/7 kuud/

15.kp

7 kuud x 9,146 eurot

64,022

Aktsiaselts PlusPlus Capital

Kord kuus/7 kuud/

15.kp

7 kuud x 132,357

eurot

926,499

5166,44

OÜ GS Core

Kord kuus/7 kuud/

15.kp

7 kuud x 353,715

eurot

2476,005

13806,99

KOKKU

10622,43

59234,094

Kohtu hinnangul oli võlgniku hinnang ja soov võlgade ümberkujundamise menetluse

algatamiseks ja ümberkujundamiskava kinnitamiseks kohases vastavuses tema varalise

olukorra ja võimalustega. Võlgnik töötas endale kuuluvas ettevõttes, teenis igakuiselt töötasu

1816 eurot, piiras enda igakuiseid kulutusi ja otsis aktiivselt lisatööd. Võlgade

ümberkujundamist taotles võlgnik eelkõige sooviga säilitada oma kodu ja pere elamine.

Võlgnik selgitas, et ta oli makseraskustes, kuid oli kindel, et raskused on ajutist laadi ja

ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlusega. Ta oli veendunud võimekuses oma

sissetulekut suurendada ja avaldas kohtule, et teeb kõik selleks, et tagada oma perele edaspidi

piisav sissetulek, sh tasuda oma kohustused. Võlgniku selgituste kohaselt tasus ta seni

jõudumööda kõikide võetud kohustuste summast 70%. Ümberkujundamiskavas märkis

usaldusisik, et võlgniku sissetulek võimaldas tasuda kohustusi nii, et võlausaldajate põhinõuded

rahuldatakse 80% ulatuses 48 kuu jooksul 59 234,94 euro ulatuses. Arvestades võlgade

ümberkujundamise menetluses esitatud andmeid, oli kohus seisukohal, et võlgnik on kohane

isik taotlemaks võlgade ümberkujundamise menetlust.

Asja materjalidest nähtuvalt esitas ümberkujundamiskavale vastuväiteid neli võlausaldajat,

kelle nõuded moodustasid kokku 22 657,20 eurot. Kavaga nõustunud võlausaldajate nõudeid

oli ümberkujundamiskava kohaselt kokku 66 213,72 eurot, kelle nõuded võlgade

ümberkujundamiskavas pärast nõuete ümberkujundamist olid kokku 42 649,14 eurot. Seega oli

ümberkujundamiskavaga nõustunud võlausaldajaid 69,30% kõigist võlausaldajatest, kelle

nõuded moodustasid 74,50% kõikide võlausaldajate nõuetest. Kohtu hinnangul oli võlgade

ümberkujundamine põhjendatud, arvestades seejuures poolte õigustatud huve ja õigusi.

Esitatud ümberkujundamiskava alusel ei koheldud ühtegi võlausaldajat oluliselt halvemini

võrreldes teiste võlausaldajatega. Kohus pidas kohaseks lähenemist, et kõigi võlausaldajate

nõuded rahuldatakse 80% ulatuses ja kõrvalnõuded jäävad rahuldamata.

Kohus hindas FiMS § 26 lg 4 alusel, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada

võlausaldajate nõudeid pankrotimenetluses võrreldes võlgade ümberkujundamiskavas

ettenähtuga. Võlgnik oli valmis eraldama võlgade tasumiseks esimesel aastal kokku igakuiselt

1200 eurot, teisel aastal kokku igakuiselt 1350 eurot, kolmandal aastal igakuiselt 1500 eurot ja

neljandal aastal (7 kuud) igakuiselt 1517,49 eurot. Mittearestitav miinimumpalk oli määruse

tegemise ajal 725 eurot kuus. Seega oleks võlgniku sissetulekust kuulunud võrreldavas

pankrotimenetluses täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 alusel arestimisele 1091 eurot

kuus, millest pankrotimenetlusele järgneval kohustustest vabastamise perioodil tuleks

võlgnikul võlgade katteks loovutada 818,25 eurot kuus (75% arestitavast sissetulekust). Kohus

märkis, et arestitava summa suurus väheneks kahe alaealise ülalpeetava lapse arvelt veelgi.

Samuti lisanduksid pankrotimenetluses võlgniku kohustustele võlausaldajate ees ka

pankrotimenetluse kulud. Seega oleks prognoositav, et võlgniku pankrotimenetluses koguneks

võlausaldaja nõuete katteks oluliselt vähem vahendeid kui võlgade ümberkujundamise

menetluses. Eelnevast tulenevalt oli võlgniku tegevus eesmärgiga tasuda oma kohustusi kõigile

võlausaldajale neid võrdselt koheldes vastutustundlik ja võimaldas vältida võlgniku

pankrotimenetlust,

säilitada

võlgniku

eluase

ja

tasuda

võlausaldajatele

võlgasid.

Ümberkujundamiskava kohaselt maksaks võlgnik kõigile võlausaldajatele 80% nende

põhinõuetele vastavast summast, s.o kokku 59 234,094 eurot ja seeläbi välditakse

pankrotimenetlust. Eeltoodust tulenevalt kuulus ümberkujundamiskava kinnitamisele.

Käesolevas menetluses oli tagatud võlausaldajatele nende põhinõuete laekumine kohtu poolt

kinnitatud ümberkujundamiskava alusel ja tähtaja jooksul. Oli ilmne, et võlgnik ei suutnud

tasumata jäänud kohustusi tasuda võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata ja FiMS

§ 21 lg 1 loetletud võimalusi kasutamata. Võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine

oli põhjendatud ja võlgade ümberkujundamiskava tuli kinnitada. Võlgniku puhul ei esinenud

FiMS § 19 lg-s 3 loetletud eeldusi, mille puhul oleks alust kaaluda võlgade ümberkujundamise

menetluse algatamata jätmist. Maakohus kinnitas võlgniku võlgade ümberkujundamise kava

FiMS § 26 lg 2 alusel.

Võlausaldaja määruskaebus

13. Võlausaldaja Swedbank AS esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse

tühistada ja jätta võlgniku ümberkujundamiskava esitatud kujul kinnitamata. Alternatiivselt

palus võlausaldaja muuta kava selliselt, et võlgnik tasub võlausaldajatele kogu põhiosa.

Kohus ei teinud võlausaldajatele ettepanekut vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise

osas tõendeid esitada või usaldusisikul neid koguda, ei kontrollinud asjaolusid sisuliselt ja pani

oletuslikult kõik võlausaldajad ühte patta. Seega ei olnud välistatud, et asjaolusid kontrollimata

ja tõendeid kogumata/hindamata, kohtles kohus võlausaldajaid ebavõrdselt. Võlausaldajate

käitumine vastutustundliku laenamise osas võis olla erinev. Välistatud ei olnud, et võlgniku

maksevõime halvenemine tekkis põhjusel, et ajaliselt viimased laenuandjad ei kontrollinud

maksevõimet piisavalt või ei avaldanud võlgnik õiget teavet oma maksekohustuste kohta.

Antud juhul tegi maakohus vastavas osas üldise järelduse. Kava kohtles halvemini neid

võlausaldajaid, kes järgisid vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus ei selgitanud

võlausaldajatele, et neil on võimalik tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist.

Mh oleks vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine seadusest tulenevalt mõjuv põhjus

eelistada üht võlausaldajat teise ees.

Maakohus jättis kava täitmise perspektiivikuse hindamata ning kinnitas kava, mis põhines

võlgniku tõendamata sissetuleku suurusel. Menetluses puudusid tõendid selle kohta, et võlgnik

teenib iga kuu 1816 eurot. Arvestades, et kinnitatud kava kohaselt tuli võlgnikul esimesel aastal

tasuda 1200 eurot ja järgnevatel aastatel rohkem, ei olnud võlgnik võimeline kava täitma.

Võlgniku väited lisasissetuleku teenimise osas olid üldsõnalised ja määrusest ei selgunud, mille

alusel pidas kohus kava täitmist perspektiivikaks. Kohus ei saanud kinnitada kava, mille aluseks

olevad asjaolud on ebaselged ja tõendamata või mis ei võimalda kavajärgset kohustust kohaselt

täita.

Maakohus hindas võlgade ümberkujundamise menetluse ja pankrotimenetluse võrdluses vaid

võlgniku sissetulekuga seonduvat, jättes arvesse võtmata võlgniku muu vara, sh kinnisvara.

Võlgnik omas ühisvarana kinnisvara, sõidukit ja mesindusinventari. Eeldusel, et ühisvaraks

olev kinnisvara jaguneb omanike vahel võrdsetes osades, omas võlgnik ainuüksi kinnisvara

näol vara enam kui 100 000 euro ulatuses, mis ületas kohustuste kogusummat. Olukorras, kus

võlgnik omas vara rohkem, kui tal oli täitmata kohustusi, ei olnud põhjendatud põhinõude

vähendamine ja sellega võlausaldajate huvide kahjustamine. Sellist võlausaldajate õiguste riivet

maakohus ei hinnanud ega põhjendanud.

Määrusest ei nähtunud, millistele asjaoludele tuginedes pidas kohus põhjendatuks kinnitada

kava, mille kohaselt võlausaldajate nõudeid, sh põhinõudeid vähendatakse ning kava periood

on vaid kolm aastat ja seitse kuud. Seadus ei näe võlgade ümberkujundamise menetluses ette

miinimum- ja maksimumtähtaega kohustuste täitmise tähtaja pikendamisel. Olukorras, kus

võlgnik omaks igakuist sissetulekut 1816 eurot, suudaks ta 1234 euro suuruse maksega tasuda

kogu põhivõla 60 kuu jooksul, mis ei olnud ebamõistlikult või põhjendamatult pikk periood

arvestades võetud kohustuste hulka, võlausaldajate huve ja vara säilimist. Kohus pidi nõuete

ümberkujundamisel hindama ja kaaluma asjakohaseid võlgade ümberkujundamise viise.

Võlgade ümberkujundamine ei pidanud alati tähendama mh põhikohustuste vähendamist.

Kohtu vastav otsus peab olema proportsionaalne ja ümberkujundamisel saab piirduda vaid

osaliste piirangutega. Võlausaldaja hinnangul oli antud juhul piisav kõrvalnõuete kustutamine

ja

põhiosa

tasumise

tähtaja

pikendamine.

Põhikohustuse

vähendamine

võlgade

ümberkujundamise raames ei tohtinud saada reegliks ja seda eriti olukordades, kus

põhikohustuse täitmine on mõistlikult teostatav.

Menetluse edasine käik

14. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis menetlusosalistele tähtaja sellele

vastamiseks.

15. Usaldusisik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Võlgnik

määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hinnangul oli

määruskaebus põhjendatud ja kuulus rahuldamisele. Credit.ee OÜ palus jätta määruskaebuse

rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ülejäänud võlausaldajad määruskaebuse osas

seisukohta ei esitanud.

16. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

17. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja asja materjalidega, leiab, et määruskaebus

tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659).

Määruskaebemenetluses kantud menetluskulud jäävad määruskaebuse esitaja kanda.

Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus võlgade ümberkujundamiskava kinnitamisel

materiaal- ega menetlusõiguse norme, mis tooks kaasa maakohtu määruse tühistamise.

18. TsMS § 662 lg 3 sätestab, et määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid. Seega võtab ringkonnakohus määruskaebemenetluses esitatud tõendid asja

materjalide juurde.

19. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida

pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud

huve (FiMS § 2 lg 3). Seega otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või kinnitamata

jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seadus lubab maksetähtaja edasilükkamist,

ositi makseid ja võla vähendamist ning kohtul on kaalutlusõigus, milliseid meetmeid kasutada.

20. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ümberkujundamiskava kinnitamisel arvestanud nii

võlgniku kui ka võlausaldajate huve ja leidnud põhjendatult, et võlgade ümberkujundamiskava

tuleb kinnitada. Kohus on huvide kaalumisel õigesti arvestanud võlgniku majanduslikku seisu,

sh tema kohustuste mahtu ja seda, et võlgnik töötab ja saab sissetulekut. Võlgnik oli valmis

tegema suuri jõupingutusi makseraskuste ületamiseks, sh maksma iga kuu märkimisväärse osa

oma sissetulekust võlausaldajatele. Kõik võlausaldajad tegutsevad laenuandjatena oma

majandus- ja kutsetegevuses ning nende majandustulemusi ei muuda see, kui võlgnik tagastab

laenatud raha väiksemas summas. Tagatiseta laenude andmisega kaasneb võlausaldajatele

äririsk, mille realiseerumisega peavad võlausaldajad arvestama.

21. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

22. Määruskaebuse esitaja väitel ei hinnanud maakohus, kas võlgnikule laenu andnud

võlausaldajad järgisid vastutustundliku laenamise põhimõtet ja seetõttu kohtles kava halvemini

neid võlausaldajaid, kes seda põhimõtet järgisid.

Ringkonnakohus märgib, et üldjuhul saab eeldada, et krediidiandjad järgivad vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Kui võlgnik või usaldusisik ei too esile selliseid asjaolusid, mis võivad

eelneva ümber lükata, siis saab maakohus lähtuda eeldusest, et võlausaldajad on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (TrtRnKm 17.04.2023, 2-22-14247, p 13.2.). Käesolevas

asjas ei tuginenud võlgnik avaldust esitades vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele

ning ringkonnakohtu hinnangul ei too määruskaebuse esitaja sellekohased väited kaasa

maakohtu määruse tühistamist. Samuti toob kohus esile, et võlgniku kohustuste tabeli kohaselt

(tl 7) sai võlgnik määruskaebuse esitajalt laenu 25.03.2021. Seega oli Swedbank AS-ilt saadud

laen üks võlgniku viimaseid võetud laene. Eeltoodust tulenevalt olid põhjendamatud

määruskaebuse esitaja väited selle kohta, et võlgniku maksevõime halvenemine tekkis põhjusel,

et ajaliselt viimased laenuandjad ei kontrollinud maksevõimet piisavalt ning ei järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlausaldajate võrdne kohtlemine on tagatud sellega, et

kõikide võlausaldajate kõrvalnõuded jäävad rahuldamata ja põhinõuded rahuldatakse 80%

ulatuses.

23. Samuti tõi Swedbank AS määruskaebuses välja, et maakohus jättis hindamata kava täitmise

perspektiivikuse.

Ringkonnakohus märgib, et võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku

makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Asja materjalidest nähtub, et võlgnik on

motiveeritud kava täitma. Kavas esitatud andmete kohaselt töötab võlgnik peakokana MTÜ-s

L ning tema keskmine netotöötasu kuus on 1516 eurot, millele lisandub autokompensatsioon

300 eurot kuus. Võlgnik on abielus ja tal on neli last, kellest kaks on alaealised (tl 116).

Võlgnikule kuulub kinnisvara aadressil RRR. Kinnistu on võlgniku perekonna elukoht ja ta

soovib seda säilitada. Nii võlgnik kui tema abikaasa on avaldanud valmisolekut täiendava tööga

panustamiseks, et suurendada sissetulekuid, mille arvel ümberkujundamiskava täita. Võlgnik

on alates 2022. aasta septembrist teinud tööandja juures suurema koormusega (1,5) tööd, et

võetud kohustused tasuda. Võlgnik soovib tagada oma perele stabiilse sissetuleku ja

toimetuleku. Samuti toetavad võlgniku lähedased teda rahaliselt. Kava kohaselt tuleb

võlausaldajatele esimesel aastal tasuda igakuiselt 1200 eurot, teisel aastal 1350 eurot,

kolmandal aastal 1500 eurot ja neljandal aastal (7 kuud) 1517,49 eurot. Arvestades võlgniku

varalist seisundit on kohus seisukohal, et kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade

ümberkujundamiskava on täidetav, see on koostatud võlgniku maksevõimest lähtudes ning

makseraskuste ületamiseks on kohaldatud kolme FiMS § 21 lg-s 1 ette nähtud

ümberkujundamisabinõud, et kava täitmine oleks võlgnikule jõukohane.

24. Määruskaebuse esitaja hinnangul jättis maakohus kava kinnitamisel arvesse võtmata

võlgnikule kuuluva muu vara, sh kinnisvara. Võlausaldaja hinnangul ei olnud põhjendatud

kohustuste vähendamine olukorras, kus võlgnik omas rohkem vara kui tal oli kohustusi.

FiMS § 27 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata käesoleva

seaduse § 26 lõigetes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui võlgnik ei ole makseraskustes või need

on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara

realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või

võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Antud juhul ei ole tegemist

FiMS § 27 lg 1 p-s 1 toodud olukorraga. Vaidlus puudub selles, et võlgnik on makseraskustes.

Võlgnik on võtnud mitmeid laene, mille tasumine käib talle üle jõu. Samas on võlgnikul olemas

kindel igakuine sissetulek ja võimalus ning soov teenida lisasissetulekut, mille arvel võlgasid

vähendada. Sellises olukorras ei saa võlgnikult mõistlikult eeldada, et ta võõrandab võlgade

katteks kinnisvara, mis on ühtlasi tema ja ta pere eluase. Käesoleval juhul oli mõistlik ja

põhjendatud anda võlgnikule võimalus täita võlgade ümberkujundamiskava ja ületada

makseraskused teenitava sissetuleku arvel ilma vara võõrandamata.

25. Määruskaebuse esitaja tõi välja, et antud juhul oli võlgade ümberkujundamise viis

ebaproportsionaalne, kuivõrd võlgade ümberkujundamine ei pidanud alati tähendama

põhikohustuse vähendamist. Võlausaldaja soovis põhikohustuse täitmist täies ulatuses ning

antud juhul oli tema hinnangul piisav meede kõrvalnõuete kustutamine ja põhiosa tasumise

tähtaja pikendamine. Samuti ei olnud kaebuse esitaja hinnangul põhjendatud piirata menetluse

pikkust kolme või viie aastaga ja kohaldada tuli maksimaalset seaduses sätestatud

aegumistähtaega, mis on 10 aastat.

FIMS § 21 lg 1 sätestab, et võlgade ümberkujundamise menetluses võimaldatakse võlgnikule

rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena

täitmise või kohustuse vähendamise teel. Ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine

ei välista teise meetme kasutamist, sh sama nõude puhul. Seega on tegemist

ümberkujundamisabinõudega, mida on võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada

ning millega jäetakse võlgnikule vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks

kõige õiglasema lahenduse leidmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on antud asjas valitud

abinõud võlgnikul tekkinud makseraskuste ületamiseks õiglased ja sobivad, võttes arvesse

võlgniku sissetuleku suurust ja ühtlasi võlausaldajate õigustatud huvisid ja õigusi nõude

rahuldamisel.

Samuti ei pea ringkonnakohus põhjendatuks pikendada ümberkujundamiskava täitmise

perioodi, et võlausaldajate põhinõuded saaksid rahuldatud täies ulatuses. Maakohus hindas

võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatust pankroti väljakuulutamise korral ja leidis, et

ümberkujundamiskava kinnitamisel saavad võlausaldajate nõuded rahuldatud oluliselt

suuremal määral. Samuti hindas kohus võlgniku majanduslikku seisundit ja tema võimekust

ümberkujundamiskava täita. Antud juhul säilitab ümberkujundamiskava makseperioodi pikkus

võlgniku huvi täita kava, et vältida pankrotimenetlust. Seadusandja on teadlikult jätnud

ümberkujundamiskava tähtaja FiMS-is sätestamata, et kohtul oleks suurem kaalutlusruum, et

arvestada iga juhtumi asjaolusid. Kuna seadus ei näe ette, kava tähtaega, siis on

ümberkujundamiskava pikkus maakohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub

vaid siis, kui diskretsiooni piire on rikutud (TrtRnKm 03.05.2023, 2-22-14858, p 12.4.3.;

TrtRnKm 17.04.2023, 2-22-14247, p 16.2.; TrtRnKm 29.06.2023, 2-22-12019, p 18.3).

Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus antud juhul diskretsiooni piire.

Asjakohane ei ole ka ümberkujundamiskava tähtaja võrdlus aegumistähtajaga. Võlgade

ümberkujundamise menetluse eesmärk on säilitada võlgniku motiveeritus kava täitmise nimel

maksimaalselt pingutada, et vältida pankroti väljakuulutamist. Seega peab kinnitatav

ümberkujundamiskava olema võlgnikku motiveeriv. Võlgniku eesmärk naasta pärast kava

täitmist tavapärasesse ellu ja tarbida edaspidi oma sissetulekut ise, peab olema tema jaoks

hoomatavas kauguses (TrtRnKm 03.05.2023, 2-22-14858, p 12.4.3.; TrtRnKm 17.04.2023, 2-

22-14247, p 16.2). Käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades võib 3 aasta ja 7 kuulist perioodi

pidada mõistlikuks.

26. Ringkonnakohus märgib, et FiMS § 36 lg 1 kohaselt võib võlgnik, usaldusisik või

võlausaldaja asjaolude muutumise korral, iseäranis kui võlgniku varaline seisund oluliselt

muutub või võlgniku ilmnenud tegelik varaline seisund erineb oluliselt kohtule esitatud

andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja

muutmiseks. Samuti võib ümberkujundamiskava muuta, kui mõne nõude kehtivuse või suuruse

kohta on tehtud kohtulahend. Ümberkujundamiskava tühistamise alused sätestab FiMS § 41,

mille lg 2 p 1 kohaselt tühistatakse ümberkujundamiskava mh siis, kui võlgnik ei täida

ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral.

27. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluses kantud

menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuivõrd asja materjalidest ei

nähtu, et teised menetlusosalised oleksid määruskaebemenetluses menetluskulusid kandnud,

puuduvad hüvitatavad menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)