2-23-16677/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Kohtujurist Karolin Kirss Määruse tegemise aeg ja koht 22.03.2024.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-16677 Tsiviilasi X hagi Y vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja seaduslik esindaja: C Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aldo Vassar (e-post aldo.vassar@lindeberg.legal) Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Olavi Järve (e-post olavi.jarve@austalu.ee)

Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada X ja Y vahel tsiviilasjas 2-23-16677 sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. Xle ülalpidamise andmiseks kohustub Y võõrandama Xle tasuta 1/3 mõttelist osa korteriomandist asukohaga XXX (registriosa xxxxxxxx) ja

1.2. tasuma täiendavalt igakuiselt elatist X täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuva elatise perioodi 24.11.2022-24.11.2023 eest.

1.3. Y tasub Xle igakuiselt elatist 250 eurot kuus alates käesoleva kohtumääruse tegemisest kuni X täisealiseks saamiseni iga kuu 10. kuupäevaks lapse seadusliku esindaja C arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXX.

1.4. Y kohustub tasuma tagasiulatuva elatise perioodi 24.11.2022-24.11.2023 eest hüvitisena eurot hiljemalt 11.09.2031 C arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXX. Makse selgituseks tuleb märkida „tagasiulatuv elatis“.

1.5. X ja Y lepivad kokku Yle kuuluva 1/3 mõttelise osa korteriomandist asukohaga XXX (registriosa xxxxxxxx) omandi üleandmises Xle.

1.6. Y lubab ja X palub kustutada kinnistusregistri registriosast xxxxxxxx senine kanne, mille kohaselt Y on 1/3 mõttelise osa korteriomandist asukohaga XXX omanik, ning tema asemel 1/3 mõttelise osa omanikuna sisse kanda X. Tahteavaldused on antud käesoleva kohtumäärusega kinnitatava kompromissiga.

2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-23-16677 X hagis Y vastu elatise nõudes. Edasikaebamise kord Määruse peale võib vastavalt poolte kokkuleppele esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on X hagi Y vastu elatise nõudes. 26.02.2024 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada. Pooled on jõudnud kokkuleppele ja soovivad menetluse lõpetamist. Pooled leppisid kokku, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega kompromissi kinnitavale määrusele 1 tööpäevani. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS §

430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Esitatu kohaselt on pooled kokku leppinud, et kostja annab hageja ülalpidamiseks temale mh tasuta 1/3 mõttelist osa korteriomandist. Alaealise hageja esindajana on kokkulepe allkirjastanud tema isa. Riigikohus on selgitanud, et kui alaealise esindajana tehingu tegemiseks on seadusest tulenevalt nõutav kohtu eelnev nõusolek, on vastav kohtu nõusolek vajalik ka alaealise nimel vastava sisuga kompromissilepingu sõlmimiseks kohtumenetluses (3-2-1-127- 15, p 25). Tulenevalt PKS (perekonnaseadus) § 131 lg 1 ja § 187 lg 1 p 4 ei või lapsevanem sõlmida lapse nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut. Riigikohus on selgitanud, et kinnisasja omandamise korral tuleb PKS § 187 p 4 järgi saada kohtu eelnev nõusolek üksnes juhul, kui sõlmitakse kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulise omandamise leping (3-2-1-68-12, p 19). Kohus leiab, et kuivõrd käesoleval juhul on kokku lepitud korteriomandi mõttelise osa omandi üleandmises tasuta, ei ole kohtu nõusolek tehingu tegemiseks vajalik.

Esitatud kompromiss ei ole kohtu hinnangul vastuolus heade kommete ega seadusega ega riku avalikku huvi. Tulenevalt AÕS (asjaõigusseadus) § 641 on kinnisomandi üleandmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. AÕS § 119 lg 1 järgi tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. TsMS § 430 lg 6 järgi kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. KRS (kinnistusraamatu seadus) § 341 lg 1 järgi mh kande kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Tagamaks kompromissi täidetavus seoses kaasomandi osa omandi üleandmisega täpsustab kohus kokkuleppe sõnastust selliselt, et selgelt on eristatud poolte võlaõiguslik kokkulepe

(kohtumääruse p 1.1), asjaõigusleping (p 1.5) ning kostja nõusolek tema omanikukande kustutamiseks (p 1.6).

Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asjas menetluse.

TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu kohtunik