2-21-7051/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Määruse tegemise aeg ja koht

22.03.2024.a; Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-7051

Tsiviilasi

Fassaadi ABC OÜ hagi N. C. vastu põhivõlgnevuse ja

viivise nõudes

Hagi hind

33 978,87 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Fassaadi ABC (registrikood 14874323)

Hageja lepinguline esindaja: S. V.

Kostja: N. C. (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja: D. L.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevusena 131,72 eurot.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis

36,04 eurot.

4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuv viivis põhinõudelt (131,72 eurot) VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva otsuse tegemise päevale järgnevast

päevast kuni põhinõude täitmiseni.

5. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

6. Jätta menetluskulud hageja kanda.

7. Rahuldada kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt. Mõista hagejalt

kostja kasuks menetluskuludena välja 1 845 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud

1. Hageja esitas Harju Maakohtule järgnevad nõuded:



Välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 19 196,92 eurot, millest põhivõlg on 18 184,21

eurot ja viivis seisuga 31.12.2018 on 1 012,71 eurot.



Mõista kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuv viivis seadusejärgse viivisemäära alusel

põhinõudelt 18 184,21 eurot alates 04.05.2021 kuni põhivõla tasumiseni.

2.

19.06.2023 esitas hageja uue nõude ja sõnastas oma nõuded kokkuvõtlikult järgnevalt:



Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus seisuga 19.06.2023.a summas 31 468,29

eurot.



Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates hagi esitamisest põhinõudelt 18 184,21 eurot

kuni põhinõude rahuldamiseni seaduses sätestatud määras ning viivis põhinõudelt 31 468,29

eurot alates 19.06.2023 kuni põhinõude rahuldamiseni seaduses sätestatud määras.

3. Hagi kohaselt on kostja korteriomandi xxx omanik. Korteriomandi üldpind on 188,4 m². Tegu

on keldriruumidega.

4. Ajavahemikus juulist 2017 kuni aprillini 2021 on kostja jätnud X korteriühistu

majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest (edaspidi teenused) arved tasumata, mistõttu

seisuga 30.04.2021 on kostja põhivõlgnevus korteriühistu ees 19 196,92 eurot.

5. Kuna kostja on viivitanud arvete tasumisega, on X korteriühistu arvestanud tasumata summalt

viivist 0.07% päevas vastavalt Korteriühistu X Põhikirja p-le 3.2.12. Seisuga 31.12.2018

kostjal on tekkinud viivis arvete mitte tasumisel kokku summas 1 012,71 eurot.

6. X korteriühistu loovutas 30.04.2021.a kostja vastase nõude põhisummas 19196,92 eurot

Osaühingule Fassaadi ABC koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja on kostjat loovutusest

teavitanud. Hagi esitamise päeva seisuga kostja arveid tasunud ei ole ning täielikult ignoreerib

hagejat.

7. Hiljem esitas hageja kohtule täiendava nõude perioodi eest mai 2021 – juuni 2023.

Kostja seisukoht

8. Kostja vaidles hagile vastu.

9. Esiteks märkis kostja, et arveid ei ole talle esitatud. Kostja korteriomandisse on eraldi

sissepääs ja tal puudub juurdepääs korteriühistu trepikotta ning puudub postkast. Seega ei

edastatud korteriühistu arveid talle vastavalt korteriomandi asukohale. Hagiavaldusest ei

nähtu, kuidas arveid kostjale edastati. Arved tuli kostjale kätte toimetada ning tal peaks olema

võimalus arvetega tutvuda mõistliku aja jooksul. Sellest tulenevalt ei taganud korteriühistu

nõuetekohaselt arvete kättesaamist saajale. Kogu selle aja jooksul ei saanud kostja arveid ja

seepärast ei muutunud need sissenõutavaks, seega ei ole võimalik viivist nõuda. Nõude

esitamine on võimatu selle tõttu, et need arved ei muutunud veel võlgadeks.

10. Hagiavaldusest ei ole arusaadav, milliste arvete osas konkreetselt hageja on esitanud kostja

vastu võla tasumise nõude ja milles seisneb kostjapoolne kohustuse rikkumine. Nõue on

ebaselge ja tõendamata ning selle summa ei vasta arvestamiskorrale.

11. Kostja vaidleb vastu hageja poolt väidetule, mille kohaselt on tema korteriomandi eriosa

suuruseks 188,4 m². Kostjal puudub ligipääs sellest 28 m²-le ja selles osas puudub ühistul

õigus temalt mistahes kulusid nõuda.

12. Kostja peab oluliseks rõhutada, et kinnisomandis puuduvad elekter, küte, vesi ja

kanalisatsioon. Hagejal tuleb esitada detailselt võlgnevuse kujunemise faktilised asjaolud ja

tõendid ehk raamatupidamisdokumendid, majanduskava, igakuiselt majas tarbitud teenuste

andmed (vesi, elekter, kanalisatsioon, prügi, hooldus jne) ning andmed selle kohta, kuidas ja

mille alusel on teenuste maksumus arvutatud ja kuidas kujunevad hoolduskulud (TrtRnKo 2-

20-106304/22).

Kohtuotsuse põhjendused

13. Pooled ei vaide selle üle, et kostja on korteriomandi xxx (A) omanik. Elamus on moodustatud

korteriühistu X korteriühistu. Ühistu põhikirja p 2.1. järgi on ühistu liikmeteks kõik

korteriomandite omanikud.

14. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud

majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS §

40 lg 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu

põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse

ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik

ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga

ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast

kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt

tarbitud teenuse mahule. X korteriühistu põhikirja (kd I, tlk 21-25) p 3.2.7 kohaselt on ühistu

liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt määratud

tähtpäevadeks sihtotstarbelisi makseid elamu jooksvate majandamismaksete katteks (s.h.

prügivedu, elamu ja sellega külgneva maa hooldamine, üldelekter, maksed kütte, veevarustus-,

kanalisatsiooni-, elektri-, jne. avariide likvideerimise eest, juhatuse poolt kehtestatud suuruses

ja korras. Sihtotstarbelise makse suuruse määramisel lähtutakse liikme omandis oleva korteri

üldpinna osast elamu korterite üldpinnas. Erisus on sätestatud vee, kanalisatsiooni ja soja vee

osas, mille eest tasutakse arvesti näidu alusel (vt põhikiri p 3.2 (kd I, tlk 21 pöördel, 22).

15. Eeltoodust tulenevalt on esmalt vajalik tuvastada kostja korteriomandi eriosa üldpinna suurus.

Kostja vaidleb vastu hageja poolt väidetule, mille kohaselt on tema korteriomandi eriosa

suuruseks 188,4 m². Ta märgib, et kostjal puudub ligipääs sellest 28 m²-le ja selles osas

puudub ühistul õigus temalt mistahes kulusid nõuda. Kohus teostas asjas vaatluse, mille käigus

tuvastas, et korteriomand asub majas kahe omavahel ühendamata osana (vt kd I, tlk 135).

Suurem osa (tähistatud plaanil rohelisega) on eraldi sissepääsuga maja küljelt. Väiksemasse

ossa (tähistatud plaanil roosaga) on juurdepääs läbi elamu peaukse ja fuajee. Kostja väidab, et

temal puudus kuni vaatluse teostamise asjani (13.12.2023) elamu välisukse võti ja seetõttu ka

ligipääs plaanil roosaga tähistatud ruumidele pindalaga 28 m² (vt eksplikatsioon, kd I, tlk 134).

Ta leiab, et kuivõrd tal puudus ruumide kasutamise võimalus põhjusel, et ühistu ei ole talle

vajalikke võtmeid üle andnud, puudub tal ka kohustus vastavate ruumide pindalale vastavaid

kulusid kanda ja nende nõudmine temalt on vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus märgib, et

kostja ei ole tõendanud, et on enne vaatlust (13.12.2023) nõudnud ühistult nendele ruumidele

juurdepääsu. Seega on kostja ise põhjustanud olukorra, kus tal väidetavalt ruumidele

juurdepääs puudus ja ei oleks õiglane vabastada teda nende ruumide eest kulude tasumisest.

Eeltoodust tulenevalt lähtub kohus nõuet lahendades korteriomandi eriosa suurusest 188,4 m²,

mis on kantud nii kinnistusraamatusse (vt kd II, tlk 16) kui ruumide eksplikatsioonile (vt kd I,

tlk 134). Kostja korteriomandi eriosa pind moodustab üldpinnast 1884/27862 = 6,76% (vt kd I,

tlk 133).

16. Kohus on hagejale korduvalt selgitanud (vt 19.09.2023 kohtumäärus, 30.11.2023 istungi

protokoll)), et hageja peab nõude rahuldamiseks tõendama majandamiskulude suuruse ning

asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel.

Kohus on viidanud, et ka Riigikohus on märkinud, et korteriühistu peab tõendama, kui suured

olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud selles ajavahemikus, mille eest tasumist

nõutakse. Seda saab näiteks tõendada korteriühistu otsustega, millega määratakse kindlaks

mõnd liiki majandamiskulude suurus. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele

arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki (vt RKTKo 3 2 1-

53-10, p 14). Majandamiskulude ja laenu tagasimaksete suuruse tõendamiseks ei ole tingimata

vajalik majanduskava esitamine, kui kohustuste jaotust korteriomanike vahel

majandamiskulude kandmisel on võimalik tõendada teiste tõenditega (vt mh Tartu RgKo 2-20-

106304 p 14). Kuivõrd kostja vaidleb kõigile kuludele vastu, tuli hagejal tõendada, et kostjal

sellises suuruses kulude kandmise kohustus oli. Nagu eelnevalt märgitud, saanuks hageja seda

tõendada vastavate korteriühistu otsustega (tavapäraselt kehtestatakse tariifid majanduskavaga)

või muude tõenditega. Hageja nõuab tasu hoolduse, remondifondi maksete, laenu tagastuse ja

kütte eest. Alljärgnevalt analüüsib kohus iga vastavat kulukirjet eraldiseisvalt.

Elamu hoolduse kulu

17. Hageja on õigesti selgitanud, et majade korrashoid sisaldab kulutusi heakorrale ning need

kulutused sisaldavad majahoidjate töötasu, riigimakseid töötasudelt, materjale koristajatele,

haljasalade korrashoidu, lume koristust, hooldusremondi kulusid (sh tehnohooldus). Samas ei

ole hageja selgitanud, kui suured need kulud on iga kuu lõikes on ega ka vastavate kulude teket j

suurust tõendanud. Nagu eelnevalt märgitud on kohus juhtinud korduvalt hageja tähelepanu

sellele, et vastavaid asjaolusid tuleb tõendada, kuid hageja seda teinud ei ole. Arvetel on hooldus

märgitud igakuiselt sama summana ja tasumist on nõutud igakuiselt 0,51 eurot ruutmeetri eest.

Millal ja kuidas on selline tariif kehtestatud, ei selgu hageja menetlusdokumentidest ja selle

kohta puuduvad ka mistahes tõendid. Vastavate tõenditeta ei ole võimalik hagi rahuldada.

Ainsate tõenditena hoolduskulude osas esitas hageja kohtule jäätmeveoteenuse osutamise

lepingu (kd I, tlk 30-33) ning arved putuka- ja näriliste tõrje eest (kd I, tlk 203-216).

18. Jäätmeveoteenuse osutamise lepingust ei nähtu kui palju pidi ühistu jäätmeveo eest igakuiselt

tasuma. Ühtegi vastavat arvet, pangakonto väljatrükki vms kohtule esitatud ei ole. Lepingu lisas

1 (kd II, tlk 31) on küll märgitud ühikuhinnad, aga esiteks kehtivad need alates 05.02.2024, mis

ei puuduta vaidlusalust perioodi ja teiseks ei ole võimalik ka hinnakirja alusel välja selgitada, kui

suureks need kulud igakuiselt reaalselt kujunesid (millist konteinerit kui tihti tühjendatati).

19. Kohus leiab, et arved putuka- ja näriliste tõrje eest on asjakohased. Kuigi arved on esitatud neist

nähtuvalt ainult kostja korteriomandis nr 185 tehtud tööde eest, on hageja esitanud hagi

korteriühistu kui terviku majandamiskulude väljamõistmiseks kostjale langevas osas. Vastavate

arvete summa on 1 947,90 eurot. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja korteriomandi eriosa pind

moodustab üldpinnast 1884/27862 = 6,76% (vt kd I , tlk 133). Seega mõistab kohus putuka- ja

näriliste tõrje kulud kostjalt välja 1 947,90 * 6,76% = 131,72 euro ulatuses.

Remondifond

20. Hageja nõuab kostjalt remondifondi kulu tariifi alusel 0,32 eurot ruutmeetri eest. KrtS § 41lg 1

p 4 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis

sisaldab muu hulgas reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurus. Sama paragrahvi

lg 3 kohaselt kehtestab majanduskavava korteriomanike üldkoosolek. Hageja ei ole esitanud

kohtule majanduskaava ega üldkoosoleku otsust, millega see kehtestatud on. Eeltoodust

tulenevalt on hageja nõue remondifondi maksete osas tõendamata ja kohus jätab selle

rahuldamata.

Laenu tagasimaksed

21. Hageja nõuab kostjalt laenumaksete tasumist. Kohtule ei ole esitatud mistahes väiteid ja

tõendeid, mis tõendaksid laenu olemasolu ja igakuiste maksete suurust. Kohus ei saa

kontrollida, kui palju ühistu laenu igakuiselt tagasi maksis ja kas ühistu jaotas selle kulu

korteriomanike vahel õigesti. Seega on nõue tõendamata ja kohus jätab selle rahuldamata.

Küttekulud

22. Hageja nõuab kostjalt küttekulude tasumist. Kostja vaidleb nõudele vastu, kuivõrd tema

ruumides puuduvad radiaatorid.

23. Kohus märgib, et maja ühiskommunikatsioonid kuuluvad eelduslikult kaasomandi koosseisu ja

kõigile korteriomanikest kaasomanikele (KrtS § 4 lg-d 3 ja 4; RKTKo 24.10.2018 2-17-7999,

p 13.4). Selliseks kaasomandi koosseisu kuuluvaks ühiskommunikatsiooniks on ka

korterelamu ühine küttesüsteem (vt RKTKo 13.02.2012 3-2-1-116-11, p 27; RKTKo

11.05.2005 3-2-1-38-05, p 13). Korteriomandite kaasomandi osa valitsevad korteriomanikud

KrtS § 34 lg 2 kohaselt korteriühistu kaudu. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu

juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille kehtestab korteriomanike

üldkoosolek (KrtS § 41 lg 3). KrtS § 40 lg 1 järgi teevad korteriomanikud majanduskava alusel

perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Eelnevast kulude jaotamise

põhimõttest võivad korteriomanikud erandina kõrvale kalduda KrtS § 40 lg 2 alusel. Seega on

ühise küttesüsteemiga seotud kulud üldjuhul korteriomanike ühised kulud elamu majandamisel

ning neid tuleb kanda kõigil korteriomanikel ühiselt.

24. Samas, käesoleval juhul kostjale kuuluvas korteriomandis radiaatorid puuduvad. Ruumides on

küll soe (vaatlusel 14 kraadi, vt vaatluse protokoll kd I, tlk 110), kuid seda vaid põhjusel, et

kostja korteriomandit läbivad maja isoleerimata soojatrassi peatorud (vt vaatluse protokoll kd

I, tlk 110). Nii kostja kui vaatlusel osalenud korteriühistu seaduslik esindaja on kinnitanud, et

radiaatorid on kostja korteriomandist eemaldatud juba enam kui 12 a tagasi, enne kui kostja

korteri omandas ja need on eemaldanud KÜ maja renoveerimise käigus. Selles olukorras on

selgelt hea usu põhimõttega vastuolus (VÕS § 6) nõuda kostjalt küttekulude tasumist. Nagu

kohus märkis, lekib isoleerimata peatrassi torudest küll mõnevõrra soojusenergiat, kuid see ei

anna alust nõuda kostjalt soojusenergia kulu hüvitamist. Esiteks põhjusel, et teenuse

tarbimiseks vajalikud küttekehad (radiaatorid) on ruumidesse paigaldamata ja teiseks põhjusel,

et kohtul puuduvad objektiivsed andmed ja eriteadmised, kuidas arvutada välja sellisel viisil

ruumi imbuva soojusenergia tasu. Kohus jätab hagi küttekulude osas rahuldamata.

Viivised

25. Hageja on esitanud kostja vastu ka viivisenõude. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt

kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus

loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule

õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil ning VÕS § 82 lg 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev

on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

26. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. KrtS § 42 lg 1 järgi, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude

tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud suuruses.

27. Kohus rahuldas hagi 131,72 euro ulatuses. Hageja on nõudnud viiviste väljamõistmist hagi

esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. Kohus mõistab kostjalt välja viivise alates hagi

esitamisest (04.05.2021) kuni otsuse tegemiseni (22.03.2024) 1054 päeva eest 36,04 eurot.

Kohus arvutas viivise välja kasutades rakendust viivisekalulaator.ee. Kohus mõistab kostjalt

välja edasiulatuse viivise otsuse tegemisele järgnevast päevast kuni nõude rahuldamiseni.

Ülejäänud osas jätab kohus viivisenõude rahuldamata.

Nõude loovutamine

28. VÕS § 164 lg-s 1 on sätestatud, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust

sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei

saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lg 2

kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

29. Kostja ei vaielnud nõude loovutamise väitele vastu enne kui esimest korda enda kohtukõnes.

Kohus leiab, et see vastuväide on esitatud hilinenult ja seda arvesse ei võta. Kohus loeb

eelmenetluses avaldatu alusel nõude loovutamise kehtivaks kostja omaksvõtu alusel, kuivõrd

ta sellele selgesõnaliselt vastu ei vaielnud.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

30. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

31. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

32. Hagi hind on 31 468,29 eurot (põhinõue) + 2 510,58 (edasiulatuv viivis 12 kuu eest

põhinõudelt) = 33 978,87 eurot. Kohus rahuldas hagi põhinõude 131,72 eurot ja vastavalt

summalt arvestatud viiviste nõudes, mis moodustab hagihinnast alla 1%. Eeltoodust tulenevalt

jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda.

33. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

34. Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja palub hüvitada kulud 2 165,50 eurot.

Kostja märgib, et kokku oli õigusabi mahuks 12 tundi hinnaga 180 eurot/h.

35. Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada.

Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud ning vastab

kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohus, kontrollinud menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi

õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas

toodud toimingud on märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud, v.a. kohtuistungite

ajakulu. Asjas 30.11.023 toimunud istung kestis 30 min (kostja taotlenud tasu 2 h eest) ja asjas

07.02.2024 toimunud istung kestis 1 h 11 min (kostja taotlenud tasu 1 h 30 min eest).

Eeltoodust tulenevalt Arvestab kohus istungite ajakuluks kokku 1 h 45 min ja vähendab tasu

1h 45 min ulatuses. Arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud

toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu ja nende kattuvust) ning esindaja kvalifikatsiooni,

peab kohus kogumis hageja õigusabiteenuse põhjendatud ajakuluks maakohtus seega 12 h – 1

h 45 min = 10 h 15 min ning hindab hüvitamisele kuuluvate esindajate kulude

(õigusabikulude) põhjendatud suuruseks seega 10,25 x 180 = 1 845 eurot.

36. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga .